Linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Ungarlaste esiisad on madjari hõimud, kes vallutasid Karpaatia oru 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldis.Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014
(2) Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja
tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def) Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Tegemist on kiirusühikuga (m/s) 5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt
Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava-reeglina mitteplahvatusliku vulkaanipurske tulemus. Vulkaan- looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Kihtvulkaan- suhteliselt suur ja pikaealine vulkaaniline pinnavorm. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske
2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed: Faktid Kuu kohta: · asub keskmiselt 384400 km kaugusel Maast (kaugus muutub piirides 356410 km kuni 406700 km); · läbimõõt on 3476 km (väiksem Maa läbimõõdust 4 korda); · mass on 81 korda kergem Maast (Maa mass 7,35*1022 kg); · raskuskiirendus on 6 korda väiksem kui Maal (Maal g=9,81 m/s2); · atmosfäär praktiliselt puudub; · pinnavorm: künklik täis kraatreid ja mäeahelikke, kivine; · pinnakate: kaetud regoliidikihiga, mis meenutab märga liiva ning mille paksus on mõni meeter kuni mitukümmend meetrit, puudub vesi; · temperatuuridevahemik: öösel enne Päikese tõusu 180°C kuni keskpäeval ekvaatoril +110°C; · kogupindala: 38*106 km2. Optilise aparatuuri omadused: · kergesti purunev, · habras, · lööke ei talu, · väikese massiga, · väga kallis, · korrapärase kujuga,
paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on enamvähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanide keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja
Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem7 kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tihenduse 1 Ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest. 2 Organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi ning kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. 3 Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum. 4 Põlevkivis sisalduv orgaaniline aine. 5 Pinnavorm justkui, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. 6 Suhteline tihedus vee tiheduse suhtes. 7 Vedelike omadus taksitada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. hindamiseks kasutatakse APIskaalat. Vee tihendus on APIskaalal 10. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks. Tihedusega 2025 on keskmine ning tihendusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti siiski pruunikat tooni. Nafta puhul ei
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki e...
infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on kihtvulkaan. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, nad on inimestele kõige tuttavamavad ja nende ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ning enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m.
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Vaba ruumi laamade vahel pole.. Nii lahknemise kui sukeldumisega kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Enamik vulkaane seotud laamade liikumisega, mõningad palju sügavamate maa siseste protsessidega vulkaanid kuumadel täppidel Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Kuum täpp alati ühel kohal, tema peal liigub aga laama tekkinud ahelikku võivad moodustuda saarestikud (hawaii) Maar vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Lameda, madala põhjaga laiad vulkaanilised kraatrid. Enamasti täitunud veega. Plahvatuse põjuseks kuuma magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud
plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine (http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html) 3 1. FAKTE Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud. Mõnikord ühtib kraatri madalaim valliosa meteoriidi langemise suunaga, kõrgeim valliosa on aga langemissuuna pikendusel. See asjaolu ahvatleb taastama meteoriidikeha langemissuunda valliehituse kuju põhjal. Valli jäänused kraatrite ümbruses on suhteliselt vastupidavad ka hilisematele kulutusprotsessi...
Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi
Kultuurilooline · Oluline ajaloolis-kultuuriline taust · Taastatakse maastikke vanal kujul · Lisaks eelnevatele meetoditele kasutatakse arhiivimaterjalide uurimist, arheoloogilise meetodeid jne Sotsiaalmajanduslik · Inimese ja looduse vastastikune koostoime · Säästva majandamise rakendamine · Kasutatakse lisaks maastiku planeerimine Kompleksprofiil Joonis, kus on kujutatud maastiku profiili ja selle iseloomulike omadusi, nt asimuut, pinnavorm, pinnakate, mullaliik, taimkatte tüüp, maastikutüüp jne. Koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja komponentide tabelist. Õietolmu diagramm turba läibilõige, millest leitud õietolmu alusel saab analüüsida taime levikut jne Koosneb: ajaskaala, sette sügavus ja koostis, õietolmu esinemine Uuritavate objektide süstematiseerimine: 1. Koroloogiline lähedalasuvate komplekside ühendamine üheks suureks ja hierarhiliseks grupiks 2
purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused.
meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele
koonus lame, esineb Islandil Vulkaani purskega kaasneb: · Suurte kaldeerade teke- magma kolle ja paisub ja koonus kukkub sisse · Tekivad väga suured lõõmpilved · Mudavoolud- lahaarid · Magma voogab alla · Eraldub mürgised gaasid · Kaasnevad maavärinad · Geisrid- mudavulkaanid või kuumaveeallikad · Suur hulk tuhka Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 3.4. Maavärinad Maavärinad on maapinna kiire vibratsioon, mis on tekkinud maapinna kivimite liikumisest elastsetest pingetest vabanemisel. Kolle on maavärina teke koht. Epitsenter-kolde kohal olev koht maapinnal Seismelised lained ehk maavärina lained: 1) Keha lained- maapinnas 2) Pinnalained- levib mööda pinda-läheb ringidena edasi
Lasumusvormid: silk, lopoliit, lakoliit, fakoliit, daik, batoliit. 30. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Vulkaaniline materjal tungib maapinnast kõrgemale läbi avavuse, mida nimetatakse vulkaanideks. Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan suhteliselt lamedad, mahult suuremad. Tuntud Hawaii saarestiku moodustav kilpvulkaan. (2)kihtvulkaan koonuselise kujuga pinnavorm. Maar vulkaani plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Madal, lai, täidetud veega. Kaldeera vulkaani kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud pinnavorm, mille põhja võib tekkida järv. 31. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Laava vedelal kujul väljavoolanud aine. Magma ja sellest moodustunud tardkivimid. Püroklastiline materjal: enamasti basaltse või andesiitse
mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16. Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? Põhja ja kesk eestis on 2-3m paksune ja Lõuna eestis 5-10m paksune. Põhja eesti tuli enne veest välja ja lõuna eesti hiljem. 17. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitatakse? Pinnavorm on maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatatkse looduslik ja inimtekkelisteks 18. Kirjelda eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud eesti praegusesse pinnaoodi kõige suurema jälje? Miks? Esimene etapp algas umbes 350 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Teine etapp on seotud mandriliustike
kivikõrb täis metoriidikaatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. On suuri suuri, üle 200 km läbimõõduga kraatreid. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater
kilpvulkaanid. Graniitse magma sisaldusega vulkaanid on vaevaliselt voolava ja madala temperatuuriga millest moodustuvad kiht ja stratovulkaanid. Ränirikka magma viskoosus võib olla aga nii suur, et magma ei pruugi vulkaanilõõrist üldse väljudagi või surutakse kraatrisse poorse laavakuplina. Kilp ja kihtvulkaan + pilt Kuidas tekib kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sissevajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga hiidkraater ehk KALDEERA. See võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel ning ka vulkaanirühma magmakollete sissevarisemisel. PILT kaldeerast Purskega kaasnevad nähtused - Peamised vulkaanidega seotud nähtused on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, vulkaaniline gaas, tsunaamid, maavärinad ja kliimamuutus
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes ol...
jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede (tupp-villpea) jäänustest. Eesti rabades turbakiht on u 1mm/a. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi, nafta, gaas. 53. Pinnavormid, pinnamood, reljeef Reljeef e pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm e reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud vulkaanilised ja tektogeensed Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari
Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja
Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Eoolilised pinnavormid, tuule kuhjaval või kulutaval toimel kujunenud pinnavormid. Kuhjaval toimel tekivad luited, tuulevired jms moodustised, kulutaval toimel tuulelauad, deflatsiooninõod jms. Tuuletekkelised pinnavormid on sagedased kõrbes ja rannikul. Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid: Fluviaalsed pinnavormid, maapinnal pidevalt või ajuti voolava vee toimel kujunenud pinnavormid ( jõeorg, jäärak, vadi, uhtkuhik jpt); kitsamas tähenduses jõelised pinnavormid. Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid: Meteoriidi langemine.
Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga. 21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
2) KUHJAV TEGEVUS: - laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks - lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes - tekivad rannavallid- kuhjunud materjalist kujunenud rannajoonega paralleelsed settevallid - tekivad ka rannabarrid veealused vallid (nagu Kauksi rannas et läheb sügavaks ja siis jälle madal) - võib toimuda setete pikiränne setted liiguvad rannajoonega paralleelselt Maasäär- valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees · Ajuvesi kõrgvesi, mida põhjustab ühesuunaline tuul · Paguvesi madal vesi, tuul lükkab vee tagasi · Rannavall tekib tormidega ja koosneb kiviklibust. Max 1m kõrgune 4 5
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist. Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest. Obsidiaanist on tehtud nooleotsi, tööriistu, ehteid jne. Näiteks vaarao Tutanhamoni muumia silmad on tehtud obsidiaanist, mis arheoloogide arvates on pärit mõnelt Egeuse mere vulkaaniliselt saarelt
ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 kuni 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirdesuunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes
Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)
- väike hüpikämblik, kes sarnaneb sipelgaga ja käitub nendega sarnaselt - kägu, kes muneb teiste pessa ning kelle järglased suruvad teised pesast välja, et rohkem toitu saada 3.FÜSIOLOOGILINE - lumekirp, kellel on ''antifriis'' ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks tegutseda ka külmal temperatuuril 8. Liigitekke barjäärid Liigiteke on on loodusliku valiku tagajärg, mis kujuneb välja lõpuks ristumisbarjääri tagajärjel 1.)Geograafiline maastikutõke või pinnavorm. Nt: Suure Kanjoni eriservadel põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro 2.) Bioloogiline barjäär - ökoloogiline nt erinev tolmlemisaeg eri puudel -käituvuslik nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg) -spetsiifilised signaaltunnused nt mõjutavad mingit kindalt rühma (nt putukate feromoonid) -pulmatantsud nt tedremäng, konnade kisakoorid -geneetika sobimatus nt kalad
ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid. HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine. LIUSTIK- on lume tihenemisel ja ümber kristalliseerumisel tekkinud jää mass, mis liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast. MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel.
orgaanilise aine rikas ning sageli graptoliitide kivistisi sisaldav kiltsavi. Jääaeg ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid liustikud. Jäävaheaeg jääaegade vaheline soe aeg. Jääpaisjärv järv, mille liustik on paisutanud oma serva ja maapinnal oleva takistuse vahele. Kaljuvoor mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm. Karjäär ehk avakaevandus maavara pealmaakaevandamise koht. Kerogeen kivistunud orgaaniline aine. 21 Kihistik kihistu alajaotus. Kihistu enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa.
Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. nt: kurdmäestikud 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater Saaremaal, Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides. 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 4. Mis on nekk?
Mida kaitstakse looduskaitse alal? 3 tuntumat looduskaitseala. Looduskaitse alal kaitstakse looma ja linnu liike ning nende elupaiku;(Endla; Nigula; Abruka;) Mida kaitstakse maastikukaitsealal? 2 maastikukaitseala näidet. Maastikukaitseala on kindla maastiku kaitsmiseks;(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala; Alatskivi) Miks on vaja looduse ja liikide kaitsel rahvusvahelist koostööd? Koostööd on vaja et peatada salakaubandus ohustatud loomadega... Euroopa suurim pinnavorm. Ida-Euroopa lauskmaa Mille poolest erineb lauskmaa madalikust? Lauskmaa on laialdane maa-ala, mille pind on enam-vähem tasane ja liigestatud kõrgustike, madalike, laiade orgude ja lavamaadega, samas kui madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Lauskmaal jäävad absoluutsed kõrgused tavaliselt 300-400 m juurde. Millises Euroopa osas paiknevad kõige kõrgemad ja nooremad mäed? Kõrgemad ja nooremad mäed asuvad Lõuna-Euroopas
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine...
rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost. Looduskaitsealad · Enamik Põhja-Eesti klindi tähelepanuväärsetest lõikudest on hõlmatud maastikukaitsealadega, kus peatähelepanu on loomulikult pööratud klindiastangutele ja nendega kaasnevale. Klint Ontika maastikukaitsealal. Osmussaare maastikukaitsealal... · ...(480 ha, moodustatud 1996
kõrgendiku vahel. Pikkus umbes 7, laius 2,5 km. Tasandik laiub viimase jääaja ja Läänemere setetega täitunud vagumuse kohal, mis enne seda oli aluspõhja lõikunud umbes 145 sügavuselt. Tasandikul paikneb Harku järv ja voolab Tiskre oja, samuti on seal luited, mis on esinduslikumad Nõmme liiviku jalamil. Harku tasandik hakkas merest kerkima Antsülusjärve taandumise ajal, umbes 9000 aastat tagasi. Ilmselt kuulsaim pinnavorm Harku vallas on äärmiselt kauni vaatega Türisalu pank. Panga kõrgus läänes on 2931 meetrit, ida poolne ots on 46 meetrit madalam. Türisalu pank on negatiivset tuntust kogunud kui populaarne koht enesetapjate jaoks. 2008. aasta suvel paigaldati kogu Türisalu pankranniku pikkuses piire, mis ei lase autoga sõita panga äärele sellega üritatakse ära hoida tulevasi enesetappe ja õnnetusjuhtumeid. Türisalu pank 1.4 Veestik
; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde. Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Rannavall on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Rannabarrid on piklikud positiivsed pinnavormid. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad. Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre)
Viidumäelooduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 11. juulil 1957. aastal. Looduskaitseala pindala on 1846 ha. Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soon...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Setete ärakandumine järsak monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse pank pankrannik.
Nendest 47 diameeter on väiksem kui 10km. Saturn - täpne arv pole teada (palju). 2007. aastal identifitseeritud 60 kaaslast pluss 3 kinnitamata. Nendest 52 on pandud nimed. Paljud nendest on väga väikesed: 60-st 34 on väiksema kuni 10km diameetriga. 13 väiksema kui 50 km diameeter. Uraan - teadaolevalt 27 kaaslast. Neptuun - teadaolevalt 13 kaaslast. Marss - 2 kaaslast. Merkuur - pole kaaslasi. Veenus - pole kaaslasi. 8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnavorm, temperatuur). Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane. Ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid
Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m). Haanja kõrgustik Suure Munamäe vaatetornist Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ja selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula
Ka see, kui tarbime vähem paberit (pabertoodete asemel riidest salv- ja käterätikud, mähkmed, kotid jms); kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna säästmisele, Pinnavesi kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri. Pinnaveekogu ehk veekogu veega täidetud pinnavorm, seisva veega seisuveekogu või liikuva ja ajutise veega täidetud vooluveekogu, rannikuvesi. Pinnavee kirjeldamiseks vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavades esitatakse igas veemajanduskavas vastava vesikonna või alamvesikonna veekogumite nimestik ning veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3
metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C o nt: Antarktika, Gröönimaa siseosa Kõrgmäestikus jahe ja niiske, ilm väga muutlik RELJEEF JA PINNAVORMID reljeef e. pinnamood – vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnavorm e. reljeefivorm – mistahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Pinnavormid tekke järgi: kosmogeensed – meteoriidikraater (lihtkraater – meteoriidi põrkumise tulemusena tekkinud süvik, kaasnevad kivimite kurrutused ja praod sügavamates kihtides; komplekskraater – koosneb mitmest kraatrist) endogeensed – Maa siseenergia mõjul tekkinud pinnavormid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
