Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel
kus ranna lähedalt püütud kalaga varustatakse peamiselt siseturgu b) Konsenreeritud rannapüük- suurima tähtsusega Põhja-ja ka Lõuna-Ameerika läänerannikul. Kalurite kasutada on külmutusseadmetega laevad, millega minnakse merele nädalateks ning kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Vajab korraliku rannabaasi, milleks on sadam ha kalatöötlemisettevõte suurte kalakoguste töötlemiseks. Rannabaasis on kalurite ja nende perede elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Konseeritud rannapüük annabki praegu enamiku maailma kalatoodangust ha sekke naauknajayandusest c) Avaookeani püük- hakkas levima 20saj avaookeani või teiste riikide majandusvööndis neilt renditud või ostetud püügiõiguste alusel. Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu peale püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baas-ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või- lennukid
Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1...8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse alla. Nad elutsevad kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitmekümneid isendeid. Talvel on lendlased talveunes. Selleks siirduvad nad juba septembris suurematesse inimeste poolt valmistatud või ka looduslikesse koobastesse, mida enam ei kasutata. Oluline on, et koobastes õhutemperatuur kogu talve vältel eriti ei kõiguks ning see peaks püsima 0...7 ° C juures. Mõnikord võivad habelendlased talvituda ka vanades keldrites.
V: 40-50 korrust. 2. Delhi – India Tee päring Delhi. Suurenda ja leia Delhi linnas Connaught Place Mis laadi kohaga on tegu?(kasuta Wikipedia artiklit klikkides W märgile. Vaata pilte ) V: Majanduskeskus. Mille poolest on ta linna planeeringu seisukohalt eriline? V: See on ringi kujuline. Vaata ka pilte. Kas tegu on rikka või vaese India osaga? V: Rikka. Leia piirkond Pahar Ganj ja Main Bazar road. Mis piirkonnaga seal tegu on? V: Populaarne turistide seas. Millised on elamud? V: Väga kehvas seisus. Mida märkad tänavapildis (vaata pilte) V: Müügiletid üksteise kõrval tihdalt. 3. Uuri Tallinna. Lülita sisse kihid 3D. Millistest hoonetest on Tallinnas 3D kujutised? Norde maja ja Radisson SAS Millised Panoramio pildid on Õismäelt Googel Earthis nähtavad? V: Tiigist, koolist jne. Kui suur on Tallinna ulatus Põhjast –Lõunasse umbes 10km Ja Idast – läände umbes 15km. 4. Uuri lähemalt Pariisi, Tokiot, Londonit vms. linna
Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa. Järgmise päeva hommikul ei kestnud päästetööd kaua, sest tegu polnud ju päris tavaliste meestega. Kohe, kui nad printsessi tornist alla olid toonud ja kogu tema ilu näinud ei suutnud mehed otsustada mida tehe ja
IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid. Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve
külgedel MOCHIZUKU-,UKAI- ja NAKAI-pered. Parematel aegadel paiknes Koga-aladel viiskümmend peret,mille igas oli 30-40 GENIN ninjat. NINJAKÜLA JA -PEALIKUMAJA Ninja´sid teati kui hääletuid ja efektiivseid salamõrvareid. Jaapani ülikud elasid pidevas hirmus,et mõni rivaal saadab ninja neid kõrvaldama .Kuid ka ninjad´d ise elasid ohtlikku elu ja pidid seetõttu kogu aeg valvel olema,et vaenale neid tappa ei saaks .Sellepärast olid ninja´de elamud väga hästi kaitstud. See kehtis eriti JONIN´i ehk ninja-klanni pealikku kohta. Tema maja asus küla keskel ja seda ümbritsesid madalamal positsioonil olevate ninja´de elamud. Veega kaetud riisipõllud, kõrged muldvallid ja bambusest kõrge aed olid esimesena vaid nähtavad JONIN´i juurde trügiva sissetungija teel. Torni riputatud kellaga sai ülejäänud külaelanikke vaenlase lähenemise eest hoiatada. Kuid lisaks eeltoodule rakendati JONIN´i majas mitmeid muidki,tihti üpris kavalaid
sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest 4. Endised põllumajanduskeskused (N: Ülenurme, Kambja)- külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad;
Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud Tallinna keskaegsetest elamutest on ligi kaks kolmandikku säilinud rohkemal või vähesemal määral ümber ehitatult. Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja (Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg 6, Kuninga 1, Pikk 71, Lai 29, Lai 40, Vene 17 ja 23, Rüütli 12, Suur-Karja 8. Keskajal ehitati elamuid tavaliselt sarnaste põhimõtete järgi. Ka ruumijaotuse
Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe. Ühiskondlikud hooned- termid, amfiteatrid, templid, foorumid. Termid- saunad. Monumentaalskulptuur- triumfikaared, sambad, altrid.
ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka ...
Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond. Küllalt liivane ja sademetevaene, vihm ägedate ja lühikeste tormidena suvel. Kasvasid männid, kadakad, põõsastaimed ja kaktused. Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet.
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded:
- 5000. eKr) Asulad Veekogude läheduses. Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid koonusekujulistes püstkodades, neljakandilised ja tuginesid neljakandilised ja tuginesid mille sõrestik oli kaetud okste, postidele. Elamud asestsesid postidele. nahkade, puukoorte ja talvel ka tavaliselt ridastikku ukseavaga mätastega. veekogu poole. Kooselu vormid 15-30 liikmelised kogukonnad, Elati kogukondadena, mis Noorema kiviaja lõpus võisid olla mis koosnesid 2-4 perest. koosnesid endiselt 2-4 perest. välja kujunenud üksikpered. Inimesi Eestis u.1000.
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja sii...
jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool
Rahvakultuur tähendab aga laiadel ühiskonnakihtidel osalemist ilma, et taotletaks majanduslikku kasu. Kultuuri üks oluline osa on arhitektuur ehk ehituskunst. Arenenud Euroopa riikides tunnustatakse arhitektuuri kui üht kultuuri ja elukeskkonna osa. Arhitektuur on üks olulisemaid inimese elukeskkonna kujundajaid nii kultuuris kui ka majanduslikus mõttes. Arhitektuure liigitatakse kolmeks - sakraalarhitektuuriks (templid, kirikud, kabelid), profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamud, avalikud hooned), maastikuarhitektuuriks (aed, park). Eestis algab arhitektuuri ajalugu püstkoja, kivi- ja tarandkalmetega, jätkub kindlustatud asulate ja linnustega ning Eesti kõige omapärasema ja sajandeid püsinud arhitektuurinähtusega rehielamuga. Kogu eesti arhitektuur on aegade jooksul tegelikult korduvalt hävitatud ja uuesti ehitatud. Professionaalne arhitektuur kujunes meil alles 20 sajandi alguses
Muinasaeg Eestis Kunda Kamm- Nöör- Vanem Noorem kultuur keraamika keraamika pronksi-aeg pronksi- aeg kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava ...
on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud. Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa- arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, vajadusel nende sisseseade ning nende kompleksid, kultuuriväärtusega pargid ja muud kultuurmaastikud. Objekti ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumid: 1. Vanus
................................................. 5 5. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..................................................................6 2 1. Arhitektuuri olemus. Arhitektuur on oma kõikjaolus unikaalne kunstivaldkond. Sünnist surmani ümbritsevad ja suunavad inimesierinevad ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne. Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul
2a. Majandusasulad • Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad • Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem
isikuna. Lihtsalt tavakodanikuna elamine ei oleks minu jaoks huvitav, et kui juba, siis ikka keegi tähtis persoon. Ülikutel oli keskajal vägagi mõnus elu. Nad ei pidanud üldse mingit rasket füüsilist tööd tegema, vaid võisid elust mõnu tunda. Muidugi oli neil kohustusi, ent need piirdusid mõnede lihtsate tööde või ametikohustuste täitmisega. Lisaks oli neil ka palju teenreid ja alamaid, kes nende eest kogu vajaliku töö ära tegid. Aadlikel olid ilusad ja uhked elamud või mõnedel isegi lossid. Pealegi olid nad rahva seas austatud ning üldse suure autoriteediga, vähemalt enamus. Samas tahaksin ka mõne negatiives külje aadlike elust välja tuua, mis ei osutunud minu valiku langetamisel päris määravaks. Nimelt ei meeldi mulle üliku elu puhul see, et nad pidid järgima suhteliselt karme käitumiseegleid, mida tavalinnakodanikud ei pidanud järgima, vähemalt mitte nii täpselt. Tänapäeva inimese jaoks võib selline range etikett
16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile
· 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade fassaadide liigendati pilastritega. · Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel
Sndimust mjutavad tegurid: 1) naiste vanus N: partneri leidmine raskem, snnib vhem lapsi 2) pereplaneerimise vimaluste olemasolu ja nende kasutt. N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafili...
(ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. Eluhooned jagatakse fn ja tähenduse järgi: 1) Korteritüüpi elamud - eramu, kaksikelamu, ridaelamu, ühe- ja mitmesektsiooniline eramu Eluhoonete tüübid. 1.Korteri tüüpi elamud (eramud, kaksikelamud, ridaelamud, vaipelamud, ühe-ja mitmesektsioonilised elamud, koridoritüüpi elamud, elamukompleksid koos teeninduse ja ajaviitevõimalusega). 2.Ühiselamud - mõeldud ajutiseks elamiseks (õppimine, hooajaline töötamine jne). 3.Hotellid mis on mõeldud lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne).
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad
Kultuurielu Eesti Vabariigis (õpik lk. 58-69) 1. Selgitage, kuidas aitas Eesti riik kaasa professionaalse kultuuriarengule? Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laial...
Rahvastik ei paikne riigis ühtlaselt. Eestis jaotatakse asulad : ®Linnad- linnaline, Eestis 47 ®Alevid- linnaline, 9 ®Alevikud- linnaline, 173 ®Külad maaline Linnastumise tase linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%). Külade tüübid: Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete. Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik haldusüksus, juhib maavanem(ametisse määrab valitsus) viib maavalitsuse kaudu ellu riigi poliitikat. Maakonnad jagunevad valdadeks(202) ja linnadeks(39), mis moodustavad haldusjaotuse teise ja seejuures omavalitsusliku tasandi.
(lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud. Linnade ebaregulaarne plaaniskeem asendus tasapisi korrapärase plaaniskeemiga
Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud. Küttimise ja koriluse õitseaeg nöörkeraamika kultuur(venekirveste kultuur)-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved. Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg-
kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega. Naised käisid metsas seeni, marju, pähkleid, söödavaid juuri, mugulaid ning muid loodusande korjamas. Sellist tegevust nimetatakse koriluseks. Elati püstkodades, need olid telgitaolised teivastest ehitatud elamud, mis kaeti loomanahkade ja puukoortega ning talvel ka mätastega. Kui ühest paigast jahisaak lopes, liiguti teise paika elama. Aastatuhanded hiljem õpiti kasutama paremaid tööriistu. Kasutusele võeti ka savinõud. Niiviisi pikkamööda kujunesid Eesti pinnal elavate asukate elutingimused, mille algsele tekkele andsid mõjutuse 4 siin aset leidnud jääaega.
Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % . Riigilipp Riigivapp Angeli juga Orinoco jõgi Pico Bolivar Ajalugu 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819. Kuulus Venezuela Bolivari Suur- Columbia vabariiki.
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikuns...
Konvendihoonest on tänapäevaks püsti vaid läänesein, ka on teiste tiibade müüre alles sedavõrd, et konvendihoone põhiplaan on veel looduses jälgitav. · Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. · Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. Sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel. · 14. Saj lõpus hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Kiek in de Kök, Paks Margareeta. KESKAEGSED ELAMUD JA ÜHISKONDLIKUD HOONED · Tallinna vanalinnas on säilinud keskaegset rahumeelset ja ilmalikku ehituskunsti. · Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka söögitoaks ja köögiks. Koja nurgas oli lahtine kolle, selle kohal kõrge mantelkorsten. Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba. Ahi asus keldris
1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firma PKZ poolt. Kõrvaldati hilisemad lisandid ning ühendati hoone raekoja tänav neljaga, muutes hoone tühiseks muuseumikompleksiks – Tallinna Linnamuuseumi filiaaliks. 1980 21.juulil avati muuseum linnarahvale. Aastatel 1982-1988 tegutses muuseum näituste galeriina. 1983 aastal alustati fotonäituste tegemist. Kuni tänase päevani on hoone tegutsenud linnamuuseumina ning seal domineerivad fotonäitused. Tallinna all-linna keskaegsed elamud olid kitsad, kõrged ning gootipärased, asetsedes tänavajoonel üksteise kõrval. Maja taha jäi pikk kitsas hoov. Raevangla sisaldab eeskoda, kolme pikka silindrivõlvidega vangikongi, ning kahte väiksemat kongi, kahte käimlat ehk danskerit. Samuti leidub väheldane siseõu. Sellel hoonel olid silindervõlvid, mis oid massiivsed ja paksud. Et müürid oleksid vastupidavamad ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli pime. Märkasime ka
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis,
Kas Eestis on turvaline elada? Eestile on kindlustatud head suhted naaberriikidega. Euroopa Liiduga ühinemine suurendas turvalisust Eestis. Eestit ümbritsevad riigid teevad koostööd ja veendumus, et üheskoos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis turvaline elada. Vaesemates riikides on hariduse puudus, nälg, inimkaubandus, diskrimineerimine, usu pealesurumine jne. Loetelu on väga pikk, kuid eesti rahvas ei oska seda ettekujutada, sest pole seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita. Majanduskriisi tõttu on kasvanud huligaansus. Varastatakse ja petetakse, et lihtsamalt raha teenida, kuid koos kuritegevusega areneb ka politsei. Politsei on ennast mitmeti tõestanud näiteks aprillirahutustel suudeti mässumeelsed inime...
Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal. Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel. Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu põlvkonda elas ühes talus ja majandas ainult oma perekonna ära elatamiseks. Siis uues perekultuuris oli ainult üks põlvkond, kus vanemad käisid tööl, et perekonda ära toita. Selline perekltuuri muutus sai alguse just linnakultuurist, kus olid väga väiksed elamud. Maalikunsti kompositsioon muutus väga mitmekesiseks, renessansi sümeetriline paigutus asendas diagonaale või mõni muu eriline efekt. Uusajal kujunes maalikunstis väga suureks väljundiks valmus, tänu millele osati muuta maali meeleolu. Valguslaigud muutsid maalid väga salapärasteks. Tähelepanu pöörati väikestele detailidele, näiteks näole või kätele. Värvide väljendusrikkust tõsteti tunduvalt, värvid muutusid intensiivsemak ja jõulisemateks,
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia?
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi ...
kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved
2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7. Nimeta tähtsamad gooti uuendused arhitektuuris. Tunne mõisteid ja oska neid kirjeldada. 1)Raudvõlvid-raidkividest ja tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid 2)Aknad-suued,kasutusel värvilised klaasid,mis lasid kirikusse ohtralt valgust.3)Roosaken-portaali kohal hiigelsuur ümmarguse vitraazaken.4)Tugipiilar-paigutati
Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel
eemaletõmbumise kümnendid, mille jooksul sündisid peale massilise individuaalehituse (seda toetasid eriti majandid) arvukad üksteist üle trumbata püüdvad asutuste saunad, partei ladviku ja valitsuse eliidi suvekodud ning eriprojektiga kortermajad kui omamoodi ihalusobjektid, mille puhul teadmine läänemaisest luksusest segunes kohaliku eluviisi ja asjaajamisega.[16] 1973. aastaks olid põhiosas valminud Tallinna Mustamäe elamud ning samal aastal hakati ehitama Tartu Annelinna (projekt 1969, Mart Port, Malle Meelak, Ines Jaagus), mis tollal olid mõeldud 50 000 elanikule, ja Tallinnas peaaegu sama suurele elanikkonnale mõeldud Väike-Õismäe (projekt 1968, Mart Port, Malle Meelak, Inessa Põldma, Kalju Luts). Kümnendi keskel lisandusid Viljandi Männimäe (Mart Port, Malle Meelak, Ene Aurik), mastaapne Lasnamäe (Mart Port, Malle Meelak, Irina Raud, Oleg Zemtsugov) ja 1980. aastate alguses Pärnu Mai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
