võrdse amplituudi, sageduse ja faasiga signaali. Peateljele jõudes on kaks kiirgust alati samas faasis ja väljad liituvad. Liikudes peateljelt jõuame aga punkti, kus signaalide vahe on 1800 ehk pool lainepikkust siis signaalid kustutavad üksteist. Kui liikuda veel rohkem kõrvale, tekib olukord, kus üks kiirgur on teisest täpselt ühe lainepikkuse võrra kaugemal. Seega väljad on selles punktis taas sünfaassed ja väljad liituvad. Nõnda jätkub see tervel ringil. Labori mõõtmistulemused vastavad ootustele aga on erinevusi, mis on tingitud häiretest mõõtmisruumis.
Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta
Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada.Kuid Tiina erineb aga teistest inimesest ja Tammaru perekonnast ka sest tal on tume veri, ning ta on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina teistele selgitada et ta pole mingi hunt. Tema südametunnistus ei suuda leppida inimest alandavate ja kiusavate oludega. Nõnda satub ta konfliktiTammaru perekonnaga. Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Tiina tunneb, et ta ei sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust.Tiina jooksebki nii kodunt ära, ning mingil tuisul kui margus on kuskil metsas ning Tammaru perekond kuuleb kuidas hundid häälitsevad.Tulebki margus koju tervena, kuid varstiselt lähevad nad Jaanusega tagasi metsa
vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, omat ta ometi ka märksa avaramat kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale. «Ego» on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi ent kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud. «Ego» on liikumise eleegia -- püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule
Tule peale tõstsin vee. Olingi ehk liiga kaua teel. Piilun aknast väheke, Kuidas te seal lähete. Sügisel on õhtud pimedad. Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit: Hetkeks peatusite. Ei see ainult näis. Mõtleme, kas miski maha jäi. Või kuidas meil see asi täpselt käis? Jään veel hetkeks vaatama. Pilguga teid saatma ma. Pimeduses hõõgav sigaret. Kõik sai nagu öeldud vist Keset pikka vaikimist. Tee on kitsas, kraavid täis on vett. Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur: vaatan ringi toas ja kedagi ei näe. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo Ja homme üle läve ma ei läe. Minge, ma ei tule veel. Kõik sai nagu öeldud vist. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo.
KIRJUTUS ALBUMISSE Just nagu hauakivi pealt Kui veerenud on aastad ja mõnd nime möödakäija loeb siit loed mu nime, mõtle siis su pilku mõtlikku mu read kui surnule mu peale sa, sel lehel köitku samal moel. sest süda maetud on mul siin. George Gordon Byron LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse ; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuva...
2008 on viies vanemahüvitise maksmise aasta. Esimese viisaastaku kontosse peaks jääma enam kui 75 000 lapse sünd. Just nõnda ongi juhtunud ka tänapäeva Eestis: alates 2002. aastast ei ole enam tulnud ette sündimuse vähenemist ja sündimus hakkas suurenema emapalga kehtestamisega samal ajal. Vanemahüvitist ehk rahvakeeli emapalka hakati Eestis maksma alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Fakt on see, et kõige järsem sündimuse suurenemine okupatsioonijärgses Eestis leidis aset just aastal 2004, kui hakkas kehtima vanemapalk. Siis sündis 931 last rohkem kui aasta varem. Sealt edasi on sündimus erinevalt 1990
Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt. Riietuses kajastus selgelt tema võim orkestri üle, kuid samas ei varjanud ka tema naiselikku ilu. Oli ilus vaadata, kuidas naine juhatab nõnda võimsalt kõige kaunimalt kõlavat ja mitmekesiseimat orkestrit. Kahjuks oli küll pool orkestrist minu jaks praktiliselt variatud, sest istekoht lihtsalt ei võimaldanud rohkem, kui kogemus oli sellegi poolest võimas. Orkestriks oligi siis Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis koosneb 15 Euroopa riigi muusikutest. Need muusikud on kokku saanud eesmärgiga esitada kaks romantilise ajastu suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on
Valitud luuletused kirjeldavad autori ängi ja trotsi sõja vastu. Vabaduse iha ja lootust. Eesti rahva ülistamist ja patriotismi. Seda luulekogu võiks iseloomustada sõnadega: igatsema, valulema ja lootma. Kõige paremini minu arvates iseloomustab luuletaja tundeid ja lootusi luuletus: Me kestame üle aja. Me tõuseme kõige kiuste, Seesugused oleme küll. Meil vahel on halla hoiustes, Kuid päikesepaiste üll. Meil vahel on nõnda kitsas Kaks surma ristati üll, Siiski südamel elupitser, Seesugused oleme küll. Meid vahel ei olegi nagu, Muld mustav ja vesi üll, Kuid kevadel õitseb nõgu, Seesugusd oleme küll. Käi, kõuedes kõmistaja, Vale-Lunastai ürbid üll. Me kestame üle aja! Jah, sellised oleme küll.
minu arvates kahtluse alla, samuti on kahtluse all meie nn uus raha Euro.PIIGS lööb maailma finantsturgudel kõvasti laineid. Selle ingliskeelse lühendiga tähistatakse globaalselt problemaatiliste riigifinantsidega Lääne-Euroopa riike: Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Euroopa liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid selliselt, Euroliitu kujutatakse laiemas vaatenurgas kui ühtset riiki, kuid riik ei saa toimida nõnda, et ühes otsas valitsevad ühtemoodi seadused, teises teistmoodi. Hetkel on olukord selline, et enamus liikmesriikides ongi just erinevad seadused. Näiteks võib tuua palgad ja pensioniea, ühes euroopaliidu otsas minnakse pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta
Seda näitab teose ,,Kuritöö ja karistus" peategelase elu. Piinad, mis ta elas läbi peale inimese tapmist võtsid tema üle võimust. Ta hakkas kahtlustama ja muutus paranoiliseks. Lõpuks tunnistas ta oma teo üles ja alles siis sai ajapikku hingerahu. Tegu jäi teda ikkagi kummitama. Teist tüüpi inimesed on need, kes on nii-öelda edukad. Nendel on auahnust ja nad pürgivad kõrgemale. Nad on nõus pugema teistele, et oma positsiooni parandada. Nõnda tegi linnavaht jutus ,,Kameeleon". Ta puges kindralile, lootes sellega heas valguses silma paista ja paremat elu elada. Taolised inimesed lõpetavad tavaliselt kas sügavalt pettudes või siis aja jooksul järjest positsiooniredelil kõrgemale tõustes. Ka neile endile tavaliselt poetakse vähem tähtsate positsiooniparandajate poolt. Need on sellised inimesed, kellel läheb hästi materiaalselt ja karjääri mõistes. Positsioon on realismis kõik. Seda näitas ka jutt ,,Paks ja peenike", kus
Koolirõõm ja koolimure Enamus maailma inimestest on koolis käinud, käivad siiani, kuid on ka väikseid lapsi, kes veel pole kooli jõudnud, kuid küll tuleb ka nende aeg. Igal inimesel on olnud või on praegugi koolis oma rõõmud ja mured. Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid...
JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUS KOOS MÄÄRAMATUSEGA Kuuli kiirus oli 3,62 ± 0,88 m/s, usaldatavusega 0,95. TÖÖ JÄRELDUS Selgub, et mehhanismi poolt lendu lastud kuuli kiirus on üllatavalt väike: umbes 13 km/h. Seega ei lennanud kuul kuigi palju kiiremini keskmisest jalakäija kiirusest (5 km/h). Ilmselt siis vedrumehhanism andiski kuulile nõnda väikese impulsi. Ka määramatus tuli oodatust suurem. Sellele aitasid kindlasti kaasa võimalik suur mõõtjast tingitud eksimus, aga ka lihtsalt sellised mõõtmised nagu R1, R2, T1 ja T2, sest kiiruse valemis esinesid nad ruudus olevatena, samuti oli valemis lahutamist, mis võis määramatuse kasvule kaasa aidata.
klassitsistliku esteetika mõjul, peaülesandeks ilu loomine. Kujutav kunst on 19. sajandil levinud realismi esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Vaba kunst on 20. sajandil esinenud mittekujutatav maalikunst ja skulptuur. NR.9 Realism püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist, naturalism jäljendab aga väga püüdlikult, kuid valimatult NR.10 Stiliseerimise puhul muudetakse looduslikke vorme nõnda, et nad paremini sobiksid mõnda süsteemi. Idealiseerimise puhul "parandatakse" loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile. NR.11 Sõna stiil tuleb vanarooma sõnast "stilus", algselt tähendas see käekirja, hiljem renessansiajastul kunstniku oma stiili. Hiljem leiti tervetel ajastutel sarnaseid jooni, mida hakati nimetama stiiliks. NR.12 Tänapäeval on kunstielu keskseks sündmuseks näitused, et korraldatakse nii
Suur pauk Suur pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi, kui ülitihe ja väike mateeria laiali paiskus. Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatu...
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.
Lõhustuvus aeglane kiire väga kiire Rasvhappeid tekib ka aminohapetest. Lenduvad rasvhapped osalevad organismi energiavaheSoolkanal on seedetrakti kõige pikem osa, siin jõuab lõpule kõikide põhiliste sööda toitainete hüdrolüüs, siin toimub ka lahustunud toitainete imendumine. Selles seedekulgla osas muudetakse sööda seedunud toitained täielikult vees lahustuvaks nõnda, et nad võivad pääseda verre ning vere kaudu kudedesse ja rakkudesse. Soolkanalis allub soolesisu tugevale keemilis-ensümaatilisele toimele ja mõningal määral ka bioloogilisele töötlemisele. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik. Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid
Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma. Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH. Lõimise määramiseks võeti väike kogus mulda, mille peale piserdati kergelt vett, kuid muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata. Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu.
Millal saab inimene täiskasvanuks? Mina arvan, et kõik inimesed on omamoodi. Öeldakse üldiselt, et poisid arenevad aeglasemalt ja saavad hiljem täiskasvanuks. Samas on poisid omavahel erinevad, nende areng on mõnel kiirem, teisel aeglasem, osad neist saavad suureks varajases eas, teistel kulub iseseisva maailma loomiseks pisut rohkem aega. Siinkohal on kindlasti määravateks faktideks kodune kasvatus, suhtlusringkond ja iseenda tahtmine. On mitmed asju mis paneb inimesi mõtlema ja tegutsema. Ehk kui polegi mingeid viisakusreegleid kodust kaasa antud, jääbki inimene lapsikuks ja totraks, ei oska ennast viisakalt vabandada, asjakohaseid nalju visata ja muid selliseid elementaarseid asju. Tehakse vanemas vanuseski asju, mis kuuluksid algklasside rubriiki. Mõni aga on saanud selgeks viisakusreeglid, suhtleb inimestega, kes suudavad ennast valitseda, rääkida kaasa argipäevastel teemadel jne. Nendest paljud on juba vara...
pealkirja „Õnnelind flamingo“. Ehkki peategelase Vahur Puustaki isa Justus uskus tõsimeeli, et inimest saab kasvatada ainult rubla ja rusikaga, sirgus perepojast õigust täis nooruk, kes ei löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas saab nõnda olla, et keegi kodustest ei märka, kuidas noor inimene muutub rõõmsast lapsest isepäiseks teismeliseks? Nii muutus ka loo peategelane Vahur Puustak, ning tema käitumist märgati alles siis, kui ta oli hakkama saanud millegi kohutavaga. Vahur oli üksiklaps ning tema ema uskus põhimõttesse, et head lapsed kasvavad vitsata ning keelas ka isal poega lüüa. Laps polnud harjunud karistada saama ning ta teadis, et ükskõik millega ta ka hakkama ka ei saa, on vanemad alati tema poolel
ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigistmänni, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all (II kategooria). Jugapuu valiti 2008. aastal Eesti aasta puuks. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei
luuletad! Elevant on nagu suur sammas-kõva ja tugev." Kolmas aga pahandab teistega: " Mis loba te räägite, elevant on pehme ja suur nagu puuleht." Kolmas kerjus oli katsunud elevandi suurt ja pehmet kõrva. Neljas kerjus, kes oli katsunud elevandi lonti, kuulas teisi ja vangutas pead." Ai- ai-ai, elevant on ju nagu jäme köis." Viies pime, kes elevandi külge oli kombanud, hakkas naerma: "Te vist kartsite elevanti nõnda, et isegi ei julgenud talle ligineda! Teadke siis, et elevant sarnaneb kindlusemüüriga!" "No seda ei ole!" karjus esimene. "Elevant sarnaneb luuaga!" "Sambaga!" ütles teine. "Lehega!" kordas kolmas. "Köiega!" karjus neljas. "Kindlusemüüriga!" kinnitas viies. Päike läks looja, pimedad aga aina vaidlesid. Saabus öö, nemad aga kisasid endiselt: "Elevant sarnaneb luuaga!" "Sambaga!" "Lehega!" "Köiega!" "Kindlusemüüriga!" Saabus uus päev, põikpead aga ei lahkunud teelt
1. Kui kaua ning mille pärast oli Villu vangis istunud? 2. Mida oli Villu vangis olles õppinud? 3. Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui kõrboja perenaise ameti vastu võttis? 4. Miks ei olnud Katku Jüri nõus Kõrbojale jaanitulele minema? 5. Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mõtted Kõrboja kohta? 6. Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? 7. Miks ei olnud Villu nõus Kõrbojale peremeheks minema? 8. Miks Villu end maha laskis? 9. Kuidas lepitas Anna Katku Villut ema endaga? 10. Millist muutust märkas Villu ema Anna välimuses, kui Anna sammus pärast temaga kõnelemist Katku õuest välja? 11. Kes pidi saama Kõrbojale peremeheks? 12. Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? Vastused: 1. Villu istus vangis sellepärast, et ta tappis Künka Otto teibaga ära. Ta oli vangis ~1 aasta. 2. Villu sai vangis meheks. Ta õppis märkama endaümber loodust ja muid asju. Ta hakkas hoolima töö tegemise...
Valgud meie toidulaual Toidus on meie keha jaoks nii häid kui halbu asju. Keha jaoks on oluline, et toit nõnda öeldes elaks, see tähendab, et ta omaks aktiivseid häid toitaineid. Meie keha ei vaja pelgalt surnud kaloreid, et elus püsida. Neist piisab küll mõneks ajaks, kuid teatud perioodi pärast tekib defitsiit. Defitsiit tähendab, et kehal jääb millestki puudu ja siis algavad hädad. Keha ei ole vaikiv kannataja, tema võtab sõna ning vahest üsna ebameeldivalt. Seega on hästi oluline pakkuda talle kvaliteetset ning mitmekülgset toitu. Viimasel ajal on muutunud populaarseks teema nimega ,,toidu kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekü...
lähenemine tõid kaasa uue lähenemise mõõdetavatele suurustele. Nad püüdsid vaadeldava suuruse mõistet niiviisi modifitseerida, et see oleks ühitatav interferentsiga kaksikpilus. Nimelt, kui mõõtmisega tehakse kindlaks, läbi kumma pilu osake lendab, siis ei saada mitte kaksikpilu interferentsimustrit, vaid kaks üksikpilumustrit. Seega mõjutab mõõtmine osakeste süsteemi olekut. Vaadeldavaid suurusi võetakse funktsioonidena ühelt olekult teisele. Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. Ei tohi unustada ka Albert Einsteini, kes tuli fotoefekti seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valgusesagedusega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et
Eestil on paljudel aladel inimesi, keda tunnustavad rohkem välismaa inimsed, kui me ise. Näiteks tooks paar tuntumat nime, mida kindlasti tunneks ära ka palju mitte eestlasi: Arvo Pärt, Neeme Järvi, Andrus Veerpalu, Kristiina Smigun, Carmen Kass, Kaido Höövelson ehk Baruto ning Gerd Kanter ja Heiki Nabi. Nagu ütlevad Siiri Sisaski laulusõnad: kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood. Mis maa see on? Kord sööb öö ära päeva, siis jälle päev nõnda pikk, et neelab öö. Eesti rahvas on tõega täis imeväge, me oleme kokkuhoidlikud ja täis tegutsemistahet. Nagu on öelnud Eesti president T.H. Ilves: ,,Me oleme vabad ja seega oleme suured." Eestimaa on meie kodumaa, meie vanaisade ja vanaemada kodumaa ja nende kodumaa, kellel jaoks on uhke olla eestlane. Me peame hoidma seda maad hästi, sest kui meie seda ei tee, ei tee seda keegi. Aitäh tähelepanu eest.
esemetest ülesvõtete tegemiseks valgusosakesi, mis pole ise fotografeeritavate esemetega vastastikmõjju astunud. Piisab vaid sellest, et seda on teinud eelnevalt valgusosakestega lahutamatult põimitud footonid. Esimeses kristallis tekkivatest kaksikfootonitest läbivad Schrödingeri kassi väljalõiget vaid punastvärvi valgusosakesed. Need satuvad omakorda teise kristalli, kus need seal tekkivate punastevalgusosakeste interfereeruvad ja seejärel kõrvale heidetakse. Nõnda pole võimalik öelda, millises kristallis kaksikfootonid tegelikult tekkisid. Samuti ei kanna need mingit informatsiooni selle kohta, milline huviobjekt välja võiks näha. Põimituse tõttu kannavad vastavat informatsiooni aga kollasedvalgusosakesed. Kujutise avaldumiseks lasigi Lemos interfereeruda esimeses ja teises kristallis tekkinud kollastelvalgusosakestel. Interferentsimustri tumedamad ja heledamad piirkonnad peegeldasid täpselt huvialuse objekti kuju.
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
kellega iga paari kuu tagant internetis suhtlen. Võin oma kogemusest väita, et kõigil muhameedlastel ei ole islam ja koraan kinnisideeks. Ka nemad on inimesed, kes tahavad näha maailma ja on huvitatud teiste rahvaste kultuuridest. Inimesed, kes on käinud idamaades, teavad, millised on enamik muslimid tegelikult. Nad on väga heatahtlikud ning sõbralikud. Nad ei suhtu kellessegi kui väärastunud maailmavaatega inimesse. Sageli suhtuvad paljud inimesed moslemitesse just nõnda. Nad on ülejäänud maailma vastu tolerantsed. Soovin, et oskaksime neile samaga vastata. Tihti suhtuvad inimesed üksteisse liialt üldistatult. Iga inimene on erinev, iga muslim on teisest erinev. Paljude muslimite ühiseks jooneks on rõõmsameelsus ja tolerantsus. Kui suhtuksime neisse, nagu nemad meisse, siis paraneksid kindlasti ka rahvussuhted idamaadega.
Tänapäeva muinasjutt Eelasid kord Vahur ja Viktoria. Nad käisid samas koolis, Vahur üheksandas ja Viktoria kaheksandas klassis. Varem polnud nad üksteisega suhelnud, kuid kord peale kooli teemalist arutelu jäid nad pikemalt vestlema. Nad tutvustasid ennast ja rääkisid oma huvidest. Nii selguski, et neil oli palju ühist, nimelt meeldis neile mõlemale muusika ja mõlemad olid tüdinud talvedest ning suusatamisest. Kuna jututeemasid neil jagus hakati peagi suhtlema ka interneti teel. Räägiti peamiselt oma tegemistest ja plaanidest, kuni Vahuri ja Viktoria vahel hakkas tekkima sõprus ja usaldus. Nad suhtlesid igapäevaselt nii koolis, internetis kui ka telefoni ja SMS-ide abil. Nad tundsid, et neil on koos tore ja nii saigi neist niiöelda paar. Vahuri ja Viktoria suhted soojenesid veelgi, üksteisega sai rääkida kõigest ja tunti armastust. Peagi tuli suhtest teatada ka vanematele. Vanemad olid küll toimuvaga nõus, k...
sõja ajal, millest unistab iga sõdur. Ma olen veendunud, et kahe inimese vahel peab olema midagi uskumatult erilist, et öelda ja mõista ,,Niikaua kui meist üks on elus, oleme mõlemad elus. ...sinus läheme meie mõlemad...Ainult sinus saan mina edasi elada." Tähtis on mõista, et hingekella lüüakse meile endile. Kõik inimsed surevad kunagi, iseasi kui palju sellele mõeldakse. Keegi ei ole veel näinud isikut, kes elaks igavesti. Me teame, et kunagi saabub surm ja nõnda tuleks oma elu täie eest elada. Märk tuleb maha jätta nii endast, kui oma lähedastest. See on ehk kõige tähtsam mida antud teosest peaks õppima.
Või tüliks sul peas? Ma tooks Sulle tähed, kui õnne tooks ootus. Kuid sellest jääks vähe, et näha sind kodus. SA OLED ALATI MU MÕTETES Ma mõtlen vaid Sinust ka siis, kui ma õpin Ma mõtlen vaid Sinust - mul parim sa sõber Ma tean, oled kaugel kuid õhtusel ajal kui vaibund on pargid ja kellade kaja ma üksinda istun tol jäisust täis pingil on õhk nõnda külmund, ent soojus mul hinges Mind hoiab su mälestus toetades päeval ja varjates öösel - sa südames, alati!
Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valetad, siis tuleb ometi vahel harvagi meelde, et see on ju sinu tõe ja õrnuse keel. See on tingimata nõnda. Kole rumal, aga on! Sellepärast kardan ma nii hirmus, et ma teile luiskan, sest ma kirjutan ju võõras keeles. Pange tähele võõras keeles, sest mina olen otsusele tulnud, et saksa keel on mulle ometi võõras keel: ma olen tähele pannud, et temas on mul palju kergem valetada kui eesti keeles. Sellepärast. Mäletate, mis ma teile kord rääkisin saksa keelest ja armastusest? Teie ehk ei mäleta seda, aga mina mäletan, nagu oleks see alles eile olnud
ja vaeva näinud ning muidugi kehtib sama ka esinenud orkestritele, kooridele ja bändile. Eriliselt jäi mulle meelde üks kõrvalosatäitjatest, Madis Bauman, kes mängis nii rektori, sõjapealiku, hertsog Bernhardi, teeneri kui ka kaisutava noormehe rolli. Märkimisväärne oli ka üks peaosatäitjatest, Erik Mandel, kes näitas üles oma külma närvi ja head improviseerimisoskust. Laval olid tegelaskujud visuaalselt just nõnda nagu ajaloolises ooperis nad oma ajastut kajastada võiksid ja selle tagas kuntsnik Mirjam Aimla nõudlikkus ja pühendumus, mis oli tõesti seda väärt. Kokkuvõte Üldkokkuvõttes meeldis mulle see kontsert väga. Nii näiteljad kui ka pillimängijad ja lauljad olid kõvasti vaeva näinud ja puudu ei tulnud ka huumorist. Kõik andsid endast parima ja seda oli vaatajana rõõm näha ja nautida. Võrreldes varasemaste muusikakogemustega oli see kontsert kindlasti unikaalne
Nohik Klaus-Peter Wolf Klassi kõige tagasihoidlikum, saladuslikum ja vaiksem poiss Kai Lichte ronis ühel vihmasel hommikul katusele ja kukkus sealt alla. Juhtunut nägid pealt tema klassikaaslased ja õpetaja. Tim, Jan, Doro ja Lina-ühed loo peategelastest, hakkasid tema kukkumise põhjust eriti põhjalikult uurima, koostöös muidugi politseiga, komissar Lohmanni ja Annete Kösteriga, loosse segati sisse ka Lina vanaisa, kes oli endine politseinik. Leiti palju asitõendeid, tehti palju oletusi, süüdistati süütuid inimesi, näiteks Timi, paljudel tekkis kahtlus, et ehk tema oli viinud oma norimisega Kai Lichte selleni, et ta tahtis sooritada enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses kindlasti mitte süüdistada. Kai ema oli raskelt haige, tal tekkisid pidevad vihahood, mil...
eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi.
toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu. Kuid samas kultuur on osa ajaloost. Eesti rahvariided on värvilised ja erinevate mustritega. Ja pealegi on iga seeliku, vöö ja varruka muster mingi kindla koha looga seotud. Eestis puudub riigi usk. Aga siiski pole nad ateistid. Eestlane usub loodusesse ja iseendasse. See tõttu ongi eesti rahva kalendris nõnda palju pühasid, mis on suunatud looduse ja esivanemate austamisele. Kuid Eestis on ka teistelt rahvastelt ülevõetud pühasid : jõulud, näärid ja halloween.
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb põgusa ülevaate tööohutuse mõjudest töötajale ja toob välja paar väidet, miks on vaja teostada selle kohast järelvalvet. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskonnas on jaotatud alapunktideks, mis on omakorda lühidalt lahti mõtestatud, nõnda nagu mina, tulevane töötaja või siis kunagi kauges tuleviks tööandja ehk antud töö autor, asjast aru sai. 3 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS 1. OHT Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all
Ta tunneb,et kui tema midagi ette ei võta,ei suuda seda ka tema mees ning isa teha.Nii ta siis ütlebki perekonna koosviibimisel välja: "Mehed on süüdi.Kõik mehed on süüdi,sest teie ajate äri,teie käes on raha ja varandused.Naistel pole ju midagi.Paljas ihu ja hing,see on kõik.Aga seda ei taha keegi.Ja mina ei saa sinust aru,papa.Ise oled vana inimene,terve eluaeg äri ajanud, ja nüüd lased sel Köögertalil enda sisse vedada,lihtsalt üle lüüa.See on ju nõnda,selles pole vähematki kahtlust,eks?Kõik räägivad ju sellest!Ja naeravad! Ei,irvitavad!".Loomulikult ei meeldi see meestele,sest kes oskaks arvata,et naine oskab oma peaga kaasa mõelda.Vaatamata sellele võtab Karin asja südamesse ja annab endast kõik,et kas või laste pärast vaesuses ja vireluses mitte põlvitada. Pingsalt probleemi vastu võideldes ja uusi plaane välja mõeldes,hakkab Karini ja Indreku suhe kannatama.Ilmselt oleks abielu sama rahulikuks jäänud,kui naine poleks
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...
Ühesõnaga lähenes arutus haigusele ning ühines otsakuti fantastika valdkonnas, mitte meditsiinilises mõtlemises. Isoleeritust ei kavatsetud hakata kaotama vaid taheti potensiaalseid uue haiguse allikaid kahjutuks teha . ( taheti ehitada, puhastada) Toimus reformliikumise algus. Hakati haiglaid tuulutama. Vaikselt hakati mõtlema sellele kuidas saaks Prantsusmaa haiglates olukorda parandada ning hakati unistama varjupaigast, mis säilitaks oma põhi ülesanded. Kuid oleks sisse seatud nõnda ,et haigus võiks seal laiali kandumata kaua olla ning arutus oleks täieliku kontrollli all.(arvan ,et see oli vajalik selleks ,et anda teistele õppetundi. Pidi mõjuma eeskujuna ega tohtinud tekitada nakkusohtu. Nende süngete hoonete ja süüdlaste näitamine sobis hästi selleks ,et hoiatada üleliia kergemeelseid noori. ( Samal ajal mõjusid needsamad ohud liigitõmbavalt inimeste ihadele ja kujutusvõimele. (inimeses leidub ikka alati midagi ,mis unistab ohtude kogemisest .) Sellest
et keegi ei pane tähele. Tema põgenemine oleks jätnud talle elu ja võimaluse teha edasi seda, milleks ta loodud oli filosofeerimine ja inimeste õpetamine. Õpetajaid on eluteel alati tarvis. Leidsin mõned lõigud Sokratese surmapäeva kirjeldusest ja tema kahekõnest innuka õpilase Kritoniga. Sokrates Kritonile(Sokratese innukas õpilane, kes tahtis oma varanduse ohverdada selleks, et Sokrates vabastada vanglast) ,,Need, kellest sa räägid, talitavad nõnda täitsa põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa põhjendatult, sest mina ei arva sellest midagi kasu saavat, kui võtaksin mürki veidi hiljemini; naeruvääristuksin ainult iseenese silmis, ihaldades elada ning püüdes säästa, kus pole enam midagi säästa. Nii siis kuula sõna, mine ja ära tõrgu!" Sokrates nutvatele inimestele hetk enne enda surma: ,,Mis te ometi teete, veidrad inimesed! Mina
Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid sünteesida. Nõnda ongi lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille Tiiu Uibo kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti. KÕRBETAIMED AGAAV Kulub 20 kni 50 aastat , enne kui ta oma leheroseti keskelt kuni 9 meetri kõrguse õisikuvarre kasvatab.Tema õisi tolmeldavad nektarit otsivad nahkhiired
,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsema saaki. ,,VÄIKESE LINNA KOHVIKUMUUSIKAT" 93 Mu sõber isevärki mõõdetud sammul teisel pool tänavat käib riivates vastutulijatare pilguga ja mõttega jään-ikka-truuks-oma-kallile. Mu sõber salapärane kergelt jokkis iseteadlik ja kergelt lapsik ta lõikab põiki üle tänava ... Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad".
tõstmist kaugemale kui 2 m. Tõstmistööl jälgi, et: keha ei oleks pöördes; raskus oleks vastu keha; tõstetaval raskusel oleksid korralikud haardekohad (nende vahekaugus oleks ~56 – 60cm; tõstmiseks oleks piisavalt ruumi; põrand oleks kindel ja sile; tõstmisel oldaks vilunud. Vähenda lihaste pideva pinge all olekut: valides töökoha ja töövahendite mõõtvahekorrad nõnda, et ei peaks töötama ebamugavas asendis; kasutades vajaminevaid tugesid, kandeseadmeid ja abivahendeid; kujundades töökoha ja töö selliselt, et oleks vabalt võimalik muuta asendit; korraldades töö nõnda, et saaks vaheldumisi istuda ja liikuda; tehes regulaarselt pause lihaste lõdvestamiseks. 3
lõbusa valge palega üles tõused taeva all, kus tulised tähed maha on langemas sinu eest musta, pimeda uju sisse.- Nõnda inimeste vaim! Oled sa ujus ujumas, kui su mõte on otsimas jumala tähtede alta. 5 Kasutatud kirjandus Anu Raudsepp. http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=301 Kristi Metste. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?
kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga. Pole kindel, kas nad juriidiliselt abiellusid, sest leskedele kehtisid neis asjades piirangud, kuid nad elasid koos ning neile sündis kaks last, Dante poolvend
Selle peale ütleb Nipernaadi vana Kudisiimu tütrele Lokile, et ta tunneb, kuidas ta peab Lokile ühe puugi annetama, et tal on neid kodus palju ja need sigivad, nii saab neid veel rohkem olema. Loki märkuse peale, et puuk on käsitöö ja nad ei sigi, võtab Nipernaadi eksiarvamuse omaks ja mõtleb Lokile anda alguses kaks, et need tooksid onni esialgu mullika ja seapõrsa. Seejärel räägib Nipernaadi Lokile tema elust, kuidas ta seal vaikselt üksildasena elab ja kas tal pole nõnda igav olla, ei ole seal ju ei nooruse vallatusi ega midagi huvitavat. Mõtiskledes pakub ta välja, et peaks õieti tema sõbraks hakkama ja sinna jääma. Järgmise mõtteavaldusega pakub ta juba välja, et ehk peaks Loki hoopis temaga kaasa tulema, et neiu näeks maailma, mis on küll muuhulgas ka jälk ja patune, kuid samas soovib, et Loki jääks sellest siiski puutumata. Nipernaadi jäi Kudisiimude juurde mitmeks päevaks, tegi onnis parandustöid ja uitas ringi
teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilise avaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks. J. V. Jannsen Esimese üldlaulupeo kava
Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilavaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks. Esimese üldlaulupeo kava J. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
