Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu
600 mm juuli:17,0 ja üle ehitusliiv, kruus ja liiv, dolomiit, liivakivi, mergel, savi, Kuni 600 m. ja saviliivmoreen, tellisesavi 80m aleuroliit kohati kaetud katte saviliiva või liivaga.
betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg Gleistunud leetias muld 2.LKI nõrgalt leetunud muld 3. LP kahkijas leetunud muld 4.Ko leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja pesi ning valkjaid laigukesi
puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg – Gleistunud leetias muld 2.LKI – nõrgalt leetunud muld 3. LP – kahkijas leetunud muld 4.Ko – leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi
Eesti luuletajad Autor: Rauno Pihel Juhendaja: Ene Grass 2009 Sisukord Juhan Liiv..... .................................................................................... ........3 Marie Under........................................................................... .................4 Lydia Koidula........................................................................... ...............5 Juhan Viiding........................................................................... ................6 Ott Arder....................................................................
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriiti...
Looduslikud ehitusmaterjalid Koostaja: Marek Seeder 2011 Materjalid · Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest
teflonist silikoonist Keraamika Keraamika on anorgaaniline ja mittemetalliline materjal Keraamikat kasutatakse palju küpsetamisvormide valmistamisel, nt koogivormid, ahjuvormid, mini vormid, keeksivormid, leivavormid Kuidas hooldada keraamilist küpsetusnõu? Enne kasutamist pesta Õlitada Mitte kasutada metallist terariistu Mitte kasutada abrassiivseid nõudepesuvahendeid Klaas Klaas on keraamika eriliik, mille peamisteks lähteaineteks on liiv, sooda ja lubjakivi. Kuidas puhastada klaasist küpsetusvorme? Enne Pärast Paber ja kartong Paber on materjal, mida valmistatakse looduslikust toorainest Metallid Levinumad toiduga kokkupuutuvad metallid on : a) alumiinium b) teras c) malm Teflon Polütetrafluoroetülee n (PTFE) ehk kaubandusliku nimetusega teflon on plast, millel on hea keemiline vastupidavus, kuumuskindlus, väike permeatsioonivõime. Kuidas puhastada teflonvorme?
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...
muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses. 9. Savi, kruusa ja liiva varud. Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12
juhtkond oleks huvitatud. Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Lavastaja: Roman Hovenbitzer(Saksamaa). Negatiivsed ja positiivsed küljed Muusikali külastades sain suure elamuse osaliseks ja olen siiani väga positiivselt meelestatud. Eriti meeldisid peaosatäitjad ,kes oskasid oma rolli hästi välja mängida ja tegid ka sisu mõistmise sellega kergemaks
(gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100%
7. Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m. Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass.
Rinaldo Georg Friedrich Händel Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv Nimiosa Händeli „Rinaldos“ Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia
Ämbliknaise suudlus Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga.
Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20.sajandi alguseks vabanes eesti lüürika vähehaaval järelärkamisajale omasest ilutsemisest. Uus sajand tõi uue suhtumise: luule ei pidanud nam olema ,,ilus", vaid eelkõige ,,isiklik". FAKTE JA VÄITEID. 1) 19.sajandi lõpukümnendite tähtsamad luuletajad olid Jakob ja Juhan Liiv, Jakob Tamm, Anna Haava ja Karl Eduard Sööt. 2) Jakob Tamm ja Juhan Liiv olid 19.sajandi lõppperioodil peamised eepilise luule arendajad eesti kirjanduses. 3) Jakob Liivi sõnadele on loodud üks populaarsemaid keeskoorilaule ,,Meeste laul" (,,Nii tugevad kui kaljud suures meres"). 4) Anna Haava oli pärast Koidulat meie järgmine suur naisluuletaja. Tema tekstidele on kirjutanud palju tuntuid laule: ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Kui sa tuled, too mull' lilli", ,,Põhjamaa
Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 - boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid
Peamiseks pinnakattematerjaliks on moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja- lõimisega, sorteerimata ja ümardamata osadest koosnev sete ehk erineva suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv Jääjärvede setted -liiv, savi ja viirsavi Jääajajärgsed setted - kivi, kuurs, klibu Elutekkelised setted : Turvas, muda Inimetekkelised setted : Aheraine-ja tuhamäed 4. Pinnamood Pinnamood- ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb erinevatest pinnavormidest. Pinnavormid- on maakoore pealispinna osad, mis erinevad
Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel. Praktilised nõuanded Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5...+30 C Ohutusnõuded Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Väldi tolmu sissehingamist ja segu silmasattumist. Segu sattumisel silma loputada rohke veega ning vajadusel pöörduda arsti poole. Müürimört M 5 ja M 10 - hallid, M 10 - hele, talvine Koostis: tsement, paekivitolm, liiv (fraktsioon 0....2,0 mm) 25 kg. koti sisu segada 4...4,5 liitri veega. Mördi väljaandvus 14...15 liitrit. Valmis mört on kasutatav kuni 4 tundi. Mört on parim kuni 6 kuud pärast pakkimist. Tsementmört TSEMENTMÖRT 100/300 Toote kirjeldus Silikaat Tsementmört 100/300 kuivsegu, mis on mõeldud trepiastmete, tasanduskihtide jms. valmistamiseks
U S Keskjooks (Sängorg) M org: lai, väheste A meandritega, tekivad sügavamad aeglase A vooluga tsoonid lang: keskmine T vooluhulk: keskmine, E suur voolukiirus: aeglasem A oru põhi: kruus, liiv, muda D vesi soojem, U rohkem veetaimi, ajupuit S S U D A E T A A M M A A T E A D
1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv
Mustusega halveneb: Kvaliteet Turvalisus Hügieenilisus Pindade väljanägemine Tekib: Ümbrus (väljast toodud pori) Õhk Ehitise kasutamine Inimesest endast (kõõm, riidetolm, juuksed, karvad) Liigitus: Keemiline: mineraalne (liiv, pori, veesete, paberitükid) Orgaaniline (rasv, veri, uriin, mikroorganismid) Kinnitumine: Lahtine (praht, liiv, pori, vesi, karvad) Kinnitunud (nõgi, kuiv pori, rasv) Sööbinud (veesete, lubi, rooste, katlakivi, vaha, plekid) Määrduvad pinnad: Karedad Pehmed Staatilise elektriga Märjad rasvased Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusainete valik Mustuse liigist oleneb puhastuse meetod Ohtlikkus: ohutu- ei põhjusta terviserikkeid/ traumasid (liiv, tolm, veesete)
c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres i) PANK murrutuse tagajärjel aluspõhjakivimeisse kulutatud püstloodne astang, mille jalamile tekib murrutuse nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle
11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt
LAHUSED 8. Klass Koostanud: Karoliine Algpeus Koostamisel on kasutatud Katrin Soika ja õpiku TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus; • Oskab välja tuua lahustumise kiirust suurendavad tegurid; • Mõistab, mis on aine lahustuvus; • Teab ainete eraldamise võimalusi segudest. MIS PILTIDEL KUJUTATUD ON? KUIDAS ERALDADA: KRIIDIPURU JA VESI; LIIV JA VESI; LIIV JA RAUAPURU; KEEDUSOOL JA VESI, ETANOOL JA VESI; TOIDUÕLI JA VESI GRAAFIKU LUGEMINE 1.Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? GRAAFIKU LUGEMINE (1) 2. Millal on kaaliumnitraadi (KNO3) ja kaaliumbromiidi (KBr)lahustuvused võrdsed? GRAAFIKU LUGEMINE (2) 3.Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus Kaaliumbromiidi (KBr) kohta!
pool on järgmine: Sa tulid nagu päikene, kui hommik tulid sa, sa tulid nagu päikene ja ilm lõi särama. See esimene pool sellest luuletusest räägib kellegi hea ilmumisest tema ellu, see inimene justkui tõi värskust ja rõõmu Liivi ellu, ning samas teine pool Sa tulid nagu päikene, ja paistsid südame, ja kadusid kui päikene öö musta hõlmasse! Räägib sellest, et see inimene tõi tema ellu küll head ja rõõmu ning võibolla Liiv isegi armastas teda, kuid see inimene lahkus. Minu arvates püüab Liiv selle luuletusega seda öelda, et kõik hea saab kunagi otsa. Luuletajad ja kirjanikud kirjutavad loodusest ka sellepärast, et sellega saab iga inimene ennast kuidagi siduda ja seda suudab igaüks endale lahti mõtestada sest ta teab mis see on ja mida see tema jaoks tähendab. Juhan Liivile tähendab loodus väga palju ka kindlasti selle pärast, et ta on ise maal kasvanud ning
2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra
Pirn Tanel Säde Aleks Mõttus Pirni taust Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi Umbes pooled kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Väike-Aasias, teine pool aga Kesk- ja Ida- Aasias Kõvade viljadega liiv-pirnipuu Sordid 'Kurvitsa Lemmik', Eesti sort 'Kägi Bergamott', Eesti sort 'Summer Beauty' 'Suvenirs, Läti sort 'Sudduth' Liiv-pirnipuu vili ehk Hariliku pirnipuu viljad liivpirn Tootmine, ajalugu, iseloomustus 2011. aastal toodeti 23,95 miljonit tonni pirne Pirnipuuistanduste kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit Sveitsi alpidest leitud 10 000 aasta vanuseid pirniseemneid Sumerlaste allikates kirjeldatud pirni kui meditsiinilise vahendina kuuma mähise komponent Botaaniliselt on pirni puhul tegemist õunviljaga Esineb pirnikujulisi kui ka ümaramaid õunakujulisi pirne Pirni mass 60-300g Söödav viljaliha moodus...
RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
- kaart - gloobus Elektroonilised tekstid: · Elektroonilistesse tekstidesse kuuluvad: - arvuti - mobiiltelefon - telekas - reklaam Ilukirjanduse ehk belletristika jaotus: I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane" - sonett Betti Alver ,,Sügis" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos
Kõigil meil on erinevad väärtushinngud ja kõik langetame erinevaid valikuid Mis ühele suur, see teisele väike, mis ühele kuu, ju see teisele päike.(Juhan Liiv) Kõigile meile on ette nähtud normid, mida me peaksime väärtustama. Aga igaüks meist leiab oma päikesekiire erinevast kohast, kuna me kõik oleme erinevad. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Missugused ideaalid, missuguse elufilosoofia me endale kujundame? Kas väärtustame eelkõige materiaalseid väärtusi või hoopis vaimseid? Ilmselt vastaksid ka kõik minu klassikaaslased erinevalt, kui tegemist on väärtushinnangutega. Tõsi küll, head sõbrad või sõbratarid võivad sellisele pealiskaudsele küsimusele vastata ühtemoodi, aga sügavuti minnes ilmnevad siiski erinevused. Väärtuste põhiliseks mõjutajaks on lapsepõleves ümbritev keskkond. Juba esimestel eluaastatel püütakse meile selgeks teha, mis on hea ja mi...
mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi, Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi. Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse tagamine.
7 päeva R1 7 p R2 7 p R3 7 p R4 7 p R5 7 p 28 päeva R1 28 p R2 28 p R3 28 p R4 28 p R5 28 p 1.4. Betoonisegu koostise katseline kontroll 1.4.1. Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu töödeldavuse kontrolliks arvutatakse materjalide kulud 8 liitri kohta. Segude valmistamiseks materjalid kaalutakse. Eelnevalt niisutatud nõus segatakse tsement ja liiv, lisatakse killustik, segatakse ning lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse
tegeleb nii teoreetiliselt kui praktiliselt liiva tüüpi kivimitega, st põhiliselt poorse keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis. Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks. Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub. Veeand sõltub kivimi terasuurusest: · Peeneteraline liiv ja saviliiv 0,1...0,15 · Väikeseteraline liiv ja savikas liiv 0,15...0,2 · Keskmiseteraline liiv 0,2...0,25 · Suureteraline liiv 0,25..0,35 · Savitsemendiga liivakivi 0,02...0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane.
Mõnedes kohtades kasvavad sellised luited kuni 80 meetri kõrguseks või siis veel kõrgemaks. Paraboolluited on poolkuukujulised. Nad tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Luite teravdunud harud näitavad tuule suunda. Kaarekujuliseks moonutab luite äärtest tugevamalt puhuv tuul.Namibi kõrb on üks vanimaid. See tekkis vähemalt 55 miljoni aasta eest. Luited on seal kujunenud rannikult sisemaale kantud liivast. Liiv ise on pärit kaugelt sisemaa platoolt, kust selle randa kandis vesi. Mõned Namibi luited on üle 200 meetri kõrged.Liivakõrbe peamine probleem ongi liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid, hoolimata liivatõketest. Sahara Sahara on maalima suurim, Aafrika põhjaosas laiuv kõrb. Tema pindala on üle 8 milj. km². Sahara on madal ja tasane. Kõige kõrgem paik on 3415 m kõrgune. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast
reziimivastane, kes tahab ühiskonda muuta. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" lavastajaks on Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklik arvamus on, et Koit Toome ja Lauri Liiv mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soositumaks näitlejaks oli aga Tanja Mihhailova, kes mängis Aurorat, Ämbliknaist. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige ilusat lauluhäält. Lavakunstnik oli Walter Perdacher Austriast oli enda tööga väga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli keerulisi
Mustuse jagunemine: Mustuse jagunemine: · Pinnale kinnitumise järgi (määrab Keemilise koostise järgi (oleneb puhastusaine puhastamise meetodi): valik): Lahtine mustus (liiv, praht, vesi, tolm, Orgaaniline mustus veri, uriin, mikroobid karvad, tuhk jt.) Mineraalne mustus liiv, pori, setted Pinnale kinnitunud, kuid pinda Vees lahustuvuse järgi: mittesööbinud mustus (kuivanud pori, rasv, Vees lahustuv mustus lahjad nõgi) puuviljamahlad, värske veri, vees Pinda sööbinud mustus (veesetted lubi, lahustuvad värvid
Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 6. I Juhan Liivi elu ja looming . II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. JUHAN LIIV (18641913) Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Juhan oli seitsme lapselisest perest pesamuna. Hariduse sai Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886
vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav. Füüsikalised omadused · Normaaltingimuste l sulab ränidioksiid temperatuuril1710 °C ja keebtemperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia · Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena(kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. · Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv , mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. · Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. Ränikivi · Peamiselt peitekristalsest kvarstistkoosnev settekivim · Peale kvartsi võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad
Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi) Kambrium liivakivi ja savi Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit tard- ja Aluskord Eelkambrium graniit (n rabakivi), gneiss, gabro moondekivimid Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. lk. 16 Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-
Trelliga segatud 1 vormitäis betooni kivistatakse normaaltingimustel ja teine vormitäis betooni ajutisel madalal temperatuuril. 4. Töö käik 4.1 Betoonisegu valmistamine Katsetatavad betoonisegud valmistatakse vastavalt katseplaanile (Tabel 4) kahel erineval meetodil – segades käsitsi ja trelliga. Käsitsi segatakse 8 l, trelliga 16 l betooni. 4.1.1 Betoonisegu valmistamine käsitsi segades Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik, liiv ja siis tsement. Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse eelnevalt kaalutud vesi ning segatakse kuni ühtlase segu saamiseni. Fikseeritakse segamisaeg. 4.1.2 Betoonisegu valmistamine trelliga segades Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik, liiv ja siis tsement. Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana suunaga pöörlevast visplist tekkinud õõnsusesse
............................................................................................... 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist. Seejärel lisatakse vett ning segatakse segu ühtlaseks massiks.
NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit
1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi?
● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles siis lisatakse vesi. ● betooni kasutatakse: - kandekonstruktsioonides - armeeritult või ilma; - teekattematerjalina, - põrandateks, - mitmesuguste torude valmistamiseks, - hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raudbetoon
mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 2 III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit
8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
