Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juh...
Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? Maslow' motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet MASLOW` VAJADUSTE HIERARHIA PÜÜTAKSE VÄLTIDA nälga, janu ohtlikkust kriitikat läbikukkumist igavust ebamugavust ahistamist mittemõistmist küündimatust sõltuvust tülikust hirmu piinlikust süütunnet kasutust
· Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S
Krooniline stress kahjustab mälu, tähelepanuvõimet ja kognitiivseid funktsioone. Liigse stressi tüüpilised sümptomid ongi mälu halvenemine, sagenenud valede otsuste tegemine ja ebaadekvaatne käitumine. Kahjulik protsess käivitub kui inimene on võimetu kontrollima stressorit. Tänapäeval on jõutud tõdemuseni, et 80-90% haiguste etioloogias on koht stressil. 85. Deci-Ryani enesemääratlemise teooria. Enesemääratlemise teooria on isiksuse ja motivatsiooniteooria, milles on keskse tähelepanu all küsimus, kas inimeste erinevusi ja käitumist tingivad "sisemised põhjused" (self-determined), või välised (other-determined). Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii inimese sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana Teooria autorid, Deci ja Ryan, kasutavad termineid enesemääratlemine ja autonoomia sünonüümidena. Autonoomia tähendab "ise juhtimist" või "ise otsustamist" ehk ise oma käitumise reguleerimist
Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S
üksmeelt, siis nüüd enam mitte (aruka otsuseni jõudmise aeg muutub, suureneb või väheneb). Samuti suureneb vajadus eestvedamise ehk liidri järgi, muutub liikmete käitumine ning ülejäänud grupiprotsessid. Hakkab esinema üksikliikmete domineerimine (tegelikult grupi suurenedes rääkivate inimeste arv oluliselt ei suurene), kelle kindlus on suurem, sest grupi kasvades kasvab ka häbitunne. LOENG X Motiveerimine 1. Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias? Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: (1)füsioloogilised vajadused, (2)turvalisus ja kaitstus, (3)kuuluvus, (4)tunnustus, (5)eneseteostus. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 2
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lok...
- Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja
motivatsi ooni teke Abraham Maslow (1908-1970) Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel "'A theory of human motivation" 1943 (Psychological Review 50, pp.370-396). Käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
11. Milliste baastarvete rahuldamiseta Maslow tarvete hierarhia järgi pole teiste tarvete rahuldamine pikemaajaliselt võimalik? Defitsiittarbed ehk füsioloogilised tarbed, turvalisuse tarbed, kuuluvus- ja armastustarbed ja eneseaustustarbed. 12. Milliseid kahte suurt rühma tarbeid eristatakse A. Maslow tarvete hierarhias? Defitsiitsed- ja kasvutarbed. 13. Milline motivatsiooniteooria seletab inimeste käitumist tulenevana nende püüdest säilitada oma positiivset enesekontseptsiooni? Kognitiivse dissonantsi teooria. 14. Mis on atributsioonid? Subjektiivsed seletused, millega inimesed püüavad põhjendada oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse „mina“ ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on
mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). Varased etoloogid · mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes · märkasid, et looma motiveeritus ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis · töötasid välja universaalse motivatsiooniteooria Tänapäeva etoloogid · on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga kompleksne nähtus, mida ei saa seletada algse kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga · kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid 13. Näide käitumise vallandumise uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel
1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm 2..KESKKONDLIK uurimisprogramm Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos. Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega 2. ISIKSUSETEOORIAD. 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad. S.Freud. (1856-1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria 1. PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA Kalle Küttis 2011 5 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus 2. Tungide teooria 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus Psüühikas 3 tasandit:
läbima järgmist astet (nt laps karjub ja ema ei tee välja - negatiivse sisuga tunne). Kriitika teooriale- kirjeldav ülevaade; arengupõhjuseid pole välja toodud; mõisted ebatäpsed; kritiseeritakse, et naised ja mehed sotsialiseeruvad erinevalt - pole erinevusi välja toodud. Alfred Adler (1870-1937) - Bioloogia, meditsiini alane taust; Tugev motivatsiooniteooria arendaja Põhineb suuresti Aristotelese tööle. Rõhutab sotsiaalset komponenti inimese arengus. On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne. Domineerimine, agressiivsus kujunevad välja siis kui oma perfektsuse püüdlused pole tulemustega. Eesmärk tuleb nõrgast kohast, mida me tahame ületada.
gil (ENE 2. kd. Kirjastus ,,Valgus", Tallinn, 1987, lk. 593) 64 Albanese, R. Management.South-WesternPublishing Company, 1988, lk. 50-53 65 Vadi, M. Grupid organisatsioonis. Tartu: TÜ Kirjastus, 2001, lk. 17-19 motivatsiooniteooria, millest juhindutakse ka tänapäeval. Seda ei vähenda Maslow'i teooria oluline edasiarendamine D. McGregori, D. McClellandi, C. Alderferi jt. poolt. USA teadlane A.Maslow (1908 1970) loetakse vajadustel põhineva motivatsiooniteooria rajajaks. Ta avaldas 1940.a. oma motivatsiooniteooria, mille põhiidee on järgmine: inime-se panevad tegutsema tema tarbed. Järelikult on inimeste tegevuse juhtimise oluliseks hoovaks tema tarvete rahuldamise või mitterahuldamise reguleerimine. Alluva tarvete rahuldamise võima-lused peavad sõltuma ülemusest, samas aga peab ta olema sõltumatu, et organiseerida oma tege-vust tarvete rahuldamisel. Joonis 2.5. Abraham Maslow'i vajaduste hierarhia66
Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine. Inimeste õpi- ja arenemisvajadus on toonud meid 21. sajandisse koos elektri, jalgratta ja kosmosesüstikutega. Siinkohal on paslik meenutada Maslow vajaduste püramiidi, kuna just tema poolt kirja pandud motivatsiooniteooria paneb paika inimese viis peamist vajadustevaldkonda (Vadi 2001, 92-93): 1. Füsioloogilised vajadused; 2. Turvalisuse ja kaitsevajadused; 3. Kuuluvusvajadus; 4. Tunnustusvajadus; 5. Eneseteostusvajadus. Õppimise ja arenemise seisukohalt on tähtsaimateks lugupidamise ja tunnustusvajadus ja eneseteostusvajadus, kuna tunnustust vajav, endast lugupidav ja pidevalt edasi pürgiv inimene teab tavaliselt oma tugevaid ja nõrku külgi, tahab pidevalt juurde
Noorsootöötajale vajalikud seadused 97 Valik noortelaagri tegevusega seonduvaid õigusakte 100 Hierarhia noortelaagris 100 Noortelaagri kodukord 103 Esmaabi ja puhtus noortelaagris 104 Mida lapsevanemad meilt ootavad ja loodavad 111 Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137 Vägivald ja lapse ahistamine 140 Rühma areng 143 Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine 152
spordialade tehnika tundmine Motiivide kategooriad on kui tööriistad inimeste spordi juures hoidmiseks Kordamisküsimused: 1. Millised teooriad seletavad kehalisest aktiivsusest tekkiva sõltuvuse kujunemist psühho- füsioloogilisest aspektist lähtudes? 2. Nimetage motiivide kategooriad spordis (Gauroni järgi). 3. Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust. 4. Kirjeldage sisemise motivatsiooniteooria olemust. 5. Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi. 110 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE TIIA RANDMA MAJANDUS JA MAJANDUSE PÕHIVALIKUD
käitumuslikeks liigutusteks. Areneb kiiresti, kuid meetod on kallis ja aeganõudev ning väga palju veel tundmatut. Kumbki meetod ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist vastastikku. Varased etoloogid mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes märkasid, et looma motivatsioon ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis töötasid välja kõikehõlmava motivatsiooniteooria. Tänapäeva etoloogid on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga keeruline nähtus, mida ei saa seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul.
7. eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam) Eneseteostuse mõõdikuks on „peak experience Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
