Korrosioonikaitse ehituses Kaur Tuvikene Kõrghoone Sõpruse pst. 222 Korrosiooni ilmingud: · Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldu...
METALLIDE KORROSIOONIKAITSE VÕIMALUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp KORROSIOON • Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua...
Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Kristen Volkov KBp-12 VKHK Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub suurel määral niiskusest. Terase kokkupuutumine õhuga, mille suhteline niiskus on ligikaudu 60%, põhjustab korrosioonilaikude teket. Kui õhu niiskustase jääb vahemikku 60 kuni 100%, on korrosiooni areng märksa kiirem. Õhuniiskuse hoidmine tasemel 45-50% kaitseb raudmetalle korrosiooni eest. Suhteli...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONIKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2013 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 3 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID 4 3. KORROSIOONIKAITSE 5 4. KORROSIOONITÕRJE 5 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 6 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE 6 7. KOKKUVÕTE 7 8. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni tulemusena
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud ve...
Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu. Elektrienergia muundub keemiliseks energiaks.Endotermiline protsess. Katood (-)Elektrood, millel toimub redutseerumine, tekitatud elektronide ülejääk. Anood (+)Elektrood millel toimub oksüdeerumine, tekitatud elektronid puudujääk . Elektrolüüs sulatatud soolades: Sulatatud elektrolüüdi korral - katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Ko...
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad
Võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes Reaktsioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses Toimub kahe omavahel seotud reaktsioonina Vase korrosioon Korrosiooni kiirus Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia.org/wiki/Corrosion http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.corrosionclinic.com/types_of_corrosion/galvanic_corrosion.htm
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad
8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · Cu + H2O = · Mg + FeCl2 = · Zn + H2SO4 = METALLID II 1. Raua leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi peegeldusvõimet ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Millised on tähtsamad vaseühendid? 4. Iseloomusta kõrgahjuprotsessi tooraineid. 5. Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. 6. Mis on amalgam? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda pikemalt koos näidetega kolme omadust. 8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · K + H2O = · Hg + HCl = · Na + ZnCl2 =
NO2). Enne õhkupaiskamist juhitakse heitgaasid läbi seadme, mis on kaetud katalüsaatorkihiga (plaatina v plaatinametallid). Katalüüsi tagajärjel muutuvad heitgaasid ohututeks või vähem ohtlikeks. · Elusorganismides Elusorganismides toimivad nn biokatalüsaatorid ensüümid. Nendel on väga oluline roll eluslooduses kulgevate protsesside juhtimisel ja tasakaalustamisel. · Metallide korrosioonikaitse Negatiivsed katalüsaatorid e. inhibiitorid võimaldavad ebasoovitavaid reaktsioone tugevasti aeglustada. Inhibiitorite üheks kasutusalaks on metallide korrosioonikaitse, nt raua korrosiooni inhibiitorid on fosfaadid ja urotropiin. 17) Mis on inhibiitor? Inhibiitor aine, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust (nn negatiivne katalüsaator). 18) Mis on ensüümid? Ensüümid - kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad
• Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall. • Värvus varieerub hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike. • Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 2 Al + 3 H2O → Al2O3 + 3 H2 • Alumiinium reageerib tõepoolest kiiresti õhus oleva hapnikuga. • Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga 4Al + 3O2 --->2Al2O3 • Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2 Alumiiniumi kasutusala
Tartu kutsehariduskeskus Iseseisev töö Müüritööd Tartu 2009 Krohvimine Aluspind peab olema stabiilne, kuiv, puhas ning mitte külmunud. Enne krohvimistööde alustamist tuleb aluspinnalt eemaldada lahtised osakesed, värvijäänused ja tolm. Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega
· pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni selgitamine ja tingimuste võrdlus; korrosiooni kahjulikkus ja korrosioonikaitse võimalused. Korrodeeruvate metallide paarist oksüdeeruva metalli leidmine, vastavate elektronvõrrandite koostamine 5. Metallide saamine maagist, redutseerimise põhiviisid (särdamine, aluminotermia, karbotermia), vastavate võrrandite eristamine ja koostamine. 6. Metallide ja nende ühendite energeetiline efekt: · korrosioon on eksotermiline protsess ja toimub isevooluliselt; · metallide redutseerimine ühendist on endotermiline protsess, metallide
oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Rahvakeeles rooste 2 Kas raud on korrosioonikindel? Raud ei ole korrosioonikindel. Rauale tekib rooste kõrgemal temperatuuril ja niiskes keskkonnas. Fe2O3. Roostetada võivad näiteks aiatööriistad, naelad ja muud rauast esemed. Kuidas rauda roostetamise eest kaitsta?
ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena muudab värvi paksemaks ja aitab pigmenti kokku hoida, tsinkoksiid võitleb mädaniku ja hallituse vastu jne. 10.klass
tundmine, metallide metallurgilised ja keemilised protsessid keevitamisel, tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, teadmised mõõtetehnikast ja tolerantsidest, põhiteadmised elektrist ja elektrotehnikast, keevitusreziimide valimine, keevitusservade ettevalmistamine mehaaniliste käsitööriistadega, keevitusmaterjalide markeerimine ja valik, keevitusgaaside omadused, markeerimine, valik ja käsitsemine. Lisaoskused ja -teadmised: keevisliidete korrosioonikaitse meetodid, lukksepatööd, jootetööd, kutsealane terminoloogia inglise keeles I, II. Isikuomadused ja võimed: loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, visuaalne mälu, kontsentreerumisvõime, kohanemisvõime, keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus, koostöövalmidus, vastutusvõime, teenindusvalmidus, suhtlemisvalmidus, õpivõime, õpivalmidus, füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, hea nägemine, ohutaju.
F, seega miljondik faradit, ja ka nanofaraditesse, mis on sellest veel tuhat korda väiksem 3 ühik, 1nF = 10-9 F. Signaaliahelates on suurused veelgi väiksemad, näiteks pannakse võimendi sisendisse tihti 1 F või isegi 100 nF suurune kondensaaator. On ka mitmefaradisi kondensaatoreid. Neid kasutatakse põhiliselt vähest voolu tarbivate skeemide, näiteks kella mikroskeemide, veeboileri korrosioonikaitse lülituste ja muude seadmete varutoite allikatena. 4 Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult
(kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Metalli kaitsmine teise metalli kihiga Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Tsinkimine Tööstuslikult on tsinkimine kõige odavam tõhus korrosioonikaitse meetod. Sõltuvalt metoodikast on rakendusel elektrivool jõuga kas 100 või 70 A, ning voltaaz on tüüpiliselt 120 V või 400 V. Lahus: ZnSO4 / ZnCl2 / Ortofosvorhape / +/- Sooda (Na2CO3) Soodas olev naatrium hakkab igal juhul tsinki välja tõrjuma, seega vabaneva tsingi hulk ajavahemikus on suurem. Samas sooda ei võimalda ühtlase tsingikihi tekkimist. Kiire kergtsinkimine tähendab nüüd sooda kasutamist lahuses, amperaaz hoitakse
Isobutanool mahu% max 10 Tertsiaarne butüülalkohol mahu% max 7 Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 2. Mootoriõlid * Triboloogia -> Hõõrdumine -> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon. * Adhesioon. * Erosioon. * Pindväsimus. 2.5 Määrdeainete liigitus * Mineraalsed Põlevkivi, kivisüsi. * Orgaanilised Taimsed-, loomsed rasvad: Raps, searasv, seapekk.
värvimisjärgseid viimistlus- ja hooldustöid. Automaaler tunneb värvimistöödel kasutatavaid materjale ja neile esitatavaid kvaliteedi- ning ohutusnõudeid. Ta tunneb korrosioonikaitset ja -tõrjet ning mürasummutamistehnoloogiat. Ta valdab värvisegamise ja värvimise tehnoloogiat ning oskab käsitseda vastavaid töövahendeid ja seadmeid, samuti oskab ta hinnata värvipindade kvaliteeti. Automaaler peab: tundma auto värviettevalmistustööde, värvimise ning korrosioonikaitse ja -tõrje tehnoloogiaid ning vajalikke töövahendeid ja -seadmeid; tundma ettevalmistustöödeks, värvimiseks ja viimistluseks vajalikke materjale ning oskama neid säästlikult ja ohutult kasutada; oskama selgitada autokerede või nende osade värvimise vajadust; oskama hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja värvimistööde mahtu ning kavandada nende järjestust; teadma kasutatavate autovärvide klassifikatsiooni, markeeringut ja omadusi;
3) Milliseid tingimusi on vaja, et metal korrodeeruks? õhuhapniku juurdepääs, niiskus 4) Nimeta korrosiooninähte metallidel. Rooste, hõbeda tumenemine, vask muutub hallikasroheliseks. 5) Kuidas liigitatakse korrosiooni? Milline erinevus neil on? Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdilahuses, aga keemiline toimub vahetult oksüdeerijaga kõrgel temperatuuril ja kuivas keskkonnas 6) Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Metalli kaitsmine emaili, värvi või lakikihi avil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga(nikli, kroomiga, tina, tsingikihiga) Cu + k. HNO3 Cu(NO3)2 + H2O + NO2 Metalli reageerimine kontsentreeritud happega Metall tõrjub välja vesiniku ning moodustab soola Tasakaalustamine jääb toimumata SOOLAD Ühendid mis koosnevad metalliioonist ja happeanioonist. Jagamine:
ette (näiteks, katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. · Poldid · Needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti .
korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti
viimase põlvkonna autodele (autodele, millel on elektrooniline turvasüsteem). On oluline, et sõidukitel oleks hea kiire reaktsiooniaeg, isegi madalatel temperatuuridel. Sellepärast on oluline lisa manööverdamisruum keemistemperatuuridel. Vedeliku omadused: - Äärmiselt madal viskoossus, isegi väga külmades tingimustes - Kõrge keemistemperatuur (mõlemad, nii kuiv kui ka märg) - Ei mõjuta tihendit - Annab hea korrosioonikaitse Toote spetsifikatsioonid: FVMSS 116 DOT 4 SAE J1703, ISO 4925 Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 1,035 Viskoossus temperatuuril -40°C, mPa.s 855 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 2,70 Leekpunkt PM, °C 150 Keemispunkt (tagasivool), °C 260 Märg keemistemperatuur, °C 184
1.Metallide füüsikalised omadused Ühised ● Tahked ● Läikega ● Head soojusjuhid ● Head elektrijuhid-Sest metallidel on poolvabad elektronid ● Plastilisus ● Ei lahustu Erinevad ● Kõvadus ● Sulamistemperatuur ● Tihedus ● Magnetilised omadused NB! Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + ...
Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. P...
· Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbersulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. · Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peagu üldse. Klaasi korrosioon · Klaasile tekib SiO3-me kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuse eest. · Klaasivahele jäävas vees lahustuvad aga NaOH, mille vastu SiO3 ei saa ja see kahjustab klaasi. Moodne korrosioonikaitse · Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, (Katoodkate ja Anoodkate). · Metalli värvimine, õlitamine või emailiga katmine. · Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. · Erinevad tehnoloogiad. Nt. VCI ( Volatile/Vapour Phase Corrosion Inhibitor ) ehk lenduv korrosiooni inhibiitori tehnoloogia, mis kaitseb töötlemata metalli korrosiooni/oksüdeerumise eest. · Korrosioonitõrjevaha. · Korrosiooni inhibiitorid ehk mürgid. · Elektriline kaitse. · Protektorkaitse.
) reageerimisel metalliga. 4Al +´3O2 = 2Al2O3 *Elektrokeemiline korrosioon – kõige levinum korrosiooni liik. Võib esineda niiskes õhus, maapinnas, vedelates keskkondades. Toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub(hävineb). Korrosioonikaitse *Korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras *korrosioonikindlad metallkatted – kroomimine,nikeldamine,tsinkimine jne *mittemetalsed kaitsekihid- värv,lakk,email,õli jne *protektorkaitse-kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. *korrosiooniinhibiitorid *inhibiitor-aeglustaja.
pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm. Neelude alused ja murdekohtade alused tuleb lahendada vastavalt "Rannila" katusepleki ja valtspleki paigaldusnõuetele (aluseks tihe laudis). Korrosioonikaitse. Terasplekk on kaetud Pural pinnakatte värviga. Kinnitusvahendid. Kinnitus olemasolevatele ja lisaks paigaldatud puitroovide külge tehakse "Klassik S" katusekattel roostevabade A2 kruvidega. Kinnitused tehakse läbi spetsiaalselt jäetud kinnitusriba kaudu. Kinnitusklambrite arv lehtterasest valtsplekiosas: katuse nurga osa 1x1m klambreid 8tk./m2; katuse servaosadesse ja räästaosas 1m laiusel ribal 8tk./m2; ülejäänud katuseosas (keskosas) 6tk./m2. Katuseviilul tuleb kasutada
Ostjaid meelitatakse vaid madala hinna- ga. Tänapäevane antifriis Teine segadust tekitav sõna on antifriis (ingl k antifreeze külmumisvastane), mis oli nõu-kogude ajal ebaõnnestunult kasutusele võetud jahutusvedelikuks ka- sutatava baasaine monoetüleenglükooli (ilma manusteta jahutusvedeliku) nime- tus, mis kaitses ainult külmumise vastu. Seda kasutati enamasti sõjatööstuses ja põllumajanduses, kuna polnud piisavalt vastavaid korrosioonikaitse manuseid. Tänapäevaseid antifriise ei tohi segi ajada nn vene kunagiste «antifriisidega». Läänemaailmas nimetatakse jahutusvedeliku kontsentraate sõnaga «antifreeze» 15 või «antifreeze/engine coolant» ning valmis jahutusvedelikke nimega «engine coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon.............................................................................................................5 Kaitse korrosiooni eest............................
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad
muutuvad ioonideks. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge
· Vedelike vastupidavus "kägistamisele" · Vastupidavus temperatuuri kõikumistele · Vastupidavus hapendumisele · Minimaalne kokkusurutavus · Diiselefektiks · Minimaalne vahutavus · Minimaalne termiline paisumine · Kõrge keemispunkt ja madal aurustumisrõhk · Suur tihedus · Hea soojusjuhtivus · Halb elektrijuhtivus · Madal hügroskoopsus · Mittesüttivus · Kõrge korrosioonikaitse · Minimaalne vaikude moodustumine · Kokkusobivus ja vahetatavus teiste vedelikega · Sette moodustamine · Kasutajasõbralikkus · Vastavus ökoloogia nõutele · Hind ja kättesadavus 11. Hüdropumbad. Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumala...
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Raudbetoon 7. Mis on monteeritav raudbetoon ja tema eelised/puudused monoliitse ees? Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme),
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask........................................................................................
7. Aine, mille saamiseks kasutatakse elektrolüüsiprotsessi. 8. Korrosiooni kiirust soodustav tegur. 9. ,,Oxygenium" ehk ................ . 10. Elektrood, millel toimub redutseerumine. 11. Korduvlaetav keemiline vooluallikas. 12. Protsess, mille käigus aine laguneb elektrivoolu toimel. 13. Laenguga aatom. 16 14. Looduses toimuv redoksreaktsioon. 15. Negatiivse laenguga ioon. 16. Korrosioonikaitse võimalus. 17
.................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. .............................
hüdrosüsteemi kogumahust tuleb töövedeliku kasutamisel arvestama töövedelik vahetada. tootjapoolsete nõuetega. Vett saab õlist eraldada separaatorite ja tsentrifuugide kasutamisega süsteemi töötamise ajal (seda peamiselt suurtes süsteemides). 34 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud Kõrge korrosioonikaitse Mida suurem on töövedeliku viskoossus seda suurem on ka rõhu langus filtril Pumpade, ventiilide, mootorite ja (p). Suurema viskoossusega töö- silindrite valmistajad kasutavad vedelike kasutamisel vajatakse suure- komponentide testimisel mineraalõli, maid filtreid.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: · suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. · suurem on ta redutseerimisvõime; · raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2
aknaava vahelaepaneel rõduplaat seinapaneel seinapaneel 3. MONTAAŽITÖÖD 43 Santehnilised kabiinid kaaluga ca 2 t (vaanituba ja WC) monteeritakse tervikuna. Valamud, radiaatorid jmt monteeritakse hiljem montaažipüstoli abil. TARIDETAILIDE KORROSIOONIKAITSE Taridetailid võib korrosioonitõrje eesmärgil: värvida lakkida katta plastmassiga või tsinkida (sissekastmisega, galvaaniliselt (elektrolüüs), metalliseerimisega (pihustades sulatsinki terase pinnale). 3.5 METALLKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ KASUTUSALA EELISED 3.5.1 TÖÖSTUSHOONETE MONTAAŽ T E R A S S S A M B A D TÄISSEINALISED SÕRESTIKSEINALISED
merevee kloriididest..., 5.külmumise sulamise mõju, 6.keemilised mõjurid. Rühmade siseselt on klassid jaotatud kuivadest oludest veega küllastunud oludeni. Nt XC2-märg harva kuiv, isel vundamente. Vastavalt keskkonnatingimustele määratakse betooni minimaalsed tugevusklassid. 18. Betoonkaitsekiht ja selle määramise kriteeriumid Betoonkaitsekiht on kaugus armatuuri pinnast kuni betooni lähima pinnani. Kaitsekiht peab tagama: a) armatuuri piisava korrosioonikaitse, b) betooni ja armatuuri vaheliste nakkejõudude ülekandmise, c) konstruktsiooni piisava tulepüsivuse Korrosioonikaitse sõltub armatuuri ümbritseva püsiva leeliskeskkonna olemasolust, mis saadakse kvaliteetse betoonikihi küllaldase paksusega. Kaitsekihi paksus c sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus, agressiivne keskkond, s.h. kokkupuude mereveega ja konstruktsiooni valmistamise kvaliteedist. Kaitsekihi nimipaksus
· Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 44. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? · Korrosioon on metalli soovimatu oksüdeerumine. · Korrosioonikaitse võimalusi: 1) metalli värvimine, lakkimine; 2) metalli katmine korrosioonikindala metalli kihiga; 3) elektrokeemiline kaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga; 4) inhibiitor korrosiooni aeglustaja. 45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? · Pindpinevus e pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. · Pindaktiivsus on aine võime vähendada
o Hõõrdumise vähendamine, o Töödeldava detaili jahutamine, o Vähendab tööriista kulumist (2.5x) stabiilsus mõõtmetes. o Keskkonna kahjulik. o Kulukas (maksumus, ladustus, segamine, jne)) Liigid o Jagatakse kaheks : vees lahustuvaks (Hea jahutus, Mahapestav, Lõhn/bakterid, Instrumendi eluiga, töötlustulemus, Utiliseerimine) vees mittelahustuvaks (Pinna kvaliteet, Instrumendi eluiga, Korrosioonikaitse, jahutusvõime) o Vees mittelahustuv on paremate määrivate omadustega, vees lahustuv aga paremate jahutavate omadustega. Vees lahustuv jahutusvedelik o Kasutatakse pind-aktiivset lisandit, et segada õli baasil vedelik veega. Lisaks mineraal- ja õlile võib olla lisatud rooste -, bakteri ja vahu vastast ainet. o Emulsioon – lisatakse väike osa emulgaatoreid, antiseptikuid jt komponente mineraalõlile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
