Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu. Barberi „A stopwatch and an ordnance map” ehk „Stopper ja topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata. Ainuke teos, mis ei õnnestunud minu arust kõige paremini oli Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg
Levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja tema sõbra Enkidu esialgsest tülist,leppimisest, ühistest vägitegudest ning Gilgamesi nurjunud katsetest saada surematuks. Ma arvan,et Vana-Ida rahvaste kultuur on ka mingil määral meie kultuuri aluseks. Kui Egiptuses poleks kujunenud kirja oleks meie elu kindlasti keerulisem. Templid on nagu kunst, mida vaadatakse ja mille üle arutletakse. Meie endil, eestlastel, on ka oma eepos, mida austatakse
Koos Curly Stringsi traditsiooniliseks kujunenud heleda ja soliidse stiili ja Mari Jürjensi tagasihoidlikusega näis see kõik värvide poolest nagu stseen mõnest romantilisest Prantsuse filmist, mida saatis mahe akustiline folkjuurtega muusika. Harjumatu oli sellist seadet kohata Rahvusooper Estonia laval ning seda detaili tõid välja ka artistid, kes pidid tagasihoidlikut publikut innustama kaasa elama. Mari Jürjensi esituse ajal olin lummatud tema loomingust. Tema lugude meloodiad on väga lihtsa ülesehitusega, kuid väga hingestatud ja neid saadavad poeetilised, kaunid sõnad. Curly Stringsi looming on positiivne ning positiivsust kiirgas lavalt ka silmnähtavalt saali. Nende esituse ajal tantsisid väikesed lapsed rõdudel meloodiate järgi ning inimeste näod olid kaetud naeratustega, kõik lood võtsid publikul vaikselt jala tatsuma. Seisev ovatsioon oli see, mida see kontsert vääris
Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille minus tekitas kolm aastat tagasi ajaloo tunnis vaadatud film ,,Nõukogude lugu". See pea kahe tunnine film tõi minu silme ette valdava osa II maailmasõja koledustest. Filmis oli väga palju originaalkaadreid, pilte, kommentaare asjaosalistelt, kirju. Üks
Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama/taluma tohutult raskusi, kui ta teab mille nimel" Jungi öeldud. Draama, muinasjutud, ilukirjandus õpetavad elu tähendust. Enesearenduslik draama Selgitab välja minu individuaalsed ressursssid. Enda ja teiste tugevustest arusaamine. Aitab jõuda selgusele enda emotsioonidest, kuidas ma saan enda emotsioone juhtida
See aspekt on omane vaid kirjanduslikele tegelastele. Narratiivide (lugude) vajalikkus: maailma mõistmine; kogemuste korrastamine; inimelu tähtsuse uurimine. Lood on osa kõigist kultuuridest. Lool on keskne ühiskondlik ja psühholoogiline roll. Lood on vajalikud maailma mõistmiseks.Lugu ilmutab - maailm on korrastatud süsteem, lood imiteerivad seda teatud viisil. Hea kirjanduse mõõdupuuks on see, kui kvaliteetne jäljendusprotsess on. Lugu loob - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle
seeläbi Katariina kiriku lihtsat, kuid küllaltki sünget interjööri hubasemaks muudetud. Lava paremas servas oli aga ekraan, millele iga loo alguses kuvati selle loo nimi ning autor, kuid loo käigus näidati sellel keskaegseid pilte: ehitisi, inimesi ja üldist olustikku, mis muutsid kontserdiga "samale lainele" jõudmise veelgi kergemaks. Kontsert oli nauditav, kuid vahepeal esitati muusikapalasid ka kavaväliselt või teises järjekorras ning seetõttu oli kava järgi lugude järjestuse jälgimine raskendatud, kuigi esitatava loo nimi alguses ekraanile kuvati. Siiski jäi mulle meelde 6. lugu - Johannes Ockeghem'i "Ma bouche rit,e. Mu suu naerab, aga meel nutab". Lugu esitasid kaks solisti: naine (sopran) ning mees (tenor). Instrumentidest oli esindatud üks viola de gamba. Hääled olid enam-vähem võrdsed, kumbki ei domineerinud, kuid vahepeal jätkas vaid üks solistidest, veidi aja pärast liitus teine ning toimus rollide vahetus.
August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel. Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud. Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas Nipernaadi","Leegitsev süda","Kas mäletad mu arm?". "Toomas Nipernaadi" - Gailiti tähtteos. Koosneb 7'st peategelase kaudu ühendatud novellist.Nipernaadi elab oma unistustes, tal pole mingeid kohustusi, on kui vabaduse elav sümbol, ta eitab elurutiini ja kohustusi, iialgi ei saaks temast korralikku talupidajat. Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak
Ekskurisoon tõeliste artistide maailma Pärnu Raekojas, 7. detsembril 2008. aastal, leidis aset suurejooneline jõulukontsert, mis kandis nime ,,Lumepromenaad 2008" ,, See A-tähega sõna". Esinejateks olid neidudekoor Argentum Vox, Toomas Volli solistid Oliver Timmusk, Laura Junson, Kaisa Lillepuu, Hedi Maaroos, Erko Niit kitarril ning neidudeansambel. Meeleolu sel sügis-talvisel päeval oli väga ärev, tundsin, et miskit head on minuni jõudmas läbi esinejate. Inimesed saalis olid samuti vägagi ootusrikkad, rääkisid läbisegi ning zestikuleerisid suurelt, et nende mõtted teisteni jõuaks. Kui aga tuled kustusid ning kontsert tuure võtma hakkas, jäi saal vaikseks ning oli valmis endasse kõik ahmima, mida neile laval pakuti. Esimesena astusid lavale Argentum Voxi liikmed, kes esitasid lood: ,,Ood armastusele" , ,,Siin on oja", ,,Where are you going", ,,Mamma Mia", ,,Ring ring", ,,Tütarlaste laul". ,,Mamma mi...
visati nalja ning pealtkuulajad võisid end vabalt tunda. Ka muusikaliselt oli minu meelest kõik perfektne, kuid kui arvestada fakti, et koosseisu kuulub kokku 12 inimest, siis näiteks basskitarri oli väga vähe kuulda ning minu jaoks oli ta pea olematu. Kontserdi juures häiriski mind tegelikult suur kollektiiv. Nimelt, nagu ka pildilt näha, siis lava oli varustust ja tehnikat väga täis topitud. Osad pillimehed ei kostnud teiste seast välja. Samuti häiris mind ka see, et kui lugude vahepeal suheldi publikuga üsna vabalt, siis loo kestel lavalist liikumist ei toimunud. Samas poleks see ka eriti võimalik olnud, arvestades helitehnika ja –varustuse kogust laval, kuid mingisugune liikumine oleks võinud siiski olla, et mitte tunduda nii tuim ja jäik. Üldiselt oli tegu meeldiva kontsertelamusega, kuid siiski arvan, et kollektiiv laval oleks võinud väiksem olla ning oleks võinud olla tihedam suhtlemine publikuga. Samas tundsin
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende
G.Boccacio Dekameron Dekameron kirjeldab inimesi ja neid ümbritsevat maailma. Lugude tegelased on väga erinevate iseloomude ja tegelastüüpidega. Leidub rumalaid abielumehi, lobisevaid naisi, kättemaksuhimulisi üliõpilasi, kohtlaseid talupoegi, naiivseid vagatsejaid, munke, preestreid, kohtunikke jne. Boccacio kirjeldab millised muutused võivad inimeses ja ühiskonnas tekkida häda sunnil. Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava.
valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998. aastal Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, pani nii mõnegi vaikselt kaasa ümisema. Koit Toome üritas pidevalt nalja teha, kuid minu arvates tundusid naljad üsna lamedad ja rahvas ei saanud õigupoolest nendest aru. Lugude vahele rääkis Koit oma 15-st aastast laval. Vanematest lugudest siirduti Jaak Joala laulude juurde. Kontserdi tipp-punkt oli siis, kui esitusele tulid kaasaegsed poplaulud nagu ,,Kaugele siit", ,,Nädalalõpp" ja muidugi ,,Mälestused." Koit Toomel on vapustavalt hea hääleulatus, suudab puhtalt lauda väga kõrgeid noote, mis oli üllatav. Oma hariduse on laulja saanud Tallinna Muusikakoolis ja hiljem Georg Otsa muusikakoolis ning seetõttu oskab laulja hästi ennast ise klaveril saata.
ja Piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhatusel. Kontsert iseenesest algas tempokalt ning köitis koheselt laulude ning vaheklippidega tähelepanu, aga mingi aja möödudes ,,vajus" kogu esitus natuke ära. Arvan, et süüdi olid need lood, mis ei olnud nii tuttavad ja kõlasid järjepanu. Samas on hea tõdeda, et esitati ka neid lugusid, mis ei ole nii väga laiemale avalikkusele tuttavad nagu näiteks lood filmidest ,,Need vanad armastuskirjad", ,,Detsembrikuumus", Nipernaadi. Osade lugude miinuseks võiks lugeda seda, et originaalid on esitatud nii hästi, et kontserdil esitatud tõlgendused või stiilimuutused ei pruukinud publikule omaseks saada ja tahtmatult kõrvutati neid originaalidega. Kuna kontserdi eesmärk oli tutvustada filmimuusikat ja mitte seda originaalis kopeerida, arvan, et kontsert iseenesest oli huvitav ja pani nii mõnegi külastaja uuesti mõnd juba unustatud filmi vaatama.
Eestis on populaarsust kogunud aasta jooksul uued muusikastiilid nagu näiteks hip-hop, räpp, kantri, rock jne. Seda on mõjutanud peamiselt välismaalaste muusika, mida ka noored igapäevaselt kuulavad. Selle tagajärjel on eesti artistid üritanud jäljendada teiste riikide muusikastiile. Peamiseks eeskujuks on Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa jne. Eestis laulud ei kõla enam nii originaalselt kui varem, mis on suur kahju. Artistid kopeerivad tuntute lugude rütme, meloodiat, millest saab väga kiiresti aru. Paljud laulud pole enam eesti keeles, vaid lauldakse peamiselt inglise keeles. Eeldatakse, et siis on suurem võimalus, et teised riigid seda kuulavad ja naudivad. Eesmärgiks on seatud kuulsuse saavutamine. Eesti muusika on jätkusuutlik, kui jäädakse rohkem oma juurte juurde. Väga tähtsad on erinevad üritused, loovad artistid, eestikeelsed lood. Oma ajalugu tuleb austada.
Kindlasti ei saa mainimata jätta ka nende ajastukohaseid kostüüme, mis tohutult hästi sobisid kokku väravatorni ruumiga. Ruum oli üpris väike, kuid samas oli hea ansamblile nii lähedal olla, sest just nii tajub kõige paremini muusikast tulevaid emotsioone. Kogu see kombinatsioon tekitas väga eheda keskaegse ajastu tunde, mis samuti aitas paremini kuulata ja keskenduda. Samuti meeldis mulle ka mängitavate lugude valik. Lood olid rütmikad ja kaasa haaravad. Samuti oli neid kerge kuulata, minul isiklikult ei tekkinud mitte mingisugust väsimust. Pigem oli huvitav kuulata. Lõpetuseks võin öelda, et mulle meeldis Hortus Musicuse kontsert väga ning läheksin neid teinekordki kuulama.
ega võtnud öeldud sõnu tagasi. Selle asemel hakkas ta kangasse kuduma lugusid jumalatest ja surelikest. Athena tegi sama ning kudus kangasse loo võitlusest enda ja Poseidoni vahel veel nimetu Kreeka linna jumalaks saamise nimel.Arachne oli oma uhkusest ja jultumusest pimestatud ega märganud Athena tööd peituvat hoiatust jumalanna võitmatuse kohta. Kangur nägi selles pigem väljakutset kui hoiatust ja vastas surelikke naisi pettusega võluvate jumalate lugude kangasse kudumisega. Keegi ei suutnud otsustada, milline vaip on parem. Athena rebis Arachne töö tükkideks ning hakkas teda seejärel puidust süstikuga peksma. Meeleheitele aetud Arache võttis nööri, sidus selle endale kaela ja tahtis ennast üles puua. Athena vastas selle peale: “Kui tahad, võid enda üles puua, kuid tea, et see ei tapa sind. Sa pead terve elu kannatama oma häbematu käitumise pärast. Ka sinu laste ja lastelaste saatuseks on sinu tegude eest maksta.”
Lugu Meelisest Elas kord keskajal üks noormees nimega Meelis. Ta elas Kesk-Eestis ja ta oli ühe kurja mõisaomaniku ori, kelle nimi oli Friedrich. Friedrich käitus meelisega väga halvasti, ta kiusas, näljutas ja ka vahest lõi Meelist. Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta t...
koerarakendeid transpordiks. Selleks kasutavad nad Husky koeri. Inuitid teevad oma riided ja jaltsid loomanahkadest, mis on kokku õmmeldud looma kontidest ja kõõlustest tehtud nõelte ja niidiga. Inuittide kunst, nikerdused, tekstiilitööd ja laulmine on väga populaarsed, mitte ainult Kanadas, vaid kogu maailmas ning inuittide kunstnikud on laialt teada. Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone. Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa. Perekond ja kogukond on neile väga olulised. Inuiti muusika on valdavalt vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Inuittidel on tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinumaks saatepilliks on trumm
teiseks kõige kuulsamaks bändiks maailmas. ABBA logo: Muusikaline külg Tugevad ja lihtsad meloodiad, mis jäävad hästi meelde. ABBA algusaastatel ei pööratud nii palju tähelepanu laulutekstidele. Agnetha ja Frida häälte kooskõla. Põhjalik ja aeganõudev stuudiotöö koos helitehnik Michael Tretow'ga. Salvestuse mitu kihti pandi kokku kõlama väikse vahega. ABBA sai endale oma stuudio alles 1978. aastal. Kontsertidel püüdsid jäljendada lugude sound'i albumil. Kasutasid orkestrit. Kostüümidest ABBA on laialt tuntud oma värviliste ja moodi määravate kostüümidega. Metsikute kostüümide taga oli Rootsi maksuseadus. Disainer Owe Sandström disainis enamus ABBA liikmete esinemiskostüümidest. Ta sai inspiratsiooni Jaapanist, Hiinast ja Rootsist. Kujutas riietel loodust ja loomi. Kontserttuurid ja videod Võrreldes teiste selle aja ansamblitega reisis ABBA küllaltki vähe.
Kaspar Kalluste trummid Ma ei ole siiani just väga suur Mihkel Raua fänn olnud ning seega läksin rohkem kuulama ikka Hendrik Sal-Sallerit, kuid kontserdi jooksul sain aru, et nad sobivad tõesti päris hästi koos lavale ning mehed võiksid edaspidigi koos esineda ja korraldada veelgi ühiseid kontsertturneesid. Kui ma olin umbes kaks tundi kontserdit väga põhjalikult kuulanud ning jälginud, sain ma lõpuks päris palju ka uut informatsiooni nendest meestest. Need lugude vahelised jutustused olid päris huvitavad ning põnevad. Kui nad tõesti ei esine enam koos, lähen ma hea meelga kuulama ka ainult Smilersit või Mihkel Rauda oma bändiga, sest need mehed teevad lihtsalt nii head muusikat.
Kontserdi vahepeal läksid pianist ja trummar puhkama. Üks laul ilma nendeta oli väga omapärane. Laulja häälitses imelikult. Alguses mõjus see lugu isegi naljakalt, aga mulle meeldis. Väga hea mulje jättis üks laul, mille sõnade autor oli Hedvig Hanson ise. Laulu pealkiri oli ,,Kuis minna võid nüüd...". Lugu mõjus väga rahustavalt. Sellist muusikat meeldiks mulle kuulata kusagil kohvikus istudes teed juues. Samuti on selliste lugude ajal väga hea mõtiskleda ja lõõgastuda. Viimane laul oli teistest erinev. Muusika oli tantsulik ja elav. Klaverimängija mängis väga pühendunult. Laulja kutsus publikut tantsima ja kaasa elama, kuid kahjuks eelnevatest lugudest lummatud tagasihoidlikud saarlased ei võtnud vedu. Mul on hea meel, et sellele kontserdile läksin. Nüüd oskan ka sellisest muusikast lugu pidada ja seda nautida. Hedvig Hanson on väga andekas ja teeb oma muusikat hinge ja südamega
Raamatust võime leida kohti, kus solvati vaimulikke ning petetakse ja kasutatakse omakasupüüdlikult ära munki ja usumehi. Mulle meeldis see raamat. Alati on hea lugeda jutte, mis ei ole liiga positiivsed. Kõigel ei pea olema õnnelikku lõppu ning samuti ei ole mõtet varjata reaalsust, mis meid ümbritseb. Novellid olid omavahel hästi seotud. See, et oli välja toodud inimesed, kes neid lugusid jutustasid, oli minu meelest väga hea. Nii peitus nende väikeste lugude taga ka üks suur jutustus, mis neid kõiki ühendas. Kristiina Uusna 10 B
com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE Albumid Apelsin 1980 Apelsin 1981 Apelsin 1988 Apelsin 1989 Apelsin XX Apelsini Boogie Apelsin № 1 Apelsin 30 Apelsin Eesti Kullafond [3CD] Kauge Hüüd Apelsin 35 juubelikontserdi DVD Praegune koosseis Ansambli praegusesse kooseisu kuuluvad: Tõnu Aare (laul, kitarr, suupill, bouzuki, balalaika, mandoliin, banjo – paljude lugude autor, asutajaliige) Ants Nuut (tromboon, laul ja joodel, tuuba, bariton, trompet, vile – asutajaliige) Allan Jakobi (akordion, klahvpillid) Argo Toomel (basskitarr ja kontrabass) Marek Lillemägi (trummid, vokaal, löökriistad) Toomas Viidas (bussijuht, turvamees, taustavokaal)
Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei häälekandja ja vähegi haritud lugeja peaks selle läbi nägema. Täielikult erapooletuid allikaid on aga raske leida, sest tänapäeval dikteerib reeglid reklaam. Kes kõige rohkem maksab, selle meele järgi ollakse. Uudiste ja artiklite loomine on aeganõudev ning keeruline protsess. Pidevalt tuleb jälgida maailma sündmusi ja olla valmis seda kajastama võimalikult kiiresti. Internet on üks parimaid võimalusi uute lugude otsimiseks ning avaldamiseks. Et aga ilmas toimuvat on palju ning rahvaarvu kasvades suureneb see pidevalt, võib info ülekülluse tõttu jääda nii mõndagi olulist märkamata. Samas võidakse paari kontrollimata fakti põhjal teha suurt paanikat, sest sensatsioonilised pealkirjad müüvad. Kuni maailmas on massikultuuri järgivaid inimesi, see tähendab igavesti, müüb ka teiste eraelu. Kuulsuste privaatsuse rikkumine on tänapäeva ajakirjanduse tõsine probleem ning
vastupuiklemata elada (põhimõtteliselt on sama unenägudega - ükskõik kui absurdsed need tunduvad, üldjuhul (unenäos olles) siiski usutakse, et nii see ongi, seega minnakse vooluga kaasa teadmata ja tajumata, et see kõik, mida (unenäos) nähakse, tuntakse on lihtsalt illusioon). Inimesed usuvad, et elu ei looda kunstlikult, et nemad ise on oma elu juhid. Sealjuures teatakse, et igasugused lood on väljamõeldud just autorite poolt. Keegi, kellegi fantaasia on nende lugude taga. Miks ei peaks siis meie enda elu(de) taga olema kellegi geniaalne (absurdne) fantaasia? Kui loo tegelastel tekib uudishimu oma päritolu kohta ning kui nad tõele liiga lähedale jõuavad, otsustab autor nende eksistentsi olematuks muuta (sest lõpmatuseni igale järgnevale asjale selgitust anda on võimatu? Sest asi läheb autori (fantaasia) jaoks liiga keeruliseks?). Tegelased ei saa tõde kunagi teada, sest kui autor otsustab, et nendega on kõik, siis nendega ongi kõik.
"Noh, karp kinni, jah?" Kas helistame emmele?" Kuidas elad, Ann? Autor : Aidi Vallik 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all.Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni-lugude autorina.Aidi Vallik on ka ...
Viimasedki ühinemislootused hävitas John Lennoni mõrv 1980. aasta 8. detsembril. Muusika Ansambel The Beatles tegi mitmesugust muusikat: ballaade, reggae', bluusi. Alustasid nad aga Ameerika rock'n'rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt kui ka mustadelt artistidelt Aga üsna varsti hakkas välja kujunema ansamblile omane eriline stiil ja kõla. The Beatles oli uuenduslik ansambel. Neile oli tähtis lugude kvaliteet ja seepärast püüti maksimaalselt ära kasutada selle aja tehnika võimalusi. Nende muusika oli kogu maailmas väga populaarne 1960-ndatel aastatel. Ansambel The Beatles oli oma tegevusaja jooksul korduvalt singlimüügi edetabelite tipus. Ameerika Ühendriikides jõudsid nad kahekümnel korral singlimüügi edetabeli esikohale. The Beatles'i plaate müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. Ansambel oli täiesti erakordne ja ülimenukas.
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes
Harrison suri ajuvähi tagajärjel 2001 aastal. Tema tuhk puistati Gangesesse. 5 Ringo Starr(1940 ) R. Starr on muusik, laulja ja ansambli The Beatlesi trummar. Starr oli biitlitest vanim ning liitus bändiga viimasena, 1962 aastal. Biitlite lugude hulgas on vaid kaks Ringo kirjutatud laulu: "Octopus's Garden" ja "Don't Pass Me By", kuid ta on laulnud sisse mitu hitti, nagu "Yellow Submarine" ja "With a Little Help from My Friends". Tema trummimängu on paljud kiitnud aga ka paljud kritiseerinud. Kriitikast hoolimata peavad mitmed tuntud trummarid
Toomas Nipernaadi kui geniaalne avantürist A.Gailit tõi oma suurepärase romaaniga "Toomas Nipernaadi" Eesti kirjandusse uue tegelaskarakteri, mis on omane romantilisele seiklejale. Kui ta 1928. aastal oma romaaniga ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Arvan, et Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise toodes nad välja hallist argipäevast, pannes unistama, igatsema, armastama andes neile jõudu ja lootust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. S...
Kui Sean lavalaudadele astus, hakkasid väikesed fännitarid kohe kisama. Järjest hakkas tulema kuulsamaid ja vähem kuulsamaid laule. Muusikaelamust halvendas ka halb helikvaliteet, mis vahepeal kõlas nagu kajakate kisa. Mulle isiklikult ei meeldinud ka see, et muusika tuli lindilt ja ta ise laulis üsnagi vähe. Muusikapalad vahetusid ka nii kiiresti, et ühe laulu vahepeal ta ise veel rääkis kui muusikamasin juba uut laulu mängis. Peale enda hittide esitas ta ka teiste artistide lugude cover'eid, näiteks kuulsa räpimoguli Snoop Doggi oma. Mulle väga ta lavasou ei meeldinud, sest ta midagi erilist ei teinud. Osad ,,fännid", kes olid Seani ilmselgelt mannetust esinemisest pettunud, hakkasid väljapääsu poole liikuma juba enne kontserdi lõppu. Halvaks üllatuseks oli ka, et mees lahkus peale 35- minutilist esinemist ehk 10 minutit varem kui oleks pidanud lahkuma. Ja mis kõige imelikum, ta ei laulnud mitte ühtegi lisalugu. Fännid kutsusid teda tagasi
Leian, et kõige paremini õnnestusid muusikalis massilaulmised, kuna mitmete hääletämbrite segunemine lõi võimsa üldmulje. Sooloesinemistest nautisin enim Ott Leplandi esitusi, kuna minu arust on ta hääles selline mõnus kargus, mis toob kananaha ihule. Kõige paremini õnnestus esinejatel lõpulaul ,,Me oleme kõik selles koos". Muusikal oli kindlasti väga õnnestunud, kuna publik plaksutas lugude lõpus väga kõvasti ning lõpus saadeti noored esinejad lavalt ära selget tänu avaldava aplausi ja hõigetega. Kuigi mõningad stseenid tekitasid igavust ning küsimuse ,,millal see ometi läbi saab?", jäin muusikaliga siiski rahule ja soovitaksin seda kõigile, kellele meeldivad särtsakad esinejad, rütmikad laulud ja hea kontseptsiooniga teos. Tulevikus on mul kindel soov veel noortemuusikale külastada.
asukohaga. Seal saab Ctrl abiga valida asukohti. Esimene tulemustest oli näiteks „Easy Web pages“ Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 4) Leidke noot, milles on popmuusika lugude seaded viiulile. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 5) Mitu murrete teemalist perioodikaväljaannet on ESTER kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis
Tundus ,et kogu lava oli otsast lõpuni detailideni läbi mõeldud. Kõigepealt kostitas Rea publikut ainult instrumentaalpaladega,lastes neid jutti kõlada viis-kuus.Lavadekoratsioone Rea seekord ei kasutanud. Visuaalne efekt oli loodud hoopis kitarride abil.Umbes viisteist kitarri olid tõmmatud lae alla erinevatele tasanditele ning viimase loo ajal paljastus suur taustakangas mille peale omakorda oli lugematu hulk kitarre maalitud. Eriline jutumees ja publikule lugude rääkija Chris Rea ei paista olevat.Jääb mulje,et Rea on konkreetne mees ,kes lihtsalt tuleb,mängib ja laulab vaherepliikide peale aega raiskamata. Instumentaalse algusosaga maha saanud ,vahetus taustakangal kiri The Hofner Blue Notesiks ja programmgi muutus. Loomulikult vahetas muusik ka kitarri. Seda tegi ta kontserti jooksul umbes kümnel korral. The Hofner Blue Notes tõi kontserti juurde põhiliselt bluusi,aeglasemat ja veidi tundelisemat muusikat ,kuid nüüd juba vokaaliga
EXAMPLE Example kontsert toimus suure Euroopa tuuri raames ning oli baltikumi ainus, seega oli rahvast nii Eestist, Lätist kui ka Leedust, ning see leidis aset 5. märtsil Tallinnas Rock Cafes. Kontsert toimus eesmärgiga levitada electro-dub-house muusikat Euroopas ning kuna Example pole kunagi Eestis käinud, oli see kõigile uus ja huvitav kogemus. Esitati vokaal- ja instrumentaalmuusikat ning tutvustati bändi enda loomingut. Lugude autor on inglise päritolu Example solist Elliot Gleave, kes hakkas muusikaga tegelema 2000. aastal. Esinesidki Elliot Gleave, kaks kittarristi, drummar ning DJ. Üks kittarristidest mängis vahepeal ka süntesaatorit. Kontserti tegi eriliseks kindlasti see, et laulja suhtles rahvaga ning esitus oli väga hea ning sõnad ei tulnud fono pealt (nagu paljude popmuusikute puhul tänapäeval). Kohale oli tulnud väga palju
Retsensioon Käisin 26.septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus kuulamas ansamblit Vox Clamantis. Kontsert oli pühendatud Arvo Pärdi 75ndale juubelile ning esitusele tulid ka mõned tema teosed. Enne kontserti kuulsin, et Vox Clamantis on väga professionaalne ansambel ning nad on palju välismaal esinenud. Seega läksin kontserdile kõrgete ootustega. Vox Clamantise koosseisu kuuluvad Jaanika Kuusik, Kadri Hunt, Mikk Üleoja, Erik Salumäe, Jaan Leppik, Anto Õnnis, Mikk Dede, Markus Järvi ja Taniel Kirikal. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Nende hulgas on mitu dirigenti, aga ka näiteks õigeusu preester. Igatahes kirju seltskond. Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Ansambel on alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. nad viljelevad ka kaasaegset muusikat selle väga laialdastes väljendusvormides. Kontserti alguses seisid lauljad kiriku tagaotsas ning es...
Batseba Torgny Lindgren Kirjastus << Eesti Raamat >> Tallinn, 1993 Võitnud Prantsusmaal auhinna Prix Femina Torgny Lindgren Sündinud 16.juuni 1938 Pärit Põhja-Rootsist Lugude allikas on piibel Katoliiklane, kes huvitub inimestest ,,Mao tee kalju peal" ,,Valgus" Tegelased: Taavet Iisraeli kuningas; omas üle 52 naise ja Batseba oli tema viimane; julm; vananedes leebus; oli enam kui 30 aastat vanem Batsebast Batseba noor; lõhnab põletavvalust iha järele; ta on vastupandamatult ilus; ihkab valitsemist; Uurija naine; hiljem Taaveti kuninganna Uurija väepealik; ostis Batseba kui ta oli 13;
ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on üles ehitatud justkui estraadi minietendusena. Iga inimese juhtumused on püänteeritud, toredaks rõõmsaks ketiks, mis korralikult naerutab. Kõigi lugude seast on raske midagi esile tuua, kuna kogu etenduse vältel esitatud lood olid väga õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad. Esitus oli tempokas, kõlav ja hästi esitatud. Diktsioon oli mõnes kohas veidi kehvemapoolne, kuid üldmulje on väga hea. Kaire Vilgatsi tugev, kandev ja ulatuslik hääl sobis sellesse muusikali justkui valatult. Esituse juurde
aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati. Esitati palju instrumentaalmuusikat, kus Anderson mängis põhiliselt flööti või mõne loo puhul kitarri, kuid muidugi ei puudunud ka lugusid, kus ta laulis. Põhiliselt esitati muidugi lugusid plaadilt ,,Aqualung", kuid oli ka teiste plaatide lugude esitusi. Üks parimatest lugudest sellel kontserdil oli minu arust ,,Thick As A Brick". See lugu on tegelikult 45-minutiline, kuid kontserdil esitati seda lühendatud versioonis, lugu ise jäi ikka väga kaasahaaravaks ning tekitas ainult positiivseid emotsioone. Teine laul, mis mulle juba enne kontserti väga meeldis, oli plaadi nimilugu ,,Aqualung", väga rütmikas lugu. Sellelt samalt plaadilt lugu ,,Locomotive Breath" oli veel üks selline, mis kontserdilt hästi meelde jäi
milliseid laule täpselt kaverdatakse ning milliseid stiile artistid eelistavad – peamiselt ballaade. Kuna esitati vaid üks kvarteti enese poolt loodud teos, siis on raske kujundada kindlat arvamust selle kindla kvarteti loomingu suhtes. Küll aga on võimalik kujundada arvamus nende repertuaari kohta. Üldiselt mulle meeldisid kõik esitatud lood. Mulle meeldis, et kõik laulud olid tuntud ning seetõttu oli huvitav kuulda nende lugude versioone akustilises võtmes. Minu jaoks oli see kontsert originaalne, sest see toimus Jääaja Keskuses. Mulle meeldis, et lava oli organiseeritud täpselt nii, et kvartett esines suure mammuti kuju kõrval. Samuti oli natukene raske kontserti jälgida, kuna toole istumiseks oli võrdlemisi vähe paigutatud, ning rahvast oli rohkem, kui toole. Kuigi sai kontserti jälgida läbi kolme korruse, siis teisel ja
Esiteks, enne kui minna edasi, tuleb eelkõige mõista, mis on progressiivne rockmuusika. Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast
), hauamonument (1954, M. Saks ja E. taniloo) ja mälestussammas (1987, A. Rimm) asuvad Tartus; kihelkonnakoolimuuseum Palamusel avati 1987. a. EE Pärast seda, kui Oskar Luts oli Tartust apteegiteenistusest lahkunud ja vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts noorsoonäidendi "Ülemiste vanake". Karl Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974 7.Loovülesanne (pane tähed õigesse ritta, et saaks tegelaste nimed) Eetrep, Noie, Nujah, Rauk, Namma, Colmbah, Soroe, Naan, Neztnarf Vastused:Eino, Juhan,
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut
ja ka rocki. Nende loomingut mõjutasid lauluduo The Everly Brothers, Skiffle, lauljad Elvis Presley, Buddy Holly, Carl Perkins, Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ning Larry Williams. Ansambli liikmetel oli varasemast ajast kantrimuusika kogemus, mille väljenduslaad aitas neil siiski pakkuda mingit kõlalist omapära võrreldes teistega. Nende muusika oli küll uue ajajärgu algataja, kuid siiski leidis lugudest ka palju vana stiili. Peamised lugude autorid olid John Lennon ja Paul McCartney. Biitlid on laulnud ka teiste lauljate lugusid nagu näiteks Texasest pärit vana hea kantrilaulja Buck Owensi omi. Nad kasutasid oma hiti "Yesterday" salvestamisel 1965. aastal keelpillikvartetti ja see oli esimene kord kui nad kasutasid klassikalise muusika elemente oma loomingus. Bändi looming on jõudnud singlimüügi edetabelites ligi viiekümnel korral esi neljakümnesse juba ainult Ameerikas ning kahekümnel korral neist esikohale. Praeguseks
See on,laps,meie muld Käisin 1.märtsil 2011 kontserdil nimega ,,See on,laps,meie muld." Kontsert toimus Tartus, Vanemuise Kontserdimajas ning peaesinejateks olid Tõnis Mägi ning Jarek Kasar. Kõige märkimisväärsemateks lugudeks olid kõigile teadatuntud ,,Looja" ning ,,Minu inimesed." Kontserdi õhkkond oli väga vaba, siiras ning südamlik. Otsest kava kontserdil polnudki, lauldi mõned laulud, siis tehti paus, räägiti juttu kui sõbraga. See mitte-ametlikkus muutis kontserdi veelgi hubasemaks. Kontsertide korraldamise ajendiks oli Eesti krooni kui ühe olulise rahvusliku enesemääramise alustala käibelt kadumine ja Eesti vabariigi 93.aastapäeva tähistamine. Tõnis Mägi ja Jarek Kasar võtsid muusikapalade vahel aja maha, et rääkida mõnusaid lugusid ja suhelda publikuga. Kuna mõlemad lauljad on tihedalt seotud Tartuga, siis muutis see kontserdi veel tähendusrikkamaks. Nimelt Jarek Kasar elas lapsepõlv...
Kõige lemmikumaks maaliks Kumus oligi maal ´´Truu valvur´´ kuna see jäi meelde oma lihtsusega ja sellest on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi. Läbi erinevate lugude saame me aimu elu erinevatest külgedest. Läbi raamatutue omandame ma ka mõningaid käitmus maneere kuna enamus raamatud räägivad inimeste suhetest läbi aegade. Paljud raamatud jutustvad lugusid inimestest, kes käituvad valesti ja ei tee vahet, mis on väär ja, mis mitte, kuid selles samas loos saame ka teada, mis juhtub inimestega, kes valesti käituvad. Raamatud õpetvad igapäeva elust nii mõndagi. Erinevad raamatud aitvad elu mõista
Dionysose üles ning ta sai alustada võitlust oma kohale Olümposel Teine tuntud lugu räägib, et Dionysose vanemad olid Zeus ning allilmavalitsejanna Persephone. Hera ajas armukadedushoos titaanid Dionysost tükkideks rebima, Zeus proovis titaane eemale peletada piksenooltega, kuid jäi hiljaks ning päästa suudeti vaid Dionysose süda. Selle päästjaks loetakse erinevates versioonides Athenat, Rhea, või Demeterit. Zeus lõi südamest Semele üsasse uue loote. Mõnede lugude järgi pidi Semele selleks lapse südame ära sööma. Mõlema loo järgi on Dionysos ,,kahekordselt sündinu", see viitab, et ta kuulub nii allilma, kui ka maisesse ellu. Ühtlasi vihjab see kreeklaste müstikaarmastusele. Ka selle loo järgi satub Dionysos Hermese kätte, kuid seekord on lapse loovutajaks Zeus ise.
Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi ,,Palve" on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted. Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima. Pidevalt murede üle kurtes ning korrutades, kui halb see elu ikka on, kui vaene ma ikka olen, pidavat mure ning häda üha juurde tulema. Väidetavalt on isegi välja töötatud tekst, mida lugedes pidavat immuunsussüsteemi saama tugevamaks muuta.
Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja. Isiklikust perspektiivist julgen öelda, et paremini tuli siiski välja valge luik. Oleksin võib olla rohkem soovinud mustale luigele isepärast võrgutamist ja müstilisust, kuna paratamatult olen ise, eriti taoliste klassikaliste, idealiseeritud lugude puhul, suur nn pahelisuse austaja, kuna leian, et seal peitub minu jaoks rohkem pinna-alust, teadmatust mida analüüsida enda jaoks. Samamoodi lootsin ma ka, et konkreetse versiooni puhul pole tegemist hea lõpuga, kus kõik õnnelikult elu lõpuni elavad, sest 'armastus võidab kõik'. Enda kergeks pettumuseks oli too täpselt eelnevalt kirjeldatu, kuid ei heitnud meelt, kõik oli siiski kordumatu ja igati meeldejääv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
