Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

See on, laps, meie muld (0)

1 Hindamata
Punktid
See on,laps,meie muld
Käisin 1.märtsil 2011 kontserdil nimega „See on,laps,meie muld.“ Kontsert toimus Tartus, Vanemuise Kontserdimajas ning peaesinejateks olid Tõnis Mägi ning Jarek Kasar . Kõige märkimisväärsemateks lugudeks olid kõigile teadatuntud „Looja“ ning „Minu inimesed.“ Kontserdi õhkkond oli väga vaba, siiras ning südamlik. Otsest kava kontserdil polnudki, lauldi mõned laulud, siis tehti paus, räägiti juttu kui sõbraga. See mitte-ametlikkus muutis kontserdi veelgi hubasemaks.
Kontsertide korraldamise ajendiks oli Eesti krooni kui ühe olulise rahvusliku enesemääramise alustala käibelt kadumine ja Eesti vabariigi 93.aastapäeva tähistamine. Tõnis Mägi ja Jarek Kasar võtsid muusikapalade vahel aja maha, et rääkida mõnusaid lugusid ja suhelda publikuga.
Kuna mõlemad lauljad on tihedalt seotud Tartuga, siis muutis see kontserdi veel tähendusrikkamaks. Nimelt Jarek Kasar elas lapsepõlvepäevil Tartus ning ka Tõnis Mägi on asutanud end elama Tartu lähistele. Õhust oli tunda, et mõlemaid mehi on tabanud heameel, et ollakse jälle kodus, jälle Vanemuises ning heas seltskonnas. Mõlemad muusikud on Eestis väga austatud. Tõnis Mägi on saanud Eesti Vabariigilt suisa 2 teenetemärki ning temast on kirjutatud 2 raamatut. Jarek Kasar on teeninud eestlaste armastuse omapäraste muusikaliste katsetuste ning kindlasti ka esmaalbumi „Ühendatud inimesed“ eest. Mina veendusin taaskord, et nad on austamist väärt, sest selline kooslus on lihtsalt jumalik . Nad laulavad õigetest ja olulistest asjadest, et tahest-tahtmata pärast kontserdit olin adrenaliini täis ja tahtsin hakata maailma muutma. Mõlemad heliloojad on samaaegselt ka suurepärased artistid. Pillimängu ja lauluoskusest rääkimata. Nad on tõestanud korduvalt ja teevad, seda ikka ja jälle, et nad ei laula kõrist vaid hingest ja mehed tõesti naudivad oma tegevust. Nii Tõnis kui ka Jarek on täiesti omanäolised lauljad. Nad on nii erinevad, samas niivõrd sarnased. Mis kõige vahvam, neil on täiesti erinevad stiilid ja nad suudavad need kaks sulatada üheks. Jareki räpist ja elektroonilistest katsetustest arvan ainult kõige paremat, sest ta julgeb proovida uusi asju ja suudab kõik välja mängida. Olin arvanud alati, et ta hääl pole suurem asi, kuid minu üllatuseks ei jää ta Tõnis Mäele enam sugugi alla. Tõnis Mäge olen alati austanud tema hääle, lihtsuse ja avatuse pärast. Kõik omadused õhkuvad läbi tema muusika ning seetõttu olen tema lugude suur austaja. Ma kogesin sellel kontserdil midagi, mille ma olin ammu unustanud. Nii tihti jooksid üle mu keha külmavärinad, mida ma ei ole nii ammu tundnud . See taasavastamise rõõm oli ääretu. Kindlasti ei saa mainimata jätta orkestrit Reaalmažoor, mis andis kontseridle palju juurde. Pillimängijate seas valitses ka meeldiv õhkkond ning juba nägudest oli näha, et nemad nautisid publiku seltskond sama palju kui publik orkestri oma. Üldjoontes oli kontsert kindlasti erakornde, sest mehed võtsid publikut, kui oma perekonda. Saalist ei õhkunud läbi üleolevust ega ebamugavust. Kontsert jättis seetõttu südamesse väga suure jälje. Olen üldiselt suur kontsertidel käija ning võin kindlameelselt öelda, et paremat,siiramat ja meeldivamat ei oska tahtagi.
Triin Kaaver 10A
See on-laps-meie muld #1 See on-laps-meie muld #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lepatriiiiiin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

of jazz music on our serious (art) music. We should also study the fate of all these jazz musicians, who had to leave their homeland because of the war. Key words: jazz, jazz orchestras, jazz and dance music, jazz and concert music, jazz and popular music culture. 4 DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 Resümee Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku

Muusika ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on teravkaar, selle kaare järglane, mis oli keskaja esimese poole stiili tunnuseks. (Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt see männitukk seal kõrges mäe otsas on meie oma: igavesed vanad jändrikud teised, mõned poolkuivad juba.» Nii palju tegi mees juttu, siis logises vanker endiselt tummas vaikuses. Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes veel ning rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Üks niisugune mäenukk teda ümbritseva soo ja mõne männijändrikuga

Kategoriseerimata



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun