LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline...
Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900 6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen. Süvakivimid: maakoores tardunud, purskekivim: tekib maa pinnal vulkaanidest välja voolanud laavast. Laam on litosfääri plokk,mis triivib astenosfääril.
tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine). Valge tahke aine, esineb tükkidena, õhu käes seistes reageerib õhuniiskusega: CaO + H20 => Ca(OH)2 eraldub väga tugevalt soojust. Põhiliselt kasutatakse Ca(OH)2 saamiseks ja ehitusmaterjalide toorainena. Reageerib ka happelise oksiidiga: CaO + CO2 => CaCO3 Kaltsiumi ühendid
Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. 14. Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on üsna tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16. Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Tehti allegoorilisi figuure, teemadeks olid Võit, Armastus, Õiglus. 17. Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur jälgis? Antiik 18. Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Hästiarenenuna ja harmoonilisena 19. Nimeta kolm kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. 1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3
Tulemused olid väga edukad , ning seda hakatigi kasutama: Sadestunud lagundati kuumutamisel: Kõrvalprodukte ( , ) saab uuesti kasutada. 3 Kasutusalad Naatriumkarbonaadi üks põhilisi kasutus alasid on klaasitööstuses klaasi valmistamiseks. Kus kuumutatakse 1400°C temperatuuril liiv, kriit, valge kvarts, vahel ka marmor ning naatriumkarbonaat. Seejärel saadud sulam jahutakase ja saadaksegi klaas. Seda tüüpi klaas on tuntud ka kui lubiklaas. Naatriumkarbonaati kasutakse, kareda vee pehmendamiseks. Sooda on pesupulbrite , üks olulisi koostisosi just nimelt eesmärgiga muuta vett pehmemaks. Vee karedust tekitavad kaltium- ja magneesiumioonid , kuid aluselise soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks
Rohkelt loodi ka tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, näiteks auväravaid, võidukaari. Näited: · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar Pariisis · Valge Maja Washingtonis · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone Klassitsistlik skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama võitu, armastust, õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib
oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Majandusgeograafiline asend Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia tööstuslik arendamine algas kuuekümnendatel aastatel. Enamuse tööstusest
maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis Skulptuur · Olis sõltuv antiigist · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena · eelistatud olid alastifiguurid. · Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna · Materjaliks marmor · peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti oli Allegooria, antiikmütoloogia · Tuntuim skulptor oli Antonio Canova , kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Antonio Canova. Kolm graatsiat Antonio Canova. Amor ja Psyche. Bertel Thorvaldsen. Hebe Maalikunst · Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil.
viljapuutüvede valgendamisel kaitseks kahjurite ja külmalõhede eest) · Kustutamata lubja segu liiva ja veega - lubimört · CaSO4 x 2H2O ehk kips ehituses · CaSO4 x 0.5H2O ehk põletatud kips · Ca(HCO3)2 - mööduv karedus (ka Mg(HCO3)2) (kõrvaldamine kuumutades, keemiliselt) o MgCO3 + CO2 + H2O -> Mg(HCO3)2 · CaCl2 (MgCl2), CaSO4 (MgSO4) - jääv karedus (kõrvaldamine keemiliselt) · CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al · hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. · o-a. 3 · boksiit- Al2O3 x nH2O · vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. · k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul
ka põllumajanduses mulla happelisuse vähendamiseks. · Ca2+ ioonide tõestamine lahusest juhitakse läbi CO2 lahus muutub häguseks (tekib CaCO3 valge sade). Tähendab lahuses on Ca2+ ioone. · Ca ja Mg soolad ioonilise sidemega ained. Lahustuvad vees vähem kui IA rühma metallide soolad. · Kaltsiumsulfaat tavaliselt CaSO4 2H2O kips. Kasut. ehituses, meditsiinis. · Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) väga levinud, on mitmeid esinemisvorme marmor, lubjakivi (paekivi), kriit. · Dolomiit CaCO3 MgCO3. Leidub Saaremaal. · Ca3(PO4)2 luude põhiline koostisosa. · Ca ja Mg on elusorganismides väga tähtsal kohal. Mg - taimedes (klorofüll). 4. Veekaredus · Vee karedus on tingitud Ca ja Mg sooladest. Karbonaadid mööduv karedus, saab vähendada vee keetmisega (tekib katlakivi). Kloriidid ja sulfaadid jääv karedus, saab vähendada kasutades ioniite.
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. 2) Tööjõu hõivatus: Põllumajandus: 4,2% Tööstus: 30,7% Teenuseid: 65,1% (2005) 3) Põllumajandusliku tootmise vormid : puuviljad, köögiviljad, viinamarjad, kartulid, suhkrupeet, sojauba, teraviljad, oliivid, liha, piimatooted, kala. 4) Itaali põllumajanduspoliitika on ühtne Euroopa omaga. 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele?
Aastal 2008 püüti Portugalis 137500 tonni kala. 2. Majandusgeograafiline asend Portugali asend on neid väga palju majanduslikult aidanud, kuna neil on võimalik heade tingimuste tõttu kasvatada, nii karja, vilja, viinamarju, kui ka tegeleda kalapüügiga. Enamasti tegeldakse põllumajanduse riigi lõunaosas, kus on maa tasasem põhjaosa on rohkem mägisem ala. Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips ja sool. 3. Rahvastiku protsessid. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 miljonit elanikku. Majanduslikult aktiivsed on nendest umbes 50%. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Kuna aina enam inimesi kolib elama linnadesse, väheneb kokuaeg põllumajanduse tähtsus
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavus...
Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest (Vanakreeka iluideaalid). Materjaliks marmor. Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. Antonio Canova. Amor ja Psyche. Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal
kuppelehitise parim näidis. 9. Mida tähendavad Caracalla termid? Caracalla oli 3. saj algus p.Kr. võimas valitseja 10. Mille poolest Caracalla termid väga Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele erilised olid? inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki. Termid kuulusid kas riigile või eraisikuile. Roomas asuv Caracalla oli üks luksuslikumaid ja mugavamaid sellel ajal. Seal oli külm saun,
ka Vana-Egiptusest ümarkaar ja kuppelehitised Kuulus arhitekt: Pierre Vignon Pierre Vignon "Madeleine'i kirik" http://afxafx.typepad.com/photos/uncategorized/eglise_de_la_madeleine.jpg Jacques Germain "Soufflot" https://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/mapping- paris/images/photo_pantheon.jpg Klassitsismi skulptuur Sõltuv antiikeeskujudest nagu arhitektuurgi Jäljendati vanakreeka plastikat Matrejalidest eelistatuim oli marmor Inimkehade kujutamine harmoonilisena ja hästiarenenuna Alastifiguurid Soliidsed, ranged ja suursugused skulptuurid Kuulus skulptor Antonio Canova Antonio Canova "Amor ja Psyche" http://1.bp.blogspot.com/_FF_XY3POfh8/S6kXIXsERNI/AAAAAAAAEPw/_EMxCJQgr6c/s400/a mor_and_psyche+Canova.jpg Klassitsimi maalikunst Eeskujuks skulptuurid Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi Tardunud ja teatraalsed poosid Ülesehitus tasakaalukas, sümeetriline ja
Mittemetallid Mis on mittemetall? · Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi, nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? · Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, r...
Eesti kunst 1918- 1940 Ants Laikmaa. Talvemaastik. 1938 02.10.2012 Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguseks. Kunsti ajalugu oli suurtes joontes sarnane Põhja- Euroopa Ferdi Sannamees. Lamav demokraatlike naisfiguur. 1927. Pronks, marmor väikeriikide omaga. Kunstikool ,,Pallas" Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid välisamaal tegutsenud kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt,
Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...
Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena · madala sulamistemperatuuriga (ehedana), vaid ainult ühendite Li - 454 K koostises. Na 371 K Näiteks ...
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
majanduslikku huvi 5. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ette ennustada? 4p. 1)Vaatluste abil 2)Soojusmonitorid 3)põhjavesi muutub 4)enne purset on nõrgad maavärinad 6. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? Tooge näide 3+3p. a) Tardkivimid näide: (purskekivimid-tuhk,laava)nt. b) Settekivimid näide: Liivakivi, lubjakivi, põlevkivi c) moondekivimid näide marmor, gneiss 7. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? 2+2p MAGMA KOOSTIS VULKAANIDE KUJU PURSKE ISELOOM kilpvulkaan Voolab lõõrist eemale aluseline stratovulkaan Purskub kõrgele õhku happeline 8. Miks ja kuidas hakkab kivimiaines vahevöös liikuma? 2p.
tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat, põletamata lubi Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Ioon Ca2+ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega.
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014 Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilise...
Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest siin pole piisavalt kõrge rõhk ja temp. 9. Mineraalsed maavarad on taastumatud. 10. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 11. Vulkaani ehitus: 12. Kõige rohkem on vulkaane Vaikese ookeani äärealadel. 13
Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Andrus KivirähkKaivo Berk Rapla 68 Ahto Hando Runnel Sirje Kreen Tallinn 68 Ahto Astrid Lindgren Sirje Kreen Tallinn 68 Ahto Astrid Lindgren Sirje Kreen Tallinn 68 Ahto Astrid Lindgren Sirje Kreen Tallinn 68 Aigi Artur Alliksaar Aare Marmor Tamsalu 68 Aigi Andrus KivirähkAare Marmor Tamsalu 68 Aigi Astrid Lindgren Aare Marmor Tamsalu 68 Aigi Andrus KivirähkMadis Maasalu Sindi 69 Aigi Hando Runnel Madis Maasalu Sindi 69 Jana Astrid Lindgren Madis Maasalu Sindi 69 Jana Andrus KivirähkAadu Pulk Kohtla-Jär 70 Jana Astrid Lindgren Aadu Pulk Kohtla-Jär 70 Jana Astrid Lindgren Aadu Pulk Kohtla-Jär 70 Jana
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud.
Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubajakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi, Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutuse või laamade sukeldumise käigus uuesti Maa sügavustesse sattuda. Sealse kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu paiknevad ained kivimites ümber. Kivimi ehitus ja välimus muutub ning kivim muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi, basalt. · Miks leidub tardkivimeid väga harva maapinnal? · Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid? Kuidas? · Miks tekivad settekivimid väga aeglaselt? · Jaota järgmised kivimid kolme rühma. Leia igale rühmale pealkiri. Basalt, lubjakivi, kilt, marmor, gneiss, liivakivi, põlevkivi. 6
b) taastati Efesoses Artemise tempel c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis) d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele - komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks b)krüselefantiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis, Zeusi kuju Olümpias) c)moodustus kolmest osast: ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud vabafiguurid portreebüstid 2
muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad – kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini 2
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne võ...
35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9
Jaan Kross Jaan Krossi elulugu Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. 19281938 õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921...
Katrin Olhovikov 11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare romaanis ,,Tõde...
· ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619)- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-22)- Berninit paelusid röövimis stseenid, et näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost
Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega. Joonia stiilis, kuid talastikku kannavad naiste kujud karüatiidid. Propüleed- paraadlik väravaehitis. Pidi ühendama all-linna arkopoli pühapaikadega. Dooria sambad ja järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogus. 10. Iseloomusta kreeka skulptuuri erinevatel ajajärkudel. Tooge näiteid Materjal- pronks, marmor, kürselefantiin Arhailine aeg- Kore(naine, riides, ilme rõõmus ja pidulik,) Korous(mees, paljas, egiptuse kunsti mõju.) vormid on üldistatud. Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga. Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega v...
käigus uuesti maasügavustesse sattuda, seal üles sulada ning taas magmaks muutuda. See eeldab ümbersulamist kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Sellisel juhul tekib moondekivim (võib tekkida nii tard-, kui settekivimist). Näiteks, kui graniit moondub, tekib moondekivim nimega gneiss, kui liivakivi moondub, tekib kvartsiit, kui lubjakivi muutub, tekib marmor. Moondekivimid võivad ka olla kristallilise ehitusega ja suhteliselt tugevad, enamasti mitte nii tugevad, kui tardkivimid. Tardkivimid võivad moonduda moondekivimiteks ja lagunduda settekivimiteks, settekivimid võivad omakorda moonduda moondekivimiks. Füüsikaline ja keemiline murenemine, nende tähtsus. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel.
5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. POSEIDON ARTEMISIONI NEEMELT(u. 455 e.m.a) ODAKANDJA ( u.450-430 e.m.a ) Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. KETTAHEITJA ( u.450 e.m.a ) Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd
Puurmani Gümnaasium KALTSIUM REFERAAT Referaadi Koostaja: Triin Kukk Klass:10.klass Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 KALTSIUMI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................................................4 KALTSIUM KASUTAMINE.................................................................................................................................4 KALTSIUMI OMADUSED...................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
muutub maakooreks. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro süvakivim basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
klaasi tootmisel. *KMnO4-kaaliumberrmangaat-desifintseerimisvahendid. *NaHCO3-naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda- kasut. 3. II A rühma metallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. OMADUSED: LEIDUMINE LOODUSES: *Mõnevõrra kõrgema sulamistemperatuuriga *CaCO3-lubjakivi e. paekivi on ka kriit ja ka marmor *Kõvemad kui leelismetallid *CaSO4-kips(CaSO4*2H2O) *Ca3(PO)4- fosforiit ehk apatiit *Tuumalaeng on suurem *CaCO3 · MgCO3- dolomiit *Ei loovuta nii kergesti elektrone. **Asbest- kasut. Eterniidi valmistamisel. (Mg)
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid:
Hermese poeg, väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad naerma puhkesid. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Paani vaste Rooma mütoloogias on Faunus. Click to edit Master text styles Second level Paan ja Daphins Third level Autor: Heliodoros Fourth level Materjal: Marmor Fifth level Valmimisaeg: Hellenistlikul ajastul 3-1 saj. e.Kr. Asub Rooma Rahvuslikus muuseumis. Skulptuuri mõlemad pead ja paani parem käsi on restaureeritud.
Laikmaa ja kirjanikest Liiv, Tuglas, Suits. 14) Kes on I Eesti Vabariigi aegsetest maastikumaalijatest rahvusvaheliselt kuulus? Rahvusvaheliselt oli kuulus K. Mägi. 15) Milliseid Eesti maastike on K. Mägi maalinud? Saaremaa maastiku, Lõuna-Eesti maastiku, maalinud peaaegu kõiki järvesid. 16) Kes oli K. Mäega ja N. Triigiga Pariisis koos õppinud skulptor? Pariisis õppis koos nendega Jaan Koort. 17) Nimeta J. Koorti portreesid, mis materjale kasutas? Kasutas raskeid materjale, must marmor, basalt, must tamm. ''Karjapoiss'', ''Naine tanuga''. 18) Milline tarbekunstiala köitis J. Koorti ja kuidas see talle saatuslikuks sai? Teda köitis keraamika, sai saatuslikuks, kui ta läks seda õppima Venemaale ja jäi seal raskelt haigeks. Kunstiajalugu II rida 1) Kust oli pärit Vincent van Gohgh ja kus ta maalis oma parimad tööd, nimeta? Pärit Hollandist, töötas Lõuna-Prantsusmaal. 2) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks sai V. Van Gohgh?
templit. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. 4. Madleine`i kirik Pariisis. Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. NTONIO RINALDI- Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. 5. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7
CaO + H O Ca(OH) Ca(OH-) kalitsiumhüdroksiid Fe(OH) raud(II) hüdroksiid Cu(OH) vask(I) hüsroksiid NaOH-üks tugevamaid leeliseid,valge tahek aine,mis lahustub hästi vees,lahustudes erladub palju soojust,seebivesi Ca(OH) kalitsiumhüdroksiid,kustutatud lubi,seda saadakse ,kui kaltsium oskiidile vähe haaval vett lisada. CaO-kustutatud lubi SOOLAD: Cl- -kloriid So2- -sulfaat NO- -nitraat PO2- -fosfaat CO2- -karbonaat NaCl-naatriumkloriid ehk keedusool CaCl-kaltsiumkarbonaat ehk marmor K PO kaltsiumfosfaat 4. oksiidi teke( lihtaine+hapnik) lihtaine reageerib hapnikuga 4Li + O = Li O 2Ca + O = 2CaO 2C + O = 2CO Hape+alus Metall+hape Oksüdeerija ja redutseerija määramine 5. 6. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happeline keskkond näitab, et lahuses on ülekaalus vesinikioonid.Mida happelisem on lahus, seda suurem on temas vesinikioonide sisaldus. Happelises lahuses pH<7
Reinforff, J. Vahtra,. N. Mei Art deco arhitektuur Suurejooneliste ja massiivsete, samas täiuseni viimistletud hoonete loomine nõudis suuri kulutusi ja polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel. Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega
aga ovaaliks mõõtudega 185X165m. 4. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusemälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajati niivõrd kapitaalsed ,et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
