kohale. See asjaolu on mõne uurijad oletusele, et Kreetal võis olla matriarhaalne, st. naiste poolt valitsetud ühiskond. Kuigi enamus asjatundjaid peab sellist oletust alusetuks, lubab Kreeta kunst siiski aevata, et naise ühiskondlik positsioon oli siin märksa kõrgem kui enamuses varastest tsivilisatsioonidest. Ka Kreeta religiooni kohta tuleb oletuslikke järeldusi teha arheoloogia põhjal. Selleks annavad võimaluse toonased pildid ja kujukesed, mis ühenduses võrdlusmaterjaliga naabermaadest ja hilisemast Kreekast lubavad teha teatud järeldusi. Seejuures tuleb silma pidada, et kreetalaste ja kreeklaste näol on tegemist kahe sootuks erinevat päritolu rahvaga. Ka nende uskumused võisid seetõttu küllalt erinevad olla. Samal ajal lubab arheoloogiline leiumatrjal aga oletada, et nagu muudes valdkondades, nii ka religiooni osas langesid kreeklased tugeva Kreeta mõju alla ja võtsid sealt nii mõndagi otse üle
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
harjunud oma elus: haris põldu, külvas nisu, lõikas ja peksis vilja. Kuid kõige raskemat tööd põldude niisutamist ei olnud tarvis teha: hauatagustel põldudel on lõpmata palju kanaleid ja nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks. Need kujutasid mitmesuguste elukutsete esindajaid. Et sealpoolses maailmas tööst vabaneda, oli vaja omada suurel hulgal sääraseid usebtisid. Nende arv ulatus mõnikord kümnetesse ja isegi sadadesse. Nad mahutati erilistesse kastidesse ja asetati samuti hauakambrisse. Vaesemad inimesed, kes ei jaksanud omandada vajalikku
mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on
Euroopasse ja Aasiasse. Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks. Neist sai ainus hominiidide liik maailmas. Elasid puust või mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega. Oskasid tuld süüdata, kasutada ja hoida. Täiustus kivitöötlemise tehnika ja üha tähtsamaks elatusallikaks muutus kalapüük. Kunsti sünd kunstiks olid kujukesed ja koopamaalingus. Tuntuimad kõrgetasemelesid koopamaalingud on Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Arvatakse, et need maalingud seondusid mingite kogukonna jaoks oluliste rituaalidega või nendega pühitseti noori kogukonnaliikmeid täiskasvanuks. On leitud ka kujukesi, tähtsam on Venuse kujuke rõhutatakse pakse ja suuri sootunnstega alasti naistefiguure. Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse.
Narva kultuuri sees on eristatavad 3 regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused peamiselt keraamikas. ·Kammkeraamika kultuur- jõudis Eestisse 4000 ema. Asustused vee ääres. Elamud asetsesid ridamisi veekogu poole, kodade kõrval püstitati ka juba neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid. Küttimise-koriluse õitseaeg. Maeti asulate territooriumile (arvatavasti tähtsamaid isikuid), pandi ka asju kaasa. Valmistati ka ehteid. Kujukesed olid ,,maagilised". ·Venekirveste e nöörkeraamika kultuur- levis u 3000 a ema. Esimest korda hakati maaviljelusega tegelema. Väga laialdane levik maailmas. Asulad olid kohtades, kus oli võimalik harida maad ja karjatada loomi. 1 perekond elas koos. Kalmistud olid rajatud eemale küngastele. Surnud asetati kägarasse (võib eeldada, et surnuid hakati kartma). ·Kivikirstkalme- Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi
Omapäraseks skulptuuriks on ka ratsamonument Bambergi ratsanik mis on seotud kiriku seinaga Kehastab rüütli voorusi Tiibaltarid Uueks nähtuseks gooti ajastu kujutavas kunstis olid 14.sajandi lõpus ilmunud tiibaltarid Algas Saksamaalt aga levis kiirelt naabermaadesse Valmistamise õitseaeg on 15. sajand aga neid on tehtud Eestis kuni 16. sajandini Saksa tiibaltarid kujutasid endast puureljeefide ja tahvelmaalide ühendust, keskossa paigutati puust kujukesed ja reljeefid, külgedele maalingud Tiibaltar käis lahti külgedele, tegemist oli nagu suure kapiga, millel mitu uste paari, maalingud ja puukujud olid nii uste välis- kui siseküljel Tüüpiline tiibaltar oli kolmnurkne kõrgusesse pürgiv, kuid on ka palju ristkülikukujulisi tiibaltareid Veit Stoss Suurim Saksa tiibaltarite meister oli Lõuna-Saksamaalt pärit Veit Stoss kelle suurim töö on Krakovi Maarja kiriku tiibaltar mille kõrgus oli üle ...
1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen
4 tsoon on sotsiaalne tsoon 3,5-7,5 meetrini, iseloomulik esinemisele publiku ees või tähtsamate inimestega suhtlemisele 5 tsoon avalik tsoon Tsoonid erinevad oma suhteloomude polest Isikutevahelisel distantsil 2 funktsiooni 1. suhtetüüpide näitaja 2. sensoorse sisendi regulaator Tsoonid eri maades on erimahulised, need on iseloomulikud P-Am ja P- Euroopale. Isikuuumi uurimiseks on kasutatud kolme liiki meetodeid: 1. simulatsioonimeetod katseisikule antakse mängunukud v kujukesed ja lastakse need paigutada kuhugi ruumi ja lastakse hinnata nende vahelist kaugust 2. laboratoorne meetod katseisikul lastakse tegelikult valida, kui kaugel ta tegelikult teisest isikust seisab ja lastakse hinnata kaugust teise suhtes 3. vaatlus mõõtmisi teostatakse loomulikus situatsioonis, sedasorti uurimused said populaarseks kui videotehnika muutus arenenumaks. Osa uurimusi vaatleb seda isikuruumi
Loss moodustas rituaalse kompleksi, oli standardiseeritud mõõtmetega. On arvatud, et keskhoov oli rituaalsetel kaalutlustel peaaegu kindlates proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus
Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid
· Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal · Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale · Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad · Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale · Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid · Väga armastatud olid ka väikesed savist kujukesed, mida tehti peamiselt Kesk-Kreekas Tanagra linnas Tanagra kujud · Kujud olid väikesed, u. 20 cm, enamasti humoristlikud, valmistatud värvitud terrakotast · Kujud kujutasid olmestseene, naisi, lapsi ja loomi · Olid kujunenud ka tüüpkujud, mida tehti vormide abil kümnete kaupa · Kujudega kaunistasid kreeklased oma kodusid · Küllaltki kõrgelt oli arenenud ka kreeklaste ehtekunst · Iseloomulikud olid väikesed reljeefidega kaunistatud vääriskivid gemmid
ühiskond pikka aega põhijoontes traditsioonilise ilme. Religioon Jumalad. Varasel ajal austasid roomlased erinevaid loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, sisaldades endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Numeneid oli lõpmata palju – igal puul, kivil järvel, loomal jne. Igal majal olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad – laarid – kehastasid esivanemate hingi. Neil oli majas oma nurk, kus seisid nende kujukesed, millele tähtpäevade puhul annetusi toodi. Peale selle oli igal majal oma geenius – maokujuline kaitsevaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele antropomorfsed jumalad, kelle puhul on selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Enamust rooma jumalatest kujutati ette üsna kreekapäraselt neile leiab vaste Kreeka panteonist. Rooma panteoni eesotsas seisis taeva pikse ja tormijumal Jupiter (vastab kreeklaste Zeusile)
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
ainult kujusid. Ka kujutistel oli jäetud nägu häguseks, loomasarv sümboliseeris samuti midagi. On ka erandeid, kus kujutatakse nägu. Hohle Felsi kujul on samuti suured rinnad, kuid pea on väga väike. Saksamaal on leitud ka lõvipeaga meeskujuke. Järgmine paleoliitiline kunst on seotud koopamaalinguga. Selles on teatavad regionaalsed erinevused Euroopas, lõunas peamiselt 14 koopamaalid, idas kujukesed. Lõunas on ka koopaid palju rohkem. Esimene koobas, kust maalingud avastati oli 1868. a Altamira koobas. Koopamaale on tihti avastanud lapsed. Koobaste vanus on vähemalt 15 000 aastat. Altamira koopad on kõige tuntumad. Peamiselt kujutati loomi, eriti piisoneid. Osa laes, osa seintel. Omaaegsed kunstnikud olid väga osavad, sest üksikute joontega andsid edasi nii looma kuju kui ka olemuse. Kasutati erinevaid värve (punane, ooker, süsi, muld). Edasi on antud ka ruumilist efekti
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Maalikunst. Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalingutega, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust - jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad, ning usutalitlusi. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates
arheoloogia., üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha. Lossiesine plats -lääne hoov, ja keskne hoov. Põhja-lõuna suures ja sarnased mõõtmed.Ritualiseeritud standard on taustaks olnud. Loss jaguneb 2 tiivaks : läänetiib mis jööb keskhoovi ja läänehoovi vahele, 2 alajaotus: magasinid, toiduainete laod, suurtes anumatest toidusained.Ulatuslikud toiduainete varud.loss korjas kokku neid. Selle kõrval laohoonete ja keskhoovi vahel olid kultusruumid, leitud kujukesed jen , ka troonisaal kuulus sinna, kus siseneti põhjapoolsest keskhoovi osast, eesruumi ja mindi trooni saali kus oli paremat kätt troon ja trooni vastas oli rituaalne bassein.Evans arvas et minos oli kuninga tiitel arvas et see on tema troon. On leitud ikonograafiline positsioon inimene keskel ja greifid keskel , on naine troonil.Preestrinna kes täitis oluliseid rituaalne, vb oli ka kuningas kuninga trooni saali pole leitud võis olla ülemistel korrustel aga neid pole leitud
vaatepildid üsna tavalised, keisririigi hiilgust pidi ju kõikjal kuulutama. Selline rikkuse esile toomine oli kopeeritud teistelt sel ajaloolisel rajal, tavaliselt lammutati eelkäijate aiad maha, säilitades samal ajal mägede, vee ja imede ideid. Üks unikaalsemaid ja meelelahutuslikumaid varastest aedadest oli rajatud keiser Yangdi poolt. Tema suur park ehitati ümber perioodil 604-618. a Sui dünastia ajal. Seal olid pirnipuud kaetud talvel siidililledega, 11 jalga kõrged mehaanilised kujukesed purjetasid paatides piki ehitatud kanalit, esitades mitmeid stseene Hiina ajaloost, ning ujuvad lootosed segunesid vee peal kunstlike lilledega. Sellised aiad said keisririigi valitsejate show-paikadeks, kuigi need hävitati järgmiste keisrite poolt. Piisavaid teateid hiina maastikukujunduse vormilistest elementidest - paviljonidest, tiikidest, kividest ja puudest ilmub alles Liu Sung dünastia ajal (420-479) Nankingis. Seal esindasid nad
peksis vilja. Kuid kõige raskemat tööd põldude niisutamist ei olnud tarvis teha: hauatagustel põldudel on lõpmata palju kanaleid ja nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks. Need kujutasid mitmesuguste elukutsete esindajaid. Et sealpoolses maailmas tööst vabaneda, oli vaja omada suurel hulgal sääraseid usebtisid. Nende arv ulatus mõnikord kümnetesse ja isegi sadadesse. Nad mahutati erilistesse kastidesse ja asetati samuti hauakambrisse. Vaesemad inimesed, kes ei jaksanud
näitab ja seletab: «Kas te ei leia näiteks, et see bareljeef on tehtud haruldase osavuse, maitse ja kannatlikkusega? Vaadake ometi seda sambakest! Kas olete kuskil kapiteelil leidnud nii õrnu, niisuguse armastusega nikerdatud lehti? Vaadake, siin on kolm Jean Maillevini kõrgreljeefi. Nad pole küll selle suurvaimu parimad teosed, siiski näoilme naiivsus ja õrnus, pooside ja riidevoltide rõõmus graatsia, kogu see sõnulseletamatu sulnidus isegi kõigis puudustes teevad need kujukesed õige elavaks ja peeneks, vahest liigagi. Kas te ei leia, et see on ääretult huvitav?» «Muidugi huvitav!» ütles preester. «Kui te veel kabeli sisemust näeksite!» jätkas poeet sõnaohtra innuga. «Igal pool raidkujud! Ja nii palju kui lehti kapsapeas! Apsiid on aga nii jumala meelepärane ja imeväärne, et ma kuskil midagi sarnast pole näinud!» Dom Claude ütles vahele: «Teie olete siis päris õnnelik?» Gringoire vastas tuliselt: «Ausõna, jah
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
