üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles. Usuelu püüti siin korraldada võimalikult hästi, kuid põrgati vastu aadlike vastuseisule
Üldjoontes iseloomustab konfessionaalset ajastut ka absolutistlike riikide väljakujunemine, mis tegelevad aina enam kirikusse puutuvate teemadega. 1580. aastal ilmub Konkordia raamat, mis kommenteerib selgitavalt Augsburgi usutunnistust, et vältida konflikte luterluse sees. Kujunes välja luterliku ortodoksia ajajärk, mis kestis 18. sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt
vaimuliku õnnistamisel, sest taolised palved vihastavad deemoneid ( 2004: 198-199). Kaanoni palved on suunatud eelkõige hinge rahustamiseks ja tema piinate leevendamiseks ( 1993: 3-15). Ortodokssete matuste funktsioonid ei eristu luterliku kiriku omastest. Nad aitavad viibijatel mõista või vähemalt mõtiskleda inimelu tähenduses üle; ühendada kadunukese perekonda ja sõpru, avaldada oma armastust ja austust, leevendada valu ning leppida lähedase surmaga. 22 Eesti Evangeelne luterlik kirik. Tartu Maarja koguduse internetiehekülg [WWW] http://tartumaarja.insert.ee/index.php?m1=44&m2=14&lang=13 , viimati vaadatud 27.07.2008 23 Eesti Evangeelse luterliku kiriku internetilehekülg [WWW] http://www.eelk.ee/~eelk96/tekstid/sundmused.htm#matus, viimati vaadatud 11.06.2008 24 " «», : , [WWW ] http://stela.ws/head_menu/article_1.html, viimati vaadatud 20.09.2008
preestritel rahvakeele oskust , ja vb kordineerida preestriks katsed lätikeele tundmisel komisjoni ees.vanematel tuleb võtta appi abipreestrid kes oskavad läti keelt. Tunnevad 10 käsku ja kõige tähtsamad palved. Ja mingil määral hakkas paranema see ristisusu levitamine ja muu. Radikaalne pööre talurahva ja ristiusu vahekorras sündis seoses reformatsiooniga. Algus oli 31 okt. 1915 M.Luther 95 teesi .Liivimaale jõudis luterlus üsna kiiresti 1521 u .on Riiast teada esimene luterlik jutustaja Andreas Knopken ja 1522 määras Riia Raad , ta ametlikult pastoriks. 1522 sai Knopkeni ametivennaks teinegi luterlane Silvester Tegetmeyer, esiemene dispuut luterluse ja ristiusu vahel.Leotakse reformatsiooni alguseks Liivimaal, keskus oli Riia kus levis edasi ülejäänud Liivimaale. Luterlasi tuli aina juurde. Vanu munki süüdistati patutegudes. 1524 aastal 10märts toimus Riias suuremad kallale tungid kirkutele, purustati ja hävitati, sügisel loobus Riia linn
preestrit kõikvõimalikul moel, ollakse tõlgiks, teenijaks, hoitakse korras vaimuliku asju. Aja jooksul pidid saama nad praktilis-teoloogilise hariduse. Vabadel hetkedel tuli lugeda. Alguses seminaris alustati 7 õpilasega, õpilaste arv kasvab, kuni ületab 20. Osadel nimedel taga `Esto', aga mida see tähendab? kas Eestimaalased, eestlased, päritolu? Kalendrireformi läbiviimine. Riias puhkesid rahutused, mujal rahumeelselt. Riia oli täiesti luterlik linn ning astus kõikide katoliku kiriku ette panekute vastu. 29.detsembrist 1584 saab ühe hetkega 8.jaanuar 1585. Tartus on raad üsnagi kaval, ametlikus asjaajamises minnakse üle uuele kalendrile, aga suhtluses linnakodanikega jääb vana kalender. Jesuiidid tõstavad kisa, sest üldine elanikkond jäi vana kalendri juurde, aadlikud ei rakendanud, raad, aga see tähendas, et kirikupüha ajal oli kirik tühi, sest rahva jaoks ei olnud kirikupüha, oli teine päev.
jaanuarist 1994 peetakse kinni põhitöökohalt makstavalt palgalt 26% ja väljaspool põhitöökohta makstavalt 8. detsember palgalt, honorarilt jms 15%. Peaminister M. Laari väitel on Eesti maksukoormus Euroopas üks madalaimaid. 17. Merle Karusoo pälvis Eesti Kultuurifondi suure auhinna Eesti lähiajalugu käsitleva detsember vabaõhulavastuse „Circulus” eest. 19. Peterburis alustas taas tegevust eestlaste luterlik kogudus. detsember Eesti valitsus oli põhimõtteliselt nõus Venemaa ettepanekuga, et too viib oma 28. väeosad Eestist lõplikult välja 31. augustiks 1994, kuid pidas vajalikuks täpse detsember ajagraafiku koostamist; esmajärjekorras pidid lahkuma ründeväeosad. 1994 3. veebruar Eesti ühines NATO rahupartnerlusprogrammiga. Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks senise Tallinna Püha Vaimu koguduse pastori 29
teomeesteks). Üksjalad enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild jõukate kaupmeeste ühendus tsunft käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik #Vana Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30
Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused) - Algab ususõdade periood, mis kestab umbes sada aastat (kuni 1648) - Kirjaoskuse üldine levimine Põhja-Euroopa kultuuriruumis (Põhja-Saksamaal, Põhjamaades, Põhja-Baltikumis), uued kirjakeeled. - Luterlik töömoraal Reformatsiooni olulised voolud (1517-60) - Reformatsioon = uundus, ümberkorraldus. - Reformeeritud = Kõige laiem mõiste - Usupuhastus - Protestantism. protestant = avalikult tunnistav, reformatsiooni tulemus. - Evangeelne usk = aluseks UT evangeeliumid - Usupuhastusliikumine toimub põhjapool alpe - Esimesed keskused Wittenberg , Zürich (1524) ja Strassburg (1523), protestantism levib Saksamaalt kiiresti Sveitsi, madalmaadesse (Holland), Prantsusmaale, Böömimaale ,
Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. · Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. · Reformatsiooni järle hakat suuremat rõhku panema rahvakeelsete jutluste pidamisele. · Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus aastal 1535. · 16. sajandil tehti esimesed katsed ka Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Vastureformatsioon Vastureformatsioon teadlik poliitika protestantismi väljasurumiseks Euroopas 16. 17. sajandil. Vastureformatsiooni eesmärgid: · Protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine. · Teisitimõtlejate hävitamine. · Taastada katoliku kiriku kõikumalöönud ühtsus. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola
3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante need neli astet üle ilmalike tekstide tõlgendamisse. Filoloogiline tõlgendamine. 29 Alles 18. sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E. Schleiermacher (1768-1834), luterlik teoloog, Berliini ülikooli õppejõud, Platoni teoste tõlkija. Hermeneutika ja kriitika, eriti seoses Uue Testamendiga (1838). Enne: tekst on mõistuspärane nähtus. Sch: teksti mittemõistmine on põhimõtteline ja mõistmine on alati vaid osaline. Hermeneutika on võõra individuaalsuse mõistmine. Tähelepanu tuleb koondada tervikule, mitte vaid tumedatele kohtadele. Kaks astet: 1)grammatilis-keeleline tõlgendus. Igas keeleaktis peegeldu kogu keelesüsteem. 2)
Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem). HARIDUS. Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid. Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil). 9 Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu. 15. sajand hakkasid tekkima linna koolid. 1432 - esimene linna kool Tallinnas. 1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati. 1526 - asutati Petseri Klooster. 1535 - Wanrad-Köhli katekismus. Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte). Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tõlkida, kuid suri katku. EHITUS. Valitses gootistiil - kitsad kõrgustesse pürgivad majad. Esines palju ebasümeetrilisi ehitisi. 16. sajandi lõppus ehitati peamiselt hilisgooti stiilis. Näiteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju.
usundi, keele jt elunähtuse kohta. Kroonika sõnavara on rikas, sisaldades ka üksikuid eestikeelseid lauseid. 1219-41 Taani hindamisraamat sisaldas 500 eesti koha-, isiku- ja perekonnanime. 1517 Reformatsiooni käigus asendati ladinakeelne jumalateenistus emakeelsega ning eestlased pidid hakkama lugema. Saksa vaimulikud pidid õppima eesti keelt ning eesti keeles peeti jutlusi. Reformatsioon tõi eestlasteni raamatu ning hariduse. 1525 trükiti luterlik käsiraamat, mis sisaldas eesti k teksti. Trükis hävitati. 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, mis oli eestikeelne usuõpetuse käsiraamat. Säiliud on 11lk. Raskesti loetav võõrapärase kirjaviisi tõttu. 1578 Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika, kus on juttu nt Vene-Liivi sõjast 1631 asutati Tallinna gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1637 eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul, mis oli juhuluuletus, pulmalaul 1694 Forseliuse eestikeelne aabits
Preisimaa likvideeriti 1947. Bismarck jäi kantsleriks 1890.a-ni. Põhilised reformid:rahareform 1871 (ühtne rahasüsteem kuldmark), 1872 ulatuslik haldusreform, Saksamaa pealinnaks sai Berliin, mis oli 19.saj kasvanud väga kiiresti. Sisemised konfliktid, millega Bismarck rinda pistis: 1)Võimuvõitlus katoliku kirikuga (Kulturkampf(?)) . Küsimus katoliku kiriku suveräänsusest ühendatud Saksamaal ja ilmalikust võimust katoliku kiriku üle (Preisimaa luterlik, suur hulk liitunud riike katolikud) . Bismarck hakkas järjest nõrgestama katoliku kiriku rolli: võeti ära kooliinspektsiooni õigus, likvideeris jesuiidi ordud Saksamaal, maiseadused 1873 kõk vaimulikud, kes tahavad Saksamaal töötada, peavad olema õppinud Saksa ülikoolides ja omama Saksa kodakondsust (põhjustas suurt draamat), suur hulk vaimulikke saadeti maalt välja, kellest said rahva seas peaaegu märtrid. 2)Võitlus sotsialistidega, ennekõike sotsiaaldemokraatidega
Ideoloogiliseks lähtekohaks talle valgustus. Teatavasti Russeau kujutlus õitsvatest metslastest, kui tuli tsivilisatsioon, hakkas inimkond õndusest eemalduma. Õitsvate metslaste ja kleratismi vastupõrge?. Merkeli kirjutiste sisu oli pärisorjuse kriitika. Merkeli ideoloogiline skeem võeti üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
Al märtsis valimiseelsed kihtus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised. EREst lahkus EKRE (Eesti kristlik rahvaerakond). Vastuolud tekkisid suhtumises kirikusse. (kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas baltisakslasi). Samaks jäid esseerid, ESDTP ja Eesti Tööerakond. Poliitiliste jüudude
Alates märtsis valimiseelsed kihutus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond – EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised. EREst lahkus EKRE (Eesti kristlik rahvaerakond). Vastuolud tekkisid suhtumises kirikusse. (kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK– esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas baltisakslasi). Samaks jäid esseerid, ESDTP ja Eesti Tööerakond.
gümnaasiumiseaduse ja jätnud selle seadusega välja usuõpetuse. Selle peale protesteeris Kristlik Rahvaerakond ja algatas allkirjade kogumise - esitasid keskkoolide seaduseeskirjade eelnõu - tuli panna rahvahääeltusele ja veebruaris 1923 toimuski see - 73% oli kristlastega ühel meelel. Kuna rahvahääletuse otsus läks vastuolla parlamendi varasema otsusega - nii tuli kuulutada välja parlamendi ennetähtaegsed valimised. Usuõpetus tuli gümnaasiumide õppekavva tagasi - selgelt luterlik. Kohustuslik koolide jaoks - pidid tagama, et usuõpetuse tunnid toimuvad, aga õpilastele oli seal osalemine vabatahtlik. Kuke valitsus teatas tagasiastumisest 7. juunil 1923. II riigikogu valimised. Kandideerijaid oli rohkesti - 26 erinevat nimekirja, neist 14 pääses parlamenti. Põllumeeste Kogud, Kristlik Rahvaerakond, Majandusrühm, Vene ja Saksa vähemusrahvuste esindajad (8 varasemat), TÜV ja vasaksotsialistid -
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal
Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97 kriiside” jms) puhul on torganudki Eestis silma pigem bütsantslik intriigitsemine kui luterlik korraarmastus. 1.5. Majanduspoliitika kandjad 1.5.1. Majanduspoliitika kandjate üldiseloomustus Põhimõtteliselt võib majanduspoliitika kandjaid (majanduspoliitilised institutsioonid) jagada ka- heks (Raudjärv, 1995, lk 44–53). Otsustusinstitutsioonid määravad mängureeglid põhimõttelistes küsimustes. Mõjuinstitutsioonid mõjutavad majanduspoliitikat kaudselt. 1.5.1.1. Otsustusinstitutsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
