Valguse kiirgumine (0)

Valguse  kiirgumine
Sinagina Liza 11B
 Juba  saime  teada, et aatomite 
maailmas, mida nimetatakse ka 
mikromaailmaks, kehtivad hoopis 
teised seadused, kui meile silmaga 
nähtavas maailmas ehk 
makromaailmas.
Valguse kiirgumise vesiniku 
aatomis.
 Näiteks mikromaailmas on mõned 
füüsikalised suurused kvantiseeritud. 
See tähendab, et neil ei saa olla 
suvalisi väärtusi, vaid ainult teatud 
kindlaid väärtusi. 
 Need väärtused saavad üksteisest 
erineda vaid kindlate suuruste – nn 
kvantide  kaupa. Üheks selliseks 
suuruseks on energia. Tuleb välja, et 
aatomitel saab olla ainult teatud kindla 
väärtusega energiaid.
 Energia kvantolemus võib ilmneda ka 
makromaailmas. On selliseid  olukordi , 
kus kehal saavad olla ainult kindlad 
energia väärtused. 
 Näiteks trepil seisval inimesel on kas 
ühele või teisele astmele vastav 
potentsiaalne energia. Kahe astme 
vahepealset asendit ja vastavat 
energiat ei õnnestu  saavutada.
 Aatomi energia on määratud tuuma ja 
elektronide vastastikmõju energiatega. 
 Mida suuremad on elektronide energiad 
tuuma suhtes, seda suurem on ka 
aatomi energia.
  Elektroni energia aga on seda suurem, 
mida suurem on elektroni tõenäolisim 
kaugus tuumast. 
 Sarnane olukord valitseb ka näiteks 
raskusjõu korral: mida kõrgemale 
maapinnast keha tõsta, seda  suuremaks  
keha potentsiaalne energia muutub.
 Elektronide lubatud energiaid 
kirjeldavad   energiatasemed  ehk 
energianivood.
on 
on to
  od
too u
d d
u  
d ü
  h
ü e 
he el
  e
el ktr
ek o
tr ni
on  
i
mõn
mõ e 
n en
e 
er
en g
er i
g a
i taseme 
ataseme 
skee
ske m, 
em, k
  u
k s 
us tasemei
 tasem d
ei  
d
ku
k j
u u
j tat
ut akse 
atakse 
hor
ho i
r so
i
n
so taal
nt
sete 
aalset l
e  õik
lõi u
k d
u en
de a
n . 
a. 
Mid
Mi a 
da k
  õr
kõ g
r e
g mal l
emal  õ
l ik 
õik o
  n
o , 
n
seda
sed  s
a  uu
su r
u em 
rem en
 
er
en g
er i
g a 
i
sell
sel isel
li
e 
sele ol
 o ek
l
u
ek l
u e 
l v
e  as
v
tab. 
astab
Min
Mi g
n i
g l
i e 
le en
 
er
ene g
r i
g ata
i
semele 
atasemel
vastav
v
 
astav en
 e e
n rg
er i
g a 
i v
a  äär
v
tu
äär s 
tu o
s  n 
on
määrat
määr ud
atu  
d ü
  h
ü e 
h täi
e 
s
täi arv
sar u
v g
u a, 
ga, 
mid
mi a 
d k
a  u
k tsu
u
t
tsu akse 
takse 
pe
p akv
eak an
v
tar
an
v
tar u
v k
u s 
k j
s  a 
j sel
a 
l
sel e 
le 
täh
tä i
h sek
i
s 
sek o
s  n 
on n
  .
n
 Kõige madalam tase vastab elektroni 
põhiolekule (n = 1), kus elektroni 
tõenäoseim  kaugus tuumast on 
minimaalne. Sellises olekus saab 
elektron  olla kuitahes kaua. 
 Teistelt tasemetelt püüab ta esimesel 
võimalusel üle minna põhiolekusse.
 Kui elektron satub mingil  põhjusel  
kõrgemale energiatasemele, siis 
öeldakse, et aatom  on ergastatud. 
Sellele vastab suurem energia kui on 
aatomil põhiolekus .
 Kuna looduses kehtib energia 
miinimumi printsiip, siis iga keha või 
süsteem püüab võimalusel minna üle 
olekusse, kus selle energia on 
minimaalne. Nii ka aatom  läheb varsti 
pärast ergastumist tagasi 
põhiolekusse, st elektron läheb 
olekusse, kus ta  peakvantarv  n = 1. 
 Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud 
olekus, on keskeltläbi 10-8s.
 Põhioleku energia on väiksem kui 
ergastatud oleku energia. Seepärast 
aatomi energia väheneb põhiolekusse 
üleminekul ja üleliigne energia 
kiiratakse aatomist välja 
elektromagnetilise  lainena . Kui see 
laine on inimese silmale nähtav, 
räägitakse, et aatom kiirgab valgust.
 Iga keemilise elemendi  aatomid  
kiirgavad ainult sellele elemendile 
iseloomulikku valgust, sest ühe aine 
kõikidel aatomitel on ühesugune 
elektronide energiatasemete süsteem 
Sellel pildil on näha erinevate gaasidega täidetud 
gaaslahenduslambid.
 Aine aatomid võivad ergastuda ja 
hakata valgust kiirgama mitmel 
põhjusel. Meie käsitleme kaht kiirguse 
liiki: soojuskiirgust ja  luminestsentsi .
  Aitäh  tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13