funktsioone mängiva kapteni palvel ja esimese kohtuniku loal. 6. PUNKTI SAAMINE, GEIMI JA KOHTUMISE VÕITMINE 6.1. PUNKTI SAAMINE 6.1.1. Punkt Võistkond saavutab punkti: kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda; kui vastasvõistkond tegi vea; kui vastasvõistkond sai märkuse. Viga Võistkond sooritas vea, kui tema mängutegevus on vastuolus võistlusmäärustega (või rikkus neid mõnel muul viisil). Kohtunikud fikseerivad vea ja otsustavad järgneva vastavalt võistlusmäärustele: . Kui kaks või enam viga on toimunud järjestikku, siis võetakse arvesse vaid esimesena toimunud viga; Kui kaks või enam viga on vastastel toimunud üheaegselt, siis seda loetakse MÕLEMAPOOLSEKS VEAKS ja pallimängimine korratakse. Pallimängimise võitmise tagajärjed Pallimängimine on mängutegevuse järgnevus alates pallingust pallija poolt kuni pall on mängust “väljas”.
tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega. See on võimalik, kuna endolümf on suure inertsiga ja hakkab liikuma hiljem ja lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid. Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale- vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende
kadu - öeldakse, et kuni 70% valguses läheb kaduma, takistuslik kiht ei ole nii valgust läbilaskev kui võiks. (Pind) mahtuvuslik puuteerkaan 1965. välja mõeldud tehnoloogia. Leiutajaks Jonhson. Tänapäeval kõige rohkem levinud (turuosa ligikaudu 70%). Jagatakse kaheks. Pindmahtuvuslikud ja projekteeritudmahtuvuslikud. Pindmahtuvuslikul antakse pinnale vahelduvvool, mis tekitab välja. Puudutusel läheb osa eletrist puudutavasse objekti, sellise kao fikseerivad andurid. Plussid sellise tehnoloogia puhul on, et eluiga on väga pikk, 90% valgusest tuleb läbi, kannatab elektrit mittejuhitvat mustust. Negatiivne on see, et elekrtit mittejuhtivate objektidega ei toimi(saaks teha, aga nii oleks ta ebatäpne). Projekteeritudmahtuvuslikul ei ole sellist pinda kuhu antakse eletrit vaid võrk/ ribad. Iga ristumiskoht on kondensaator. Ridu ja veerge mööda käib vahelduvvool. Sama moodi, kui tekib puudutus, tekib ka voolukadu.
Koekahjustus (fibrinoosne nekroos) Ülitundlikkusreaktsioonid tekivad lahustuvate antigeenidega. Antigeen-antikeha kompleksid ehk immuunkompleksid ladestuvad kudedesse ning see põhjustab patoloogia. Immuunkompleksid tekivad iga immuunvastuse korral, kuid patoloogia teke sõltub nende suurusest, hulgast, afiinsusest ning reageeriva antikeha isotüübist. Suuremad agregaadid fikseerivad komplemendi ning eemaldatakse kiirelt vereringest mononukleaarse fagotsüüdisüsteemi poolt. Väiksemad kompleksid aga ladestuvad veresoonte seintes. Seal nad seostuvad Fc retseptoritega leukotsüütidel ning põhjustavad leukotsüütide aktivatsiooni ja koekahjustuse. III tüüpi koekahjustusmehhanism võib vallanduda nahas, kui on olemas IgG antikehad sensibiliseeritud antigeeni vastu
retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega. See on võimalik, kuna endolümf on suure inertsiga ja hakkab liikuma hiljem ja lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid. Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale-vasakule ja keha telje ümber
Patogenees. Levib hingamis- või suusekreetidega. Infitseerib mitootiliselt aktiivseid erütroidprekursoreid luuüdis, põhjustab lüütilist infektsiooni. Tekitab ulatusliku vireemia, võib läbida platsentat. Profülaktikaks ja haiguse paranemiseks vajalikud antikehad. Viirus põhjustab bifaasilist haigust: esmane faas on seotud vireemiaga (gripilaadsed sümptomid ja viiruse eritamine), hilisem faas immuunvastusest (ringlevad immuunkompleksid ja komplementi mitte fikseerivad virionid). Tulemusena erütematoosne makulopapulaarne lööve, artralgia, artriit. Erütroidprekursorite kadumine, erütrotsüütide destabilisatsioon põhjustavad kroonilise aneemiaga patsientidel aplastilise kriisi. Haigused. • Kerge gripilaadne haigus – peavalu, palavik, külmavärinad, müalgia, haiglus. • erythema infectiosum – pärast mittespetsiifilisi külmetuse sümptomeid lööve põskedel, mis näeb välja nagu kõrvakiil. Lööve
Seal on kallis liikmemaks, esindab raamatukogu- ja infotöötajaid ning peamised huvivaldkonnad on autoriõigus jm. (loeng 6,7) 3. Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad. Infoteadus teadus sellest, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. MÄÄRANG Infoteadused: · on sotsiaalteaduste hulka kuuluvad teadused informatsiooni vahendamisel informatsioni loojalt informatsiooni tarbijale · uurivad ja fikseerivad sellise teabevahenduse seaduspärasusi Informatsioon ja teadmised on infoühiskonna strateegiline ressurss. Infoteadusel on palju erinevaid definitsioone. Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest. Selline definitsioon on olnud küllalt püsiv viimase 40 aasta jooksul. Harold Borko- väga pikk def. niikuinii ei jää meelde.
isetäpsete mõõtmiste puhul antakse suuremad parandid väiksema kaaluga mõõtmistulemustele, aga võrdtäpsete mõõtmiste puhul antakse kõikidele mõõtmistulemustele võrdsed parandid. 2) Parandatud suurused peaksid erinema minimaalsest mõõtmisel saadud tulemustest st. parandid peavad olema võimalikult väikesed, nende ruutude ja kaalude korrutiste summa peab olema minimaalne. 24. Joone pikkuse mõõtmine Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub enamasti vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse- kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (nt punavalge), värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid
üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes. Süntagmaks nimetatakse vähemalt kahest sama keeletasandi üksust (sõnast) moodustatud lineaarset (kõrvuti asetsevat) keelendit. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Süntagmaatilised seosed on keeleüksuste lineaarse sobivuse seosed ja fikseerivad, millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagmaatilised seosed on kõneloomes aluseks sõnade sobitamisele, kõnet tajudes aga simultaansele analüüsile. Ülejäänud seostest sõnade vahel on olulisemad derivatsiooniseosed (tuletusseosed). Tuletised rühmituvad mälus nii tuletusaluste kui ka liidete järgi. Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha
Seadusloome sotsioloogilised probleemid Vajadus seadusandluse järele tõusetub ühiskonnast endast, sest ühiskonnas tekivad ühiskondlikud suhted ja neid tekib pidevalt juurde, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Selleks, et neid õiguslikult reguleerida, on vajalik seadusandlik tegevus. Kui läheneda sellele küsimusele normatiivse poole pealt, siis seadusandlus on ainult riiklike organisatsioonide koostöö, kus vastavad riiklikud institutsioonid fikseerivad kirjalikult käitumisnormid ja informeerivad neist õiguse subjekte. Kui sellele läheneda realistlikust seisukohast, mis tegelikult toimub, siis seadusandlus ei saa olla ja ei olegi ainult riigiorganite asi vaid see on riigiorganite ja ühiskondlike seadusandlike jõudude ühine protsess. Seadusandluse protsess hõlmab mitmed olulised ühiskonna valdkonnad, milledeks on majandus, poliitika ja ideoloogilis-kultuuriline sfäär, kuid mitte ainult need valdkonnas (aga need on olulisimad).
tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama- em capito-. Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu
Vladimov ,,Rikkas maagis" jm. korduvad eksperimendid on näidanud, et lindi suurte lõikude filmimine kangelase positsioonilt ei too endaga kaasa subjektiivsuse suurenemist, vaid, vastupidi, viib tema kaole vaataja hakkab kaadreid tajuma tavalise panoraamvõttena. Et esitada kinotekst kangelase vaatepunkti realisatsioonina, on tarvis tema subjektiivsest ruumilisest vaatekohast filmitud kaadrid anda vaheldumisi (monteerida) kaadritega, mis fikseerivad kangelast väljastpoolt, vaatajate ruumilisest vaatepunktist (,,mitte kellegi" vaatepunktist) või teiste tegelaste vaatepunktist. Vaatepunkti küsimus lülitab teksti dünaamilise elemendi: iga tekstis esinev vaatepunkt pretendeerib tõesusele ja püüab end kinnitada võitluses vastandlike vaatepunktidega. Kuid viinud selle võitluse hävitava võiduni vastandsüsteemi üle, likvideerib vaatepunkti enese kui kunstiliselt väärtusliku. Romantismi hääbudes suri
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Elektriajami töötsüklite automatiseerimisel võib juhtimissignaalide andmise järjekord olla teostatud aja põhimõttel või tehnoloogilise valmiduse põhimõttel. Vastavalt sellele eristatakse aegjuhtimissüsteeme ja tehnoloogilise valmiduse põhimõttel töötavaid süsteeme. Aegjuhtimise süsteemides antakse ette tehnoloogilise tsükli läbiviimiseks vajalik aeg, mis jagatakse eelnevate arvutuste alusel tsükli üksikute osade vahel. Süsteem varustatakse aja arvestuse seadmetega, mis fikseerivad ettenähtud ajavahemikud ning annavad iga sellise ajavahemiku lõppemisel vajalikud käsklussignaalid. Aja arvestuse seadmetena kasutatakse mitmesuguseid aegreleesid ja taimereid. Tehnoloogilise valmiduse põhimõttel töötavates süsteemides antakse käsklus- signaalid elektriajami sisse- või väljalülitamiseks või tema talitluse muutmiseks tsükli järgneval osal ainult tsükli eelneval osal saavutatud tehnoloogilise valmiduse korral.
rakusisese kontsentratsiooni muutus. 47 11. N-allikate kasutamise regulatsioon Enterobakterid kasutavad N-allikana erinevaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid eelistatuim neist on ammoonium. Seda on lihtne jälgida näiteks rakkude kasvukiiruste võrdlemisel minimaalsöötmetel, mis sisaldavad erinevaid N-allikaid. N2 fikseerimine atmosfäärist N2 fikseerivad bakterid (näiteks mitmed Rhizobium'i liigid, Klebsiella pneumoniae) on võimelised siduma lämmastikku atmosfäärist ja konverteerima seda ammooniumiks. N 2 fikseerimisel osaleb multikomponentne nitrogenaasi süsteem, mis koosneb kahest komponendist: 1. Komponent I dinitrogenaas (molübdeeni ja rauda sisaldav kahest erinevast subühikust koosnev MoFe-valk), tetrameer 2. Komponent II dinitrogenaasi reduktaas (raua ja väävli-seoseline Fe-valk, mis kannab elektronid
ettenähtud. Saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. 40 105. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1 tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel); kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 106. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Ruumilise kehtivuse seisukohast kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval
Valmisprotestid lahendatakse seaduse alusel valimiskomisjonide ja kohtu poolt. P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON Valimise organisatsioon tähendab kogumis valimise organiseeriva ning tehnilise korraldamisega tegelevat valimisorganite süsteemi, selle tegevuse aluseks olevat normatiivset baasi ning varalisi ressursse. Valimisi korraldavad valimiskomisjonid, mis moodustavad hierarhilise süsteemi: - kohapealsed komisjonid, kes viivad vahetult valimisi jaoskondades läbi ja fikseerivad hääletustulemused ning teevad hääletustulemustest algkokkuvõtted (jaoskonnakomisjonid), samuti võivad olla protestide lahendamisel alginstantsiks; - territoriaalkomisjonid, kes korraldavad valimisringkonnas valimiste läbiviimist, suunavad kohapealsete komisjonide tööd ja teevad kokkuvõtted hääletustulemustest ringkonnas (ringkonnakomisjonid), võivad olla protestide lahendamise vaheinstantsiks ning teostavad järelevalvet jaoskonakomisjonide tegevuse üle;
Endofüütide õhulämmastiku sidumine ja seeläbi taime kasvu soodustamine on hästi teada tõik. Tavaliselt kirjeldatakse liblikõieliste juurtes elavaid Rhizobium'e, kuid lisaks võivad taimi koloniseerida ka teised õhulämmastikku omastavad bakterid, nagu Acetobacter diazotrophicus, Herbaspirillium spp, Azoarcus spp, Gluconacetobacter diazotrophicus jpt. Peale liblikõieliste võivad 144 lämmastikku fikseerivad endofüüdid koloniseerida ka teistest sugukondadest pärit taimi, nagu lepp, drüüas ja suhkruroog. Üldiselt lämmastikufikseerijad omastavad õhulämmastikku tunduvalt halvemini, kui nad elavad planktiliselt. Lisaks sellele pole veel päris selge, kas lämmastiku fikseerimine endofüüdina on mõeldud bakterile endale või ,,vahetuskaubaks" taimele. Igal juhul paraneb taimedel lämmastiku omastamine ning endofüütidega taimed saavad konkurentsieelise, kuna kasvavad kiiremini
kaasavedaja; 14 -- kontaktrõngas; H, B, 3>, H, 3C, CC, 56 ja 61 -- klemmid 8 Mootorrattad 11 3 112 vedru. Plaati pööratakse MJKri kesklülitis süiitevõtmega, mille hammas läheb sissevajutamisel rootori õõnsa telje väljalõikesse. Võtme asendit lülitis fikseerivad kaks ved- ruga koormatud kuulikest. Lüliti alusplaadi all on süüte-' lüliti kontaktid, mis sulguvad võtme täielikul allavajuta- misel ja jäävad suletuks sõltumata rootorplaadi asendist. Alusplaadi küljes on laadimise ja käigukasti neutraalseisu kontroll-lambid. Esimese lääts on punane, teise oma rohe- line. «Jawa» kesklülitis on süüte ja valgustite lülitamine lahutatud. Süütelülitil on sneppervõti, mille pööramisega
Töötajate koostöö reguleerimise puudulikkus on põhiline senikasutatavate juhtimist reglementeerivate dokumentide puudus. Maatriks on ülevaatlik juhtimisdokument, milline peab olema kättesaadav kõigile ettevõtte juhti-dele ja spetsialistidele. Sellesse on kerge sisse viia täiendusi ja muudatusi, sest vastav tegevus kir-jutatakse maatriksisse juurde ning omavahelise tööjaotuse uue ülesande lahendamisel lepivad maatriksisse lülitatud isikud kokku omavahelisel nõupidamisel ja fikseerivad selle maatriksis. Maatriks võimaldab kiiresti teha muudatusi nii ettevõtte juhtimisstruktuuris kui ka juhtimispõhi-mõtetes. Samuti võimaldab see ettevõttesse tööle asuvatele juhtidele ja spetsialistidele kiiresti sel-geks teha ettevõtte juhtimisprintsiibid, erinevate juhtide ja juhtorganite rollid ettevõtte juhtimisel. (vt. näidist Lisa 1) Töökorralduse reeglid Tööandja kehtestab töökorralduse Uue seadusega pole tööandjal enam kohustust kehtestada sisekorraeeskirju
• Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) • Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) • Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad • Nitrifitseerivad bakterid • Denitrifitseerivad bakterid • Lämmastikku fikseerivad bakterid • Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid • Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid – kõik mikroorganismid • Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) – bakterid ja osa vetikaist Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: Fosforiringe lihtsustatud skeem: LIHTSAMALT:
südame tiputõuget. Joonis 3.15. Südame paiknemine rindkereõõnes 57 Südametelg kulgeb paremalt ülalt tagant vasakule ette. 2/3 südamest asub vasakus, 1/3 paremas rindkerepooles, selle tõttu on vasak kops paremast väiksem. Mediastiinumis paiknev süda on kaetud seroosse kelmega (perikard ehk südamepaun), süda ise asub siledas ümbrises nimega epikard. Õhuke vedelikukiht nende kahe südamepauna kihi vahel võimaldab südamel töötamise ajal vabalt liikuda. Suured veresooned fikseerivad südame asendi südame põhimikul, südamepaun on seotud rinnaku, lülisamba rinnalülide ja vahelihasega. Iseäranis südametipp liigub kaasa vahelihase ja kopsudega. Märkus. Südame asend rinnaku ja lülisamba vahel: võimaldab teha südamemassaaži, võib tömbi rindkere- ehk torakaaltrauma korral (kokkupõrketrauma, näiteks autojuhi paiskumine vastu rooli) põhjustada südame muljumist (→ osa „Trauma üldosa“). Südame anatoomia Vatsakesed ja kojad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
