MUST -TOONEKURG Sisukord Linnuvälimus......................................................2 Toitumine............................................................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse ...
· Toruluud sisaldavad hargnenud õhukotte mis on sinna tunginud kopsubronhide kaudu. · kodustamise tagajärjel on lennuvõime tublisti vähenenud. · Lendamist soodusatab kiilu kujuline keha. · Puuduvad hambad. Nokaga võetud sööt satub eeskätt pugusse, seal sööt pehmeneb, kuid põhiline peenestamine toimub lihasmaos liihaste, kruusa ning liiva kaasabil. Normaalseks seedetegevuseks vajavad linnud kruusa või liiva. · Puuduvad piima näärmed võimalus tibusid kunstlikult üles kasvatada. Neerud on paarilised ja suhteliselt suured. Uriin väljutatakse koos väljaheidetega. · Loode areneb lindudel väljaspool emaorganismi, mis võimaldab kasutada kunstlikku hautamist. Tibud hautatakse välja haudeaparaadis ehk inkubaatoris. Kaasaegsed inkubaatorid mahutavad 45-65 tuhat muna. · Lindudel puudub diafragma, mis eraldatakse rinnaõõnt keha õõnest.
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
Bioloogia Üherakulised on organism, kes koosneb ainult ühest rakust. Üherakulistel rganismidel on kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad ning kohanevad väliskeskkonnaga. Hulkraksed on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. Kui palju rakke on inimese kehas? Arvatakse, et inimese keha koosneb ca 1014 rakust. Mis juhtub, kui keha rakud hakkavad kontrollimatult jagunema? Miks vajab inimene toitu? Selleks, et saada energiat, mida saab toidust. Toitu saame ka aineid kasvamiseks. Autotroofid on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnastsaadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. (Tavaliselt on selleks süsihappegaas)
Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. Täpsem info Levik ja rändamine. Suitsupääsuke on pääsulastest kõige laiema leviareaaliga. Ta on levinud haudelind peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud Lõuna-Aasia ja Arktika. Euroopa ja Aasia linnud talvituvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Põhja-Ameerika linnud talvituvad Lõuna-Ameerikas. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Eluviis. Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub inimestesse paraja distantsiga. Tegemist
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
· Liikide säilitamine saarel ja mandril pole võimalik päris samade vahendite ja meetoditega, kuna ökosüsteemid on erinevad ja samuti ka ala ise. Ajaloost Kui Darwin Galapagose saari külastas, leidis ta sealt 14 (13) muust maailmast erinevat vindiliiki, keda hakati nimetama Darwini vintideks. Mujal selliseid polnud. Darwini teooria: isolatsioonis tekivad olemasolevatest uued liigid. 1940ndatel avastas Lack, et erinevat toitu söövad linnud on kehasuuruselt ja nokakujult erinevad ja seetõttu saavad väiksel alal kõrvuti eksisteerida. 1960ndatel avastasid MacArthur ja Wilson seosed, mis tulenevad saare suurusest ja kaugusest mandrist. Tänu sellele avastusele vaadeldakse nüüd saari loodushoiu seisukohalt kui elupaiga väikesi osasid, kus on võimalik uusi teooriaid katsetada. Üks põhiprobleeme Kas bioloogiline mitmekesisus saarel on ühtlaselt
KÄGU ehk LAULA, LINNUKENE Bibian Luik KELA I/AÜ 2008 Lapsed: 6-7a (koolieelikute rühm ,,Rõõmupallid") ; 20 last Õpetamiskäik Kuna tunni teemaks oli kevad ja linnud, siis seda jätkasime ka liikumistunnis. Kõigepealt kuulasime korra, millise loo järgi tants tuleb. Seejärel palusin lastel võtta viie kaupa gruppidesse. Neli nendest gruppidest moodustasid pesad ja üks grupp hakkas lindudeks. Kui kõik olid oma kohtadel paigal, seletasin reeglid: pesad liiguvad ringis käed all kõnnisammudega paremale ja samal ajal linnukesed lendavad pesade vahel. Kui muusika muutub (antud loos kiiremaks), siis
Plastik- laguneb looduses aeglaselt, kuni 500 aastat. Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO 2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügilad Sorteerimine Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Prügisaar Vaikses ookeanis Prügikeeris, mis koosneb mereprahist, asub Vaikses ookeanis, Texase suurune. Vedel segu mereveest, planktonist ja prügist. Keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti.
Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja kalad Eluiga: 11 aastat Gepard Ladina k. nimi: Acinonyx jubatus Turja kõrgus: 0,81 m Keha pikkus: 1,31,5 m Saba pikkus: 0,60,8 m Kaal: 65 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Erakutena või karjadena Toitumine: Taimetoitlased Eluiga: 12 aastat Ilves Ladina k. nimi: Felis lynx Keha pikkus: 0,71,5 m
" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojasteks. Kõigusoojased ja püsisoojased Kalalaadsed Linnud Amfiibid Imetajad Reptiilid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Coracias_caudatus_%2 http://commons.wikimedia.org/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Robust_Striped_Skink
igavesti aktuaalsed suured üldinimlikud probleemid. Inimene keset elu ookeani selline näib olevat süzee. Teose lõpust jääb kõlama mõte Elu on küll kaunis, kuid ta on karm, täis raskeid katsumusi, viletsusi ja ohte. Palju peab jätkuma visadust ja jõudu inimlapsel, kes tahab sel karmil ookeanil pinnale jääda. Ta peab võitlema ning saatust trotsides vastu minema kõigile tema ohtudele . Millest muust võiksidki rääkida vanamehe taolised arutlused : ,,Mispärast küll loodi linnud nii õrnad ja väetid...kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagi ilus, kuid ta võib ka halastamatu olla ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult ning siis on need linnud, kes ta kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kurva häälega huikavad...siis on nad liiga väetid tema jaoks...". ,,Puhka hästi, väike linnuke...siis aga lenda edasi ja mine vastu oma saatusele, nagu iga inimene, lind või kala...".
On ka palju putukaid. Maod, gorillad ja lennu võimetud putukad elavad üldiselt maapinnal. Uusi looma liike avastatakse kogu aeg juurde. Kiskjatest elavad: Aasias tiigrid LõunaAmeerikas jaaguarid Aafrikas leopardid Loomade kohastumused Hea ronimis ja hüppamis võime. Tugevad küünised. Tundlikud kõrvad ja nina. Linnud on head vigurlendajad. Värvikirevad liigid. Kärarikkad linnud. Mõned mardikad helendavad öösel. Ööloomadel suured silmad. Inimesed vihmametsas Kliima pole inimestele kasulik. Põliselanikud kuuluvad kääbusrassidesse. Hõredalt asustatud. Elatakse rohkem jõgede rannikutel. Algeline alepõllundus. Ekspordidakse väärispuitu, kautsukiut. Arendadakse maavarade kaevandamist. Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm www.koolielu.ee/files/vihmamets.ppt "Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa"
Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud seega on keskmine Eesti suvi liiga lühike madukotka edukaks pesitsemiseks. Viimati leiti madukotka pesa Eestis 1970. aastate algul. [ 2; 2009, 11, 17. ] · Levik ja arvukus madukotkas on Eestis olnud alati väga haruldane, sest liigi põhiareaal laiub lõuna pool, ulatudes Vahemeremaadest Indiani. Meil igal aastal peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis kohatavad linnud on enamasti üksikud, kuid soodsamatel aastatel võib Eestis hinnanguliselt pesitseda kuni 5 madukotkapaari. Madukotkad eelistavad loodusmaastikke, neid võib kohata eeskätt suuremate rabade ja kääruliste jõgede ümbruses, soositud on hõredapoolsed raba-, palu- ja nõmmemännikud. [ 2; 2009, 11, 17. ] · Iseärasused Madukotkas võib tuua pojale tema pesas olemise ajal 250-270 madu.
Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe.
SINIRAAG (CORACIAS GARRULUS) Üldandmed •Tiiva pikkus 18...20cm •Tiibade siruulatus 66-73cm •180-200g •Kehapikkus 29-32cm Välimus Linnu pea koos kaelaga ning rinnaesine koos alakehaga on rohekassinised. Sinirao „õlad“ lillakassinised ning hoosuled ja keskmised sabasuled on mustad. Selg on linnul punakaspruun. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased. Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa. Segi võib ajada... Eestis on raske muu liigiga segamini ajada. Ehk ainult vähese valguse puhul, sest siluett meenutab varest või hakki. Oma sirgjoonelise lennu poolest võib teda kaugelt veel segamini ajada õõnetuviga. Levik ja rändamine •1950-ndatel ja 60-ndatel oli Siniraag Eestis väga levinud haudelind. •Alates 1970-ndatest, mil intensiivistus põllumajandus ja võeti kasutusele rasketehnika ja putukamürgid, hakkas siniraagude arv kiiresti kahanema. •Praegu võib siniraagu kohata ainult Lõuna-Eestis, peamise...
saarel, mis ,,ärkas ellu" 1902. aastal ning põletas maha Saint Pierre'i linna. Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada ,,maapealseks paradiisiks", mistõttu tahaks loota, et nende ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis. KUIDAS TAIMED JA LOOMAD SAARTELE JÕUDSID Esimesed Kariibi mere saarte asukad olid väikses putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud, lindude järel aga pisiimetajad, limused ja kahepaiksed, kes transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga. Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes
See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga. PAH Mida teha? Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad. Kahjuks küll umbes pooled linnud kannatanud lindudest lastakse tagasi merre. Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal. Paljud linnud leitakse pärast vabastamidt mõne päeva pärast surnuna või surmaeelses seisundis
Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level Fourth level
Emajõe sünd Vanaisa oli loonud maailma ja laotanud üle selle sinise taevatelgi ning kleepinud telgile tähed ja kuu. Loomad, taimed, linnud kes oli vanaisa loonud ei kuulanud vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis
Nende liikuvus suureneb kuid sellega kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine. Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed, sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Imetajad elavad igal pool - maa peal, maa all ja ka vees. Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt . Imetajad on ettevaatlikud nad tegutsevad peamiselt õhtuhämaruses. Kõige rohkem imetajaid elab maa peal ja liigub neljal jalal.
pestakse uuesti ja jäetakse veel 3-4 tunniks külma vette seisma. Veri klopitakse soola lisades lahti ning kurnatakse. LINDUDE EELTÖÖTLEMINE Lindudel kitkutakse suled. Kitkumist alustatakse kaelast. Korraga tõmmatakse välja ainult mõned suled, sulgede kasvule vastupidises suunas. Nahka hoitakse pingul, et see ei rebeneks. Suletüükad kitkutakse välja noa abil. Väikestel lindudel võib suled eemaldada ka kuuma vee abil. Selleks pannakse lind 1-2 minutiks 65-75C vette Kitkutud linnud kõrvetatakse, et eemaldada udusulgi. Eelnevalt võib linde hõõruda jahuga. Linnu pea tuleb ära raiuda. Selleks tõmmatakse kaelanahk tagasi kere poole ja raiutakse kael läbi. Tiivad raiutakse ära1. liigese kohalt, jalad 1-2cm allpool põlveliigest. Linnu kõhtu tehakse sisselõige, selle kaudu eemaldatakse sisikond, pugu ja söögitoru. Linnud pestakse külma jooksva vee all ja nõrutatakse. Linde võib kuumtöötlemiseks vormida erinevate võtetega.
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Pesitsemine Kassikakk on avaspesitseja, kes pesitseb maas, mägedes kaljuastangutel ja vahetevahel ka suurte röövlindude risupesades. Eesti kassikakud pesitsevad reeglina valgusrikastes männikutes ja suuremate soode ümbruses. Viimastel
piimanäärmetes. Lommade ühingud · Sipelgad. · Tarumesilased. Liikmete koguarv võib ulatuda 70 000-ni, koosneb kolme liiki isenditest. Mesilaste "tants" mesilaste tantsu tähendus on selgunud alles kaasajal. Nagu näitab mesilaste vaatlemine klaastarus, sooritab tööline, kes on leidnus eriti rikkaliku mesineste allika, pärast tarusse tagasipöördumist kärgedel, teiste tööliste keskel, erilist ringtantsu. · Linnud. Lindude kogunemise aluseks parvedesse võivad olla kas perekondlikud sidemed või ühesugune reageerimine samadele välistingimustele. Magamisparved - videvikus koguneb parv ööbimiskohta. Kui pärast lindude vaikseksjäämist ehmatada neid näiteks püssipauguga, lendavad linnud erinevates suunades laiali, mis näitab, et magamisühingul ei ole mingit kindlat sisemist organisatsiooni. Puhkeparved linnud kogunevad samale magamispaigale
1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus - Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ehitus on erinev (ühine eellane kaugel), nt
Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_samblikud Linnu ja loomaliigid Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on nt.õõnetuvi, musträhn ja hoburästas Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Võib sageli kohata nii mäkra, kui ka tema tegutsemisjälgi Kaitse all olevad linnud ja loomad ÕÕNETUVI Keha üldvärvid on hall ja hallikas pruun Ei ole jahilind http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/COLOEN2.htm VÄRBKAKK Eestimaa kõige pisem kakuline Isaslinnud kaaluvad keskmiselt vaid 58g ja emaslinnud 79g http://www.eoy.ee/kodukakk/eestikakud/vaerbkakk MÄGER Iseloomulik valge mustavöödiline pea ning lai ja jässakas keha, mis asetseb lühikestel jalgadel. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ma ger_evelin.htm Kasutatud materjalid http://www.keskkonnaamet
trauma tagajärjel. Mesilane suri, kaitstes teiste elu. · Sipelgad tassivad oma pessa ehitusmaterjali ja toitu. Pesas töölised toidavad vastseid, tõrjuvad parasiite, õhutavad pesa ja tassivad nukke sinna, kui temperatuur on soodsam. Need töölised on kõik emasipelgad, kes on ise sigimisvõimalusest ilma jäänud ja nüüd pühendavad kogu elu sipelgakuninganna järglaste ehk oma õdede ja vendade kaitsmisele · Paljud rühmadena tegutsevad linnud ja imetajad toovad kuuldavale hoiatushüüde, kui kuulevad vaenlast lähenemas, et kõik saaksid enda vaenlaste eest kaitsta, seega aga riskib märguandja ise oma eluga, sest ta tõmbab endale kiskja tähelepanu. · Nii inimesed kui ka loomad abistavad üksteist rohkem ning on seda ohvrimeelsemad, mida lähemalt ollakse omavahel suguluses. Oma laste heaks on inimene nõus tihti loobuma peaaegu kõigest. Lastelastesse suhtuvad ka vanavanemad suure
Viljastumine on seemne ja munaraku ühinemine. See jaguneb kaheks. KEHASISENE KEHAVÄLINE Saab alguse emasorganismi suguteedes Saab alguse vees Juhuse osa väiksem järglasi saada Üsna juhuslik järglasi saada, ohtlik Sugurakke on vähem Sugurakke on palju Järglasi vähem Järglasi palju Lülijalgsed, roomajad, imetajad, linnud Kalad, kahepaiksed 6. Lootearengu etapid õiges järjekorras. ( Embrüogenees ) *Sügoot *Moorula *Põisloode *Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel: Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks.
Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde Jäälinnud on looduskaitse 2. kategooriasse Jäälinde ohustavad külmad talved, pesarüüstajad ja jahimehed Huvitav fakt Sukeldudes katavad jäälinnud silmad, seega jäälinnud ei näe, kuhu nad lähevad. Seetõttu lõpetavad jäälinnud mõnikord ilma kalata, suus puupulk. Joonis 3 Aelwyn, 2006 Kokkuvõte ja Jäälinnud on Eestis elutsevad varblasesuurused kalatoidulised linnud. Jäälinnud elavad jõgede/ojade ääres, teevad pesakoopa, kasvatavad 1-3 pesakonda aastas. Joonis 2 Joefrei, 2011 Kasutatud allikad Eesti ornitoloogiaühing. Jäälind aasta lind 2014. Loetud: http://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Rayker, K. (2012) File:Kingfisher India.jpg [joonis 1]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid.
metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab
piisoneid ning oli võimalik korraldada safarit nagu praegu Aafrikas või Indias. Õnneks segasid vahele ametivõimud ning jahipidamine on tänapäeval Kaljumäestikus väga karmilt reeglistatud. LINNUD Suurem osa Kaljumäestikus elutsevatest lindudest on rändlinnud. Mõned liigid, näiteks vindid, kes elutsevad põhjapool, tulevad siia talvituma. Teised liigid rästad, sinitihane ja koolibri, kes elavad idapoolsete nõlvade vihmametsades, veedavad siin suvekuud. Samas elavad paljud linnud, näiteks punapeatõrurähn, rabapüü, mõningad vintlased ja kakulised, Kaljumäestikus kogu aasta vältel. KALJUMÄESTIKU RAHVUSPARK Kaljumäestiku Rahvuspark asetseb Colorado osariigi põhjaosas ning paikneb 1500 km² suurusel pindalal. See on hästi säilinud looduskaunis paik, mis hõlmab ka üle saja mäetipu, mille kõrgus on enam kui 3000 m üle merepinna, ning liustikke, järvi, jõgesid ja jugasid. Metsapiir asub selles
Minu pere ja muud loomad. Pealkiri: ,,Minu pere ja muud loomad" Autor: Gerald Durrell Ilmumisaasta: 1956 Raamatu ilmumiskoht: Copyright Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Gerry pere kolisid Inglismaa jubeda kliima eest Korfu saarele. Nad hakkasid maja otsima ja neid aitas Spiro. Nad asusid elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumiseks jäi maja liiga väikseks ja nad kolisid tibukollasesse majja. Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi nimeks sai Plasku-Punnpepu. Gerry te...
ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole Lootekest loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee Biogeneetiline reegel organismi individuaalse arengu alguses läbib liik oma ajaloolise arengu järgud ehk ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid Otsene areng järglane sarnaneb ehituselt vanematega, nt linnud, imetajad, roomajad Moondeline areng vastsündinu erineb vanemorganismist nii ehituse kui ka eluviisi poolest, nt selgrootutest kalad ja kahepaiksed Täismoondeline areng muna-> vastne-> nukk-> valmik nt liblikad, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng muna-> vastne->->-> valmik, puudub nuku arengujärk nt prussakad, lutikad, rohutirtsud Juveniilne staadium ehk noorjärk, lootejärgse arengu etapp, kus organism kasvab,
Jõulumuinasjutt Elas kord üks linnupoeg ta elas koos oma vanematega . Ühel päeval ,aga läksid ilmad väga külmaks ja linnud pidid lendama lõunamaale ,aga kuna linnupoeg ei oskanud lennata pidi ta jääma oma pesase . Ta oli nii kurb ,et ei saanud lennata koos oma vanematega lõunamaale . Linnud oli juba lõunamaale ära lenanud ja järsku hakkas lund sadama linnupoeg mõtles , et mis asi see veel on . Ta vaatas ja vaatas , kuid järsku kukkus ta oma pesast välja ja Järsku tuli tema juurde rebeane ja küsis:" linnuke, mis sina siin teed ,sa peaskid ju lõunamaal olema juba?" Linnupoeg vastas:" mul on 2 probleemi esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud
Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad tuule abil seemneid levitada. Linnud saavad tuule abil kergemini liikuda. 7. Miks on koloonias elu turvalisem kui üksikult elades ? Koloonias kaitstakse üksteist, valvatakse üksteise järglasi , jagatakse toitu. 8. Selgita ,milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal ? Kala on laiussile vaheperemees ja inimene lõpp-peremees. 9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos
soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada. Kariloomadeks Veised Lambad hobused Väetada ei tohi, sest siis muutub taimestik, sellega ka putukad, siis linnud ja seega loomad. Surevad välja liigid. Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur õhuniiskus)
8 Kormoranid CClilcikckicioconn Phalacrocorax totoadaddppicitc uturere carbo Kehvad kõndijad, head lendajad, väga head ujujad ja sukeldujad. Nende sulestik vettib, seda tuleb kuivatada tuule käes kividel. Kormoranid on hanesuurused linnud, pesitsevad kolooniatena, toituvad kaladest. 9 3. Jalutuskäik CClilcikckicioconn totoadaddppicitc võrratus uturere vanalinnas Boppardist pärit vanimad arheoloogilised leiud onVana-Rooma aegsed. Laske mitmekesisusel end võluda. Gute Reise! Head reisi!
aurumist ja peegeldab päikesekiirgust Lihakad varred sisaldavad vett, mida taimed kasutavad kõige kuivemal ajal Juurestik on laiuv või sügavale ulatuv LOOMASTIK Loomad peavad võitlema ellujäämise nimel tugeva kuumuse, põletava päikese ja veepuuduse pärast Vähe suuri imetajaid, palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke, sest neil on kerge kõrbes hakkama saada Kahepaikseid ja linnud elavad tavaliselt poolkõrbetes LOOMADE KOHASTUMUSED Mõned loomad ei joo kunagi, nad saavad vajaliku vee seemneid süües Paljud veedavd suurema aja päevast maa all, kuumast päikesest eemal LOOMAD Kaamelid: inimestele tähtsad, annavad toitu (piima, liha), katet. On vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks Kaksküürkaamel e. baktrian- Aasias ja Hiinas Üksküürkaamel e
Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik KEHAVÄLINE KEHASISENE
Roomajate eelised kahepaiksete ees: · Jäsemed on teistmoodi asetunud selgroo suhtes ja roomajad muutusid seetõttu kiiremaks. · Otsaju olemasolek · Nahk- soomused · Vereringe on parem · Munal on tugev kest · Kehasisene viljastumine- roomaja ei pea olema veekeskkonnas, et paljuneda. Tekodontidest põlvnevad tõenäoliselt hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed linnud (sulgedega) tekkisid 150 miljonit aastat tagasi. Ehituselt ja põlvnemiselt on nad sarnased roomajatega. Erinevalt roomajatest on linnud püsisoojased ja lennuvõimelised. Esimestel lindudel olid tiibade küljes küünised. 130- 65 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed katteseemnetaimed (puud) Katteseemnetaimedel olid õied ja viljad (eelnevatel taimedel neid ei olnud). Tekkis putuktolmlemine. Ürgimetajad tekkisid keskaegkonna alguses. Nende tunnused:
Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse
õhukesed ja huumusevaesed. Taimestik on hõre, peamiselt kasvavad tarnad, mõned kõrrelised, samblikud ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun. Loomastik on liigiveane, peamised loomad on: hülged, kotikud, morsad, jääkarud, lemmingud, polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta. Seal sooritavad toidu otsinguil oma retki eskimod ja töötavad vahelduvate meeskondadega polaarjaamad. Jaamades jälgitakse ilmastikku, jääväljade triivimist ja merevee omadusi. Arvatakse, et
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja
Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik
Siidisaba Siidisaba ehk viristajat on kõige kergem ära tunda tema sulestiku, siidise läike ning iseloomuliku tutikese järgi pealael. Siidisaba pesitseb Põhja-Euroopa, Aasia, Kanada ja Alaska okaspuumetsades. Tema levila põhjapiir ulatub kuni puude kasvu piirini. Kevadel lahkuvad need linnud parvedena oma pesitsuskohtadest ning lendavad lõunapoolsetesse aedadesse, parkidesse ja põõsastega kaetud aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv
Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta kleepub veelindude sulestiku külge, naftat alla neelates saavad linnud ja kalad aga mürgituse. Linnud ja kalad on saaste vastu eriti kaitsetud. Kolumbias asuvad rannikualal suured naftatööstused. Suurtest tööstustest voolab jõkke ja merre ohtlikke kemikaale, mis mõjutavad Kariibi mere looduslikku tasakaalu. Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada ,,maapealseks paradiisiks". Suur turistide hulk võib kahjustada keskkonda rikkudes looduse tasakaalu või hävitada elusloodust
lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundlikud kõrvad ja nina, Sageli vees toituvad, Tihe karvkate, Öölomadel on suured silmad, Linnud on kärarikkad, Paljud liigid on värvikirevad, Mardikad helendavad öösel Taimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
