on füüsikaline suurus. Valem F=mg F-raskusjõud 1N m-keha mass 1kg g-vabalangemise kiirendus 9,8 m/sruudus (N/kg) Keha kaal - kui raskusjõud mõjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud. Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7
tõmbab enda poole enda läheduses asuvid kehi. 5. Newtoni seadused. V: 1. Seadus: vastastikmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtalselt ja sirgjooneliselt. (F=0, siis a=0) 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga. (a=F/m) 3. seadus: Kaks keha mõjutavad üksteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. (F1=-F2) 6. Defineeri elastsusjõud? V: Jõud, mis tekib keha kuju muutumisel e. deformeerumisel. 7. Kuhu on suunatud elastsusjõud V: Elastsusjõud on suunatud deformeerivast jõust vastassuunda. 8. Mis on deformatsioon ja millised on selle liigid V: Deformatsioon on deformeerumise tagajärjel tekkinud kuju muutus. Liigid: plastiline ja elastne. 9. Mis põhjustab hõõrdumist ja kuidas saab hõõrdejõudu muuta? V: Hõõrdumist põhjustab erinevate kehate aineosakeste haakumine üksteise külge
Vabalt g=a > P=0 Liikumine vertikaalselt üles P=m(g+a) Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. F=mg Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutmisel *Püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *On vastupidine keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *elektromagnetiline jõud Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist
taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalses kurvis. Tehke joonis koos selgitustega. 8. Defineerige elastsusjõud. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. 9. Defineerige elastne deformatsioon. Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. 10. Defineerige plastne deformatsioon. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. 11.Sõnastage Hooke´i seadus, kirjutage vastav valem, tehke joonis koos selgitustega. Hooke'i seadus
F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest, materjalist, vastu pinda suruvast jõust. Deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Hooke'i seadus - venitusel või survel on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. Jäikus näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. F - elastsusjõud ( 1 N ) k keha jäikus ( 1 ) l teepikkus ( 1 m ) Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe mõjul rõhub toele või pingutab riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Paigal seisva keha kaal P = mg P- keha kaal
Gravitatsiooniseadus m1 m2 F =G G- gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p=mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe=k k keha jäikus (1N/m), x- keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N= mg cos mg raskusjõud; kaldenurk Liigehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga Amontons'i- Coulumb'i seadus Fh=N hõõrdetegur, N - toereaktsioon 3. Töö ja Energia
esineb liugehõõrdejõud. liugehõõrdejõud. Vedelikhõõrdum Kuivhõõrdumine ine deformatsioon • Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. • Deformeerimisel kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõud on arvuliselt võrdne keha deformeeruva jõuga, • Suunalt aga vastupidine sellega. • Elastsusjõud moodustab osakeste vahelistest jõududest. Tänan vaatamast!
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju
KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1. Deformatsiooni mõiste ja liigid - jõu mõjul keha kuju muutumine. Tõmbedeformatsioon (kummipael), survedeformatsioon (svamm, vedru), paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon 2. Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 3. Elastsusjõu suund- deformatsioonile vastupidine ehk elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada 4. Elastsusjõu sõltuvus erinevatest teguritest - materjalist, keha kujust, suurusest 5. Hooke'i seadus (elastsusjõu valem) - Fe= -K (Keha jäikuse tegur)*(pikkus) l (pikkuse muut) Võimalike ülesannete teemad 1. Gravitatsiooniseaduse valemi rakendamine 2. Raskusjõu valemi rakendamine 3. Hõõrdejõu valemi rakendamine 4. Hooke'i seaduse rakendamine
Mida inertsem keha, seda rohkem läheb aega, et keha kiirust muuta teatud suuruse võrra. Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva (resultant)jõu ja pöördvõrdeline massiga. F a = m Jõud põhjendab kiirenduse. Newtoni III seadus - Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Need jõud mõjuvad erinevatele kehadele ja on sama olemusega. 7. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel, st keha kuju või ruumala muutumisel. tõmme, surve vääne, paine Tõmbel ja survel väikeste deformatsioonide korral kehtib vedrude või varraste jaoks Hooke'i seadus: F ex =-kx x =l -l 0 k jäikus Elastsusjõud on pikenemisega x vastassuunaline. Jäikus k näitab, kui suur elastsusjõud tekib ühikulise deformatsiooni korral. Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest.
Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult
Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = μ* N F h – hõõrdejõud μ – hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K – keha jäikus l – teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke’i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III
Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5. Hõõrdejõud : (horisontaalsel pinnal ) - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a. Elastne ja plastne deformatsioon. PLASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (plastiliini voolimine, paberi kortsutamine) ELASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (vedru kokkusurumine) b. Deformatsiooniliigid (tõmbe- ehk pikenemine, surve- ehk lühenemine, painde-, väände- ja nihkedeformatsioon) c
4. A. Kui aine molekulide keskmine kin en on väiksem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine tahkes olekus. B. Kui aine molekulide keskmine kin en on suurem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine gaasilises olekus. C. Kui aine molekulide keskmine kin en on ligikaudu võrdne molekulide vahelise keskmine pot en, on aine vedelas olekus. 5. Molekulide kaootilist liikumist nim Browni liikumiseks. 6. Hooke'i seadus ütleb: Venitusel või survel elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. 7. Koobalti laenguarv on 27 ja massiarv on 59. Prootonite arv koobalti aatomis on 27, neutronite arv 32 ja elektronide arv 27 . 8. Vedelikku (või gaasi) sukeldatud kehale mõjuva üleslükkejõu leidmises võib kasutada valemit Fü = g V, kus g = raskuskiirendus, (roo) = a. vedeliku tihedus b. Keha tihedus V = a. keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c
suure jõu mõjul purunevad. See kus mingil kehal need jõu piirid on sõltub kehast. Kui me rakendame jõudu, et keha kuju muuta, siis tekib keha sees jõud, mis üritab esialgset kuju taastada. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsete kehade korral kirjeldab seda elastsusjõudu Hooke’i seadus 𝐹𝑒 = 𝑘∙∆𝑥 , (1) kus Fe- elastsusjõud [1 N], k- jäikus- või elastsustegur [1 N/m] ja Δx- keha kuju muutus ühes suunas [1 m]. Kõige lihtsam on vaadelda rippuvat vedru. Kui me vedrule jõudu ei rakenda, siis on vedru kindla pikkusega. Pannes vedru otsa raskuse, siis venib vedru. See kui palju vedru venis ongi Δx. Tähtis on meelde jätta, et Δx ei ole lõpp pikkus vaid pikenemine. See kui palju vedru venib sõltub sellest kui suure raskuse me sinna riputasime. Mida suurem on see raskus, seda pikemaks see vedru venib
nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Raskusjõud on gravitatsioonijüud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Elastsusjõud tekib kega deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Hooke’i seadus : Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Deformatsiooniliigid on vääne, surve, tõmme ja paine. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitub teepikkuse korrutisega. Võimsus on töö tegemise kiirus. Energia on keha võime teha tööd.
ELASTSUSJÕUD Deformatsioon- keha kuju või muutmist. Kehad käituvad deformeerimisel erinevalt. *rabeda kehad purunevad *plastsed keha võtavad uue kuju ja ei taastu · elastsed kehad taastavad oma kuju Elastusjõud püüab tasakaalustada esialgse kuju. Elastse deformatsiooni liigid on tömbe ja surve deformatsiooni nihke deformatsioon painde deformatsioon väände deformatsioon F=k delta l Fe= elastsusjõud k= vedru jäikus delta l = vedru pikenemine delta l= l2, =l1 HÕÕRDEJÕUD Üksteisega kokkupuutuvate kehade vahel, kui nad hakkavad üksteise suhtes liikuma. Kehad vöivad olla tahkem vedelad, gaasilised. Nim liugehõõrdumiseks. Hõõrdejõud on võrdne toereaktsiooniga ja suunatus suhtelisele liikumisele. F= (müü)N F=hõõrdejõud, Müü=hõõrdetegevus, N= toerektsioon (mg) Toereaktsioon on aluse mõju keheale, mis asub alusel. IMPULSS
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=10...
Veerehõõrdumine - kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (kuullaagrid). Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad noolega ja noolte värvid vastavad loetelus olevate liikidega. Noole saad: Insert, Shapes. Noole värvi saad valida klõpsates noolele ja valides Format, Shape Outlift. Olemasolev nool näitab auto liikumise suunda. 8p Kui kuul on paigal, siis talle mõjuvad jõud on vastassuunalised ja võrdse suurusega. Jõudude sümbolite abil kirjutatakse see järgmiselt: Fe = Fr 7. Kui suur raskusjõud mõjub 55000g õpilasele Maal? 5p
Vastus peitub pinnase materjalis ja elastsusjõus. Diivan on tehtud pehmest materjalist ja selles olev deformatsioon on elastne st diivani pind muutub korraks vastavalt kehale, mis talle mõjub ja seejärel taastab algse kuju. Ehk siis diivani pind vajub löögi/surumise tagajärjel koos pähkliga. Pähkli purustamiseks on vaja aga stabiilset ja muutumatut pinda, näiteks laud. Laud on kõva, tugev ja püsiv ning tema pind ei vaju. Lauaplaadis olev elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule ja seetõttu laud ei deformeeru. Sellest järeldame, et pähkli purustamiseks on vaja tugevat pinda, mis pole elastne ega vajuks. (Mina kasutaksin hoopiski pähklitange ;)) 3. Laualt maha hüpates ei tohi maanduda sirgetele jalgadele. Miks on vaja maanudmisel põlved kõveraks lasta? Juba väga väiksest peale räägitakse lastele, mis on õige, mis vale ja milline käitumine on sobiv. See käib nii suhtlemise, kehakeele kui ka
m/s2) g=GM/R² Hõõrdejõud- kui keha liigub mööda pinda, siis mõjub kehale hõõrdejõud, mis on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Aluspinnale mõjub sama suur, kuid keha hõõrdejõule vastupidine hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurus arvutatakse valemist Fh=N, kus on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga. Elastsusjõud- keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nim. elastusjõuks. Elastsusjõud püüab taastada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub, kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F=kl F- elastsusjõud(1N), sõltub materjalist, keha kujust (1N/m), l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel(1m) Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta esialgset kuju, elastne- keha taastab esialgse kuju. Gravitatsioonijõud- mõjuvad mistahes kahe keha vahel
Hõõrdejõud- Tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud Võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Liughõõrdejõud Suunatud liikumisele vastassuunas, võrdeline rõhumisjõuga. Elastsusjõud- Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Hooke'i seadus- Kehtib väikestel deformatsioonidel. Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga. Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus- Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega. Keha impulss- Liikumishulk. Keha massi ja kiiruse korrutis. (p=mv) Impulsi jäävuse seadus- Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaaniline töö- Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub
siseneda v = µ gr . (4.11) Märkus. Valemeid (4.10) ja (4.11) analüüsides näeme, et nii maksimaalne kaldenurk, mille korral keha kaldpinnale püsima jääb, ning maksimaalne võimalik kiirus, millega veel kurvi siseneda võib, ei sõltu keha massist. See kehtib muidugi ainult juhul, kui keha mass pole nii suur, et tema kaal kas kaldpinda või teekatet deformeerima hakkaks. 4.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. x l
Jõud ja jõuliigid. Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk...
Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm. Newtoni 1. Seadus: Keha liigub ühtlaselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 1. Seadust nimetatakse ka inetsiseaduseks. Newtoni 2. Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma. Newtoni 3. Seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunatud vastupidiselt. F1=-F2 Nr 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud esinem kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline geformatsiooniga. F=kx, milles k on keha jäikus ning x deformatsioon (pikenemine või lühenemine). Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri tähis on k ning ühik [N/m]-Newtonit meetris. {Toereaktsioon N
Kui keha kuju ja ruumala taastub, siis on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänu elastsusjõule. Kõikide elastsete ainete korral kehtib kindel seos deformatsiooni suuruse ja elastsusjõu vahel: 2. kursus - mehaanika 10. Hooke seadus - elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Selle seaduse sõnastas 1660.a. Robert Hooke. Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hooke'i seadus kehtib juhul, kui keha mõõtmed taastuvad pärast mõjuva jõu lakkamist. 11. Elastsusjõud - jõud, mis tekib elastsete kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgset kuju. 12
Vaata valem üle, oska sealt avaldada iga suurust, oska seda rakendada vastasmõjus Keha kaal : Paigalseisva keha kaal, kiirendusega liikuva keha kaal, kaalu muutus liikumisel, ühik Raskusjõud : Raskusjõu muutumine , raskusjõud ja kaal , raskuskiirenduse sõltuvus kaugusest Maa keskpunktist. Ülesannne Kui palju kaalub 40 kg massiga poiss asendis A ja B ? RA = 20m, vA= 10 m/s, RB= 10 m, vB= 5 m/s Elastsusjõud : Elastsusjõud, Hooke`i seadus, vedru jäikus, elastsusjõu suund Hõõrdejõud: hõõrdejõu valem, hõõrdejõu suund, hõõrdetegur , seisuhj., liugehj., vedeliku ja õhutakistusjõud ( ved, üleslükkejõud) Ülesanne : Kui suure jõuga tuleb kelku jääl horisontaalsihis tõmmata, et seda paigalt liikuma panna? (m = 80 kg, maksimaalne seisuhõõrdetegur on 0,03, liugehõõrdetegur 0,01). Kui suur on veojõud kelgu ühtlas eliikumise korral?
jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal on võrdne raskusjõuga kui keha liigub vertikaalselt alla kiirenevalt siis keha kaal on väiksem raskusjõust kui keha liigub vertikaalselt üles kiirenevalt siis keha kaal on suurem raskusjõust Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul Fe=-k(l-l0) k-keha jäikus (N/m), l-l0 pikkuse muut Mehaaniline pinge on kehas tekkiv elastsusjõud keha ristlõike pindala kohta =Fe/S Mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise pikenemisega ~λl/l0 =E(λl/l0) Võrdetegur iseloomustab deformeeritava keha ainet ja seda nimetatakse elastsusmooduliks Jäikus iseloomustab keha, elastsusmoodul materjali millest keha on valmistatud Ringliikumine Üks radiaan lõikab ringjoonest välja raadiusega võrdse kaarepikkuse α=l/r 360°=2πr 360°=2π≈6,28 Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatud pöördenurgaga ω=α/t (rad/s)
energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga) 11 hõõrdejõud-liikumist takistav jõud 12 hõõrdetegur-ilna mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarusest, materjalist, aineosakeste vahelistest tõmbejõududest 13 Hooke seadus-selle seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega, kirjeldab elastsusjõu pikenemist 14 igavene jõumasin-liigub igavesti iseenesest ja teeb tööd (näiteks tõstab mingit koormat), saamata energiat väljastpoolt 15 impluss ehk liikumishulk-füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub keha massi ja tema kiiruse korrutisega 16 impulsi jäävuse seadus-kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0, on süsteemi kohade impulsside summa jääv suurus. Kehade impulsside summa on enne nende vastastikust
Elekter looduses ja tehnikas füüsika 11. klass Elektri- ja magnetnähtused on looduses toimiva üldise elektromagneetilise vastastikmõju avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam voolava vee energia · tuumaelektrijaam aatomituumade seoseenergia
Raskusjõud - jõud millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. Newtoni 1. seadus - Vastasmõju puudumisel või vastasmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 2. seadus - kehale mõjuv jõud võrdub selle keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni 3. seadus - kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioonijõud - avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. Selle jõu kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Elastsusjõud - keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha deformeerib. Keha kaal - vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. ...
kuid nende summa jääb muutumatuks: . Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks.
esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: · eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; · tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; · nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega
P = mg Kui keha liigub üles kiirendusega a, siis P = m( g + a ) Kui keha liigub alla kiirendusega a, siis P = m( g - a ) Ülesanne 1 Arvuta raskuskiirendus Jupiteri pinnal. Jupiteri mass on 1,881027kg ja läbimõõt 143000 km. Leia raskuskiirenduse väärtus diameetri kaugusel Jupiteri keskmest. Ülesanne 2 Kui suur on 60 kg massiga inimese kehakaal, kui ta seisab paigal? kui ta liigub liftis üles, kiirendusega 4m/s2? 6.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha kuju või ruumala muutumisel, s.t. keha osade vastastikuse liikumise tulemusena ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Deformatsioon on keha kuju või ruumala muutumine Deformatsiooni liigid: a) Tõmme b) Surve c)Nihe d)Vääne e)Paine a b ) ) c d ) ) e )
Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hälve Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Hälve- võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Harmooniline võnkumine- võnkumine, mille korral keha liikumist kirjeldab siinus-või koosinusfunktsioon. Hetkkiirus - kiirus mingil suvalisel ajahetkel. Hooke'I 1 seadus- elastsel def. Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline def. Suurusega Hooke'i 2 seadus- elastsel def. Kehas tekkiv meh. Pinge on võrdeline keha suhtelise def. Suurusega. Hõõrdejõud- On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Tekib kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vastastikmõjul. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust ehk normaalrõhumisest. Huygensi printsiip- iga punkti, kuhu laine on jõudnud võib vaadelda uue elementaarlaine allikana.
) 2. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjustab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja. Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud (raskusjõud), elektromagnetilised jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad jõud. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib neid „liita“ nagu vektoreid, arvestades suunda. Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks. 3. Jõudude puudumise ja mõju seost keha liikumisega on uurinud inglise füüsik Isaac Newton, kelle nime kannavad ka tema poolt sõnastatud kolm seadust. I Newtoni seadus:
?? ...RASKUSJÕUD suunaga Maa keskme poole ...HÕÕRDEJÕUD vastassuunas keha liigutava jõuga ...ELASTSUSJÕUD suund on vastassuunaline deformatsiooniga H.jõud F Keha liigutav j. R.jõud Fh Fe F mg Def. Keha kaal Elastsusjõud N l jõud p Rõhumisjõud. MILLINE SEOS VALITSEB KEHADE MASSIDE JA KIIRENDUSTE VAHEL VASTASTIKMÕJU KORRAL -???????????????? 5. Suuruste tuletamine valemitest a=F/m Newtoni 2.seadus m1a1=-m2a2 ????? F=mg/P=mg Raskusjõud/Keha Fe=kl Elastsusjõud kaal
Tähis p, ühik 1N/m2=1Pa. Valem p=F/S (S pindala). Tihedus: näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Tähis . Valem =m/V. Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Valem F=mg (g raskuskiirendus; g=9,81m/s2) !? sama vist, mis F=ma Elastsusjõud: keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. Valem: F=kx (k keha jäikus; x deformatsioon); Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud võrdne keha pikkuse muutusega. F=-kl (k jäikus, l pikkuse muutus) Hõõrdejõud: esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Valem: F=N ( hõõrdetegur). Üleslükkejõud: vedelikku sukeldunud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F=gV (V - allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala). Impulss: keha massi ja kiiruse korrutis. Tähis p, mõõtühik 1kgm/s. Valem p=mv. Vektoriaalne suurus.
Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt.vardas mis on ühest osast kinnitatud jõu mõjul, mis on suunatud piki varda.(j) Tõmbedef. iseloom.:*absoluutne pikenemine l=l- lo,*suhteline pikenemine E=l/lo; 2. Survedef.(j) 3. Nihkedef.(j) 4.Paindedef.(j) 5.väändedef.(j) ; Väikestel def.-l kehtib Hooke'i seadus: Elastsusjõud on võrdeline def.- ga.Fe=kl(k-jäikus1 N/m) Jäikus sõltub keha materialist ja kujust. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p= mv, m1v1+m2v2 = m1v1+ m2v2 , p1p2 = p1p2 Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv MEHAANILINE TÖÖ : Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub
Hälbe- nim võnkuva keha kaugust tasakaaluasendit (tähistataske „x“) Võnkeamplituud- suurim kaugus tasakaaluasendist ehk. Maksimaalne hälve Võnkeperiooniks- nim ühe täisvõnke kestust. Mis iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel uuesti kordub. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. ( Hz) Võnkesüsteemiks- kehade grupp, mille võnkumist me uurime. Võnkumist võib põhjustada: elastsusjõud ja raskusjõud. Vedrupendel: sellist asendit nim tasakaaluasendiks. Matemaatiline pendel- nim kaaluta ja absoluutselt venimata niidi otsa riputatud ainepunkt. Kui pendlikeha mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii võike , et neid võib arvestamata jätta ss nim Matemaatiliseks pendliks. Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskedet mitte läbiva telje ümber
m6jud kompenseeruvad. ja ss on veel kirjas et kui on olemas yks selline systeem ss see seadus kehtib k6ikides systeemides mis liiguvad esimese systeemi suhtes yhtlaselt ja sirgjooneliselt. ja ss on 6eldud et k6iki neid systeeme nimetatakse inertsiaalsysteemideks.NIIseadus:Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga pöördvõrdeline keha massiga.1N on jõud,mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s ruudus 1s jooksul.Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline pikenemisega(lühenemisega).Toereaktsioon on kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud(tr on elektromagnetilise olemusega jõud,tr mõjub alati kehale mitte alusele,tr on alati risti kokkupuutuvate kehade pindadega). Pingeks nim kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu.Gravitatsiooniseadus:2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga,mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga
1.Jõud mõõdab vastastikmõju. F 1N=1kg*1m/s2 jõud on vektor. 2.Resutand jõud on mitme jõu koosmõju. 3.I Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui jõudude resuntand on 0. II Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. III Jõud tekivad kahe keha vastasmõjus ja alati paarikaupa. Need kummalegi kehale Mõjuvad jõud o absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist nin...
Deformat. nim. Keha kuju või ruumala muundumist. Elastse deform korral võtab keha pärast välise jõu mõju lõp esialgse kuju tagasi. Plastilise deform korral leha ei võta pärast välise jõu mõju lõp esialgset kuju tagasi. Hooke- Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Fe= -kx Toereaksiooniks nim kehale mõjuvat toetuspinda või riputusvahendi elastsusjõudu. Gravitatsiooniseadus- 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ning pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõuks nim maakülgetõmbe jõudu, mis mõjub tema läheduses olevatele kehadele.
a= kiirendus m/s2 Vo= algkiirus m/s V= lõppkiirus m/s G= 6.67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus
mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi kilogrammides (kg). Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1). Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus on dünaamika põhiseadus
4. Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses olevaid kehi. 10. Hõõrdejõud - Seisuhõõrdejõud tekib, kui kehale mõjub liikumapanev jõud, aga keha liikuma ei hakka seda takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda pinda ja takistab seda liikumast. 11. Keha kaal jõud, millega keha mõjutab tuge.
Raskusjõudu saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil, kus kehadevaheliseks kauguseks võetakse Maa raadius R, millele vajadusel liidetakse keha kaugus maapinnast h. r=R+h Maapealsete kehade puhul r = R. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust g, mille arvväärtuse leidmiseks kas Elastsusjõud keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkiv jõud. Hooke'i seadus venitusel või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muutusega l. k jäikus, näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühe ühiku võrra. Suund on vastupidine deformatsiooni põhjustavale jõule e. ,,,, märk Hooke'i seaduses. Hõõrdejõud jõud, mis tekib keha liikumisel mööda pinda, on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Keha liikumahakkamist takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud Hõõrdumise põhjused:
keha massiga. 29. 1N- niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 30. Jõud- ühe keha mõju teisele kehale. Vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ning peab olema rakenduspunkt. Vekroriaalse suuruse iseloomustamiseks kasutatakse mõjumise suunda ja arvväärtust. (N) 31. Deformatsioon- deformatsiooni põhjuseks on keha ühe osa liikumine teise osa suhtes. Tulemuseks elastsusjõu teke. Hooke´i seadus- elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega. (N). Toereaktsioon- kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud. Rakendatud kehale risti toetuspinnaga, tasakaalustab elastsusjõu. Riputusvahendi (niidi) pinge- kehale mõjuv riputusvahendi elastsusjõud. Gravitatsiooniseadus- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. (N)
4. Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik – N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud – jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud – jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses olevaid kehi. 10. Hõõrdejõud - Seisuhõõrdejõud – tekib, kui kehale mõjub liikumapanev jõud, aga keha liikuma ei hakka – seda takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud – tekib ühe keha libisemisel mööda pinda ja takistab seda liikumast. 11. Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab tuge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
