Klass....... Olen poiss/tüdruk Vanus ....... 1)Kas sa raamatuid loed? a)ei loe b)väga väga harva c)natukene d)loen e)väga tihti 2)Loen raamatuid... a)vabal tahtel b)vastu tahtmist c)kuna peab(kohustuslik kirjandus) 3)Loen tavaliselt.. a)pakse,mahukaid raamatuid b)keskmise paksusega c)õhukesi raamatuid d)ei ole oluline 4)Ma loen rohkem.. a)Eesti kirjanike teoseid b)välismaa kirjanike teoseid c)kirjanike päritolu ei ole oluline 5)Eelistan lugeda.. a)ajalooliseid teoseid b)põnevikke c)ulmekirjandust/fantastikat d)õuduskirjandust e)memuaristikat f)noortekirjandust i)dokumentaalkirjandust j)midagi muud(kirjuta) ................................ 6)Miks loed raamatuid? a)silmaringi laiendamiseks b)meelelahutamiseks c)õigekirja parandamiseks d)fantaasia/aju
järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu,
Lugemine on üks suur osa meie elust, ilma lugemisoskuseta ei saagi enam tänapäeva maailmas hakkama va. Arengumades, kus puudub haridussüsteem ja inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen. Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku, mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida järeldusele milline lugeja olen mina ja kuidas ennast parandada. Lugemine minu jaoks ei ole iseenesest raske, kuid pigem on probleeme keskendumisega ning mõttega lugemisega. Näiteks raamatut lugedes, ma keeran lehte ning siis hakkan mõtlema, mis oli eelmisel leheküljel
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Protsessori mudel Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 13.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Kõige pealt loen sisse A ja B väärtused ning liidan omavahel kokku. Siis kontrollin, kas tekkis ülekanne ehk kas number on suurem kui 15. Kui number on suurem kui 15, siis kahendsüsteemis olev number vajab rohkem kui ühte registri pesa, kuhu mahub 4 numbrit. Selle tulemusena pean kasutama kahte registri pesa, kus esimeses pesas olevat väärtust suurendan ülekande järgi ühe võrra. See järel liidan saadud summale juurde C väärtuse ja jälle kordan ülekande kontrolli
Mina ja raamatud Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmis viise/harrastusi maailmas. Raamatuid leiab igale maitsele. Miks on raamatud nii levinud? Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka
Kirjanduse suurim osa raamatud, mängivad väga suurt rolli minu elus. Juba lasteaia esimeste aastate jooksul õpetasid mu vanemad mind lugema. Meil oli kodus koguaeg lai valik raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Peale lasteraamatuid lasteaias järgnesid kooli õpikud, kust ma sain kõige rohkem teadmisi. Oma elu jooksul olen lugenud kümneid raamatuid nii inglise- , eesti- kui ka vene keeles. Peale koolis antud kohustusliku kirjandust loen ma ka iseseisvalt teisi raamatuid kuna mulle meeldib lugeda. Lugemine arendab meie kirjaoskust ning eneseväljendust ja rikastab meie sõnavara. Me isegi ei märka, kui palju me puutume igapäevaselt kirjandusega kokku ning ei mõista ,et me harime ennast sellega. Inimene ,kes ei ole elu jooksul palju kirjandusega kokkupuutunud ei ole nii haritud kui teised. Vaimne haridus annab inimesele sisemise rahulolu, et ta suudab
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks
a klass Juhendaja Mati Mustikas Asukoht 2009 Uurimistöö küsitluslehe näidis Antud küsitlus on anonüümne ja mõeldud näidisena 10.klassile informaatika tunniks. Palun märkige ristiga sobiv variant 1. Sugu · Mees · Naine 2. Vanus · 0 - 5 aastat 6 10 aastat 11 15 aastat 16 20 aastat 3. Elukoht · Maal Väikelinnas Suurlinnas 4. Raamatute lugemise oskus o Ei oska lugeda · Loen lihtsamaid tekste Oskan hästi lugeda, aga ei loe palju Loen palju Loen keerulisi tekste Muu variant* (kui valisite Muu variandi, siis täpsustage siin) ........................................... 5. Mis on Teie lemmikraamat? ......................................................
Kindlasti on midagi, mis on kirjanduse lugemine mulle andnud. Peamine põhjus, milleks raamatuid lugeda on see, et see avardab silmaringi, muudab maailmavaadet, rikastab sõnavara ning parandab grammatikat. Olen oma elus võrreldes suurte kirjanduse armastajatega väga vähe lugenud. Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust
uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist. Internetis loen ma uudiseid tevaliselt Postimehest ja Delfist, aga olen lugenud ka Oma Saarest ja Õhtulehest. Postimees ja Delfi on väga informatiivsed. Õhtulehes on ka palju meelelahutusuudised ning Oma Saarest saab lugeda Saaremaa kohta. Väga suure osa infost saan ma ajalehtedest ja ajakirjadest. Ajalehtedest käib mul kodus Õhtuleht. Mulle meeldib Õhtulehest kõige rohkem spordi osa, sest mulle meeldib spordi kohta lugeda. Ajakirjadest käib mul kodus Autoleht. Aeg-ajalt loen ma
Samas tuleb meeles pidada, et x-i loetakse vertikaalteljelt, y-t horisontaalteljelt. Tõmban abijoone PP-3 ja SM-6 vahele. Seejärel arvutan kõigi eelmises praktikumis mõõdetud punktide (1-15) väärtused meetrites sentimeetritesse vastavalt oma mõõtkavale 1:50. Näiteks punkti 2 kaugus 2,514 m, ristkorrutisega saan Seejärel paigutan malli keskpunkti punkti SM-6 ning suunan malli PP-3 suunas. Saadud suunalt loen kraade päripäeva. Kui kraad on ära märgitud, loen punkti kauguse sentimeetrites SM-6-st. Märgin punktiga, hiljem ühendan punktid omavahel.
On ka selliseid inimesi, kellele ei ole meeltmööda ükski õppeaine. Minu lemmik õppeaine on kirjandus. Mulle on see tund meeltmööda erinevatel põhjustel. Kõige rohkem sellepärast, et mulle meeldib väga raamatuid lugeda. Kui ma loen, siis ma ainult ei sirvi neid läbi, vaid keskendun igale leheküljele ja ei jäta kunagi midagi kahe silma vahele. Öeldakse, et raamatut ei hinnata kaane ega paksuse järgi - mina olen selle väitega igati nõus. Kui loen mingit raamatut, siis vaatan alati ka seda, kes on selle kirjutanud. Tavaliselt uurin ka köite autori kohta kui vana ta on, kus ta elab, kust tulid sellised ideed ja miks ta just nii on kirjutanud. Julgen öelda, et lugemine on üks minu kõige lemmikumatest tegevustest. Kirjanduse tund on huvitav ka sellepoolest, et seal saan ma teada raamatutest ja kirjandusest erinevate ajaperioodide vältel. Näiteks ajaloolised ja ilukirjanduslikud teosed
ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes tunned trükipressiga jäädvustatud tähtede hõngu ning mida puudutades mõistad, mis vahe on arvutiekraanil ja raamatul. Lugemis ja kirjutamisoskus on üldse kaks kõige tähtsamat tegevust, mida inimene kunagi on välja mõelnud. See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida." Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
Minu lugejatüüp Jaapani vanasõna ütleb, et inimene, kes usub iga raamatut, on hullem sellest, kes üldse ei loe. Ei saa küll väita, et ma üldse ei loeks, kuid kahjuks piirdub see tihti vaid kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast
Mina ja raamatud Juba sajandeid on kirjutatud raamatuid. Esimesed raamatud kirjutati pärgamendi rullidele. Sealt edasi on koos tehnikaga arenenud ka raamatute välimus. Raamatutes edastab autor oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Mina olen oma lapsepõlves lugenud suhteliselt palju raamatuid. Mida vanemaks ma olen saanud, seda väiksemaks on raamatute lugemise arv jäänud. Miks ma ikkagi loen raamatuid? Minu jaoks on raamatud kasulikud, sest need arendavad sõnavara ja silmaringi. Sõnavara on eriti kasulik kirjandite kirjutamisel. Kui ma loeksin praegu samapalju raamatuid kui väiksena, siis ei oleks mul kirjandite kirjutamisel niipalju raskusi. Raamatuid lugedes saab kogeda uusi ja huvitavaid situatsioone, kuhu päris elus ei pruugi sattuda. Saab ka kogeda samu olukordi mis on endaga juhtunud, ja juurelda kuidas raamatu tegelased nendega hakkama on saanud.
Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu. Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputan koonilise kolvi destilleeritud veega ning pipeteerin koonilisse kolb 100 cm3 uuritavat vett. Seejärel lisan sinna 5 cm3 puhverlahust ja noaotsatäis indikaatorit ET-00. Selle tagajärjel muutub lahus lillaks. Siis tiitrin koonilises kolvis olevat vett 0,025 M triloon - B lahusega, vett pidevalt segades. Loen tulemuse büretilt ning kordan katset veel ühe korra.
täht või lause sassi läheb on mul võimalik see ka likvideerida ning sellest ei jää koledat ning maha tõmmatud jälge. Samuti saan ma arvuti abil internetis käia ning otsida vajalikku informatsiooni kooli tööde jaoks. Samuti kasutan ma ka taskuarvutit, mis hõlbustab mul teha matemaatilisi tehteid kiiresti ning enam jaolt õigesti. Ma kasutan tehnikat ka ka meelelahutamiseks. Näiteks meeldib mulle televiisorist ning arvutis seriaale ning filme vaadata. Arvutist loen ma ka uudiseid, loen meile, räägin msnis tuttavatega ning külastan erinevaid veebi lehekülgi. Lisaks sellele meeldib mulle ka muuskat kuulata. Tavaliselt kuulan ma muusikat MP3-est, aga samas kuulan ma ka muusikat arvutist ning CD pleierist, mis on ühendatud võimedi ja kõlaritega. Samuti meeldib mulle ka pilte teha, selleks kasutan ma digikaamerat. Tehinikat kasutan ma ka söögi tegemisel. Näiteks, kui on vaja kiiresti vett keeta ei tee ma pliidi alla tuld vaid panen kannu elektripliidi peale
meile tuttava inimesega, samamoodi tunneme me ära ka iseend. Kirjanduse puhul ei olegi alati nii oluline see, mis on kirjapandud, vaid see, kuidas see jõuab lugejani. Kas kirjutaja suudab edasi anda oma sõnumi nii nagu ta seda algupäraselt soovis või jääb asi pigem segaseks. Samuti tuleb mõelda sellele, et raamatut kirjutades ei pressitaks lugejale midagi peale, vaid tehes kõike õigel määral. Kirjandus ei tohi lugejat solvata. Sõnum on see, mida peab kirjandus endaga kandma. Kui ma loen läbi raamatu, novelli, lühiteksti või midagi muud, tahan ma, et see peidaks endas mingisugust sõnumit. Ei peagi olema nii, et see oleks kindel sõnum, mis peaks igaüheni jõudma, vaid, et igaüks leiaks endale midagi sellest kirjatükist, sest kui ma loen ja see loetu ei pane mind kuidagi mõtlema ega anna mulle mingisuguseid uusi teadmisi, siis ma leian, et see polnud just kõige parem lugemine. Ilmselt siit lähebki minu jaoks piir kirjanduse ja mittekirjanduse vahel. Ma ei loe
Moraali alus 6) Austa oma vanemaid Kristlik faktor (eestlased) RSE 2014 · 1) Minu usus on olulisel kohal Jeesuse Kristuse isik · 2) Usun, et Jeesus Kristus lunastas inimkonna ristil · 3) Mul on huvi tulevikus jumalateenistusel osaleda · 4) Mulle meeldivad kristlikud põhimõtted · 5) Pean ennast kristlaseks · 6) Kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus · 7) Loen piiblit või mõnda muud kristlikku kirjandust · 8) Kuulun mõnda kogudusse · 9) Olen tundnud, et on olemas mingi kõrgem jõud, mis minu elu juhib ja mind ohu korral kaitseb · 10) Olen viimase 5 aasta jooksul palvetanud või osa võtnud jumalateenistusest Uus vaimsus EUU 2010, RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 2010 20 eestlased 2014 10 0 Uue vaimsuse faktor (eestlased) RSE 2014
Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne
uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele paneb punkti muidugi enne valimisi toimuv postkasti propaganda
Frida tantsis, kuni ta suri liigutused jäid järjest aeglasemaks ning lõpuks kukkus ta kokku. Tema peale pandi must lina ja tema ümber pandi lilled (või pani Frida ise need enne surma, ei mäleta). Kui saalis tuled põlema läksid ja inimesed püsti hakkasid tõusma, oli mul naljakas tunne. Ma olin ära unustanud, et olen etendusel olin niivõrd sisse elanud toimuvasse. Samamoodi oli vahepeal ka raamatuga, mis on minu puhul tegelikult väga haruldane. Kui on igav raamat, siis ma loen lehekülgi, et palju veel lõpuni on jäänud, kuid kui on hea, siis ma ei pane tähelegi kui leheküljed mööduvad. Selle raamatu puhul tundsin ma nii ühte kui teist. Mõned seigad olid äärmiselt huvvitavad, kuid vahepeal ei saand ma üldse aru, millest parasjagu loen, sest olin mõtetega mujal olnud. Diego tekitas nii mõneski kohas jälestust ja vastikust. Samas vahel oli ta armas ja hooliv ning näitas oma armastust Frida vastu. Kui Frida Trotskiga magas, oli mul tunne, et paras Diegole
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra.
16-17 Tööl Tööl Tööl Lõuna Kool Kool Kool 17-18 Töölt Töölt Töölt Kool Kool Kodutee Kodutee 18-19 Poeskäik Söömine Poeskäik Kool Kool Poeskäik Söömine 19-20 Söömine Kinosse Söömine Kool Kool Söömine E-mailid 20-21 Loen Kino Kirjutan Kodutee Kool Koristus Loen 21-22 Loen Kino Kirjutan Söömine Kodutee Õpin Loen 22-23 TV,FB,... Kinost Kirjutan TV,FB,... Söömine TV,FB,... TV,FB,... 23-00 TV,FB,... TV,FB,... TV,FB,... Magama Magama Magama TV,FB,... Joonis 2. Minu detailne päevaplaan ajatabelina 23. – 29. novembril 2015 Allikas: Tudengiveeb
ohtustehnikat järgides saab teha ohtliku tegevust turvaliselt. Arvutikaitse võtted: Minu arvutil on peal viirusetõrje. Kord kuus viin arvuti teeninduspunkti, kus see ära puhastatakse. Tundmatuid või siis kahtlaseid meile ei ava. Ei ava mulle saadetud kahtlaseid linke. Ei lae alla filme või muusikat tundmatult lehelt. Toiminguid tehes kui lööb ette teabekasti siis ei vajutada suvaliselt enterit vaid loen teksti läbi ning püüan aru saada kuidas ma toimima peaks. Olen teadlik sellest , et arvutit ei tohiks nupust kinni vajutada aga kui mul on kiire siis vahepeal ma teen seda ikkagi. 2
Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli. Näitan lastele kuivatatud sipelgat. Arutleme teemal, kas lapsed on sipelgaid näinud. II PÕHIOSA Vaatleme lastega raamatust sipelgate ja nende pesa pilti. Pildid sipelgatest,
Kui olen umbes tunnikese koolipäevast puhanud, teen koduseid töid nii palju kui võimalik, kuna käin õhtuti erinevates ringides ja peale neid on kell piisavalt palju, et aju enam ei tööta. Lisaks olen õhtuti ka füüsiliselt väsinud. Seega koduste tööde ühtusse lükkamine oleks igati kahjulik. Kuna õppida on kodus üsna palju, siis õpin keskmiselt 1-2 tundi ,sõltuvalt päevast. Samuti üritan ma ka päevakavasse mahutada veidi aega, et raamatuid lugeda. Enamasti loen kohustuslikku kirjandust, kuid vahel, kui on piisavalt aega, loen ise valitud raamatuid. Lugemine on hea, kuna selle käigus keskendud ainult raamatule ega mõtle millestki muust. Mäluga on mul teised lood. Raske hinnata, kui palju ma teda treenin, kuid olulisemad asjad: numbrid, aastaarvud, sünnikuupäevad jms. üritan enda mälusse siiski talletada. Vahel püüan õpitud ja meeldejäetud asju meenutada. Kui mõni asi ei meenu, siis uurin järele ja kordan uuesti üle
Third level Fourth level Fifth level LAPSEPÕLV Veri Higi Pisarad NOORUSAEG Viin Naised Muusika KESKIGA Kepp Kõnd Järelravi VANADUS Kirst Tuhk Teemant JÄRELSÕNA Peer ja könt PEETER OJA RAAMATUST "Tegemist ei ole eluaruandega, kus ma oma saavutused ja asjad ette loen ja medalid ja nii edasi. Tegemist on elulooga ja elulugu peab olema läbi mõeldud, konkreetne ja seda ta vaieldamatult on" "Mul on nii täiuslik raamat, sinna on võimatu midagi juurde kirjutada. Täiust saab teha ainult halvemaks" ,,17 x 4 on 68, 68 on sümboolne, see on hetk enne asendit" Ideest teostuseni kulus 2 minutit
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õ...
Sellise strateegia kasutamisel ei loeta iga, vaid lastakse pilgul üle lausete libiseda, lugedes siit-sealt lausepaar ning tehes loetud lausete põhjal oletusi. Seda strateegiat 8 kasutatakse üldlugemiseks. Üldlugemine on teaberikkaima osa väljanoppimine tekstist ja kandvate mõtete otsimine. (2 lk 15) Kui tahan kasutada uut pesumasinat, siis pean teadma, kuidas see toimib, kuhu panna pulber, kuhu loputusvahend. Seepärast loen juhendit hoolikalt, püüdes kõikidest pisiasjadest aru saada. Seda strateegiat kutsutakse süvalugemiseks. Enamasti loetakse suhteliselt lühikesi tekste õpetaja järelvalve all ning hiljem töötatakse tekst detailselt läbi. Süvalugemine eeldab tekstist täielikku arusaamist. (2 lk 15) Romaani lugemisel on eesmärk nautida lugemist. Kohati loen kiiresti, kohati väga aeglaselt. Enim meeldinud kohti või särtsakaid dialooge loen üle, võib-olla jätan vahele lahingustseenid
Kontrolltöö "Enesekontroll. Väärtused." Kordamisküsimused : 1. Mis on enesekontroll? Enesekontroll on tegevus, mille käigus inimene jälgib ja suunab oma mõtteid, tundeid ja käitumist. 2. Neli näidet enesekontrolli kohta. a) Püüan rahuneda, et ma emotsioonide mõjul ei käituks mõtlematult. b) Enne mõtlen, siis tegutsen. c) Jälgin oma käitumist. d) Keskendun lahenduse leidmisele. 3. Kirjuta neli enesekontrolliks sobivat lauset. ( Vihikusse sai kirja kümme lauset. Kontrolltöös piisab nelja lause teadmisest. ) "Loen kümneni, enne kui midagi ütlen". "Kas nii on lubatud käituda?" "Rahu!" "Teen kohe praegu kodutöö ära". 4. Mis on väärtushinnang? Väärtushinnang on hinnang, mis peegeldab arusaama heast ja halvast, õigest ja valest. 5. Mis on väärtus? Väärtus on asi, idee või nähtus, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. 6. Millised on üldinimlikud väärtused? Üldinimlikud väärtused on lugupidav suhtumine iseendasse, tei...
kasutades asju ette kujutada. Filmi on küll huvitav tore vaadata, kuid seal on tegelased valmis kujul ette antud ning kujutlusvõimele jääb vähe ruumi. Ilukirjanduslikest teostest saab palju uut teada. Näiteks seda, kuidas elavad inimesed teistes riikides või milline näeb välja päris ehtne raudrüütel. Raamatud ei ole igavad, sest nendes juhtub alati kummalisi seiklusi. Ajaloo tunnis peame palju fakte pähe õppima. Lugemine on aga lihtsalt hea viis enesearendamiseks. Kui loen palju, saab minust tark inimene. Haridus on aga meie ühiskonnas hinnatud. Nii on mul võimalik tulevikus leida hea töökoht, luua oma pere ja elada õnnelikult. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara, on huvitavad, heaks ajaviiteks ning nendest saab teada palju uut ja harivat.
Sõda muutis tema suhtumist ja isikupära, luuletused olid asjad, millega Paul ennast enam ei sidunud mingit moodi. Ta õppis oma tunnetest lahti laskma ja tundis, et ta ei saa oma kogemustest kellelegi rääkida ning tundis ennast nagu väljaheidetu. Mulle meeldis just Paul Bäumeri muutus, sellepärast et huvitav oli lugeda, kuidas sõda suudab muuta ühe tundlikku ja loomingulise poisi üheks tunnedeta poisiks, kes ei usaldanud kedagi. Üldkokkuvõtteks mulle raamat meeldis ja võib-olla loen seda romaani isegi uuesti. Kindlasti soovitan mitmele sõbrale seda raamatut.
Olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub kas kõnelemise hetkel või jooks val perioodil. Samas kasutatakse olevikuvorme ka seisundi, oleku, oskuste ja või- maluste väljendamiseks. Olevikus on võimalik kasutada ainult imperfektiivset aspekti ( ), kuna olevikus on tegevus tavaliselt lõpetamata. Lõpetamata tegevus: . Praegu elab ta välismaal. 26 Tegevuse lõpp/tulemus täpsustamata: - Ma loen palju erialast kirjandust. . Oleviku moodustamine Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond 2. pöördkond lugema helistama mina loen mina helistan
Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest: Eetrid ei anna vesiniksidet, ei lahustu vees, madala keemistemperatuuriga. OH side molekulis puudub. Etanool (C2H5OH) ehk etüülalkohol (piiritus) Tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine
pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond lugema teadma, oskama nt. keeli, matemaatikat laulma mina loen tean sina loed tead / tema loeb teab meie loeme teame teie loete teate nad loevad teavad Küsimuse, jaatuse ja eituse moodustamisel kasutatakse ühesuguseid pöördelõppe. . Ma ei tööta enam pangas. . Ma töötan nüüd koolis. ? Kus sa praegu töötad? 2. pöördkond
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 20f POTENTSIOMEETRILINE pH MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.03.2014 Joonis: Kinhüdroon hõbe-hõbekloriidelement Töö eesmärk Lahuse pH potentsiomeetrilisel määramisel määratakse galvaanielemendi elektromotoorjõud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja võrdluselektroodina hõbe-hõbekloriidelektroodist. Aparatuur Kinhüdroon- ja hõbe-hõbekloriidelektroodist koosnev galvaanielement. Numbrilise näiduga voltmeeter. Katse käik Uuritava lahuse pH määratakse hõbe-hõbekloroodelektroodi abil. Lahusele lisatakse väike kogus kinhüdrooni (kuid nii, et lahus oleks küllastatud - sademe tekkeni), asetatakse lahusesse pl...
9 Analüüs/küsimustik ,,Kas kasutate arvutit igapäevaselt?" 2 Jah Ei 18 Analüüs/küsimustik ,,Millised on peamised toimingud, milleks arvutit kasutate?" 20 19 Loen uudiseid/ajalehti Vaatan filme Kasutan Kuulan muusikat 17 suhtlusportaale 19 Mängin mänge Muu... 11 15 Analüüs/küsimustik ,,Mitu tundi päevas kasutate arvutit?" 3 2 Alla ühe tunni
• Valmind on 3 filmi • Filmid on olnud menukad • Katniss- Jennifer Lawrence • Peeta- Josh Hutcherson Tegevustik • Tripuutide valimine • Sõit Kapitooliumisse • Interviud • Treeningud • Mängud • Rue'ga liitlasteks saamine • Peetaga kohtumine • Mängude võitmine Kokkuvõtte • Mulle meeldis see raamat (10p/10st • Väga huvitav, kaasahaarav (pole võimalik lugemist lõppetada) • 304 lehekülge • Loen kindlasti järgmisi raamatuid Kasutatud materjalid • http://www.starburstmagazine.com/images/120813/hunger-games- mockingjay.jpg • http://www.hollywoodreporter.com/sites/default/files/2012/11/suzann e_collins.jpg • http://imgs.tuts.dragoart.com/how-to-draw-hunger-games-the- hunger-games-logo_1_000000010222_5.jpg • http://www.myhungergames.com/wp- content/uploads/2010/07/hunger_games_summer_of_books.jpg • http://www.starburstmagazine
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi
tervise juures. Puhanuna tulevad paremad mõtted ja saab keskenduda rohkem. Vahepeal olen ma koolitöösse nii süvenenud, et ei kuule isegi ümbritsevaid hääli, näiteks arvuti müra. Mitu tundi järjest mulle õppida ei meeldi. Liiga pikalt õppimine väsitab ära. Väsimuse vastu aitab minu puhul kõige paremini värske õhk. Peale väljaskäiku saab uuesti õppimisele tagasi lülituda. Meelde jätmiseks kirjutan ma kõige olulisema läbi, või loen mitu korda üle. Kõige tõhusam on, kui kirjutada läbi. Materjali arusaamiseks teen konspekte, kus toon kõige tähtsama nähtavale erksavärvilise markeriga. Kõige olulisem on teha teema endale huvitavaks. Huvitavam teema jääb ka paremini meelde ja on siis õppimisest kasu. Lihtsalt pähe tuubitud asjad ei jää nii kauaks mällu. Õppimisele aitab ka kaasa see, kui seostada õppematerjali mulle huvitava objektiga või teemaga
seda luuletust teadsid mõlemad. Põhimõtteliselt unistas Holden, kuidas ta valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. See oleks ainuke asi, mida ta tõesti teha tahaks. Sarkasm Holdenis. Ackely tuli Holdeni tuppa, Holden luges too hetk raamatut, Ackley oli Holdenil valguse ees ja Holden teadis, et kui Ackleyt paluda, poiss ei liigu, ajapikku ainult võibolla. Lõpuks Ackley küsis, mis raamatut Holden loeb ja Holden vastas See lause, mida ma praegu loen, on lihtsalt kohutav. Holden arvas, et ta võib olla väga sarkastiline, kui tal selleks vastav tuju on. Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden valetab väga palju, eelkõige sellepärast, et pääseda liigsest seletamisest. Samuti kui ta rongiga sõitis ja kohtas enda klassivenna ema, ta valetas ennast kellekski teiseks ja seejärel valetas tema poja kohta head. Nii oli Holdenile kergem. Miks talle ei meeldi täiskasvanud?
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006) Soovitan teil tema teostest lugeda "Aja kuju" ja "Mandragora't", mis mulle väga meeldisid. Ma loen teile ka ühe luuletuse ette, mis on võetud tema luulekogust nimega "Aja kuju". Sa ei ole kellestki parem. Sa ei ole kellestki halvem. Sulle on antud maailm. Näe, mis seal näha. Hoia seda, mis on su ümber, hoia, kes kõrval.
PROBLEEMID, MIDA HAKKAN EDASPIDI LAHTI MÕTESTAMA 6) SISU JAGAN KUSKIL 7-8 LÕIGUKS, MILLE ERALDAN SELGELT TAANDRIDADEGA 7) LÕIGU PIKKUS ON UMBES 1/3 LEHEKÜLJEST 8) KUI VÄSIN, SIIS PUHKAN 5-10 MINUTIT 2 9) LÕPUKS KIRJUTAN KOKKUVÕTTE, KUS VÕTAN KÕIK KÄSITLETUD PROBLEEMID JA LÕIGUD KOKKU NING LEIAN LAHENDUSE 10) KUI MUSTAND ON VALMIS LOEN ÜLE KÕIK SÕNAD 11) NÜÜD ANALÜÜSIN KIRJANDIT JÄRGMISTES PUNKTIDES: a. Kas kirjand vastab teemale b. Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase c. Kas kirjand on selge, loogiline ja lühidalt on kõik öeldud d. Kas kirjand on stiililt ühtne e. Kas sõnavalik ja terminikasutus on õige f. Kas kirjand on vormistuselt ja õigekeelsuselt laitmatu
08.02.2008 Pendli võnkumise uurimine Selles laboratoorses töös uurin välja, kuidas sõltub perioodi pikkus amplituudi pikkusest, pendli massist ja pendli pikkusest. Töövahendid: rull niiti, sekundikell, mõõtjoonlaud, erinevate massidega väikesed kerged esemed (väike kruvikeeraja, kerge kork, patarei, mänguauto mootor). Katse läbiviimiseks riputan pendli, mille pikkust ja raskust katse jooksul muudan. Katse käigus loen täisvõngete arvu mingis teatud ajahetkes, mõõdan võnkeamplituudi ning seejärel arvutan valemi abil ühe võnke aja ehk perioodi. Katsetele järgneb järeldus. 1.Võnke perioodi pikkuse sõltumine pendli amplituudist. (l = 42 cm) Tabel: Nr. Xo(m) N t(s) T(s) 1. 0,11m 47 30s 0,638s 2. 0,15m 48 30s 0,625s 3
ja suhtumisest, tuleb ise õppida õnnelik olema just nüüd ja praegu ja selle üle, mis meil on. Sest põhjust õnnelik olla on peaaegu alati. Samas on väga palju asju, mis teevad inimese õnnelikuks. Tarkus on selline asi, mis võiks inimese õnnelikuks teha. Tarkuse eest saab ju raha ja see samas teeb ka inimesi õnnelikuks. Kindlasti on üks asi, mis teeb inimese alati õnnelikuks - armastus. Mina loen õnneks seda, kui ma saan olla kellegiga, kellest hoolin ja kui ei ole palju muresid . On öeldud, et õnn on kolm sõna õnnetusest, see on hetk, mitte igavik ! Igahetk võib kõik muutuda. Õnnelikuks saamise võimalusi on palju, näiteks avastada ennast, uurida, kes ma olen ja mida vajan . Õnne tuleks otsida enda seest, mitte väljast. Kindlasti tuleks nautida kõike - kunsti, muusikat, suhelda kõigiga, olla elurõõmus. Kindlasti saab ka õnnelikuks siis, kui saad kellegi
kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n.ö toimib. Kriitika autori suhtes: Artiklist loen välja, et väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi ja tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Aga kui tõde on meile nii kasulik, siis miks on meie ümber nii palju valet? Esialgu me ju ei saa aru, kas meile valetatakse või mitte, see selgub alles hiljem, kui kunagi tõde selgub. Kui me oskaksime kohe kindlaks teha, mis on tõde ja mis vale, siis ei eksisteeriks valetamist. Kuna see artikli sisu jäi mulle täiesti arusaamatuks, siis küsiksin: " Aga, mis siis on
Ma kuulsin, et eurole minnakse üle kuna tahetakse, et välismaalased julgeksid investeerida Eestis. Kui te tahate, et nad investeeriksid, siis tehke nii, et nad usaldaksid teid. Küll nad siis julgevad investeerida ja pole vaja meie ilusaid kroone vahetada mündihunniku vastu. Mul on ka küsimus! Kas me saame Eesti eurodega maksta ka mujal, kus on käibel euro? Ma pean ka oma kollase rahapõrsa ära tühjendama, panka viima ja enda arvele panema. Ma kindlasti loen raha ka selle masinaga üle. See tundub põnev tegevus ning ma tahan teada palju on mul kogunenud raha nende aastate jooksul. Euro on uus ja huvitav ning mulle see praegu eriti ei meeldi, aga ma arvan, et ma harjun ära. Ei tea, kas kõik minu vanused sellega kohe ära harjuvad? Ma arvan, et see võtab meil kõigil natuke nuputamist, kuidas hakkama saada sellise asjaga nagu euro. Rosiine-Johanna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
