Newtoni seadused jm (0)

Newtoni esimene seadus – vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi.
Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks .
Newtoni teine seadus – keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus.
a- keha kiirendus ( 1 )
m- keha mass ( 1 kg )

jõud ( 1 N )
Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu.
F= - F F – jõud ( 1 N )
Gravitatsioon on nähtus, et kõik maailma kehad tõmbuvad üksteise poole.
Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustad gravitatsiooni nähtust.
Gravitatsiooniseadus – 2 punktmassi tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
F – kahe puntmassi vaheline jõud ( 1 N )
m1 on esimese keha punktmass ( 1 kg )
m2 teise keha punktmass ( 1 kg )
G – gravitatsioonikonstant
r- kehadevaheline kaugus ( 1 m )
Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
G – gravitatsioonikonstant
M – planeedi mass ( 1 kg )
m- maa mass ( 6 * )
R - maakera raadius ( 6400 km )
g- raskuskiirendus ( 9,8 )
Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune mõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes.
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele . Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
F h = μ* N
F h – hõõrdejõud
μ – hõõrdetegur
N- rõhumisjõud
Hõõrdejõud sõltub – pindade töötlusest, materjalist, vastu pinda suruvast jõust.
Deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine.
Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.
Hooke’i seadus - venitusel või survel on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega.
Jäikus näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra.
F - elastsusjõud ( 1 N )
k – keha jäikus ( 1 )
l – teepikkus ( 1 m )
Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe mõjul rõhub toele või pingutab riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks.
Paigal seisva keha kaal P = mg P- keha kaal
Kiirendusega liikuva keha kaal P = m( g – a ) m- mass ( 1 kg )
P = m ( g + a ) g- raskuskiirendus
Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.