aatomeid. Tekkiv vesinikperoksiidi kasut oksüdeerimisel. · Kloroplast - fotosüntees Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: · genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nukleiinhaped säilitavad pärilikku info. Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni · kapsiid (valgud) - kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Kapsiid ja ümbris on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgud, mis käituvad signaalidena. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etapiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2
mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Põhjuseks nt vead mitosis v meiosis. 36. Viiruste ehitus. Biologilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Ühelgi neist pole rakulist ehitust. Enamus keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Sisaldab kas RNAd või DNAd. Peremeesosakesest väljaspool ümritseb genoomi valguline kapsiid, mõnel veel ka ümbris. Väikestel viirustel 3 geeni, suurematel üle 200. Sisaldab 3 tüüpi geene: 1)struktuurgeenid sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks, enamik neist kapsiidi või ümbrise koostises 2)replikatsioonigeenide põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3) regulaatorgeenidelt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 37. Viiruste paljunemine.
Tuumake puudub Tuumake olemas Puuduvad raku organellid, v.a Olemas palju rakuorganelle ribosoomid Viirused Sarnasused elusorganismidega: 1. Olemas pärilikkusaine (DNA ja RNA) 2. Aja jooksul muutuvad ja arenevad Miks ei sarnane elusorganismidega: 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemine (vajab peremeesorganismi) Viirust ümbritseb valguline kapsiid, mille sees on pärilikkusaine. Lüütiline tsükkel viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab seal end paljundama/juurde sünteesima ja tekivad valgulised osakesed, viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm. Lüsogeenne tsükkel viiruse genoom (pärilikkusaine) lülitub peremeesraku genoomiga ja see võib püsida seal inaktiivse viirusosakesena pikka aega ning
bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etappiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2
translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest et: viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama. EHITUS: Kui rakkudes esineb nii DNA kui ka RNA molekule, siis iga viirusosakese sisemusest leiame vaid üht tüüpi nukleiinhapet. Eristatakse DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruste võib olla üks või mitu RNA molekuli. Viirusosakese genoomi ümbritseb valguline kapsiid. Mõnedel on sellest väljaspool valkudest ja lipiididesr koosnev ümbris- enamasti moodustunu peremeesrakku ümbritsenud membraanist, kuid sisaldab ka viirustele omaseid valke. Kapsiid ja ümbris on enamasti kaitseks, kui osa aitab kinnituda peremeesrakule ja lagundada selle ümbriseid. PALJUNEMINE: DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas
Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retrovirus ehk RNA-viirus. HIVi genoom on veidi alla 10 kb suurune.
bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: · genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni · kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etappiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2
bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA.
bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA.
Vastavate mutatsioonide tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. 32. Viiruste ehitus. Enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga, keerulisemad on bakteriofaagid. Viirusosakeste seest leiab ainult ühtetüüpi nukleiinhapet. Vastavalt DNA (DNAviiruste koostises on vaid üks DNA molekul, lineaarne või rõngas) või siis RNA (RNA viiruste ehituses võib olla mitu RNA molekuli) Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid, selle korrapärane kuju annab viirusele kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole lipiididest koosnev ümbris, mis enamasti moodustunud peremeesraku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. 33. Viiruste paljunemine. DNA viirused: (näide bakteriofaag T2 näol) 1)Viirus kinnitub rakule(kinnitusfiibrite abil) 2)Sabandi koostises olevad valgukestad lagundavad rakukesta ja membraani.
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
• Anafaas – Kromosoomid tõmmatakse pooleks • Telofaas – moodustuvad tuumamembraanid, moodustub neli tütarrakku 18. Kliiniline surm ja bioloogiline surm • Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit • Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub 19. Viirused a) Ehitus • Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul) I. Lüütiline tsükkel • Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub II. Lüsogeenne tsükkel • Viirus paljuneb koos peremehega d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse?
homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud Heterotroof organism, kes saab oma mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Hingamisahel mitokondri sisemembraanide Karikloode (gastrula) enamiku loomade (ka harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
Kui areneb välja gametotsüüt, ja sääsk imeb sellist verd, siis sääseks toimub gametotsüdide areng gameetideks ning toimub viljastamne,arenebsügoot, ookineet, mis siseneb soolde ja kasvavad. Vabanevad sporosoiidid ja migreeruvad sääse süljenäärmetesse. DNA viiruse elutsükkel. Siseneb rakku (valk laguneb, vabaneb DNA), DNA transkrisptsioon (et valgu toota) ja replikatsioon. Uus viirus partikkel uutst valkudest ja replitserunud DNA-st. DNA ja RNA viiruste ehitus. DNA-ümbris, kapsiid,valk,DNA RNA- ümbris, kapsiid,valk,RNA Viiruse katte moodustumine. Viiruse kate võetakse rakust väljudes kaasa (kodeeritud eelneavlt viiruse poolt) Esalt ER ja siis võetakse Golgi kompleksist Inimese immunodefitsiitsust põhjustava viiruse märklaudrakud ja rakkudele seostumise retseptorid. Makrofaagile kinnitumiseks on beeta kemokiini retseptor (CCR5), T-helperitel on alfa kemokiin retseptor (CXCR4) Viiruste erinevad rakku tungimise mehhanismid.
Vastuargumendid Neil on tunnused mis lähendavad neid elusorganismidele: 1. Valkude ja nukleiinhapete olemasolu 2. Muutlikus (eriti RNA -viirused). 3. Evolutsioneerumine 4. Rekombineerumine see seletab miks loomade viirused on muutunud inimesele tõvestavaks. Viiruste ehitus: Viirustes eristatakse 4 tüüpi elemente: 1. Nukleiinhape (NH) kas RNA või DNA (mõlemad korraga ei esine) 2. Valguline kate ehk kapsiid ülesandeks NH kaitsmine. Lihtsamatel viirustel ongi need kaks elementi! 3. Superkapsiid sisaldab endas nakatunud ja hävitatud raku membraani elemente. 4. Superkapsiidist väljaulatuvad valgud ja ensüümid. Viiruste pärilikus aines saab esile tuua 3 tüüpi geene: 1. Peremeesraku elutegevust mõjutavad geenid. 2. Viiruse nukleiinhappe kordistumist mõjutavad geenid. 3. Geenid, mis määravad viiruse struktuurvalkude sünteesi.
Bakteriofaagi ehitus on keerulisem kus me võime eristada päist, kaelust ja sabandit. Kui rakkudes esineb nii DNA kui ka RNA molekule, siis iga viiruseosakese sisemusest leiame vaid ühte tüüpi nukleiinhapet. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib olla kas üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi kapsiid. Kaspiidvalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosneb ümbris. See on enamasti moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neist aitab aga viiruseosakestel peremeesrakule kinnituda ja selle ümriseid lagundada.
vedelikuga ja turses Kops, maks, magu, südameväliskest, pleura liigveresed ja turses KENNELKÖHA Ikosaeedriline EHK KOERTE TRAHHEOBRONHIIT Põhjustaja: Adenoviridae Ilma lipiidse ümbriseta Mastadenovirus Koerte adenoviirus-2 Kaheahelaline DNA- viirus Virioni kapsiid koosneb kapsomeeridest, milles on heksonid, mis moodustavad võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist tonsilliit farüngiit, mille tippudes on trahheiit, pentonid
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
Pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime. 37 Ehitus. Kui rakkudes esineb nii DNA kui ka RNA molekule, siisiga viirusosakese sisemusest leiame vaid üht tüüpi nukleiinhapet. Eristatakse DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruste võib olla üks või mitu RNA molekuli. Viirusosakese genoomi ümbritseb valguline kapsiid. Mõnedel on sellest väljaspool valkudest ja lipiididesr koosnev ümbris- enamasti moodustunu peremeesrakku ümbritsenud membraanist, kuid sisaldab ka viirustele omaseid valke. Kapsiid ja ümbris on enamasti kaitseks, kui osa aitab kinnituda peremeesrakule ja lagundada selle ümbriseid. Paljunemine. DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Viroloogid aga elusaks. Tõendid, et viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. viirustel on üliväikesed mõõtmed. 4.puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Viirused on elusad? : 1. Viirustes on erinevad valgud ja vähemalt üks nukleiinhape. 2. viirustele on omane muutlikus. 3. Viirused evolutsioneeruvad. Viirusosakese ehitus : * sees on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid * mõnedel viirustel on ka superkapsiid, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
