Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi.(Alg-ja püsikoed)Püsikoed jaotatakse vastavalt ehitusele ja ül nelja rühma(põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks.
Juba muistsed inimesed märkasid, et tasapisi vananeb kõik: puud, lilled, loomad ja nad isegi muutuvad. Vananemine on protsess, mille käigus muututakse enam kulutatumaks. Selle "kulutamise" põhjustabki aeg ületamatu nähtus. Nähtuseks võib teda julgelt nimetada, sest materjaalset vormi ta ei oma. Me ei saa teda katsuda või purki panna ta on meile tajumatu. Ent ometigi tunneme kõik tema tegevust. Kevadel lõigatud juuksed kasvavad talve saabudes pikemaks. Lilled, mis märtsis maapinnast tärkavad, on mais õitsevad iludused. Milleks kella jälgida? See iidne leiutis võeti kasutuseleainult ühe eesmärgiga: elada teiste liigikaaslastega samal ajal. Aeg ühendab neid, kes seda järgivad. Ööloomad on oma nimetuse saanud sellest, et nad kõik tegutsevad aktiivselt just öösel, millal päevaloomad magavad. Vastupidiselt toimub elutegevus päevasel ajal, mil öised elukad tukuvad. Ka inimesed on kelladest sõltuvuses. Selle pisikese esemekese järgi keerleb kogu maailm! Kool
päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 8090[1] km.Õhutemperatuur on selles kihis 225°C (120180 K [2]).Seal esinevad helkivad ööpilved Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Edasi toimub temperatuuri langus kuni -70° või -80°C.Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid
Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See ko...
seadus E = A E - keha energia muut, A väliste jõudude tll 2 mv Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus 2 Ülestõstetud keha Ep=mgh m- keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast potentsiaalne energia Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on Mehaanilise energia süsteemi mehaaniline koguenergia jääv. jäävuse seadus E = E k + E p = const Ülekandunud ja muundunud energia iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse Mehaaniline töö korrutisega.
salkadena. Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesitsemine algab aprillis. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Mõnikord võib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel võib harakas pesa punuda ka kõikvõimalikust olmeprahist. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5-8 muna munetakse alles mai alguseks.
Valgamaa Kutseõppekeskus Anna Ivanova LKT-14 VIRMALISED Referaat Juhendaja: Sille Allik Valga 2015 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on virmalised. Seda teemat andis mulle õpetaja. Referaadis kirjutan, kuidas need virmalised tekkivad ja mida see üldse endast ette kujutab. Panen ka pilte virmalistest ja nende tekkimisest. 2 Sisu Lk2……………………………………………………....…………………Sissejuhatus Lk3………………………………………………………………………………….Sisu Lk4………………………………………………...………………..Mis on virmalised? Lk5………………………………………………………..…………Pildid virmalistest Lk6………………………………………………..………Kuidas tekkivad virmalised? Lk7…………………………………………………………….Pildid virmaliste tekkest Lk8…………………………….…………Kus kõige sagedamini tekkivad virmalised? Lk9………………………………………………………………….Kasutatud allikad ...
potentsiaalne energia. Kahe astme vahepealset asendit ja vastavat energiat ei õnnestu saavutada. Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega. Mida suuremad on elektronide energiad tuuma suhtes, seda suurem on ka aatomi energia. Elektroni energia aga on seda suurem, mida suurem on elektroni tõenäolisim kaugus tuumast. Sarnane olukord valitseb ka näiteks raskusjõu korral: mida kõrgemale maapinnast keha tõsta, seda suuremaks keha potentsiaalne energia muutub. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. on toodud ühe elektroni mõne energiataseme skeem, kus tasemeid kujutatakse horisontaalsete lõikudena. Mida kõrgemal lõik on, seda suurem energia sellisele olekule vastab.
metsaservad, aedlinnad ja võsastunud jõelammid. Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1...10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju
Õhk soojenebki peamiselt soojenenud aluspinna toimel. Temperatuuri mõõtmine Temperatuur on iga päev erinev. Külmad tuulepuhangud põhja- kaarest ja pilvine taevas muudavad meie suvepäeva jahedaks. Soe õhk lõunast võib aga tõsta isegi öösel kiiresti temperatuuri. Täpsete ja võrreldavate andmete saamiseks mõõdetakse seda alati varjus 2 meetri kõrgusel asuvas mõõtmistornis.(1,lk 35) Õhurõhk Mida kõrgemale maapinnast tõused, seda külmemaks muutub õhk. Peale temperatuuri langeb kõrgemal ka õhurõhk. Õhukiht,mis ulatub maapinnast mitmesaja kilomeetri kõrgusele,rõhub oma raskusega nii maapinnale, veekogudele,sinu kehale kui ka kõikidele asjadele su ümber. Jõudu,mida õhk avaldab aluspinnale,nimetatakse õhurõhuks. Madalamates kohtades ja mägede jalamil on õhukiht paksem,see kaalub rohkem ja avaldab suuremat rõhku. Kõrgete mägede kohal on õhukihi paksus väike ja seetõttu
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid?
Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2.
elupaikades . Nad elavad karjadena , kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ja nende järeltulijad . Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud , ning suguküpseks ei saa nad enne , kui on 11 aastased või veel vanemad . ( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 , David Burnei ) Alustades kõrbedes ja lõpetades vihmametsades . Tal on suuremad kõrvad kui india elevandil . India elevandi õlad kõrguvad kuni 3-4 meetri kõrgusele maapinnast .( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 David Burnei ) Ta selg moodustab nõguse kõverjoone ning ta londil on ühe asemel kaks jätket . Nii aafrika isas kui emas elevandil on ettepoole suunatud võhad mida aegajalt kasutatakse tööriistadena mineraaliderikka pinnase peenestamiseks , et seda süüa . Isas Aafrika elevantidel on suuremad võhad kui emastel . Isastel võivad võhad ulatuda kuni kolme meetri pikkuseks . Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid?
värvuse. Kasvatamine ● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus säilib 3...4 aastat). ● Seemned on väga väikesed . ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalat pärast külvi. ● Avamaale tuleks istutada 30...40 cm vahedega. ● Vähenõudlik taim, eelistab kuiva ja päikesepaistelist kasvukohta. Saak ● Saak koristatakse täisõitsemise ajal. ● Varred lõigatakse maha 5...10 cm kõrguselt maapinnast. ● Suve jooksul saab vähemalt 2 saaki. ● Pune kuivab kiiresti. ● Kuivatatult säilitab oma ravitoime 3 aastat. 6. HARILIK ROSMARIIN • Lad. Rosmarinus officinalis • Ld. k. “ros” = kaste; “marinus” = meri Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae) (Lamiaceae) sugukond. ● Igihaljas mitmeaastane ● poolpõõsas kõrgus 50 cm (Eestis), Vahemeremaades isegi 150 cm.
antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Puugi arengustaadiumid (vasakult: vastne, nümf, täiskasvanud isane, täiskasvanud emane) Puuk võib nakatada nii vastse-, nümfi- kui ka täiskasvanustaadiumis ja kõigis nendes staadiumides
ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Kasutatud kirjandus: 1. Henn Voolaid, Füüsika 11. klassile Optika, Tallinn: "Koolibri", 1999, lk 68- 69 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised
välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elektromagnetväljad.
kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI)
5 c. 15 d. 11 14) KUI PIKK ON TÄISPIKA TRIATLONI JALGRATTASÕIT? a. 200 km b. 180 km c. 300 km d. 100 km 15) KUIDAS KUTSUTAKSE MALELAUAL MÄNGITAVAT KABET? a. Vene kabe b. Eesti kabe c. Saksa kabe d. Poola kabe 16) MIS NIME KANNAB SPORDIAUHIND AASTA PARIMALE SPORTLASELE? a. Kristen b. Kristjan c. Kristel d. Krista 17) MIS ON JALGPALLIVÄRAVA KÕRGUS MAAPINNAST? a. 3 meetrit b. 2 meetrit c. 2.7 meetrit d. 2.4 meetrit 18) KES VÕITSID 1978 AASTAL JALGPALLI MAAILMA KARIKA? a. Kreeka b. Hispaania c. Itaalia d. Inglismaa Pilleriin Tamm spordiviktoriin 19) MIS SPORDIALA ON BADMINGTON? a. Sulgpall b. Tennis c. Veepall d. Lauatennis 20) KUI MITU SULGE ON ÜHEL SULGPALLIL? a. 26 b. 19 c. 6 d. 16
atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on
Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem.
eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmib Baltikumi Suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas. Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenegia kasutamine on veel lähiaastatel kallis
Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui jooksja nende vastu läheb, siis need kukuvad ümber. 100 m tõkkejooks on
Kosmiline kiirgus ja virmalised Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog. Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt ei tuvastata vaid atmosfääri molekulidega põrkudes vallanduva laetud osakeste laviini kaudu. Üli...
Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Elu Veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus Tänan kuulamast!
Nafta on veest hõredam (nafta: 800 kg/m3, vesi: 1000kg/m3). Nafta värvus on enamasti tumepruun. Naftal puudub ühtne keemis- ja sulamistemperatuur, kuna nafta võib olla paiguti erinevate ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid. Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda. Sellest eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja ülejäänud gaasid. Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen). Viimast kasutatakse asfalti ja mootoriõlide tootmisel. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu
Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6
0 ¿ F 14) Newtoni II seadus 1. F=m*a 2. A= m m1 * m 2 15) Gravitatsiooni jõu valem F=G* r2 16) Gravitatsiooni jõu valem, kui keha asub maapinnast kõrgemal F=G* M*m 2 ( R+h) M 17) g-väärtus g=G* ( R+h)2 18) Kehakaal P=m*g 19) Ülekoormus P=m(g+a) 20) Alakoormus P=m(g-a) v2 21) Keha liigub mööda ringjoont a= r 22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud,
Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid
ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga. Elasid kahte või kolme ossa jaotatud vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast. Tsertomlõki kurgaan, 12 m. Tähtsamad ja suuremad kurgaanid : Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha, Kelermes. Enamasti olid kurgaanid keeruka süsteemiga, palju käikke, labürinte jm. Kurgaanidesse pandi surnutele kaasa erinevaid asju, olenes kelle hadu see on. Näiteks sõdalase hauda pandi mõõk, vibu, ja nooled, ning ka soomusrüü osi. Sõjariistad Tüüpilised europiidid, mehed kandsid pikki pükse, mis topiti pehmetesse
HUVITAVAD NÄHTUSED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis (ladina keeles 'põhjakoit'; põhjapoolkeral või) Aurora Australis 'lõunakoit' (lõunapoolkeral). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on
võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.
Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis. Eestisse toimub ka kevadine juurderänne põhjast ja idast. Toitumine = Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad. Pesitsemine =Rohukõrtest ja samblast pesa ehitab sobivasse õõnsusesse, tavaliselt mitte kõrgemale kui 5 m maapinnast. Esimese kurna muneb tavaliselt aprillis. Hilisemad kurnad (juunis, juulis) on harvemad. Kurnas on 6...12 muna. Areng = Haudevältus 2 nädalat. Haub ainult emaslind. Pojad pesahoidjad, lahkuvad pesast 16...20 elupäeval. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Keskmine eluiga 1,2...1,5 aastat. Koht ökosüsteemis = Piirab kahjurputukate arvu. Suurim pesakonkurent on metstikk. Ohustatus ja kaitse = Ei ole looduskaitse all.
Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada
nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib. Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku 2) Peavad olema toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid kasutavad. 3) Orgaanilise aine olemasoli, mis aitab hoida vett ja on oluline taimede kasvuks. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks CO2 ks, H2O-ks ja NH3-ks
tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmis Baltikumi suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas. Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis
vastassuunaliste jõududega: F 1=−F 2 m Tihedus: ρ= V F Rõhk p= S m1 ∙m 2 M ∙m Gravitatsioonijõud F=G∙ ; F=G , kus R on planeedi r ∙r (R+ h)(R+h) raadius ning h on keha kõrgus maapinnast. M Raskuskiirendus g=G ( R+h)( R+ h) Inertsjõud mitteinertsiaalses taustsüsteemis F=−ma ( taustsüsteemi kiirendus ) Keha kaal (üldine) p =mg Liikumine liftis: Kui lift seisab paigal, siis kaal: p = mg Kui lift liigub üles, siis kaal: p = m(g+a) – ülekoormusel Kui lift liigub alla, siis kaal: p = m(g-a) – alakoormusel Kesktõmbejõud: F=an ∙ m
Viimasel ajal on hakatud alumiiniumoksiidi kasutama traadita interneti signaali hoidmiseks ruumides, ta blokeerib edukalt signaali levimise väljaspoole toaseinu. Seda oksiidi kasutatakse veel varikoosi (veeni) valu ja haavandite ravis. Alumiiniumoksiidi puudrit kasutatakse kromatograafias sorbendina. Vesinikoksiid Vesinikoksiid ehk vesi ehk oksidiaan ümbritseb meid kõikjal. Ligikaudu 70% maapinnast koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H 2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja
jätma. Täheteadus Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maiade mälestised Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kokkuvõtte Ammu enne seda, kui Kolumbus avastas Ameerika, eksisteeris juba praeguselMehhiko ja Kesk-Ameerika alal Maiade kuningriik. See imeline preestrite, astronoomide ja andekate käsitööliste rajatud linnade ning võrratute ehitistega ühiskond jõudis 1000 aastat tagasi traagilise lõpuni, jättes maha palju varjatud salatusi ja legende.
Sellel arenevad õied ja valmivad viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest.
aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m kõrgusel Soera Talumuuseum Hiiumaa puittuulikud Vaemla villavabrik Pühalepa kirik Kärdla linn Vormsi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa http://entsyklopeedia.ee/kategooria/hiiumaa http://www.tiitreisid.ee/est/opilasreisid_eestis/hiiumaa-2-paeva/ https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/ http://www.otsimrat.net/kraater/maapoue_labiloige.html http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat eKR) arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid. Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti pinnasesse. Vaiehitised on tuntud Alpi mäestiku järvedel, Sveitsi, Itaalias, Poolas. Kaldal asuvad Vaikülad olid ühendatud maapinnaga silla abiga.
Rauno Veberson Kuidas said meist inimesed? Pärast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mõtiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige. Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja la...
Kasvuhooneefekt. Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus, säilitades osa sellest energiast, mis Päikeselt Maani jõuab. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18°C, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4°C. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enamvähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuho...
Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m?
suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; · kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit (korsten võib ulatuda üle); · hoone on ühekorruseline; · hoones ei saa olla otsest elektrikütet; · hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; · peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine 2. Tehnilisedandmed · Korruste arv -1 · Ehitusalune pind - 198,9 m2
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
