Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km² http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma -ja igihaljad metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsale loodusvöötmes http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Sri Lanka maastik Saare kõige kõrgemaks mäeks on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast Saare põhjaosa on tasandikuline, lõunaosa mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain.html image=145193&lg=ee Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk
Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5. ROKOKOO ISELOOMUSTAMINE (8 teemat - 157-165) 6. BAROKK PRANTSUSMAAL (Video: Glaude Lorrain "Sadam) 2. Kes varastasid tema ideid? Ahned ja ebaausad inimesed. 3. Millest otsustas ta koostada kogumiku ja teha koopiaid? Kõikidest oma maalidest. 6. Mis aastal asutati Louvre'i muuseum? 1793.a. 13. Mida meenutavad Claude maalid? Barokset teatrilava.
Egiptus Pindala. 1 001 450 km². Pealinn. Kairo (17 mln elanikku). Egiptuse geograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Võime öelda , et Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna-suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust. See org jagab maa Ülem-Egiptuseks, mis jääb Kairo l...
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail.
20. sajandi kunst Fovism Fovism Loetakse 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks Pr.k. fauves metsikud (nime andis kunstikriitik Louis Vauxcelles) Fovism kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. 1905 Pariisi Sügissalongis esimene ühisnäitus Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsi...
kolmemõõtmeline tegelikkus kahemõõtmelisel Andrea Mantegna (1431-1506) pinnal, ebaloomulik kompositsioon, Paolo Uccello (1397-1475) tsentraalperspektiivi kasutamine, tagaplaan hele Domenico Veneziano (1400-1461) või lage, hooned või maastik on antud väga teravate joontega, tegelased paigutatud ridamisi, puhtad värvitoonid, tegelased pole taustaga seotud. 16.saj kõrgrenessanss Itaalia Arhitektuur: mõõtmete suurendamine ja Arhitektuur:
asub laiuskraadidel 59 ºN ja 11 ºE. Minu koduasulast on see linnulennult umbes 976,5 km. kaugusel. Ajavööndilt on Norra Eestist ühe tunni võrra maas. Pinnamood Norra on väga mägise pinnamoega, mis muudab maa karmiks, kuid samas väga kauniks. Norra pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks veel fjordid, tihedad joad ja liustikud. Ümber ranniku on väga palju saari. Suuremad neist on Lofoodid ja Vesterälen. Maastik on põhiliselt liustike kujundatud ja seetõttu on ka palju järvi (üle 200 000), kuid enamjaolt on need väikesed, ning jõgesid, mis mäestikest fjordidesse laskuvad ja on kiirevoolulised, lühikesed ja täis kärestikke. Enamik Norra territooriumist on Skandinaavia mäestiku all, mille
See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473);
Nende hulgas on hiiglaslik, 7. Sajandil loodud 25 m kõrgune kuju Luoyangi lähedalt, aga palju enam on pronksist ja kivist pisiplastikat. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. See nõuab määrmist kindlust ja osavust, iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist pehme paber või siid imeb värvi silmapilkselt endasse. Temaatikas domineerivaid inimene, loomad, maastik. Kui maastik iseseisva teemana hakkas Euroopas esinema alles 16. Sajandil, siis Hiinas harrastati seda juba 4. Sajandil. Taoism, mis eriti Lõuna-Hiinas oli valitsevaks ideoloogiaks, õpetas inimese ja looduse ühtekuuluvust. Songi dünastia (960-1279) maastikumaal. Sel ajal tõusis maastik isegi üheks peaalaks ja tekkis põhiline murrang ka vormilises küljes: seniste pidevate kontuuride ja selgelt eraldatud üksikvormide asemele astub vormide ja joonte hajumine, s.t
1774-1840. Saksamaa Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Kloostrivaremed tammikus. 1809 Rist mäel. u. 1808 Sadam kuuvalgel. 1811. 1810. Caspar David Friedrich. Maastik tammede ja jahimehega. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. 1811. Rändur udumere kohal. 1818. Kaarnapuu. 1822. Romantismi maalikunst Jean Louis Andre Theodore Gericault. 1791-1824. Prantsusmaa. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Leda ja luik. Varased 1800ndad. Keiserliku kaardiväe ohvitser. 1812. Tagasi Venemaalt. u. 1818.
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik.
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
kelle isiksus pole teada. Tekitab mulle rahulolu tunde, sest naine pildil on rahuliku ilmega. Mulle meeldib, kuidas on "Mona Lis" maalil olevat naist kujutatud, sest seda on tehtud elegantselt. 2) "Karje"(1893-1910) Edvard Munch (12.121863-23.01.1994) Ekspressionism. Nähtava maailma värvid ja vormid muudetud. Kõik on kujutatud dramaatilises valguses. See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja "tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. Mulle meeldib, kuidas autor on üritanud anda maaliga edasi tundeid, mis võivad olla inimese sees. 3) "Tähine öö"(1889) Vincent van Gogh (30.03-1853-29.07.1890) Impressionism. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Maal kujutad vaadet väljaspool tema sanatooriumi akent, Kuigi see maaliti mälust päeva jooksul
maaall. Suurtesse liivakivi küngastesse kaevatud täisväärtuslikud mitmetoalised korterid. Ka Kirik ja poed ja muud hooned asuvad maaall. Kõikjal ümbruses on liivaväljad. Ainus mis sinna omal ajal inimesi elama kutsus olid kalliskivid. Algselt kolisid inimesed sinna elama, et saada rikkaks. Nüüd aga elab seal ligi 3000 inimest ja ainult 150 tegeleb kalliskivide otsimise ja kaevandamisega. Kuna sealne maastik ja piirkond on piisavalt maaväline on seal filmitud paljud filmid. Näiteks: ,,Mad Max", ,,Mars, punane planeet", ,,Priscilla kõrbekuninganna". Üks huvitavaid asju Simpsoni kõrbes on veel see et läbi kürbe jookseb pooleteise meetri kõrgune aed. See pole mitte tavaline aed, vaid 5300 km pikkune Dingo Fence. Aed oli ehitatud lammaste kaitseks. Lõuna poole jäi lammaste maa ja põhjapoole dingode oma. Kõige rohelisem paik Simpsoni kõrbes on vast Alice Springsi oaas. Linna
põhinõuded (jäljendati antiikkunsti, õilis rahu ja vaikne suurus). Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile. Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France. Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow,
Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.Rikkalik on saare taimestik. Vormsi saarelt
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Rohumaade kuivendamine ja monokultuurne metsestamine on bioloogilist mitmekesisust oluliselt vähendanud. Põllumajandusega tegeletakse vähem põhjaosas, kuna sealne maastik on väga mägine. Põllumajandus on laiaulatuslik. Tööjõu hõivatus põllumajanduses on 10% töötavast elanikonnast (5,6 miljonit).Tööjõud on odav, kuid siiski kiiresti kallinev. Kodumaiste ja otseste välisinvesteeringute tase on kõrge. Tugeval kohal on pangndus ja turism. Nõrgad küljed: aegunud põllumajandus tootmine, väikesed maavaldused ja väike saagikus ei suuda võistelda Hispaania odavama põllumajandustoodanguga. Tööturg on jäik. Suur sõltuvus sisseveetavast naftast.
kõrgeim punkt on Kneiff (559 m merepinnast). Piirkond on hõreda asustusega ning seal on ainult üks linn,kus elab üle 2000 elaniku. Lõunapoolset tihedama asustusega riigi osa nimetatakse Gutlandiks. See piirkond on mitmekesisem ja seda jaotatakse omakorda viieks geograafiliseks piirkonnaks. Luksemburgi platoo, kus asub pealinn, on suur tasane liivakivi moodustis. Riigi idaosas paiknevat nn Väikest Sveitsi iseloomustab ebatasane maastik ning tihedad metsad. Madalaim piirkond Moseli jõe orus kulgeb piki riigi kagupiiri. Riigi madalaim punkt (132 m merepinnast) on kahe suure jõe (Mosel ja Sauer) ühinemiskohas. Riigi tööstuspiirkond (,,Punane Maa") asub riigi lõuna- ja edelaosas ning seal paiknevad mitmed Luksemburgi suuremad linnad. Loe lisa: Luxembourgi Eesti seltsi kodulehelt: http://www.les.lu/?id=10338 Wikipediast Ja kõige parem, mine ise kohale.
KUNSTIAJALUGU 21.Hollandi maalikunst 17. Sajandil · Kodanluse rikkus tuleneb merevoorimeheametist · Kunstitellija (kodanlane) nõuab elulähedust, ilma liialdusteta kunsti · Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT:
lisanduvad järjest uued settekihid) tekkinud vertikaalsed liitekohad osutusid kivimi kõige nõrgemateks kohtadeks. Diageneesis on tavaline, et lubja ja ränidioksiidiga küllastunud vesi tungib läbi kivimi ja osa mineraalidest settib. See mõjub konglomeraadis olevale liivale ja kivikestele tsemendina ning kivi muutub üsna tugevaks. Võiks eeldada, et sel kivimil on kogu piirkonnas ühesugused omadused, kuid looduses juhtub seda harva ning tulemuseks on imeline lummav maastik. Mõnel pool olid liitekohad kivimites ulatuslikumad ja nii tekkisid erosioonile soodsamad eeldused, teisal näib kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need kivimid, mida me tänapäeval näeme metèora sammastena. Paljude sammaste otsast avaneb vapustav vaade Peneus`e jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes
Unit 3 vocabulary the finer things in life paremaid asju elus a stone's throw kiviviske kaugusel extensive avar, ulatuslik fully equipped täielikult varustatud woodland metsamaa, -maastik dates back to (mingist ajast) pärinema stained glass värviline klaas, klaasmaaling, vitraaz roaring rõkkav (selge, kindel) award-winning auhinnaline (auhindu võitnud) archery vibulaskmine scenic (looduslikult) kaunis, dekoratiivne, maaliline waterfront (linna) kaldapiirkond unspoiled reostamata handmade käsitsi tehtud open to the public üldsusele avatud, avalikkusele juurdepääsetav moors raba, nõmm self-contained kõige vajalikumaga varustatud, omaette sissepääsuga restored taastatud, ennistatud, restaureeritud modern conveniences kaasaegsed mugavused aspiring edasipüüdlik live out of a suitcase nii palju reisima, et pole mõtet kohvrit lahti pakkida (t...
Postimpressionism Sai alguse 1880-90ndatel Prantsusmaal. Kunstnikud olid kõik praktiliselt iseõppijad. Zanrid: maastik, natüürmort, portree, olustik. Iseloomulik on püüd ülistamisele vormis ja värvis. Realistliku vormi üle valitseb üldistatud kujund, mis on oluline kompositsiooni tervikuks liitmisel ja väljenduslikkusel. Värvikasutuses peamiselt puhtad toonid , täiendvärvid. Igal kunstnikul kujuneb välja oma iseloomulik käekiri.(Vincent van Gogh ,,Kirik", ,,Saapad", ,,Päevalilled"). Ekspressionism-Sai alguse 20 saj alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Sellele aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Prantsusmaal looming elurõõmus, helgemates toonides. Saksamaal süngetes toonides, irooniline hoiak, ühiskonna kriitiline, pessimistlik. ( Edvard Munch ,,Karje") Fovism- Sai alguse 20. saj alguses Prantsusmaal. eemärk on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika on inimesed, e...
Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnusest, mis asub Lõuna-Eestis. Need värvid ja see maastik oli mulle nii meelepäraselt välja kujunenud ja ka sellel maalil olev taevas oli imeline, selle maaliga seoses tuli mulle meelde palju kauneid mälestusi ja soe Eesti suvi. See maal oli lihtsalt südamelähedane. Tema kujutatud maal Kuressaare linnusest mulle eriti ei meeldinud,see jäi minu jaoks kuidagi liiga tavaliseks ja lihtsaks. Puudusid värvid ja varjud sellel pildil, mis mulle väga meeldivad. Seevastu maal Rõngu vasallilinnusest mulle väga meeldis. Seal kujutatud maapind on
Pärismaiseid taimeliike on 2000 kandis. Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim tipp on Tavalised on nii okaspuud, kui lehtpuud. Galdhøpiggen (2469 m). Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt, Suurimad metsad asuvad Oslost idas. Igal pool lainelist lavamaad. 31,7% on üle 299m on rikkalikult metsamarju (mustikad, jõhvikad kõrgusel merepinnast
aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24-35 kg Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja põldudel • Tema meelismaastikeks on alad, kus lage maastik vaheldub väikse metsaga Toit • Suviseks toiduks on metskitsel peamiselt rohttaimed • Talvel sööb ta lume seest välja ulatuvaid puhmaid • Talvel sööb ta veel väikeste puude võrseid ning haavakoort ja –oksi • Toidupuuduse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid Pojad • Metskitse tiinus kestab 144 päeva • Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega • Pojad sünnivad kevadel • Sündides on nad tähnilised
moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõeäärseid lammialasid, kuna Ungarist voolab läbi ka näiteks Doonau jõgi. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. Pusta maastik PPusta ungaris https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d9/Puszta.jpg Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega kaasnevateks keskkonna probleemideks võib nimetada õhu saastatust, erinevate liikide vähenemist, metsloomade suremuse tõusu (mida vähem metsa, seda vähem loomi). Põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikust mõjutanud ja vähendanud.
Põhjuseks on see, et talvel soojendab meri rannikuäärseid alasid ning suvel jahutab, seetõttu ei kõigu seal temperatuur, kuid Lõuna- Eestis pole merd ning seetõttu kõigub seal temperatuur. Eesti kliimanäitajad klapivad parasvöötmega ning otseselt mingeid kõrvalkaldeid ei ole. Hiina- Lõuna- ja Kagu-Hiinas on temperatuurid oluliselt soojemad kui Põhja- ja Lääne- Hiinas. Põhjuseks on see, et Põhja- ja Lääne-Hiinas asub Tiibeti kiltmaa ehk maastik on seal mägine ning seetõttu on seal aastaringselt külm. Kagu-Hiinas on ka oluliselt rohkem sademeid kui näiteks Põhja-Hiinas. Põhjuseks on Lõuna-Hiina meri ja Vaikne ookean, mis põhjustavad vihmaseid ilmasi Kagu-Hiinas. Põhja-Hiina asub lähistroopilises vööndis ja Lõuna-Hiina asub lähisekvatoriaalses vööndis. Põhja-Hiina temperatuuri näitajad on natuke madalamad kui teistel lähistroopilistes vööndis asuvatel maadel. Põhjuseks ongi Tiibeti kiltmaa, mis on vägagi mägine.
Somaalia Koostasid: Ksenia Kolmann Mari-Liis Vähi 11A https://www.youtube.com/watch?v=Xv72Hh-9Fh0 Pealinn Mogadishu, Somaalia lipp: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/geos/so.html Riigiasend https://www.cia.gov/library/publications/t he-world-factbook/geos/so.html Kliima ja maastik • Reljeef on tasane. Põhjas veidi mägisem. • 2 jõge: Shabele ja Juba (lõunas) • Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Enamasti on kõrbekliima. Sagedased on põuad ja tolmutormid. Kirdemussoon detsembrist veebruarini toob kaasa põhjapool mõõdukamad temperatuurid, lõunas kuuma. Edelamussoon maist oktoobrini toob põhjapool kaasa väga kuuma, lõunapool kuuma ilma. Mussoonide vahelisel ajal on kuum ja niiske – tangambili. Sel perioodil
Prantsusmaa Käthy Kaits Üldine Pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. Seal elab umbes 64700000 inimest. Vabariik Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas. Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc, mis on LääneEuroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presindentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. Riigi igapäeva küsimuste lahendamine on peaministri kätes. Hetkel on president François Hollande. Majandus Tõhus põllumajandus. Autotööstus. Elektroonika. Keemia,ravimi ja moetööstus. Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Norra ja Hispaania. Kultuur Prantsuse kultuurist leiab igaüks en...
Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suured temperatuurivahed Parasvöötmele omane loomastik ja taimestik Riigikord
Etioopia Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km² Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised a...
Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värvi-perspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele.(rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metallehitustöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd, portselan(tunti huvi Euroopas) 3.JAAPANI KUNST 1
lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. Moonutamisest asjade tegeliku olemuse edasiandmisel haarasid kinni 20. sajandi alguse modernistid, eelkõige kubistid. Paljud Cezanne'i varasemad tööd olid maalitud tumedates toonides, mis iseloomustas varasemate generatsioonide romantilist ekspressionismi. Mitmeteks aastateks oli Cezanne maalide teemaks vaikelu ja maastik. Ta maalis üle 200 vaikelu ja vallutas nendega Pariisi alternatiivkunsti maastiku 1872. aastal. Samal aastal vahetas Cezanne ka oma tumedad toonid hoopis heledate vastu ja alustas talude ja külade maailmist. Cezanne jättis enamuse oma töödest lõpetamata ja rikkus paljud tööd ka ära. Cezanne elu viimastel aastatel ta enam ei maalinud ja ta tervis halvenes ning ta suri 22. oktoobril 1906 aastal kopsupõletikku. Esimene tõsisem tunnustus saabus alles mõned kuud
Samanimeline rühmitus Pani aluse 20.saj kunsti edasisele arengule Loomingu kujunemine Läbis kõik moodsa kunsti voolud fovismist kubismini Analüütiline kunst andis talle eelduse, et edasi minna esemlikkuse kaotamisele Sammsammult eemaldus esemete nähtavast kujust Looming Oma loominguteed alustas maastikumaalidega Maalis puid ja hooneid Puud muutusid ajapikku vertikaalseteks joonteks ja teed ja maastik horisontaalseteks Tehinika Õlivärvid Keskmine formaat Geomeetria vertikaalid, horisontaalid Naturaalvärvid, neutraalvärvid Nimetud Boogie-Woogie Broadway BoogieWoogie ja Victory Boogie Woogie 2 tema viimast teost Näitasid, et Mondrian oli võimeline veel edasi arenema Kujutasid New Yorki elu ja melu Neoplastsitsims Loomingu põhielemendid on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned.
Minu Brasiilia Pille Gerhold, 2012 Autorist lähemalt Raamatu autor oli bioloog Pille Gerhold, kes raamatu kirjutamise ajal oli ligi kolmekümne aastane. Brasiiliasse kolis ta sellepärast, et tal osutus võimalikuks uurida sipelgaid koos kohalike professoritega. Hiljem selgus, et töögrupis oli ka hulk tudengeid. Brasiilias elas Pille kaks aastat, aga raamatu kirjutas ta kümme aastat pärast Brasiilias käimist. Pille tegeles seal igapäevaselt sipelgate toidu otsimise teekonna uurimisega. Ta pidi uurima, kui kaugele sipelgad oma pesast toitu otsima lähevad. Autori kohta sain veel teada, et ta oli töökas ja suutis kõiki tudengeid ohjata. Brasiiliast enesest Brasiilias on enamasti kaks ilmastiku tüüpi: soe ja päikeseline ning soe ja vihmane. Vihmamaetsades sajab tihedalt ja kus ei saja, ei kasva midagi peale kaktuste ja palmide midagi rohelist. Vihmametsades kasvab palju erinevaid taimi. Väikes...
Siroko 4 toob endaga kaasa liivatorme. Vihmad algavad Itaalias enamasti oktoobri lõpus. Kõige vähem sajab Foggia ( 460 mm ) piirkonnas ja kõige rohkem Veneetsias ( 1520 mm ) . Itaalia kaunid Alpid Rahvastik Itaalias elab 58 103 000 elanikku ning rahvastikutihedus on 192,8 in/km². Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingkujulisel maal ligi 5%. Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele.
alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Maavarade poolest on Sveitss vaene, leidub vaid mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel Sankt Gotthard, mille pikkus on 16 kilomeetrit. 4 1.2. Kliima Sveitsi kliima sõltub põhiliselt sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb aga mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved
(9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitseks. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kareda ja Murumäe sihtkaitsevööndiks. Väärtuslikud looduskaitsealad Anna- Purdi maastik Ala jääb Purdi mõisaansamblist lõunasse, Anna-Peetri maantee ja Pärnu jõe vahelisele alale jääb ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab
Pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. 3. Millised uued maalizanrid tekkisid 17.saj.Hollandis? olustikumaal; portreekunst; natüürmort; maastikumaal 4. Millises maalizanris oli silmapaistev Frans Hals? portreemaal 5. Mida maalis üheks suurimaks hollandi kunstnikuks peetud Jan Vermeer van Delft? Kus toimub enamasti ta teoste tegevus? Ta enamati kujutas interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. 6. Milline on tavaliselt maastik hollandi kunstnike maalidel? puhtrealistlik 7. Miks tekkis just Hollandis meremaal? Holland oli oma rikkuse eest täna võlgu merele. 8. Kes on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik? Räägi ta elukäigust. Rembrandt Harmensz vad Rijn 9. Kuidas suhtus Rembrant inimestesse oma maalidel? Mida ta nende juures püüdis esile tuua? Ta armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. 10. Mis olid Rembrandti olulisemad väljendusvahendid?
''Maastik veskiga'' (''The Mill'') tuleb suurepäraselt esile Rembrandti pehmekäelisus ja pruunjas tooni kasutus. Ta on maalinud loodust, kus on kujutatud veskit mäel ning viite inimest. Tegu võib olla Rembrandti sünnikohaga, sest isa oli veski omanik. Pildil on kujutatud ilmselt perekonda, sest nooremat sorti naine tuleb koos lapsega veski juurest ning suunduvad mehe ja jões pesu peseva vanema naise poole. Maastik oleks nagu voolav. Esile on toodud veski. Sinna on rohkem valgust suunatud, kuid allpool tegutsevad inimesed on jäetud pehmesse pruunjas toonides varju. Hollandi kunstnikule meeldis ka maalida piibliteemalisi maalinguid. Üks on neist ''Püha perekond'', kus ta on kujutanud
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodun...
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad ...
Lisaks reguleerib mets vee ringjooksu, toites kuivadel aastaaegadel allikaid ja hoides ära pikemate sadude puhul uputusi, maauhtumisi ja üleujutusi. Sagedasti algab pärast metsa maharaiumist maa soostumine. Samuti mõjub mets õhu temperatuurile tasandavalt. Ööpäevased metsatemperatuurid on metsa all vähemad kui lagedal. Lõpuks mainib Daniel, et metsade kaudne tähtsus seisneb ka selle esteetilisuses, kuna metsade puududes on maastik justkui surnud ja igav. Metsa otsene tähtsus seisneb aga metsasaaduste, eeskätt puude kasutamise võimaluses, millele lisandub jahiloomade kasutamine toiduks ja kehakatteks, samuti seened ja marjad. Puitu on pikka aega kasutatud kui ehitusmaterjali, kuid arenennud tehnika, tööstus ja kaubandus on teinud puu kaubaks, mis valdab maailmaturu. Mainimata ei saa jätta, et puitu kasutatakse paberi tootmise tarbeks. 7
Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teooriat on raske integreerida evolutsiooni kontseptsiooniga, mille kohaselt on loodus täiuslik, kuid hea tulemuse saab ühitades omailma teooria evolutsiooni raamidesse, mille tulemusel annab see uurde evolutsiooni kirjeldamisele, kirjeldades lisaks juhuslikele mutatsioonidele ka organismide käitumist. Hoffmeyer kirjeldab,
EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena...
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Pind kulunud. Tema keskel on Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo vanade koonuste ja kraatritega. Lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood. Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Juura mäed ja Alpid. Alpid algavad Vahemere äärest ning suunduvad põhja ja siis itta, lõppevad Sveitsis, Põhja-Itaalias. Põhjaosas on Alpidel laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides on ka Euroopa
Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu. ,,Kristus ristil". o ,,Kristuse ülestõusmine". See oli kesktahvli üks tiib. o Altari küljetiival oli ,,Püha Antoniuse kiusamine". o Teisel küljetiival oli ,,Antoniuse ja eremiit Pauluse kohtumine". Albrecht Dürer [Albreht Düürer] o Kunstnik ja teadlane, graafikutehnikate võimaluste avardaja. o Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega.
Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-,
Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
