millised püüavad neutraliseerida vaskelektroodi positiivset laengut. Elektrostaatilise külgetõmbe tõttu koguneb ka metalli positiivne laeng metalli pinnale ja seetõttu moodustubki faaside piirpinnal kaks laengukihti, nii nagu see toimub näiteks kondensaatoril. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Polariseeritav, sest laengud jäävad pidama. Lisame tilkhaaval KI lahust AgNO3 lahusele: toimub vahetusreaktsioon. Vaatleme, kuidas toimub laengu tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal. Kristalli pinnale toimuvat adsorptsiooni võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse
temperatuur) mõjul. Tuumafüüsika Aatomituum on aatomi keskel asuv aatomi koostisosa, mille läbimõõt on 100 000 korda väiksem aatomi läbimõõdust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass. Seega on aatom üks suur tühjus, kus võib olla ainult kümneid tühise massiga elektrone. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton ja neutron on tegelikult ühe ja sama osakese nukleoni kaks erinevat olekut. Kui prooton neelab elektroni, siis laengud kompenseeruvad ja saame neutroni, mille mass on elektroni tühise massi võrra suurem ( m pn 1838me ). Ja vastupidi, kui neutron väljastab elektroni, saame prootoni. Prooton ja neutron on elementaarosakesed, kusjuures prooton on ka vesiniku aatomi tuumaks. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N .
kontsentratsioonide ühtlustuseni · Hõlbustatud difusioon Kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kandjavalkude abil b) Vajab energiat: Aktiivtransport Ainete ülekanne madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda 3) Laengud ja impulsside edastamine 4) Membraanid tahavad õiged rakkudevahelised seosed 5) Membraanides on ensüümkompleksid. Toimub aine transport ja samaaegne muundamine 6) Membraanides paiknevad pigmendid Sisemembraanistik - Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - Endo- ja lüsosoomid Siledapinnaline: - Membraansed torud, plaadid ja põied, mis omavahel ühendatud. Ülesanded: o Süsivesikute ja lipiidide süntees
funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Lihasraku membraan on polariseeritud, et saaks tekkida tegevuspotensiaal. See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber
Peptiidside kui osaline kaksikside Puhas kaksikside C ja O vahel võimaldaks vaba pöörlemist ümber C-N sideme. Resonantsskeemid Teine äärmus takistaks küll pöörlemist C=N sideme ümber, kuid jätaks liiga suured laengud O ja N aatomitele. Peptiidsideme tegelikku elektrontihedust kirjeldab kõige paremini hübriidmudel. Rotatsioonibarjäär 88 kJ/mool hoiab amiidrühma planaarsena. LIISI KINK 14
Väikesed osakesed ja veed läbivad kolonni mäletatavasti kiiremini kui suured osakesed. Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. Tsentrifuugimine Sarnaneb ultrafiltratsioonile selle poolest, et kasutatakse survet (tsentrifugaaljõudu). Samas ei kasutata tingimata filtrit. Tsentrifuugimisel sadestatakse tsentrifugaaljõuga tahked osakesed ja kolloid tuubi põhja, vesi ja väikesed osakesed (ioonid jne) jäävad vedeliku sisse
Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised. Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese korral on spinn tinglikult tõlgendatav osakese pöörlemisena ümber oma telje (ingl.k. to spin pöörlema). Seda pöörlemist ei saa peatada, võib vaid muuta pöörlemistelje asendit ruumis, mida nimetatakse spinni suunaks. Kaks vastassuunaliste spinnidega aineosakest võivad paikneda samas
Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised. Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese korral on spinn tinglikult tõlgendatav osakese pöörlemisena ümber oma telje (ingl.k. to spin pöörlema). Seda pöörlemist ei saa peatada, võib vaid muuta pöörlemistelje asendit ruumis, mida nimetatakse spinni suunaks. Kaks vastassuunaliste spinnidega aineosakest võivad paikneda samas
Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised. Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese korral on spinn tinglikult tõlgendatav osakese pöörlemisena ümber oma telje (ingl.k. to spin pöörlema). Seda pöörlemist ei saa peatada, võib vaid muuta pöörlemistelje asendit ruumis, mida nimetatakse spinni suunaks. Kaks vastassuunaliste spinnidega aineosakest võivad paikneda samas
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
Violetsest kaarest seespool on tihti näha ka mitut sekundaarset kaart. Neid näeb kõige paremini vikerkaare tipu lähedal, kus kaar on kõige eredam. Värvide järjekord kõrvalvikerkaares on esimesega võrreldes vastupidine ja nende punased ribad asuvad kõrvuti. (Minnaert 1976, lk187 - 207) ÄIKE Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed veepiisad ja jääkristallid - oleks erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud, kuid need on "sorteerimata". Laenguid "sorteerivad" võimsad tõusvad õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson, Ross, Tooming, lk 5) Välkude tekkimine ja liigid Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbri...
b c fotomuunduri reziim. Valgustatud diood: 0 a foto E.M.J., 0 b lühisevool. Tundlikkus: I/: [mA/Lm]; SSi 3, SGe 20 44 Fotomuunduri reziimis rakendatakse fotodioodile vastupinge, mis on tunduvalt kõrgem, kui foto E.M.J. ja pn-siirde valgustamisel potentsiaaltõkke kõrgus praktiliselt ei muutu. Selle tagajärjel jää- vad kõik vabanenud ja pn-siirde välja poolt eraldatud laengud fotodioodi. Seega fotodioodi selles reziimis pärivool puudub. Fotodioodi pimekarakteristik ei erine pooljuhtdioodi vastavas pinge- voolu tunnusjoonest ja läbib koordinaatide alguspunkti. Sel juhul läbib pn-siiret vool, mis tekib vähemuslaengukandjate liikumisest välispinge toimel. Valgustustiheduse tugevnemisel vastuvool kasvab, sest suureneb pooljuhi aatomite ionisatsioonist tekkinud laengukandjate hulk. Fotodiood töötab selles reziimis nagu
Mida teeb katalüsaator? Katalüsaatori juuresolekul reaktsiooni kiiruskonstant kasvab, aktivatsioonienergia on väiksem. Katalüsaator alandab reaktsiooni aktivatsioonienergiat: üleminekuoleku stabiliseerimine katalüsaatori juuresolekul on üleminekuoleku moodustumine, läbimise tõenäosus suurem (vaheoleku seostumine ensüümile on soodsaim). Ntx kui keemilise reaktsiooniga kaasneb vastasmärgiliste laengute lahknemine (seda eriti ei toimu). Vahepeal on olek, kus laengud pole lahus, on lähestikku, aga liiguvad lahku. Selline olek on stabiliseeritud siis, kui seotud katalüsaator - COO - laeng stabiliseerib pos osalaeng, NH3+ laeng aga stabiliseerib negatiivset osalaengut. Vastasmärgiliste laengute esinemine õiges kohas stabiliseerivad antud vaheühendit. Aktivatsioonienergia esineb eksponendi astendajas ja seetõttu muutused aktivatsioonienergias kutsuvad esile väga suuri muutusi kiiruskonstandis, sest muudame ju astmenäitajat.
174. Vektorkorrutiseks on vektor, mis on korrutatavate vektoritega ristuvas tasapinnas. Suuna määramiseks kruvireegel. 175. Gradiendiks nim: mitme muutuja f-i korral nim f-i kiireima kasvamise suunda ja kiirust antud punktis isel-vat vektorit. Ernest Ratherford – orbitaalmudeli „isa“. Orbitaalmudel vastuolud: *aatomite seletamatu stabiilsus. *aatomite eristamatus. *karakteristlik joonsperkter. Sünkrotonkiirgus- kiirgavad kiirendusega liikuvad laengud, spekter pidev. Elementaarlaenugt e kandev osake kiirgal igal oma meetril energia: ΔE=9,6*10a-16 (E/mRc2)4. Bohri aatommudel: aatomid on stabiilsed, üksteisest eristamatud, isel.joonspekter. Järeldused: aatomid on eristamatud, aatomite tekkimisel eraldub energia portsjonite kaupa. Bohri postulaat: energiat ei kiirgu, kui elektron tiirelb orbiitidel, mille pot energia on täisarvkordne tiirlemissagedusele vastava kvandi energiaga. Ek=-nhv; Ep=mv2/2=nhv/2. h=Plancki konst: 6,63*10a-34 Js, n-
aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1 0=8,85x10 J C m 12 1 2 26. Kas Na+ ja Cl liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Eraldub. Vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Nende lahutamiseks ja üksteisest eemale viimiseks tuleb kulutada energiat. 27. Kas elektrostaatiline interaktsioon sõltub? a) laengute vahelisest kaugusest b) laenguid ümbritseva keskkonna iseloomust c) laengute orientatsioonist teineteise suhtes Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28
Viimaseid katab ainult neurilemm. ERITUSE ELEKTRILINE ISELOOM ·Erutuse teke ning levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potentsiaalide ja nende muutustega. ·Puhke seisundis on rakumembraan polariseeritudolekus, mis avaldub selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. ·Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. ·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL
2) Tolmu ja õhusegude liikumisel(pneumotransport) 3) Materjalide töötlemisel segistites. 4) Riide materjalide lõikamisel. 5) Ülekande seadmete, kummi rihmade hõõrdumisel. 6) Dielektriliste vedelike transpordil kui vedelik sisterni sees liigub. Põhjustajad: 1.korrosiooni produktid 2. hapendumis ja lagu produktid 3. Puhastus agregaatide jäägid 4. sihilikult manustatud lisandid(nt: tetraetüülplii- etuleeritud bensiinis). Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda nt: vedelike pinnale, positiivsed nt: toruseintele. On võimalik elektrilahendus mis võib süüdata vedelikke, gaase. Potensiaalide vahed 3600V bensiini voolamisel terastorus, 9000V atsetooni väljavoolamisel balloonist, 80000V nahast ülekande rihmade puhul, sädelahendus: 3000V süütab gaase, 5000V süütab tolmusid. Kaitse staatiliste elektrilangute kuhjumiste vastu: 1)maandamine 2)õhuniiskuse tõstmine(üle 70%) 3)antistaatiliste segude kasutamine 4)
- Ainevahetushaigused - diabeet - Hingamiselundite haigused astma - Toidu- ja putukaallergia - Veresoonkonna haigused ja südamepuudulikkus - Kasvajad Haigused puudtavad hariduse saamist kuna nad vähendavad võimalusi haridusega kokku puutuda, enamus neist ei kahjusta hariduse omandamist otseselt (va epilepsia, ajukasvaja). Epilepsia Epilepsia on välise põhjuseta korduvad krambihood, mille kliinilise manifestatsiooni põhjuseks on aju patoloogilised elektrilised laengud. Tegemist on närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisundiga, mis esineb lühikest aega aga korduvalt. Põhjused, mille tagajärjel võib välja kujuneda epilepsia: - Aju arenguhäired (ka PCI) - Aju või KNS infektsioonid - Ainevahetushäired - Alkoholi- või muu olluse mürgistused - Häired aju verega varustamises - Armkoed ajus, tingituna ajutraumadest Lapsed on epilepsiale vastuvõtlikumad, kuna aju kasvab ja on haavatavam. Täiskasvanueas sageli hood leevenevad või kaovad.
jale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki (ferriidid seotud laengute piiratud nihkumine või dipoolide pooljuhtivad magnetmaterjalid) või ei sobi üldse orienteerimine elektrivälja mõjul. Polariseeruvad nii antud klassifikatsiooni (piesoelektrikud, elektreedid, neutraalsed kui ka polaarsed materjalid. vedelkristallid jne.). Neutraalsetes dielektrikutes nihkuvad eri- Dielektrikutel (isoleermaterjalidel) peab olema nimelised laengud aatomis ja molekulis vastas- suur elektritakistus, väikesed energiakaod, suur suundades ning positiivse ja negatiivse laengu kesk- elektriline tugevus, küllaldane temperatuuri- ja med enam ei ühti. Nihkumine on seda suurem, mida niiskuskindlus, samuti mehaaniline tugevus. suurem on rakendatud elektrivälja tugevus. Polaar- Juhtidel peab olema sobiv eritakistus (väike ses dielektrikus paiknevad dipoolid soojusliikumise
ala ning Cterminuses on järgmine -heeliks. Sarnaselt aluselistele-lukkudele võivad ka bHLH valgud moodustada heterodimeere. 25. Mis roll on histoondeatsetülaasidel (HDAC) ja mis funktsioon on histoonatsetülaasidel (HAT)? Histooni sabad on tavaliselt positiivse laenguga tänu lüsiini ja arginiini jääkidele, mistõttu histoonid saavad hästi siduda negatiivse laenguga DNA-d. Atsetüleerimine neutraliseerib laengud ja DNA keerdub lahti, saab toimuda transkriptsioon. HDAC deatsetüleerib histoonid, mistõttu seonduvad need tagasi DNA fosfaatide külge ja tekib kondenseerunud struktuur. HAT-i roll on täpselt vastupidine viib atsetüül-koensüümA-lt atsetüüli positiivsete aminohapete neutraliseerimiseks. 26. Histoonne kood. Histoonide teatud AAjääkide modifitseerimise kaudu kontrollitakse kromatiini kondensatsiooni. Kromatiini
mida suurem massi laengu suhe, seda vähem trajektoorilt kõrvale painutab seda taga pool nende piigid tulevad. 163. Massispektromeetri lahutusvõime. Eristatakse LR (low res) ja HR (high res) spektromeetreid, HR puhul on ka sama m/z puhul eristatav mitu kohta peale koma. 164. Kuidas võimaldab kõrge lahutusega MS paremini identifitseerida aineid kui madala lahutusega MS? m/z on kõrge lahutuse puhul lihtsalt tähtsam. 165. Massispektrite üldiseloomustus (isotoobid, laengud, molekulaarioon, fragmendid) Massispekter annab osakeste massi/laengu suhted. Isotoobid 12C ja 13C suhtuvad 100:1,1; 35Cl ja 37Cl suhtuvad 3:1. Näiteks C6H5Cl kui 12C siis saame kaks massi 112 ja 114 (35Cl ja 37Cl). piigid on ka vastavalt Cl suhtele erinevad ehk siis esimene on 3 korda kõrgem kui teine. Mitmelaengulised ioonid M = 94 kui Z=1 on m/z = 94 ja kui z = 2 siis on m/z = 47 ja kui nüüd isotoobilist laiali valgumist vaadata, siis esimese
Nii jõuavad signaalid efektorrakkudeni. Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele). Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus, samuti rakumembraani ioonkanalite valikuline läbilaskvus nende ioonide suhtes. Rakus on ülekaalus K-ioonid ja negatiivset laengut kandvad valgumolekulid, rakuvälises vedelikus Na+, Cl- ja HCO3-.
Kaitselaen- gud paigaldada peatamisgruppide poolt selliselt, et laengu suund oleks tapmisala poole, eesmärgiga hävitada tapmisalas viibivat või sealt välja liikuvat vaenlast. Initseerija peab jälgima, et ta oleks initseerimise hetkel varje taga ja kaugus kaitselaengust oleks min 20 m. Kaitselaenguid võib paigaldadada ka varitsuse taha külgedele, eesmärgiga vaenlase tiibavate üksuste tõrjumiseks. Varitsusest eemaldumisel tuleb olenemata vajadu- sest kõik laengud, miinid ja teised lõhkeained initseerida. 131 Varitsus on valmis: ●● Kui ülem saab igalt grupilt märguande, et kõik mehed on oma positsioo- nidel tagasi, annab ta märguande „varitsus valmis”. ●● Pärast signaali on igasugune liikumine keelatud. Lahingudistsipliin Varitsuse ajal ei tohi teha mingit lärmi, hääljuhtimise peab viima miinimumi- ni ja liikuda tuleb nii vähe kui võimalik.
2.7 Universumi füüsikaline olemus Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H2O ja O2 jne ), kuid nende süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid
2.6 Vesi pinnase koostisosana Vesi võib pinnases esineda mitmesugusel kujul. Poorides asuvale veele võib gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised elektromolekulaarjõud. Eriti viimaste toimel võivad vee omadused olla tavalise veega võrreldes oluliselt erinevad. Uurimised on näidanud, et kuigi saueosakesed on tervikuna elektriliselt neutraalsed, jaotuvad laengud nende sees ja pinnal ebaühtlaselt. Osakeste välispind, väljaarvatud teravad servad, on elektriliselt negatiivselt laetud. Vee molekulid on teatavasti dipoolid nende üks ots (hapniku aatom) kannab negatiivset laengut ja teine (vesiniku aatom) positiivset. Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). 4 pinnase - osake adsorbunud vesi difusioonivesi vaba vesi
Saab võrrelda lauatelefoni juhtmega, tõmbad sirgeks esmane struktuur, spiraalis on teisene spiraal, juhe on kokku käkardanud (globulaarne struktuur), mitu telefoni juhet neljandane struktuur. 12 Füüsikasliskeemilised omadused. 1. kõrgmolekulaarsus (suur molekulmass, meditsiiniline aspekt, kui valgud hakkavad membraane läbima on paha paha- valk uriinis) 2. laeng valkude summaarse laengu määravad ära radikaalide laengud 3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik
! • milline asju-osa seotud selle häirega (piklikaju OS TS taalamus keskaju) – peab olema dgn.kliiniliselt, MMT ja kinnitatud NP uuringul • mis häired võivad sellest jääda – haarama 2 või enam KF – progresseeruma • kompleksne partsiaalne epilepsianeuronite sünkroniseeritud paroksüsmaalsed laengud – teadvusseisund pole häiritud • teadvushäire, aistingud ja käitumine muutunud – puuduvad D põhjustada võivad süsteemsed haigused – algas auraga- limbiline süsteem haaratud (amügdala hippokampus) emotsioonid • Lühimälu ↓, semantiline mälu↓, uue omandamine↓ gastroent.nähud automatismid jne
2.7 Universumi füüsikaline olemus Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H2O ja O2 jne ), kuid nende süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid
2.7 Universumi füüsikaline olemus Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H2O ja O2 jne ), kuid nende süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid
esterfikatsiooni tulemusena, mis vähendasid LPS negatiivset laengut ning naabermolekuli tõukumist. Selle tulemusena muutus välismembraan tihedamaks, mis omakorda vähendas antibiootikumi difundeerumist lipiidkihti. Antibiootikumide läbiliikumine poriinidest sõltub antibiootikumi omadustest ja pH-st. Sellised -laktaamid, millel on nii katioonsed kui anioonsed omadused, sõltuvalt pH-st läbivad E. coli OmpF-i kõige paremini pH väärtuse juures, kus antibiootikumil on mõlemad laengud. Nt ampitsilliin läbib OmpF-i poori väga hästi pH 5 juures, samas kui karbenitsilliin, mis on anioon läbib OmpF-i tunduvalt halvemini. Bakterid lasevad -laktaamidel erinevalt difundeeruda. Näiteks Pseudomonas aeruginosa on tundetu enamikele -laktaamidele ja karbapeneemidele, mille suhtes enterobakterid on väga tundlikud. P. aeruginosa välismembraan laseb neid antibiootikume halvemini läbi ning P. aeruginosa'l on väga tõhus ainete väljapumpamissüsteem. Siiski, P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
