MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda
AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani.
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele.
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks.
piiratum üksus kui maastik. See arvamus pani mind mõtlema, et maastiku tajume me vaid visuaalselt. Me ei määra maastiku lõimiseproovide või aluspinna järgi. Maastik on see, mida me taamal näeme. Kui me paikneme ise keset loodust kuuleme me erinevaid hääli, näeme väikseid detaile ning tunneme erinevaid lõhnu, ei saa me terminit „maastik kasutada“ – see on midagi muud. Urve Sinijärve meelest mõjutab maastik inimest ja inimene maastikku, mis on minu meelest tõsi, sest inimkond muudab oma tegevuse käigus maastiku väga palju. Teisalt ei saa inimene oma tegevust jätkata kohtades, kus maastik seda ei võimalda, näiteks mäestikes jms. Muidugi muidugi eksisteerib maasik ka iseseisvalt, ilma vaatlejata, kuid meie jaoks omandavad selle erilised tahud tähenduse alles läbi kellegi silmade. Olenevalt vaatevinklist, kaugusest ja asukohast on võimalik sama maastikku erinevalt tõlgendada, seda nii visuaalselt kui sisuliselt
Monet oli üks Prantsusmaa tuntumaid maalikuntsnikke. Alguses oli karikaturist. Tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Monet sai algul mõjutusi G. Couret'i ja hiljem E. Manet'i loomingust. figuraalkompositsioon ja maastikumaal. on jäädvustanud maastikku vabas looduses erinevatel päeva ja aastajadel. Kandis puhtad ja heledad värvid sidumata pintslitõmmetega lõuendile ning saavutas sellega säreleva valguse mulje. on loonud mitmeid tuntuid kunstivõtteid. Maalis lõpuni välja. "Eine vabas looduses" ,,Tõusev päike" ,,Moonipõld" ,,Udu Londonis" "Vesiroosid" Renoir lõpetas kloostrikooli.Tagasihoidlik, ei armastanud kelkida.
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks
24 25 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Joonlaua kasutamine Koordinaadimõõtja Koordinaadimõõtja kasutamine Kaheksakohalised koordinaadid ÜLESANDED Maastikupilt 4 3 5 7 6 2 1 Kaart Võrdlusalused 1. Suund 2. Kaugus 3. Leppemärgid 4. Pinnavormid 5. Joondamine 6. Lähedus 7. Kuju Asukoha leidmine kaardilt 1. Uurige maastikku 2. Orienteerige kaart 3. Kasutage võrdlusaluseid 4. Määrake oma asukoht Marsruudi valik ? Marsruut künklikul alal Mets ja künkad aeglustavad meie liikumist, seega on mõistlik minna ringiga. Varjatud marsruut Marsruudi lihtsus Orientiir öösel Orientiir päeval Vältige ohtlikke kohti Marsruudi etapid ETAPP PIKKUS (meetrites)
koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali teemal. Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti
degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel. maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala; 2. Kuidas maastik tekib? Artikkel: Tekib näiteks erinevate sotsiaalsete ja majanduslike formatsioonide vaheldudes, kus maastik kujuneb kiht-kihi haaval- nt esiajalooline kiht, mõisad ja talud, tänapäevane linnastunud maastik. Maastikukonvent: 3. Kuidas maastikku tajutakse? Artikkel: On toodud välja erinevus noorte ja vanemate inimeste maastikutaju osas. Noored räägivad maastikust, mida neile on räägitud; täiskasvanud seda, mida nad teavad ja on isiklikult kogenud. Teistalt ei oska noored näha muutusi pikas perspektiiivis ja võtavad praegust maastikku kui normi. Ja sellest tulenevalt on noored ka probleemide mõtestamisel pealiskaudsemad- prügi on kõigile nähtav ja seetõttu probleem, avamaastiku kinnikasvamine
rõõmus. Tundub, et tegemist on õhtupoolikuga, vaadates taevast ja ei ole ka väga hämar. Pildi tagumises osas tundub olevat loss, mis loob maalile muinasjutuliku vaatenurga ning maastik seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda. Ka enamik inimeste riideid on pruunid, see jätab pigem sooja mulje. Valgus on pigem pildi tagaplaanil, kus on kujutatud mägesid, imelist maastikku ja taevast, kus on vikerkaar. Maal mõjub ruumilisena. Esiplaanil on kujutatud raskest tööpäevast väsinud inimesi, muusikut, lambaid, koeri, üht suurt puud ja porist maapinda. Keskplaanile jääb maja, mis asub jõe kaldal, sild, mille alt vesi läbi vuliseb ning keskplaani vasakusse ossa jääb väike tihnik. Tagaplaanil on kujutatud mägesid, maad, suurt järve, pilvi ja kaunist maastikku. Pildi keskse punkti moodustab loss, mis on jõe kaldal ja see mõjub väga rahustavalt.
vaid maastikuliste üksuste, "kodunurkade ehk kodukurude järgi kodukoha ümber, mis on maapinna olude, looduse ja rahva töö ning talituse järele ühtlasi enam ehk vähem ümmargused tervikud". Loomuliku maastiku ühe tunnuse moodustab tema järgi ka ühesugune keelemurrak. Üksuste ülesleidmise ja piiritlemisega pidid tegelema kooliõpetajad. M. Kampmann ise eristas maapinna, looduse ja rahvastiku iseärasustega 13 maastikku ja viis need vastavusse administratiivpiiridega. [1] Lõuna-Eesti mägismaa näiteks hõlmas tema järgi Võru ja lõunapoolse osa Tartu maakonnast; Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3
vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest esivanemad uskusid looduse jõusse ja olid sellega tihedamalt seotud kui linlased tänapäeval. Siiski võime maalt leida mõningaid erandeid maausuliste näol, kes peavad tähtsaks looduskeskkonda ja nende jaoks tähendab maastik midagi muud kui pelgalt visuaalset ümbrust. Arheoloogias loob maastik vajaliku tausta, sidudes laiali paisatud inimtegevused ühte konteksti.
Maastiku meetrikud Patch richness e. eraldiste mitmekesisus PR iseloomustab maastikku Oleneb mõõtkavast Suure praktilise väärtusega Näitab erinevate maakattetüüpide arvu Mida rohkem erinevaid maakattetüüpe, seda mitmekesisem maastik Piirangud On tundlik maakatteklassifikatsioonisüsteemi suhtes Annab infot maakattetüüpide arvukuse kohta Ei ütle kui suurt maa-ala maakattetüüp hõlmab Class Area Proportion (CAP) Väljendab maakattetüüpide osakaalu Harvaesinevate maakattetüüpide avastamine
ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Verrocchio juures, kuid da Vinci ei lahkunud ateljeest. Leonardo esimene kuulus töö on sulejoonistus, mis valmis 5.augustil 1473. aastal. See joonistus näitas kunstniku leidlikku mõtteviisi, ta joonistas maastikku nii nagu keegi polnud seda varem teinud. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis suures osas Leonardo poolt maalitud on, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel Leonardole omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud 1470
maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür,
üks lõik lõpmatu suurest loodusetervikust, siis peab kunstnik ise selle lõigu iseseisvaks tegema, andes talle kindla kompositsiooni ja vajalikud värviefektid. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul rajatud maalistiil. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Tänu maastikumaalile hakati pastoraalmaastikku, metsikut loodust ja loodusvaateid rohkem hindama. See mõjutas ka tundmatusse maastikku suhtumist kolooniates ja soodustas parkide ja aedade rajamist. Vastupidiselt maastikumaalile, millel oli palju pooldajaid, ei olnud realismi maalid kõigile inimestele nii meeltmööda. Kuna realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi ja üritas kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata, siis see oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt.
maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa, India Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara
depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee
juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee
u.15251569 Pieter Brueghel vanem Aigo & Rasmus 11.B Biograafia Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Võeti vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Brueghel läks Itaaliasse ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. Mõned aastad hiljem saabus ta tagasi kodumaale ja 10 aastat hiljem asus elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse Suurim tõe ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilismoraliseeriva põhitoon ,,Talupoegade tants" Teosed ,,Talu...
Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada. Bruegheli maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkalikust koloriidist.
Rong ise pakub elegantset majutust, mis on täielikult taastatud oma 1930-ndate hiilguses. Seal on neli Royal Suites ja kolmkümmend kaks Deluxe Suites mis mahutab kuni 72 reisijat. Royal Suites on elegantne ja on privaatne puhkusja en-suite teenused. Deluxe Suites on mugav ja ruumikas, samuti stiilne. Samuti võivad reisijad nautida maitsvat toitu, mille on koostanud esmaklassilised kokad on restoranvagun, ja imetleda ja pildistada hingemattvat maastikku alates vaatlus autodest. Kõik toidud, piiramatud joogid, 24-tunnine toateenindus ja pesula on hinna sees. Samuti kättesaadavad on külalistele ka teenus arst, juuksur ja ajaloolane. Sõidu ajal on palju võimalusi osa võtta erinevatest tegevustest. Saate valida, kas mängida vooru golfi, minna külastada krokodill talu, käia parve sõidul, võtta reisi läbi vihmametsade ja isegi lennu üle Victoria Fallsi. Võite lihtsalt lõõgastuda, pildistada ning nautida maastikku ja metsikut loodust
Karula Rahvuspark Karula Rahvuspark Martin Velbri 6.B 2016 Asukoht ● Karula Rahvuspark asub Lõuna – Eestis Valga ja Võru maakondade vahel. ● Rahvuspargi pindala hõlmab umbes 12300 hektarit. (123 ruutkilomeetrit) ● On Eesti kõige väiksem rahvuspark Loodus ● Kõrgeim punkt on Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna). ● Karula rahvuspargis paikneb 40 järve. ● Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel...
KOTKAKLUBI Loomine Ametlikult loodi 1999.aastal Tegeldi juba 20.saj esimesel poolel Miks? Soov teha midagi kotkaste heaks Eesmärk: et kotkad ja must-toonekured jääksid Eesti maastikku ilmestama ka tulevikus Kellele? Soovija peab olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel Liikmeks saab kõigi seniste liikmete nõusolekul Hetekl liikmeid 29 Igas maakonnas 1 koordinaator Tegevused Seire Rõngastamine Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must-
2.) barokk- portugali keeles korrapäratu kujuga pärl , natüürmort-maalizanr, mille kujutamisvaldkonnaks on kompositsioonid lilledest, muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist. veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil. ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas. See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud. heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin olustikumaal- inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal 3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus. 4.) 1
meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses. Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisuka muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida rohkem läheb aeg edasi, seda enam vajavad
Rembrandt Harmenzoon van Rijn Koostaja: Fredi Pärs 11A 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke. Alustas õpinguid ladinakeelses ülikoolis ning astus 14-aastaselt Leideni Ülikooli. Lahkus hiljem koolist, et maalikunsti õppida. Algul kohaliku meistri, Jacob von Swanenburch'i ning hiljem Pieter Lastman'i juures Amsterdamis. Teinud palju autoportreesid (u. 50-60) Maalis maastikku, tegeles graafikaga. Portreed on rikkalikud ja mitmekesised. ,,Faust" (1650-52) Söövitus/graveerimismeetod Mõõtmed: 209 x 161 mm Rijksmuuseum, Amsterdam ,,Öine vahtkond" (1642) Õlimaal Mõõtmed: 363 x 437 mm Rijkmuuseum, Amsterdam ,,Kuldse kiivriga mees" (1650) Õlimaal Mõõtmed: 67,5 x 50,7 cm Staatliche'i muuseum ,,Juno" (1664-65) Õlimaal Mõõtmed: 127 x 123 cm Armand Hammer Foundation, Los Angeles
Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Maarja kuulutus Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis suures osas Leonardo poolt maalitud on, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel
1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde ning suri 12. Augustil 1940. a. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on kujutanud oma loomingus meie maastikku ja inimest, eriti silmapaistev on tema portreelooming.
"Minu matkamälestusi." Eesti mitmekesine loodus pakub aasta läbi matkamiseks palju võimalusi. Retk loodusesse lubab minna eemale linnakärast, kogeda põnevaid seiklusi ja kauneid vaateid. Eelmisel suvel käisin koos tuttavatega Võrumaal, Karula järve ääres ja ümbruskonnas seiklemas. Teele asusime vara hommikul ja kohale jõudsime umbes paari tunniga. Juba teel olles avastasime üllatavalt ilusat ja maalilist maastikku. Ikka mäest üles ja alla nii, et süda läks pahaks. Hea oli kohale jõudes nautida värsket männimetsa lõhna ja jahedat järvevett. Pikapeale hakkasin tajuma, et olime saabunud inimtühja, kõrgete kallaste ja metsaga ümbritseva järvekese äärde. Kaasas ei olnud meil peale soola, tikkude ja magamiskottide mitte midagi. Õudne värk, polegi coca-colat ega krõpse. Paistis, et jään nälga. Siiski oli metsas juba kukeseeni ja mustikaid. Järvest saime kaks keskmist haugi
Tere meie raha uus, kõigil lastel rõõmus meel. Olen euroga nii tuus, varsti saan ma eurot veel. Rõõmsalt siia vantsime, 5B on tantsuhoos. Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest.
James Fenimore Cooper oli ameerika kirjanik .Kellel eristati kolme loomingut ,milleks olid indiaaniharud,ajaloolised ja mereainelised teemad.Kuulsaks sai Cooper romaaniga ,,Salakuulaja". Parimad teosed aga indiaaniromaanidest olid : ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeia", ,,Rajaleidja" ning ,,Hirvekütt".Enamjaolt nende sisud sisaldasid indiaaniharude võistlusi kolonisaatoritega.Kes peaks olema sisserändajad.Teosed on looduskirjeldusega . Hirvekütt Selles raamatus esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745 aastate vahel .Selles teoses võib liigitada tegelased kaheks: head ja halvad.Raamatu peategelaseks on Hirvekütt,kelle võib kindlasti liigitada sinna heade poole.Ta oli hea iseloomuga ja sõbralik ja raamatut lugedes võib kindel olla ,et Hirvekütti võib usaldada ja tas ei pea pettuma..Ning oli väga abivalmis ja aitas oma sõpra Suurt Madu,kelle naine oli irokeeside käes.Selles teoses kuulus ka heade hulka kidnl...
* Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis ma maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja 1. PERIOOD NATURALISM (1895 1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega * Arenemine toimub abstraktsiooni poole 2. PERIOOD ÕHTUSED MAASTIKUD (19061907) * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist. * Oli väljendusrikas kirjutaja * Tugevad horisontaalsed jooned maalides * Kontrastid * Valguse ja varjude kooskõla 3. PERIOOD LUMINISMMODERNISM (19081911)
Leonardo da Vinci, töö valmis aastatel 1503-1507. 2. ,,Mona Lisa" on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. 3. Tegemist on tahvelmaaliga. 4. Taies on portreemaal. 5. Maali esiplaanil on kujutatud naist istumas, kelle isik pole täpselt teada. Väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule. Tagaplaanil on kujutatud ilusat maastikku. Koloriit maalil on suhteliselt kaunis. Domineerivaks värviks on kuldne pruun. Värve on segatud ja kindlaid piirjooni pole, pigem on värve omavahel hajutatud väga osavalt. Enamus maalil olevatest värvidest on soojad toonid. Külma tooni võib hästi vähe märgata ainult seal, kus on vett kujutatud. Kuna pildi peamine mõte ongi see naine, siis on just naist kujutaud kõige erksamate värvidega. 6. Pintslikäsitlus pildil on väga hea
Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki Pikkus- 6,25 m Läbimõõt- 0,52 m Tiibade ulatus- 2,6 m Lennukaugus- kuni 1300 km Lõhkepea mass- kuni pool tonni Kütus- lennul, kuni 600 l kütust Lennukiirus- kuni880 km/h “Keskmise” Tomahawk raketi hind- kuni 8 miljonit krooni (511 293.188€) Peamised komponendid Maastikku jälgiv radar Kaamera Pardaarvuti Maastiku digitaalne kaart GPS-süsteem › GPS- globaalne asukoha määramise süsteem, mille põhiosaks on 24 kindlal viisil liikuvat satelliiti. Neist neli on alati nähtaval. Vahetades signaale nende nelja satelliidiga määratakse objekti kaugus satelliitidest ja sellest omakorda objekti täpne asukoht ning kiirus. Rakett sihtmärgini Lendab etteprogrammeeritud teed pidi,
sõda. Algul suutsid nad küll inglastele vastu panna. Buurid olid edukad kuni 1900. aasta veebruarini. (Ka Eestist, Lätist, Soomest sõitis vabatahtlikke Lõuna-Aafrikasse, et toetada buure) 1900. veebruaris saavutasid inglased Paardebergi juures pöördelise võidu, hõivasid märtsis Oranje pealinna ja juunis Transvaali pealinna. Vastase surve tugevnemisel läksid buurid üle partisanisõjale ja selle mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati buuri elanikke. Hästi maastikku tundvad buurid tegid inglastele palju kahju, tunda andis aga laskemoona puudus. Inglased põletasid buuride farmid ja hävitasid karjad. Loodi koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa tsiviilelanikkonnast. Üle 20 000 lapse suri seal nälga. 1902. olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti koosseisu. Tagajärjed: Buuridele anti siiski õigus oma emakeele afrikaani keele kasutamiseks koolis ja kohtus. 1909. a
SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi
morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.); peisaaz, mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (see käsitlusviis on geograafias aegunud, kuid nii tõlgendatakse maastikku veel näiteks kunstis ja igapäevases kõnepruugis). 2. Maastikuteaduse teke, olulisemad teadlased ja õpetajad. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. 1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud
Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C. Gellée sündis 1600
Picture 5 Picture 6 http://www.otepaa.eu/ Otepääl matkamas ja telkimas käidud. Viieaastasena käisin ma oma esimesel Otepääl on ka palju vaatetorne, kust on kaugele näga imelist maastikku. pikemal matkal ja seda just Otepääl ning Picture 7 Picture 8 matkad Otepääl jäid meie perele lõbusaks traditsiooniks. Otepää oli ka see imeline koht, kust sai alguse minu praegune talvine lemmikhobi - mäesuusatamine. Minul on Otepääga ainult soojad mälestused ja see on ka üks minu lemmikkohtadest Eestis.
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ja Vihula vallas. Ala peaeesmärk on kaitsta Viitna järvi ja säilitada, kaitsta ning tutvustada järvi ümbritsevat maastikku. Viitna Pikkjärv 4. KALLUKSE MAASTIKUKAITSEALA Kallukse maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Kadrina vallas. Linda-Neitsi kivi Kallukse Sootaguse mägi mägedes 5. KELLAVERE MAASTIKUKAITSEALA Kellavere mägi Pandivere kõrgustikul 6. RAKVERE TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 7. SÄMI MAASTIKUKAITSEALA 8. ÄNTU MAASTIKUKAITSEALA Äntu maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa,
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa:...
Peetakse arhitekti loomingu tipuks, keerulise elu- ja loomesümfoonia finaaliks Tema loodud Lillepaviljon, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone, Jäneda põllumajanduskooli õppehoone jt on objektid, mida kolleegid ja õpilased sõitsid vaatama kui näiteid, et ka nõukogude tingimustes annab kõrgetasemelist arhitektuuri luua. Julged vormieksperimendid, moodsate võtete ja erinevate materjalide kasutamine, aktiivselt liigendatud ning sujuvalt maastikku sulatatud ehitusmahud kõik need Valve Pormeistri ehitistele omased jooned mõjuvad tänagi värskelt, muutes need eripäraseks ning selgelt äratuntavaks. Mehelikult konkreetsed vormikombinatsioonid ühinevad siin naiseliku sooviga lepitada ehitised maastikuga, kujundada kauniks kogu ümbritsev keskkond. 6
alguse Itaaliast. Natüürmort e. Vaikelu. Elutuid esemeid kunstipärases asetuses kujutav maal(kuulsaim meister WILLEM KALF) Olustikumaal nende maalide formaat oli väga väike, siis hakati neid maalinud kunstnike kutsuma ,,väikesteks hollandlasteks" . Sageli oli piltide aineks mõni jutustus(Olulisemad jollandi olustikumaalijad: Jan Vermeer van Deft, Pieter de Hooch, Jan Steen) Mida tähendab... Ideaalmaastik - Ei kujuta mitte tegelikku maastikku, vaid sellele on koondatud põnevaid, romantilisi ja sageli antiigile viitavaid detaile. Veduudid - täpsed maastiku- ja linnavaated. Selle valdkonna kunstnikke: Canaletto, Francesco Guardi Heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Iseloomusta barokk kunsti üldiselt Barokki iseloomustab: Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, Jõulisus, hoogsus
taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste enda alla väga suure piklike või kaarjate tuumikuks on jää. ala, nagu ka nimi rabapeenardega ütleb ta moodustab siirdesoo
pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka palju seda maastikku, mida peaks samuti hooldama ja kaitsma. Kodanikualgatus ,,Teeme ära!" oli väga hea näide sellest, et meie kodanikud hoolivad meie kaunist maast, kuigi kohati võiks siiski selliseid üritusi ju rohkem teha. Näiteks pakkuda töötutele inimestele võimalust teha ajutist tööd Eestimaa kaunis looduses. Sellega võiks tegeleda mõni vabatahtlike kodanike ühendus. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, annab see ka mulle Eesti kodanikuna eeliseid õppimise,
Käänamine B osa Muutuv astmevaheldus 1. Põhikäänded Põhikäändeid on vaja selleks, et tüüpsõna põhjal (ÕS-is on sõna järel number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
