hargnemispunkti. Nii kõrvaldub peale transferaasset toimet alles jäänud üksikjääk hargnemispunktist ja eraldub vaba glükoosina. Nüüd on ahel glükogeeni fosforülaasi toimel edasilõhustatav kuni järgmise hargnemispunktini. 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme. Lihastes allub glükoos-6-P aga lõhustumisel, saamaks energiat lihastööks. 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Glükoosist laktaadi teke on piimhappeline käärimine. 1) Glc-6-P teke Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke
Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven. Vältida: Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%) Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha) Poolfabrikaadid Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid! Maks ja maksapasteedid (kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii inimeste kui loomade puhul maksas. Seega sisaldavad need toiduained rohkelt kolesterooli) Neerud Süda Munakollane Kõik mereloomad ei ole aga kalad! Rohkelt kolesterooli leidub angerjas, mitmesugustes merekarpides ja krevettides. Piimatoodetes tuleks vältida: Vahu- ja rõõska koort (rasva 10 - 38%) Koorepulbreid (mõned neist sisaldavad isegi 30% rasva) Hapukoort (rasva 10-30%) Rasvaseid juuste (tavaline juust sisaldab 30-60% rasva ja ohtralt kolesterooli) Koorejogurteid Kohukesi (rasva umbes 20%)
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
Asendamatud Aminohapped Marta Babenjuk 11 A Metioniin Metioniin toimib organismis võimsa antioksüdandina ning puhastab organismi erinevatest tervisele ohtlikest raskmetallidest. Osaleb ka rasvhapete ainevahetuses ning aitab lõhustada rasvasid maksas ja veresoonestikus, mis kergendab vere ringlemist elundite vahel ning kaitseb sedasi veresoonkonnahaiguste eest. Metioniin vähendab stressi ning aitab vältida nõrkust ja väsimust. Samuti on vajalik karnitiini tootmiseks organismis. Veel hoolitseb juuste, naha ja küünte heaolu eest. Fenüülalaniin Fenüülalaniin on asendatava aminohappe türosiini eelühend. Türosiini kasutatakse meeleolu ja ainevahetust mõjutavate tähtsate
1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin) 2)Mõjutab maksas ja lihastes glükogeeni(süsivesikute tagavara) sünteesi glükoogist.(insuliin) *SUGUNÄÄRMED (asub munasarjades ja munandites) 1)Mõjutavad sugulist küpsemist. Nt: Rindade, habeme areng. 2)Mõjutavad sugurakkude valmimist. Suurem nääre on kilpnääre. 40g Väiksem nääre on kõrvalkilpnäärmed. 0,1g
Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee
Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine 6) Kõhunääre asub mao taga. Kõige tähtsam hormoon on insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. Veresuhkru sisalduse vähendamine (rakkudesse energia tootmiseks). Glükagoon suurendada veresuhkru sisaldust. Maksas ja lihastes on suhkrut, mida saab võtta. Suhkrutõbi ehk diabeet insuliini ei toodeta, toodetakse liiga vähe või mitteregulaarselt. 7) Sugunäärmed hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Sugurakkude tootmine ja suguhormoonide tootmine. Mõned hormoonid hakkavad tööle alles murdeeas. Suguhormoonid meestel testosteroon, naistel östrogeen.
2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides Kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5
ülesanne). Hematokriti mõiste. Erütrotsüütide arvu määramine. ·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes. Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed süntee...
3) ei moodusta kolloidi energiaga GLÜKOGEEN 1) valge 1) kõrgemate loomade rakkudes 1) varuaine, mida organism ( loomne tärklis) koosneb glükoosi jääkidest 2) tahke 2) maksas ja südamelihases kasutab nälja ja tugeva töö 3) ei lahustu vees korral KITIIN 1) ei ole magus 1) lülijalgsete välisskelett koosneb glükoosi jääkidest 2) halb lahustuvus 2) seenterakukestas 1) selgrootute väliskest 3) suur molekulmass
Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel. Naisel toodavad sugurhormoone munasarjad ja mehel munandid. Kui ei oleks neid hormoone, siis võiks nt nii mehel kui naisel kasvada habe, rinnad jne. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre,
arvestama sellega, et laps võib sündida vaimse või füüsilise puudega. Alkohooliku tegevus mõjutab ka peresisest elu läbi perevägivalla, viies enamasti perede lagunemiseni. Tihtipeale jätkavad ka alkohoolikute peres kasvavad lapsed vanemate traditsioone. Alkoholismist väljumine vajab suurt pühendumust ja tahtejõudu. Raskematel juhtudel võib liigtarvitamine lõppeda ka surmaga. Tihipeale võib see ilmneda kahjustustes erinevates organites, peamiselt maksas. Kuid kurvad tagajärjed võivad esineda ka alkoholimürgituse saamisega. Samuti võib ohtlik olla purjus peaga vales kohas magama jäämine, näiteks väljas magama jäädes. Alkohol, kui ainuke kergesti kättesaadav mõnuaine, mõjub igale inimesele kahjustavalt. Liigtarvitamisel võib olla erinevaid tagajärgi, mis võivad lõppeda isegi surmaga. Seetõttu tuleks mõnuaine tarvitamist reguleeriga ning sõltuvuse tekkides pöörduda abi saamiseks arsti poole.
Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid
e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
0,1g). Reguleerivad kaltsiumi ja fosfori anevahetust organismis mis on vajalik luukoe arenguks. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärmehormoonid reguleerivad glükoosi e. Veresuhkru hulka veres. Neist tähtsam on insuliin, millel on 2 ülesannet: 1) insuliin kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. 2) insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute tagavara, mida talletatakse maksas ja lihastes. Kui insuliini on vähe, on tegemist suhkrutõve e. Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab ette pingutusteks: ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab lihasrakkudes glükoosi kasutamist, et saada kiireks lihaste kokkutõmbeks rohkem energiat. Sugunäärmed on naistel munasarjad ja meestel munandid
C-HEPATIIT HELENA LATTIK JANAR SÕMERIK PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 2014 Mis on C-hepatiit? …C-hepatiidi viiruse ehk HCV poolt põhjustatud maksapõletik. Levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Sümptomid: väsimus naha ja silmade kollasus seedehäired tume uriin ja hele väljaheide kõhuvalud palavik C-hepatiit C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi abil. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida. Võivad tekkida: fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumi...
Pelgulinna Gümnaasium Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED ·...
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks...
tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikenedes alkoholide lahustuvus vees väheneb. Alkoholide täielikul põlemisel tekivad süsinikdioksiid ning vesi. Samuti oksüdeeruvad inimese organismi sattunud alkoholid maksas leiduva ensüümi toimel aldehüüdiks ja veeks. Tuntumad alkoholid on näiteks metanool, mis on tuntud ka puupiirituse nime all ja etanool, mida tuntakse argielus lihtsalt piiritusena. Metanool kuulub väga mürgiste alkoholide alla ning 20-30 grammi puhast alkoholi võib osutuda surmavaks. See võib tungida läbi naha ja kahjustada hingamisteid. Metanooli kasutatakse lahustina keemiaasutustes ning samuti kasutatakse seda ka nt autovõidusõitudel kütusena
Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu. B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes: täisteratooted, maks, Liha, muna. Sümptomid puudujäägi korral: väsimus, nõrkus, depressioon, isutus. C-vitamiin ehk L-askorhiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele
Vereloome e. hemopoees · 1 - Mesoblastiline e. mesenhümaalne vereloomeperiood 1.-3. embrüonaalkuul. Vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas. · 2 - Hepatolienaalne periood vereloomekolded tekivad põrnas 2. ja maksas 4.-5. embrüonaalkuul. · 3 - Müelolümfaatiline periood algab 8. embrüonaalkuul.Vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse (tüümus, põrn, lümfisõlmed, jne.) Luuüdi · Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel · Täiskavanuil on kahte tüüpi luuüdi - punane luuüdi (punane - hemoglobiin erütrotsüütides) ja kollane luuüdi (kollane - arvukalt rasvarakke)
Seede-, hingamis-, ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7
Seede-, hingamis-, ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7
Alles 1936.a õnnestus H.Evanil otsitav ühendite rühm keemiliselt puhtalt eraldada. · Aktiviseerib sugunäärmete tegevust · Tagab raseduse normaalse kulgemise, selle nappus võib põhjustada raseduse katkemist · Aitab omastada A- ja D-vitamiini · Stimuleerib lihaste tegevust ning suurendab töövõimet ja vastupidavust. · Aitab vältida aneemiat ei lase punastel verelibledel laguneda. E-vitamiini leidub taimeõlides, okaspaju õlis, maksas, munades, teraviljades, kaunviljades, pähklites. Vähesel määral ka piimasaadustes, kalas, köögi-ja puuviljades. Nippe: · Kui taimeõli pannil tugevasti säriseb, läheb suur osa E-vitamiini kaotsi ja selle asemele tekivad kahjulikud hapendumisproduktid. Ärge praadige päevalille-, maisi- ja oliiviõli liiga kõrgel temperatuuril ja kaugem kui pool tundi. · Ärge hoidke õli valguse käes ja laste sel kibedaks tõmbuda: E- vitamiin kaob siis täielikult.
(Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige püsivamad on Fe(III)-ühendid. Kõrvalekalded raua ainevahetuses võivad põhjustada tõsiseid haigusi. Kui inimene omastab toidust 3 4 korda rohkem Fe kui ta seda vajab, tekib pikapeale hemokromatoos. (sümptomiteks maksa suurenemine, põletikud soolestikus ja nahavärvuse muutus) Rauavaene toit põhjustab aneemiat, väsimust ja külmatunnet. Zn 85 90% asub luudes ja skeletilihastes. Samuti on Zn nahas, juustes, närvikoes ja maksas. Zn
paremini Na+-kanalitega ioniseeritud kujul. Toime nõrgem happelises keskkonnas. LAide farmakokineetika LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. LAide imendumine ja jaotumine Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre. Võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega. Seostuvad kudede ja verevalkudega. Läbivad HEBi ja platsentat. LAde eliminatsioon Estrid metaboliseeruvad esteraaside toimel veres ja maksas, amiidid metaboliseeruvad ainult maksas N- dealküleerumise ja hüdrolüüsi teel. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. Kombineerimine vasokonstriktoritega LAde toime kestus on otseselt seotud kontakti ajaga närviga. Veresoonte ahendamine aeglustab imendumist, pikendab toimet ja vähendab süsteemset toksilisust. Kombineerimine vasokonstriktoritega Adrenaliin suurendab hapniku tarbimist, koos veresoonte ahenemisega võib see põhjustada hüpoksiat, kudede kahjustust ja
tervisehäireid südameatakid, kõrge vererõhk. Kolesterooli soovitavad kogused (3) Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada 300 mg ööpäevas. Inimese organism sünteesib 1g kolesterooli ööpäevas. Taimetoidu korral kolesteroolisüntees intensiivistub. Toidu kolesteroolist imendub keskmiselt 50 60%. Kolesteroolifond (4) Inimese kudedes on 140g kolesterooli, eriti rikas on närvikude ja neerupealiste koorollus. Suurem osa kolesterooli sünteesitakse maksas (80%), natuke peensooles (10%) ja nahas (5%). Meie organismi kolesteroolifondi moodustavad: Toidukolesterool Endogeenne, sünteesitud kolesterool Süsivesikud 1 On levinumad loodusühendid, mis on organismi poolt hästi omastatavad, hästi kättesaadavad, odavad ning kõrge energiaväärtusega. Süsivesikuid on kahesuguseid: Organismi poolt omastatavad Organismi poolt mitteomastatavad ballastained, mis ei anna energiat, kuid suurendavad seedemahlade
ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks
· Mitteinvasiivne · Võimaldab vaadelda liikuvaid organeid (nt. veresooni) · Tavaliselt ei vaja üldanesteesiat või sedatsiooni · Võimaldab teostada täpset peennõela punktsiooni ja biopsiat Ultraheli puudused · Aparatuur on kallis · Artefaktide tõttu palju valediagnoose · Ei võimalda vaadelda skeletistruktuure, väljaarvatud luupinnad · Teatud patoloogiliste seisundite puhul on raske kaja ehhogeensuse erinevusi hinnata (nt. fokaalsed koemuutused maksas võivad olla rasva infiltratsioon või ka kasvajad) Ultraheli kasutamine tehnikas · Meditsiinilises diagnostikas kasutatakse ultraheli inimkeha sisemuse visualiseerimiseks. Näiteks : raseduse jälgimine, siseorganites paiknevate haiguskollete avastamiseks. · Ultraheli kasutatakse ka kirurgias. · Esemete pesemisel. Ultraheliga pesemine tagab esemete kõrge puhtusastme. Näiteks: Laboratoorsete nõude pesemine. Ultraheli kasutamine
a) taimerakukestades leiduv tselluloos (20-40% kestast) b) seenerakukestades kitiin (30-40%) + lülijalgsete välisskelett kitiinist c) membraani välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik a) liigne süsivesikute tarbimine soodustab varurasvade sünteesi
saadakse köögi- ja puuviljadest. Vesi on vajalik, sest seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda vaid vett sisaldavas keskkonnas. Vesi on organismis ka väga tähtis lahustaja ja transpordivahend. Süsivesikud on organismile vajalikuks energiaallikaks. Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega
Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi: · Valgusstaadium valguse olemasolu on hädavajalik · Pimedussaadium- järgneb valgusstaadiumile ja pimedusstaadiumi reaktsioonid
ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Mälu saab jagada lühimäluks kus säilib info mõnest minutist paari tunnini ning püsimäluks kus võib säilida info mida
Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Toit Toit koosneb toiduainetest. Toiduained koosnevad toitainetest. to i t a i n e d s a h h a ri i d i d ra s v a d v a lg u d v it a m i n id m i n e ra a l a i n e d Sahhariidid: annavad organismile energiat. · Leib · Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-te...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii. Suhkruhaiguse raviks tuleb haigele süstida insuliini.
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, …
Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · seotudvesi ei ole lahustaja ja see külmub alla 0 kraadi Vitamiine: · leidub kala kõigis kudedes, eriti palju aga maksas · kõige sagedamini esineb A, D, B ja E-vitamiine · inimorganism omastab kalaliha kiiremini ja täielikumalt kui loomadeliha · see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju
Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) • RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine Kolekaltsiferool imendub peensooles (mitsellides) Imendunud vitamiin maksa (vitamiini siduv valk DBP), oksüdeerub 25-hüdroksükaltsiferooliks Neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool Vitamiini defitsiit • Võib tekkida: – kroonilise alkoholismi korral – taimetoitluse korral – peensoole haiguse korral – maksa puudulikkuse korral – pankreatiidi korral • Tagajärjed, riskid:
a) Ribuloos-5-fosfaat Riboos-5-fosfaat. b) Ksüloos-5-fosfaat+ riboos-5-fosfaat Sedoheptuloos-7- fosfaat+glütseraldehüüd-3-fosfaat. c) Ribuloos-5-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Sedoheptuloos-7-fosfaat. d) Sedoheptuloos-7-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Fruktoos-6- fosfaat+erütroos-4-fosfaat. e) Ribuloos-5-fosfaat Ksüluloos-5-fosfaat. 7. Selgitage 2-4-lausega mille poolest erineb maksas ja lihastes leiduva glükogeeni kasutamine meie organismis. 8. Millised loetletud ühenditest on inimese organismis glükoheogeneetilised substraadid. a) Alaniin. b) Aspartaat. c) Histidiin. d) Leutsiin. e) Etanool. f) Glütserool. h) Palmitat. 9. Millised ühendid tekivad ribonukleotiidi reduktaasi reaktsiooni tulemusel. a) IMP ja OMP. b)PRPP. c) Desoksüribonukleotidid. d) Ribonukleotiidid. e) Fosforibosuulamiin. 10
Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen: nn loomne tärklis. Varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudest. Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad). Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD
soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %,
Langetada käsi. Teha 1012 korda. 4. Istuda, kummagi käe kolme sõrmega vajutada hetkeks kergelt ülemistele silmalaugudele. 34 korda. Toitu õigesti Silmade tervise seisukohast on tähtsal kohal C-vitamiin (leidub näiteks sidrunis, kiivis, paprikas, kapsas), E-vitamiin (mandlis, avakaados, nisuiduõlis) ja A-vitamiin (spinatis, selleris, porgandis) ning tsingirikkad toidud (näiteks loomaliha, maks, piimatooted). · Avitamiin leidub tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes. · B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides
keskne aminohape. Aminotransferaaside koensüümiks on püridoksaalfosfaat (vitamin B6 derivaat). Transamiinimisreaktsioonide tasakaalukonstant ~1 näitab, et vajaduse korral võib toimuda kas kataboolne aminohapete aminorühma eemaldamine või AH süntees aminorühma ülekande abil vastavatele a-ketohapetele. ALT ja AST on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine toimub mitokondrites glutamaadi dehüdrogenaasi toimel, mida on rohkesti maksas, neerudes ja teistes kudedes. Glu DH tegevus on hästi reguleeritud. Kui energiatase on madal, aktiveeritakse Glu DH allosteeriliselt ADP ja GDP- ga. Kui energiatase on piisav, inhibeeritakse Glu DH allosteeriliselt ATP ja GTP-ga. Söömisjärgselt on aminohapete tase maksarakkudes kõrge ja soodustatud nende lõhustamine transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöös. Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees.
11. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi e. hüpofüüsi hormoonide eritumist. Sisenõrenäärmete eritatavad hormoonid liiguvad vereringega kõikjale organismi. 12. Millisel eluperioodil tekivad, kus erituvad ja kuidas toimivad inimese organismis järgmised hormoonid? Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.
Seguinsuliini kasutamine nõuab patsiendilt kindlat päevakava, kus on kindlad söögiajad ja vahepalad. Tavaliselt süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki. Insuliinipumbas on ainult kiiretoimeline insuliin (novorapid, humalog või apidra) Insuliini kõrvaltoimed: · Paikne sügelus, paistetus, punetuss üstimiskohaseriti ravi alguses. · Lipodüstroofia. Vahetada süstekohti! · Hüpoglükeemia Biguaniidid/Metformiin Ravitakse 2. Tüübi diabeeti. Põhitoime on seotud maksas langenud glükoosi produktsiooni langusega. Soodustab glükoosi tarvet lihastes ja rasvkoes. Vähendab Hba1c konsentratsiooni 1-2 %. Eelised: pikaajaline kogemus, langetab kaalu/neutraalne kaalule, ei põhjusta hüpoglükeemiat, kardioprotektiivne, soodne hind Kõrvaltoimed: · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhulahtisus, kõhuvalu, puhitus, metallimaitse). · Vitamiin B12 defitsiit probleem pigem nendel, kellel juba on defitsiit. LAKTATSIDOOS potensiaalselt fataalne seisund
(nt. Hormoonid, antibiootikumid, ensüümid ja vitamiinid) 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos – need kõik on monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, kitiin 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) varuenergiline ülesanne b) ehituslik ülesanne 12.Taimne varusahhariid on tärklis, esineb näiteks taime seemnes, viljas (kus) loomne varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel) b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
