TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kared...
Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%] mi jääk sõelal i [g], m kogu proovi mass [g], ai osajääk sõelal i [%] 4 mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6. Li = 100 - Ai [%]
Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega
kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal. Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa. Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8. Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused kahandatakse kord-korralt iga rea lõpus põhja külge. Edasireal kootakse
kümmekond kilomeetrit · Oletatakse, et tuum on kaetud koorikutaolise võrdlemisi õhukese kihiga · Komeedi kuju mõjutab ka Päikese magnetväli Meteoor · on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks · Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem · Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks · Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s · Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult · Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba · Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis
Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...
võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Mõõdetud joone pikkus d saadakse valmiga d=20(30,50,100)n+jääk, kus n on tagumise mõõtja käes olev mõõtevarraste arv ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnurk, vertikaalnurk
Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000 Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised.
105-110º C 24 tundi. Liiva niiskusesisalduse valem on Antud valemis m- liiva mass loodusliku niiskuse puhul(g) ja m1 kuivatatud liiva mass(g) 4.5 Liiva terastikuline koostis Kaks kilo liiva sõelutakse sõeltel (sõela avad 8 ja 4 mm). Jäägid kaalutakse ära(m8 ja m4) ning arvutatakse välja kruusaterade hulk liivas(a8 ja a4). Kasutatakse järgmisi valemeid m4 m8 a 4= 100 ja a8 = 100 m m Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m proovi mass(g). Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda läbi sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm. Sõelad pannakse üksteise otsa ja sõelutakse 5 minutit. Kaalutakse ära jäägid, mis sõeltele jäid. a) Osajääk ai %-des sõelal i: mi ai= 100 %
Osa A. Tabel 1. xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 2041,23 3 1 3 9 1864,51 4 1 4 16 1779,15 7 1 7 49 1535,07 8 1 8 64 1457,71 10 2 20 200 2617,98 13 3 39 507 3302,74 15 1 15 225 972,19 20 2 40 800 1370,78 22 2 44 968 1169,34 24 1 24 576 491,95 27 1 27 729 367,87 ...
2011 Diskreetne Matemaatika Eksam 1. Mis on graafi värvimise ülesanne? Mis on kromaatiline arv? Joonistada mõni näide. Mis on kromaatiline arv 2 aluselisel graafil? Mis on täieliku graafi kromaatiline arv? 2. Hulgateooria mõiste sümmeetrilise vahe kohta. Taandada sümeetriline vahe cantori normaalkujuks. Kas see täielik normaalkuju on minimaalne? Taandatud? Täielik? Mis on sümmeetrilise vahe matemaatilises loogikas? 3. Avaldis (x1x2x3x4) = Mingi konjuktiivne funktsioon (ei mäleta) 1. Leida minimaalne DNK 2. Leida taandatud KNK 4. Funktsioon (x1x2x3) = E(0,2,5,6,7)1 1. Leida täielik KNK 2. Leida shannoni arendus DNK x2 järgi. 3. Leida tuletis x3 järgi. Jääk ära näidata minimaalsel kujul.
Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal.
määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 4Mida nimetatakse meteooriks, mis on meteoriit. Meteoor ehk langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Meteoriit aga on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägitake siis, kui mõni neist kehadest on piisavald
Rahavood finantseerimisest Väljamakstud dividendid -30 000 Kapitalirendi pikaajaline kohustus 32 910 Ülekursi muutus -900 Aktsiakapitali muutus 6 000 Rahavood finantseerimisest kokku 8 010 Kokku ettevõtte rahavood 186 333 Rahajäägi muutus Kassa ja pangakonto jääk 01.01.2010 191 333 Kassa ja pangakonto jääk 31.12.2009 -5 000 Rahajäägi muutus kokku 186 333 Omakapitali muutuste aruanne Aktsiakapital Ülekurss Koh.Reservkapital Eel.per.jaot.kasum Saldo 01.01 400 000 80 000 40 000 40 000
1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja int...
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega. Seejärel tiitrida seda soolhappelahusega, ...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
SÕNAD! täiteaine-aggregate Sideaine-binder Toornafta-crude oil Bituumen(põhja-A)- Bituumen mujal maailmas-bitumen Pressitud killustikkate-macadam Osake-particle Maardla-mineral deposit Puhastatud, rafineeritud jääk- a Regined residue Defineeri sõnad? Asphalt-“Asphalt” is a dark brown to black, highly viscous, hydrocarbon produced from petroleum distillation residue. This distillation can occur naturally, resulting in asphalt lakes, or occur in a petroleum refinery using crude oil. Slurry-Slurry seal involves a creation of mixture of asphalt emulsioon and fine crushed aggregate that is Spread on the surface of a road chip seal-Chip seal involves spraying the road surface with asphal emulsions followed by crushed rocks or gravel Heat island-The term "heat island" describes built up areas that are hotter than nearby rural areas.
Elundkond Elundid Ülesanded Katteelundkond Nahk Kaitse, tunnetamine, süntees(B- ja D vitamiin), vee ja soojuse regulaator. Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist ...
määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 3. Meteoorid. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Taevast üle vilkastavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 tunni jooksul, mõnel ööl võib ulatuda ka sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb
hinnangul jääb see ligikaudu 2009. aasta keskele. Taastumist on takistamas peamiste sektorite kasvutempo oodatust kiirem ja ulatuslikum pidurdumine. Täiendavat ettevaatlikkust on sisendamas riigieelarvega toimuv, samuti kontaktid Eesti ettevõtetega, mis viitavad tuntavale jahenemisele mitmetes sektorites. Kui eelmisel aastal kasvas eluasemelaenude jääk esimese kvartaliga 5,9 miljardit krooni, siis tänavu 3 miljardit krooni. Seega on kolme kuuga laenatud eluaseme soetamiseks ligi poole vähem kui eelmisel aastal. Tegemist on päris kiire pöördega laenuaktiivsuses. Seda kõike on ilmestamas ka üldine kinnisvaratehingute statistika. Tarbimislaenude statistikat vaadates hakkab silma veelgi ulatuslikum aktiivsuse langus. Kui möödunud aasta esimese kvartali jooksul suurenes
Reaktsioonisegu jahutatakse 100C-ni ning lisatakse 0,06 mooli atsetofenooni lahust 15 ml eetris. Kolbi soojendatakse seni, kuni eeter keeb. Kolb jahutatakse, reaktsioonisegule lisatakse mõned tükid jääd ning lisatakse 10&%-list HCl lahust, kuni tahke osa lahustumiseni. Eetrikihid eraldatakse ja veekiht ekstraheeritakse u 20ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ja pestakse 5%-lise Na2CO3 lahusega. Eeter eemaldatakse rotatsiooniaurustil , jääk destilleeritakse veeauruga reageerimata lähteainete ja kõrvalproduktide eemaldamiseks. Jahutamisel tahkunud jääk filtreeritakse, kuivatatakse õhu käes ja vajadusel kristallitakse ümber etanoolist. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan: KBr + H2SO4 HBr + KHSO4 CH3CH2OH + HBr CH3CH2Br + H2O Tert-aromaatne alkohol: CH3CH2MgBr + + MgBr 2.2 Aparatuuride skeemid
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 ...
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 6,0 5,9 27,3 80,2 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 120 2. Laen 700 3. Laekum.müügist 843,7 867,3 908,6 962,9 1062,0 KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10 Töötasu 240 250 255,00 260,00 265,00 Materjal 135 13...
HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiir...
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Raha kasutamise aeg päevades = ( 46 216 029 + 59 876 521 ) x 360 / 254 661 712 = 149,98 Raha kasutamise aeg päevades näitab kui kauaks jätkub likviidseid vahendeid ettevõtte pidevate väljaminekute teostamiseks, mida kauem ettevõtte raha ja ostjatelt saadavaid summasid jätkub, seda tugevam on ettevõtte finantsiline seisund ja varade likviidsus. AS Tallinna Lennujaama puhul on seis väga hea. Varude käibekordaja Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk ((algsaldo + lõppsaldo) / 2)) 2008.a. Müüdud toodete kulu = 141 999 Varude keskmine jääk (( algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 1 562 + 545 ) / 2 )) = 1053, 5 Varude käibekordaja = 141 999 / 1053, 5 = 134, 79 2007.a. Müüdud toodete kulu = 102 204 Varude keskmine jääk ((algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 668 444 + 1562 ) / 2 )) = 335 003 Varude käibekordaja = 102 204 / 335 003 = 0, 31 2006.a. 16
Fossiilsed kütused Kullamaa Keskkool 11. Klass Angeelika Lõps Fossiilsed kütused on: - Nafta - Maagaas - Kivi- ja pruunsüsi Nafta - Peaaegu tähtsaim energiallikas - Mõjutab riikide vahelisi suhteid - Varud on jaotunud väga ebaühtlaselt - Suured naftavarud: Kanada, Lähis- Ida, Venemaa - Suur kütteväärtus - Väga suur reostusoht - Palju ohtlike jääkaineid Puudused Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa - Kasutamisel tekib suhteliselt vähe saasteaineid Eelised Puudused Ei vaja Ohtlik trants...
Kuidas matemaatikas Segaarvu teisendada liigmurruks ja vastupidi? 1. Kui on 7/3 (seitse kolmandikku) siis vaata mitu kolme mahub seitsmesse. (7:3=2 j 1) ehk kaks tervet ja üks murdosa. 2. Selle (7/3) vastuseks on 2 1/3 3 Kuidas ma sellise vastuse sain? Esiteks ma jagasin 7 kolmega siis sain 2 jääk oli 1. Teiseks kirjutasin täisosa ära ja siis kirjutasin murd osa. Kolmandaks sain ma murd osa nii ,et ma kirjutasin jäägi (mis jäi 7:3 alles) lugeja kohta siis kirjutasin nimetajasse selle millega ma jagasin(7 ehk jagatav). Tagasi teisendamine. Algne näide 6 2/6=38 1. vaata mis arv on nimetajas. Näiteks seal on 6. siis korruta kuus täis osaga(6*6) ning liida sellele lugeja(6*6+2). Siis saad vastuse. Ma toon 3 näidet 2 3/6=15=6*2+3 3 6/7=27=7*3+6
Tabel 1. nxi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 ...
4.4. Terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4.....8 mm) hulk liivas a4 ja a8: m4 m8 a 4= × 100 a 8= ×100 m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g) m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g) m - proovi mass, (g) 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 ja ≥0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati järgnevate läbimõõtudega sõelakomplekti: 0, 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm
süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit ja lahus omandab sinise värvuse. Metallioksiidid muudavad glükoosi glükooshappeks. CHO-> -COOH Hapukapsas Glükoos mis pooldub. C6H12O6 2CH3CH(OH)COOH + 22,5 kcal(94kj) Tärklis on glükoosi jääk Koosneb: amüloos- n kuni200, spiraalne, hargnemata ahel(20-40%) lahustub keevas vees Amülopektiin- n kuni 6000 hargnenud ahel Hüdroskoopne: vesi ei lahustu vaid pundub, soojenemisel tekib kliister. I värvib tärklise vesilahuse siniseks, värv kaob soojendamisel. Hüdrolüüs: tärklisdekstriinidmaltoosglükoos (sai, jahu) TSELLULOOS C6H10O5 Struktuur- glükoosi jääk. N kuni 10 000. hargnemata ahelad. Hüdrofiilne- ei lahustu vees.
Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit.
Gaas 0 kr 0 kr 0 kr Lisasissetulek 600 kr Vesi ja kanalisatsioon 0 kr 0 kr 0 kr Kuusissetulek kokku 27 100 kr Kaabeltelevisioon 0 kr 0 kr 0 kr Kavandatud jääk (kavandatud sissetulek miinus Prügivedu 50 kr 50 kr 0 kr kulud) 3 200 kr Hooldustööd või remont 250 kr 100 kr 150 kr Tegelik jääk
Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008) ? 31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 16 000 31. dets 10 -''- 31. dets 11 -''- 31. dets 12 -''- 31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31. dets 17 -''-
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni k...
* liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol. Kõik rasvad moodustavad vee pinnale kile (tänu rasva hüdrofiilsele ja foobsele osale). Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa. Glükolipiidid sisaldavad glükoosi jääki; esineb samuti raku ehituses. Steroidide hulka kuuluvad tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu, näiteks hormoonid, D-vitamiin (kaltsiferool), kolesterool (närvide müeliinkesta moodustamiseks). Organism toodab kolesterooli vajadusel ise. Liigne rasv ja suhkur põhjustavad halva kolesterooli tekke ja selle ladestumise veresoonte seintele. Toimub lupjumine e. ateroskleroos.
I = 0 vastav ergutusvool. Vaatleme nüüd lühidalt erinevat tüüpi generaatorite karakteristikuid. · Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega generaator (joonis 6A) 1. Tühijooksukarakteristik (joonis 7) kujutab endast e sisuliselt magnetahela ferromagneetiku magneetimiskõverat, mille kohaselt muutub ankru emj ergutusvoolu muutmisel. Valemi (3) põhjal e = c E w F , kus magnetvoog F = f ( I e ) . Kui ergutusvool I e = 0 , e jääk Ie siis emj ei pruugi olla null, vaid e = e jääk ¹ 0 0 jääkinduktsiooni (jääkmagnetismi, jääkmagnetvoo)2 tõttu. Joonis 7. 2 Tuletage meelde ferromagneetiku esmast magneetimiskõverat ja hüstereesisilmust.
Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest ja metallidest. Kujult ebakorrapärased, suuruselt jäävad alla planeetide kaaslastele. Enamus asteroidide läbimõõt ei ületa 100 km-t Enamike orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele METEOOR JA METEORIIT Meteoor on Maa atmosfääri sattunud m eteoor- keha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoor Hoba meteoriit Namiibias TÄNAN KUULAMAST!
Suurenemine (+) Vähenemine () Käive Käive Kohustuste ja kapitali lõppjääk (saldo) Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreedit käive deebet käive Aktivakontodel on algsaldo ja lõppsaldo ainult deebet poolel, passivakontodel ainult kreedit poolel. Seega kontode suurenemine asub alati kontode algsaldoga ühel poolel, vähenemised asuvad konto vastaspoolel. Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit:
Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23. märtsi ost 50 53 2650 Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305 tk peab olema maha müüdud 7. Ja 25. Märtsi peale kokku. III Kaalutud keskmine (perioodiline) 55 ühikut on kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise = = = 55,25 55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit. Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01
Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos.
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos
rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal. Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa. Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8. Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused kahandatakse kord-korralt iga rea lõpus põhja külge. Edasireal kootakse
VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga.
detailid olid korras, ühenduskohtades puudusid tahmalaigud ( torustiku hermeetilisus korras ). Rihma pingsuste kontroll Veepumbarihm, konditsioneeri ajami rihm, roolivõimu pumba rihm, hammasrihm Rehvi rõhu ja konditisiooni kontroll Rehvirõhud korras, mustri jääk piisav Tühikäigu kontroll 850p/min vastab tehase nõuetele Aku kontrollimine Puhtus, kinnitus ja laetus Jõuülekande hooldus Töö Märkused Käigukasti õlilekete kontroll Lahutuspinnad, hoovad ning hüdroajami ühenduskohad, täite- ning tühjendusavad, võllide tihendid
Intress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€ Vastus: Kuuenda aasta lõpuks teenime 36 174,52 eurot. 5. Laenan pangast 100 000 eurot korteri ostuks tähtajaga 4 aastat intressimääraga 6%. See laen tuleb tagastada võrdsetes osades 4 aasta jooksul. Tagasimaksed toimuvad aasta lõpus. Koosta endale tagasimakse graafik. Aastane Intress Põhiosa Põhiosa jääk makse 28 859,15 6000,00 22 859,15 77 140,85 28 859,15 4 628,45 24 230,70 52 910,15 28 859,15 3 174,61 25 684,54 27 225,61 28 859,15 1 633,54 27 225,61 0,00 100 000x6%=6 000 100 000-22 859,15= 77 140,85
Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
