Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link
Pinnavormid on sootasandikud (on tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine – turba – ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes), kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed.
Pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud.
Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid.

Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Kuju järgi jaotatakse pinnavorme positiivseiks, neutraalseiks ja negatiivseiks.
Pinnavormid tekkinud - välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete
Pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud.

Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Pinnavormid - setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi.
Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest.

Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormideks karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid.
Pinnavorm – reljeefivorm, pms. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend, süvend või tasand.

Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud
Pinnavorm on Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutkõrgus 166 m; põhja pool asuvad Kellavere ja Ebavere mägi.

Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on v üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest.

Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega.
Pinnavormid – voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas,
Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud.

Pinnavorm on Mustjõe org, mis on Sännast allavoolu Varstuni omandanud ürgorule iseloomuliku kuju.
Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).
Pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad.

Pinnavormid – kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud.
Pinnavormiks m on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud.
Pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik.

Pinnavormilt on põhilised kivikõrbed: sinakad ja punakad piirkonnad.
Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene.

Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed.

Pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal.
Pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud.
Pinnavormidest suuremad on põhjaranniku poolsaared ja nende vahelised

Pinnavormid - on maakoore pealispinna osad, mis erinevad
Pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on Veenus tänu sealsele tihedale atmosfäärile kiviplaneetidest kõige „siledama“ pinnaga planeet – kõrgeimate ja madalaimate punktide vahe on suhteliselt väike. Veenusel valitseb tänaseni väga kõrge vulkaaniline aktiivsus.

Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga.
Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja

Pinnavormid - biogeensed: soo, kuhik,
Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga ● Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit ● Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormistike – moreenkuplistike, oosmõhnastike ja sandurtasandike – niisugune korrapärane paiknemine loob soodsad eeldused nende geomorfoloogiliseks ja maastikuliseks tutvustamiseks väikesel alal.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavorm vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid – suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid – nendest kujunesid mullad välja.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormi on kõige rohkem mõjutanud meri ja jõed.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Pinnavorme on Tšiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun