Oma tööd alustasid sel ajal Sannamees, Raudsepp ja Mellik. Arhitektuur EV aeg oli äärmiselt produktiivne, tõelise hoo sai sisse eramute ehitamine, EV ajal ehitati terved uued linnaosad suuremates linnades, maal ehitati palju talusid ka. Ehitati ka kortermaju ja ühiskondlikke hooneid. Arhitektid olid õppinud peamiselt Saksamaal ja Riia polütehnilises instituudis. Segunesid Põhjamaade uusromantism ning Saksamaa Hemat stiil ning eesti rahvuslik stiil ning juugend. Ühiskondlikest hoonetest ehitati Toompeale Riigikogu hoone Johanson ja Haabermann autorid, ekspressionistlike mõjudega Johanson oli esimene lamedakatuseliste ja ebasümmeetriliste mahtudega hoonete ehitaja, sellest arenes välja funktsionalism. Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli
1950. aastate teisel poolel ehitati teatrisse ka pöördlava, mis tehti eesti oma inseneride jõudude ja oskustega ilma, et selleks oleks olnud käepäraseid eeskujusid võtta. Teiste teatrite pöördlavad olid sõjav hävinud. Mida siis aga enam kuidagi moodne ei olnud, see oli juugendstiil. 1950. aastal kirjutatakse teatri remontimise ettepanekutes korduvalt, et maja välimus tuleb tõsta nõukogude teatri ideelisele tasemele. 1950. aastate remontitega kaotati juugend nii teatri saalist kui fuajeedest nii palju kui see võimalik oli. Laemustrid värviti taustaga kokku ühtmoodi heledaks, koridoride seinte ja postide lainekujuline ornament varjati ühetoonilise värvi alla. 1967. aastal võttis teater kasutusele väikese saali. Sinna mahus ligi 70 vaatajat, ehitati ka väike lava. Väike saal tegutses siiski vaid kaks hooaega (oli probleeme ventilatsiooniga). Aga samal ajal juba ehitati korrus kõrgemal katuse all veidi suuremat Väikest saali (Keskmine saal
Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides interjööris kannavad saledad metallsambad avatud toolvärgiga lage ja kahekorruselisi vääre. 1818 Siilivask, M., (2006) Tartu arhitektuur 1830-1918: Historitsism ja juugend, Tartu; Greif trükikoda Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900. aastal ja kiriku orel kahekümne registriga Wilhelm Müllverstedt´i poolt 1891. aastal.2 Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012. aastal. 1987. aastal lisati kirikule keskküte
Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur 1901 hakatakse välja andma Nobeli preemiaid. Arhitektuuris jätkus juugend, tuli ekspressionism ja läks üle funktsionalismiks. Kujutavas kunstis isme jätkus: juugend (Gustav Klimt); ekspressionism (Edvard Munch); fovism (Henri Matisse); naivism (Henri Rousseau); kubism (Pablo Picasso). Tuntuimateks heliloojateks kujunesid Debussy, Schönberg, Strauss. Ameerikas arenes kiiresti filmikunst. Algas spordi populaarsuse kiire tõus. 1896 toimusid esimesed moodsad olümpiamängud. Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Sellegi poolest jäi sport amatöörlikuks.
Selle perioodi katkestas tuberkuloos, mis sundis ülikooliõpingud lõpetama ja 1911. aastal Koitjärvele venna juurde kolima ning sealt edasi Kaukaasiasse sõitma. Ilmselgelt Kaukaasia mõjutustega on jutustus "Varjundid" , mida võib üldse lugeda Tammsaare üheks meisterlikumaks modernistlikus võtmes kirjutatud looks, mis lisaks impressionistlikule laadile kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi (vrdl juugend ja dekadents). Ühtlasi lõpetab "Varjundid" Tammsaare n.ö flirdi Noor-Eestiga ja impressionismist mõjutatud loominguperioodi. Teise pikema jutustusega "Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus, kuigi tõstab esile teema, mille juurde ta aina tagasi pöördub see on naiselikkus naises (vt E. Siirak "Kogutud teosed" 3 köite järelsõna).
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited Vastus: Uusasjalikkus, kubism, järelimpressionism Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
laialdaselt ( venemaal), värvid olid tumedad ja sünged. · Impressionism: see kujunes kunstis kõige suuremaks pöördeks. Kunstnikud maalisid seda, mida nad nägid. Olu oluline varjude ja valguse mäng. · Postimpressionism: impressionismist püsivam ja sebjektiivsem. · Sümbolism: Oluline selge joon ja teemadeks elu põhiväärtused. Sümbolite kaudu väljendati enda mõtteid. · Juugend: Oli liigendatud, elemendid oli väga dekoratiivsed. Mõeldi väga täpselt detailidele. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Absolutism: on riigivorm , mille korram valitsejal on piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda monarhide puhul. Valgustatud absolutism: 18. sajandil välja kujunenud ideoloogia. Ideoloogia peavad riigi parimaks valitsejaks monarhi. Kujunemine Prantsusmaal: · Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel
3. Miks õigupoolest tunti 19.sajandi lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Arvati, et vabrikutoodete välimus oli eklektiline ja kohmakas 4. Milles lähtuti uue stiili ornamentika loomisel? Milline linn, milline koolkond on sellega oluliselt seotud? Ornamentika tegi asja isikupärasemaks. Arenguks tähtis koht oli Sotimaa Glasgow'koolkond 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas minetatakse sama stiili Euroopa suurtes kultuurkeeltes? Ajakirja Juugend järgi. Inglismaa Modern Style, Ptantsusmaal art nouveau, Saksamaa Juudendstil. 6. Millistes Euroopa linndes võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Barcelona. Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tundtuimaid teoseid, iseloomusta neid. Ta arendas välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
linna atmosfäärile oma märgi. 14 Wroclaw on Sileesia vojevoodkonna keskus, mis asub Poola edela osas, olles ühenduses Saksamaa ja Tsehhi territooriumitega. Linna rahvaarv on 632 000, mis teeb temast Poola neljanda suurima linna. Linna vanalinna võib võrrelda Krakowi ilu ja suurusega ning seal asuvad gooti stiilis Püha Johannese katedraal, renessansi stiilis majad turuväljaku lähedal, baroki-stiilis ülikool ning palju näiteid juugend ja funktsionalismi stiilist. Lisaks neile vaatamisväärsustele asub Wroclaw Odra jõel, mistõttu on ehitatud palju sildasid ühendamaks väikeseid saari. Linn on unikaalne oma ajaloo tõttu. Wroclaw on kuulunud Poolale, Tsehhile, Austriale ja Saksamaale. Wroclaw on oluline kultuuri-ja akadeemiakeskus, kus asub suur üliõpilaste kommuun, mis kujundab suuresti linna ööelu. 2. Varssav 15 Poola pealinn Varssav ehitati praktiliselt uuesti
19.saj lõpul astus tegevusse ka esimene professionaalsete muusikute põlvkond Rudolf Tobias, Artur Kapp, Miina Härma jt. Enamasti Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Väga kujukas oli eesti teatri professionaliseerumine, mis toimus 1906.a "Estonia" ja "Vanemuise" muutumisega kutselisteks teatriteks. 1913.a avas uksed "Estonia". 1911.a alustas tegevust kolmas kutseline teater Pärnu "Endla". Arhitektuuri jõudis sajandivahetuse paiku juugend. Mitu kaunist hoonet projekteerisid Eestisse maailmakuulsad some arhitektid Eliel Saarinen ja Armas Lindgren. Eestlastest arhidekt Georg Hellati projekteeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi kaunist hoonet Tartus on aga nimetatud isegi eesti rahvusliku arhitektuuri alguseks. Kõnealusel ajal pandi alus ka eesti spordile. Algusajastu säravaim nimi oli kahtlemata maadleja Georg Lurich, kes andis innustust paljudele teistele. 1912.a tõi maadleja Martin Klein
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Ornamentaalne, tundeküllane, saavutas rahva tunnustuse. Oluline ka vene õukonnas, portreteeris õukondlasi. Äratas tähelepanu 1900 Pariisi maailmanäitusel. Illustreeris ka Aleksis Kivi ,, Seitset venda". Hugo Simberg, vastandus Kallela mõningal määral patsifistlikule laadile, tuntuimad tööd nt ,,Surma aed" ja ,,Haavatud ingel". Tõsine, pateetiline. Rahvaluulele toetuv, kuid sünged teemad, sageli surm. Venemaal Põhjamaade eeskuju ja mõjutused. Mir Iskusstva rühmitus: juugend, sümbolism. 19.saj keskel loodud, vastukaaluks Rändnäituste Ühingule. Rajaja Diagila. Surm Veneetsias. Mir Iskusstvasse kuulus ka Vrubel, Somov, Benois. N. Roerich huvitav teos ,,Meretagused külalised". Vene ajalugu, segatult legendidega, varjaagid. Ka idamaa-aineline sümbolism. Ajalooline täpsus oluline. Värviküllane. Rahvusvaheline sümbolism. E
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega. Max Ernst Näiteks: Elufilosoofia – sümbolism, juugend / art nouveau, ekspressionism, fovism, Chagall. Psühhoanalüüs – sürrealism, abstraktne ekspressionism. Fenomenoloogia – poeetiline realism, Fluxus. Eksistentsialism – teatud osa performance-kunstist, Abramović ja Ulay. Hermeneutika – „tõlkimisega” tegelevad pea kõik kunstnikud omal viisil. Analüütiline filosoofia – keelega tegelev kontseptualism, Art&Language, J.Kosuth. Marxism – kriitiline realism, sotsialistlik realism, sotsiaalrealism.
a Sajandivahetusel tehti kolmas katse lahendada masina ja kunsti tüli: juugendkunstnike poolt. Kunstnikud nägid väljapääsu täiesti uue stiili loomises, mis vastaks uue ajastu vaimule ja tehnikale. Selline kunst sündis kõigepealt Inglismaal, väljendades mitte ainult esteetilist protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu, vaid ka püüet asendada masinatega tootmine vabade käsitööliste ühiskonnaga. Uus stiil, juugend (Inglismaal - art nouveau, Prantsusmaal - le style moderne, Saksamaal - Jugend) oli valdavalt antihistoritsistlik, inspiratsiooni ammutati uutest ja vanadest materjalidest, eksootilistest maadest (Orient). Algul olid ka need uue vormikeele otsingud omapärane liikumine, mis tekkis nii Euroopa kui ka Ameerika erinevates kunstikeskustes. Stiiliks kujunedes säilis juugendis mitmekesisus, mis tulenes ennekõike kordumatu ja
ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Postimpressionism. Van Gogh, Cezanne, Gauguin Sümbolism. Munch, Toulouse-Lautrec Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja Rahvusromantism. Gallen-Kallela, Saarinen, Roerich Juugend. Gaudi 22. 20. sajandi alguse kunst Fovism. Matisse, Maquet Ekspressionism. ,,Die Brücke" Kubism. Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24. Eesti kunst 1918 1940 (kolm erinevat suunda), ,,Pallas", Viiralt, Eesti Kunstnikkude
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
“puitehitusstiili” nime all. Historitsismile oli omane ka armastus edevate nurgalahenduste vastu: tänavanurkadele paigutati efektsete tornide, erkerite ning rõdudega maju. Joonis 1.17 Lisaks puidus kiviarhitektuuri imiteerivale historitsismile arenes välja ka puitehitusstiil, kus püüti luua just võimalikult õhulisi ja puidu spetsiifilisi võimalusi esile toovaid saelõikekaunistusi (vasakul: elamu Rakveres). Historitsism ja juugend (20. sajandi algus) armastasid efektseid nurgalahendusi (paremal: elamu Pärnus). Tsaariaja lõpul vahetab historitsismi välja juugendstiil (Joonis 1.18, Joonis 1.19). See võib esineda nii rikkalikumas, voogavate ja kaarduvate vormidega variandis kui ka kaine geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
