frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad, varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused. 3
Ladina keele saarekesed Reeti Alpide orgudes (Rhaetia) 2. Illüüria ja Pannoonia slaavlaste tulek (Dalmaatsia keel säilis) Ladinofoonid Dalmaatsias, Karpaatides 3. Britannia- anglosaksid 4. Armonique (Bretagne) - bretoonid 5. Põhja- Aafrika- (Kartaago- lad keel kadu täielikult) Bütsants, araablased Ladina keele säilimine- Ladina keel oli madalamas staatuses, nt Ibeeria Ladina keele võtavad omaks valitsevad klassid- gootide, sueebide, brgundide kuningriigid Religiooni roll: ariaanlus (Aleksandria Areios) 325- Nikaia kirikukogu - kuulutati ketserluseks Brgundide ja frankide pöördumine Rooma katoliku usku Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia)
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
Üldajalugu gümnaasiumile ja ptkd 14, 15(lk78 ainult Verduni leping ning lk 80) Germaanlasete riigid Lääne-Euroopas 6. saj Keskaegne Euroopa kujunes Roomlaste ja germaanlaste kultuuri aeglase segunemise tulemusena. Mõiste keskaeg võeti kasutusele 15. Saj Itaalia kumanistide poolt. Lääne- Rooma riigi lagunemise (476 pKr) põhjustas germaani ja türgi hõimude ulatuslik ümberasumine (suur rahvaste rändamine) Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Sõjaretkede ja sisserändajate tulemusel kehtestasid germaani hõimud endise Lääne- Rooma riigi alade üle oma võimu ja rajasid sinna oma kuningriigi. Muutis Euroopa poliitilist kaarti. Läänegoodid lõid oma Gallia lõunaossa ja Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse. Kirdeosas tekkis burgundide riik, ülejäänud Galliat valitsesid Frangid. Roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited). Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine:
c) Germaanlaste vallutused Alates 5 saj keskpaigast. Germaani hõimud olid anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid. 7 saj algusesk keldid hävitati või orjastati. Keltide asuala pärast vallutust: iseseisvuse säilitasid keldid sotimaal Wales´is ja Iirimaal, osa rändas tagasi mandrile(Britange). Tekkisid keldi keled(iri, galli(soti)britooni jt.) Anglosakside riigid:Varafeodaalsed kuningriigid, millest mõjukaim Wessex. 829. ühendas Wessexi kuningas Egbert anglosakside maa inglise kuningriigiks. Põhitegevuseks oli põllundus ja karjakasvatus. Säilis vaba kogukond, töö jõuks ka keldi orjad. Ristiusustamine oli pikk , sest talupojad osutasid visa vasupanu (7 saj II poolel). Iirlaste ristimine toimus varem (4 saj) tänu kloostrite rohkusele. d) Võitlus viikingitega Alates 8 saj lõpust
soodustas bagaudide ülestõus. · 415 a. tungisid riiki läänegootid. · 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas. · 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud. · 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid. · 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid. · 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse. · 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus. · 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni. · 1480 a. inkvisitsiooni algus Hispaanias. · 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas
Belgia aladelt rahvastega. Nende edukas majndus edenes rauatootmises ja selle kasutamine põlluharimises. Leiutasid uusi põllutöö riistu , vikat ader ja ringiaetav käsikivi.- 1saj meie ajajärgi roomlaste vallutus. Britanniast sai rooma provints kuni 5saj tekkis barbarite ründe oht ja rooma lahtkus sealt oma vägedega. Anglid,saksid,jüütid,friisid. Nim anglosaksideks · Rajasid oma kuningriigid · Orjastasid suure osa keltidest · Kuningriigid- essex,sussex,wessex,kent,northumbria,east anglia · 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks. · Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
vägedest. Colchesterist sai hiljem roomalstele kaubanduslik ladustamiskeskus. Caesar naasis Roomasse. 9. Claudiuse sõjaretk Britanniasse. Augustus (27 eKr14 pKr) Tiberius Caligula Claudius (4154) Claudius (41-54 a pKr) viis läbi tegeliku Britannia vallutamise, et kindlustada sõjaväe poolehoid. Britanniat tal otseselt vaja polnud, küll aga tõsist sõjalist võitu. Britannias olid moodustumas kuningriigid, millest kolm olid üsna võimsad. Kindlused olid asendumas linnakultuuriga, samuti veeti sisse veini, võeti kasutusele Rooma stiilis mündid, ülikkond kasutas ladina tähestikku. Britannia kaguosa ülikkond oli romaniseerumas. Cassius Dio kirjeldab Britanniat roomalikuna juba enne, kui roomlased selle vallutasid. Cunobelinus ühendas kaks vürstiriiki ning rajas pealinna Camoludunumi, millel olid tähtsad kaubasidemed Rooma keisririigiga. 40. aastal ta suri
Ristisõdasid ei alustanud väeüksused, vaid üksikisikud vabatahtlikult – alustati oma teekonda, koguneti kuskil punktides ja suunduti koos Püha Maa poole. Infot levitati kirikute, turgude, paavsti kaudu. Suurimaks motivatsiooniks ristisõtta minna oli patulunastus – mistõttu enamik ristisõdijatest olid ka röövlid. 70 000 kohalikku tapeti Jeruusalemma vallutades aastal 1099. I ristisõda algas 1096 ning lõppes 1099. Pärast esimest ristisõda loodi ristisõdade kuningriigid, mis pidid takistama moslemite ülevõtmist, aga mõne aja möödudes see siiski langes ning sai moslemite kätte. Antioch’i, Acre ning Jeruusalemma piirkond. II ristisõda (1147-1149) Eesmärk oli vallutada Damaskus. Ajendiks Edessa langemine. Konrad III ja Louis VII III ristisõda (1189-1192) Kõige tuntum! Eesmärk vabastada Jeruusalemm – edutult. Juhid: Püha Rooma keisririigi juht Friedrich I Barbarossa ; Prantsusmaa juht Philipp Augustus ning Inglismaa juht Richard Lõvisüda.
olnud üksteise vara röövimine ja rüüstamine, ja seda on peetud niivõrd loomuseadusega kooskõlas olevaks, et mida suuremaid röövsaake nad said, seda suuremat au neile osutati. Seejuures ei järginud inimesed muid seadusi kui vaid aukoodeksit; teiste sõnadega, nad hoidusid õelusest, jättes inimestele alles nende elud ja majapidamisvahendid. Nii nagu need väikesed perekonnad toimisid siis, nii toimivad nüüd linnad ja kuningriigid, olemata muud kui vaid suuremad perekonnad, mis (enda kaitsmiseks) suurendavad oma võimupiirkondi tuues ettekäändeks kallaletungi ohu ja kartuse või toetuse, mida inimesed võivad osutada sissetungijatele. Nad püüavad õigustatult nii palju kui suudavad alistada või nõrgestada toore jõu ja salakavalusega oma naabreid, sest neil pole teisi vahendeid, millega end kaitsta; ja selle eest meenutatakse neid auavaldustega veel paljude järeltulevate põlvkondade jooksul.
sünnipärased ametid ja ühiskonnakihid, nt pesupesija kast: ema on pesija, laps on pesija jne.... Kõige suurem seisus on vaisya siia kuuluvad kaupmehed, maksukogujad, pankurid Ksatriyate seisuses sõjamehed, ohvitserid Braahmanitesse kuulusid preestrid, õpetlased, riigiministrid Suur mugavus hävitab tsivilisatsiooni! Veedade asuala Põhja-India 1500-500 tuhande aasta vältel kuni Buddhani välja tekkisid hinduistlikud kuningriigid: Kuru, Panchala, Kosala, Videha jt. piirkond kus Buddha hakkas kuulutama. Aarialaste religiooni-ideoloogiat kajastab veedade keel proto-indoeuroopa keelest arenenud veedade keel. Sanskriti keel on India õpetlaste keel, sanskrit on üks esimesi maailma kunstlikke keeli, mis kujundati välja 5.-3. saj e.m.a. ja lõplikud reeglid fikseeris Panini, fikseeris ka tähestiku (devanaagari jumalate märgistik) Kreeka keeles hieroglpyh püha märk
Rooma impeeriumi osaks, kus levis algkristlus sama vara kui Roomas endas. 7. saj. jõudsid saarele araablased, läänegootide alad alistati. Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella - tugeva Hispaania rajaja, muutis kogu Hispaania katoliiklikuks. 1480 andis paavst Sixtus V õnnistuse inkvisitsioonile, mis tugevdas kuningavõimu ja lubas lõpule viia riigi tsentraliseerimise. Ameerika avastamise järel muutus Hispaania maailmariigiks, mida valitsesid Habsburgide dünastia esindajad. Riigi laienemine tõi kaasa sõjad naabritega. 16. saj. 2. poolel toimus Hispaania majanduslik ja poliitiline taandareng. Kaotati
Põhja pool valitsesid Uus-Hetiidi riigid (olulisim Karhemis). Aramealaste riikidest sai mõjukaimaks ning tugevaimaks riigiks Kaananis Damaskus. Palestiinas kujunesid iisraellaste riigid. Rannikul võimutsesid endiselt Foiniikia linnriigid. Linnadest domineerisid Byblos, Sidon ja Tyros. Foiniikia Väga kõrge arenguga olid Foiniika linnriigid. Praktiliselt puuduvad foiniikia oma allikad. Põhilisteks allikate grupiks on kreeka, assüüria ja VT allikad. Linnriigid olid valdavalt kuningriigid. Kuningate kõrval mõjut riigi elu oluliselt kaupmehed. Pol mõttes olid linnriigid sõltumatud kuni Assüüria tugevnemiseni 9. saj-l. Assüüria võimu all olemine ei toonud kaasa maj langust, vaid isegi soodustasid kauplemist. Hiljem asendus Assüüria võim Babüloonia ja Pärsia omadega, püsima jäi maj tõus. Foiniiklaste põhilisteks kaubaartikliteks sai luksuskaupade ja puidu eksportimine ning metalli transiit. Foiniiklased olid ka suurepärased meresõitjad
· Aleksandri impeerium lagunes kohe pärast vallutaja surma · Tekkis kümmekond tema väejuhtide riiki · Suurimad riigid: Süüria kuningriik seal valitsesid väejuht Seleukose järeltulijad seleukiidid, pealinn oli Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad kunstide ja teaduste kaitsejumalannad
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala an...
kogemusesfääri (mõõtmesse). Olla teadlikult paljumõõtmeline on Uue Maa reaalsuse üks peamine osa.Põhjus, miks te võitlete paljumõõtmelisuse kontseptsiooni vastu, on selles, et te vaatlete "mitmes kohas üheaegset viibimist" füüsilisel moel. Füüsiline keha ei saa olla ühel ajal mitmes kohas. Mõõtmed, aga ei ole füüsilised kohad, need ei ole, ütleme nii, et, "mateeria tükid". Mõõtmed need on teadvuse kuningriigid, teadvuse sfäärid, mis tegutsevad vastavuses konkreetsete seadustega. Teie teadvus saab tegutseda mitmes mõõtmes üheaegselt. See toimub ka PRAEGU. Eksisteerivad mineviku- ja tulevikureaalsused, astraalsete plaanide ja eelmiste elude reaalsused, teie sees elavate inglite reaalsused ja muud reaalsused, mis teie sees haakuvad ning kokku puutuvad just siin ja praegu. Te olete ka praegu paljumõõtmelised, kuid kas ka teadlikult
kõnelevaks elanikkonnaks. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest kuni Rooma ülemvõimu kehtestamiseni nimetataks ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad makedoonia väepealike vahel, mille tagajärjel Aleksandri suurriik lagunes. Sellest kujunesid mitmed sõltumatud nn hellenistlikud kuningriigid: 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) nn Seleukiidide riik (riiki valitsenud Seleukiidide dünastia nime järgi), mis esialgu hõlmas enamuse Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas.
rahva muusikaline olemus. Andekas helilooja toob ,,rahva vaimu" muusikalise olemuse päevavalgele ja vormib sellest kunstiteose. ,,Rahva vaimu" idee ühines 19. sajandil poliitilise rahvuslikkuse ideega. Poliitiline rahvuslikkus tähendas esmajoones seda, et kodanik peab olema kõigepealt lojaalne rahvusele, mitte usule, klassile või valitsevale dünastiale. Saksamaal, mis koosnes kuni 1871. aastani iseseisvatest vürstiriikidest kuningriigid nagu Preisi (Berliin), Saksi (Dresden)ja Baieri (München), hertsogkonnad jne. -- kujunes see mõte 19. sajandi alguses Napoleoni vastu võideldes ja oli killustatud maal ka edasi väga oluline, näit 1848.-1849. aasta revolutsioonilaines. Rahvusliku muusika idee tekkimisel on niisiis oluline poliitiline olukord, mil tekib vajadus teadvustada ja kindlustada oma rahvuslik identiteet muusikas sageli just siis, kui a) rahvus on teel
kõnelevaks elanikkonnaks. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest kuni Rooma ülemvõimu kehtestamiseni nimetataks ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad makedoonia väepealike vahel, mille tagajärjel Aleksandri suurriik lagunes. Sellest kujunesid mitmed sõltumatud nn hellenistlikud kuningriigid: 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) nn Seleukiidide riik (riiki valitsenud Seleukiidide dünastia nime järgi), mis esialgu hõlmas enamuse Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas.
üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud; 15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid täitma 29.Rekonkista 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest Pürenee poolsaarele tungisid araablased, läänegoodid taganesid mägedesse, tekkis kahe tsiv. vastuseis, kristlased tahtsid tagasi vallutada, tekkisid uued kristlikud kuningriigid Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra, Portugal, eesotsaas Kastiilia, selle rahva dialektist sai Hispaania ametlik keel; 1085 Kastiilia kuninga Alfonso VI väed vallutasid Toledo; 13.saj. algas mauri tsiv-i taandumine, kahe tsiv-i vahele tekkis rajamaa, frontera, kord ühe, kord teise kätte langev ala; varsti jäi mauridele vaid Granada mägikuningriik, sinna rajati Alhambra, valitsejate palee; abielu kaudu ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik, hiljem algas sõda Granadaga, 1492.a
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust ...
katedraali pikihoone, 15.-16.saj.). Westminster Abbey katedraalile otsekui pikenduseks otsa ehitatud Henry VII kabel (16.saj.) paistab silma keeruka roidvõlvide süsteemi ja pikalt alla rippuvate päiskividega. Perpendicular Style´le omaseid võtteid on rakendatud nii Oxford´i kui Cambridge´i ülikooli hoonete arhitektuuris (15.-16.saj.) GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL Ajal, mil Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid tsentraliseeritud kuningriigid, valitses Saksamaal feodaalne killustatus. Saksa keiser oli valitud suurfeodaalide poolt ning oma trooni polnud tal õigust pärandada. Vürstid olid oma valduste täieõiguslikud peremehed ning tegid oma valdustes, mida iganes soovisid. Saksamaal oli küll palju jõukaid kaubalinnu teedel tegutsevad röövlijõugud tekitasid aga kaubandusele ning selle arendamisele palju kahju. Et 58
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
