· Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust. · Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust. 15.saj alguses maalisid vennad LIMBOURG'id pilte Berry hertsogi palveraamatusse, kus võib näha rikkalikku maastiku ja arhitektuurikujutlust.
ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
Lisanduvad medaljonid, rippuvad linikud ja trofeekimbud kilbi moodi. Sisekujunduses on iseloomustav suurejoonelisuse taotlus. Esindusruumis on tavaliselt avarad, seinapind on ühevärviline ja ülemist osa kaunistab ornamentaalne vöö. Armastati kuldornamente valgel, tumesinisel või tumepunasel seinal. Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg küünistega loomakäpaga. Ruumi lahutamatuks osaks olid peeglid ja lühtrid. Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, teoses sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patriootlikke
maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 1929-1933.a. olnud majanduskriis (Saksamaa, Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati karmikäelist valitsemist. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939
Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid need asendati palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses
olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis
1870. Iseloomulikud jooned Iseloomulikud jooned •Realismi viljelevad kirjanikud •Tähtsustati inimese isiksust, tulid tagasi argiellu ning tema sisemaailma, tundeid. ühiskondlike probleemide juurde. Oluline teema oli armastus. • Nende sõnakasutus oli täpne •Tegevuse taustana eelistati ja üksikasjaline. metsikuid maastikke, • Nad kirjutasid põhiliselt proosat. Realistid taotlesid salapäraseid vanade losside, objektiivsust. kloostrite ja kirikute • Eesti kirjandusse tõi realismi varemeid. Eduard Vilde. •Kaldumine religioossuse ja müstika suunas, tunti huvi
Veininõudel kujutati Dionysost. HELLENISTLIK KUNST 1. Hellenism (sõnast ''hellen'' kr k. 'kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb vanemast kreeka kultuurist? Palju mitmekesisem, idamaade mõjutused. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander Suure väepealikud. 4. Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamoni linn, Priene linn, Aleksandia linn. 5. Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Levisid joonia ja korintose stiil, mis olid toretsevad ja rikkalikud. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Pharose tuletorn, Rhodode koloss, Zeusi kuju 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuri asutust? Kavandas Aleksander Suur ise, Egiptusesesse Vahemere rannikule
Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud
VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest. L-E 1920-1940- Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco vormides segunesid juugendi ja kubismi mõjud; avaldus peamisel plakati- ja raamatukujunduses, mööbli ja tarbekusntis. MARIE LAURENCIN «Tüdrukud». 1930ndatel ei tärganud ühtegi täiesti uut voolu. Eelistati maalida looduse järgi, kuid lihtsail, mittejutustavaid motiive maastikke, portreid, lilli., akte. Peamine pole see, mis on pildil kujutatud, vaid KUIDAS on see kujutatud. Hinnati maalilist ilu. Modernistlik realism lähedane impressionismile või realismile, kuid värvivalik on subjektiivsem ja vabam. Skulptuuris valitses realism (MAILLOL «Monument lenduritele»). PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused
või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvis erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. Toimusid massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Inimesi näljutati, võeti vastu talve ära nende viimanegi vilja varu. Need kes olid rikkamad talupojad need kuulutati kulakuteks ning kui üht ühiskonna kihti, hakati taga kiusama ja hävitama
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid empoorisd ja trifoorum puududa.Võlvina kasutati sil...
talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale
Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕJA AJAL · Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas''
sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Seeliku karkassi toed olid rauast või puust ning muutsid koos kangaga selle riideeseme väga raskeks. Hiljem uuendati seelikut igasuguste detailidega ja püüti teha kergemaks ning mugavamaks. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Korsett. ROKOKOO. Kaua aega oli naiste poolt armastatud riideesemeks korsett. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Inglismaal muudeti korsett rokokoo ajal vähem vaenulikuks ning Prantsuse revolutsiooni perioodil loobuti sellest üldse. Kasutatud materjalid http://www.archimedes
orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu raskuses hoolimata leida tee õnnele ja hingerahule Epikuros-väitis et inimest ei oota pärast surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette
Barokk Tekkis17-18saj.portugali keelest(lopergune pärl),ülepaisutatus,kirg,liikuvus,dünaamilisus,rahutus.arhitektuur-ümar,ovaalsed vormid, suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli)...
• Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova Antonio Can Skulptuur • Materjalidest eelistati marmorit. • Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti. Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata. • Selline kujutamisviis on muidugi idealiseerimine. en • Kuulsamad skulptorid olid valds
sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte. Usulised meeleolud olid süvenenumad, toodi taevalik olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M- maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. 2. Kust pärineb sõna „renessanss“ ja mida see tähendab? Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 5.Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi andsid need kunstnikule? Õlivärve kastutati, Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõputu arvu värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldasid hästi edasi anda ülipeene detaile
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini
Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb?
Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a ,,oleviste kirik". Barokkskulptuur. Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. L. Bernini ,, Püha Terase ekstaas", ,,Apollon ja Daphne" ( muudab tüdruku puuks), ,,Taavet". Iseloomulikud tunnused: Tüüpilistel barokkmaalidel kujutatakse hoogsaid, emotsionaalseid ja pingelisi stseene. Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon diagonaalne. Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne.(Keldriluugivalgus). Maalitakse enamasti usu- või antiikmütoloogilistel teemadel, luuakse portreid. Olustiku-, maastiku-, mere- ja loomamaal. Holland
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Va...
Dámaso Alonso stiili anal üüs Dámaso Alonso y Fernández de las Redondas (22.10.1898 - 25.01.1990) oli poeet, filoloog ja kirjanduskriitik. Kuigi ta kuulus 27. aasta generatsiooni liikmete hulka, jääb tema paremini tuntud looming 1940ndatesse ja sealt edasi. Alonso kirjandusliku karjääri saab jagada kaheks. Tema varajasi töid nagu 1921.a. ,,Poemas puros; Poemillas de la ciudad" ja 1925. a ,,El viento y el verso" peetakse 27. aasta generatsiooni liikmeteist madalamaks. Ta ise on ennast nimeatanud osalise ajaga poeediks (poeta de rachas). Samas tema küpsemaid töid, eriti ,,Hijos de ira" (1944 ja 1946) on tunnustatud kui kirjanduses oluliseimat kodusõjajärgsetel aastatel. Esimestes luuletustes ilmneb Antonio Machado ja Juan Ramón Jiménes'i mõjutusi. Tema esimene luulekogu ,,Poemas puros" (1921 ,,Puhtad poeemid") kuulub Britannica online entsüklopeedia kohaselt imazismi (inglise image 'pilt, kujund') alla, rõhutades välj...
saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pilte... Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ilu ja hügieen Pesemisele eelistati meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid. Jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ja Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Soengud Nii mehed kui naised kandsid parukaid ja puuderdasid oma soenguid ohtrasti. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiude. Parukad olid tohutult kõrged
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi
ROKOKOO 1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? 1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks
Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak Ikoonidel on kujutatud suursugust ja rikast hingelisust Omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline ilu Bütsantsi ikoonimaal Tarbekunst Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik Seal eelistati kalleid materjale, näiteks hõbedat, kulda, kalliskive. Keerulisi tehnikaid (brokaatkangad) Puudus ümarplastika, kuid on säilinud elevandiluust reljeefe Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 15.saj jätkus väljaspool Itaaliat skulptuuris, kuid eriti arhitektuuris hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate...
maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana. Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu
klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik
· Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga loomulikult. · Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist.
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid ...
sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus,
piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941
2. ei jäljendata olemasolevat tegelikkust, loodi uus, mis allus kunsti seadustele 3. esemed ja olendid jaotati osadeks, mis pandi uut moodi kokku, samaeset näidati mitmest küljes korraga 4. inimese portreed kujutati eest ja külgvaadet korraga 5. kasutatakse ainult moondatud peaspektiivi 6. esemete äratundmiseks kasutati erinevaid võimalusi, järeleaimamine, kirjatähed 7. peamised väljendusvahendid olid jooned ja pinnad 8. värvidest eelistati kahvatut pruuni, halle, rohekat, helesinist 9. levinuimad zanrid olid natüürmort (muusikariistad, pudelid, puuviljad), maastik, linnavaated, portreed KUNSTNIKUD: Pablo Picasso (18811973) Töötas erinevates tehnikates ja viljeles erinevaid kunstivoole. Silmapaistvaimaid analüütilise ja sünteetilise kubismi viljelejaid Georges Braque (18821963) õppis müürsepaks ja oli huvitatud kvaliteetsest käsitsi tehtud tööst. Esimene kes maalis
5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks oli kunstiturg - väikeste meisterlike kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Hellenismi ajal eelistati kas siis hiiglaslikke või hoopis väga väikesi kujutisi, näiteks Rhodose Koloss, mis oli umbes 37. m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju.
3. *I Maroko kriis (1905-1906 a.) saksamaad tegi ärevaks prantsusmaa mõju kasv ainsas iseseisvuse säilitanud riigis- marokos. Saksamaa julgustas maroko sultanit , ning viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse. Vormiliselt kõigile riikidele anti kõigile riikidele majandussuhetes marokoga võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. *Bosnia kriis (1908 a.) Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, provintsis süvenes Serbia-meelne liikumine ning sisemisi pingeid üritas rõhutada ka Türgi. 1908. aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hertsogoviina liidetuks Austria- Ungariga. See tõi kaasa terava välispoliitilise kriisi, mis siiski ei kasvanud üle sõjaliseks konfliktiks. *II Maroko kriis (1911 a.) 1911
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Sein...
arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel juhul võeti eeskujuks Rooma triumfikaari.Reljeefide paigutamine tavaline portaali külgedele(palestikule) ja selle kohale,ümarkaarsele viiluväljale(tümpanonile).Reljeefe ka siseruumis(piilarite kapiteelidel).Reljeefid polnud mõeldud lähedalt vaatamiseks.Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe kuna kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Romaani stiilil eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid ja imede kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega. Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika.See on abstaktne ja skemaatiline,esinevad geomeetrilised motiivid ja ümber kujundatud ja stiliseeritud taime-loomakujutised.Kiriku seintele/võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene.Figuurid tasapinnalised,moonutatud,mõjuvad
Eriti lihtsaks tegi egiptlastele selle see tõsiasi, et jõe ületanud vastased olid suurima tõenäosusega ära kurnatud jõe ületamisest. Ilma sellise eeliseta oleks Egiptus üsnagi kindlalt varem juba ära vallutatud ning Egiptuse tsivilisatsioon poleks nii kaua püsinud. Peamiseks transpordi- ja kaubateeks Egiptuses oli samuti Niiluse jõgi. Kuigi Vana-Egiptuse ajastul kasutati transpordiks ka eesleid, eelistati siiski jõeteed. Eriti efektiivne oli Niilus transporditeena üleujutuste ajal, sest siis jõuti soovitud sihtkohta kuni 4 korda kiiremini tänu kiirendatud veevoolule. Ilma niivõrd efektiivse transporditeeta poleks Egiptuse tsivilisatsioon kindlasti nii kiiresti arenenud, mis oleks mingi hetk võinud viia Egiptuse riigi varajasemale langusele, eriti kuna Egiptuse ühtse riigi rajamine sai ka võimalikuks just tänu Niiluse võimaldatud infovahetusega.
1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel algasid Itaalia sõjad, Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, mis tõid prantsuse ja flaami muusikud Itaaliasse. Sel perioodil, mis langeb kokku kõrgrenessansiga itaalia kujutavas kunstis, arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadest, millest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines teksti üheaegset skaneerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Häälte kooskõla-harmoonia-mängib järjest suuremat rolli, tihti pole üksikhääled kuigi iseseisvad, vaid võivad moodustada kahe-või
Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude Liidus. · Albert lämbus lennu ajal.
kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti, seega vähenes sakraalehitiste osatähtsus. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust, mis viis Suure Prantsuse Revolutsioonini. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja paljud mõisaansamblid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Kunst oli muutunud avalikuks ja kättesaadavaks. Mairo Koov 12 B 2
Levis naturaalmajandus, tarbeesemeid hakati ise valmistama. c) Kaubavahetuse vähenemisega nõrgenesid sidemed eri piirkondade vahel, provintsid elasid omaette oma elu. 4. Rooma tsivilisatsioon hääbus, sest riik sattus majanduslikku ja poliitilisse kriisi. Lisaks ülaltoodud näidetele kadus käibelt ka kuldraha, hääbus antiikne linnakultuur – kuna linnad kannatasid rüüsteretkede all, hüljati linnad ja eelistati elada maapiirkondades kus oli turvalisem. 5. Feodaalkord oli riigikord Keskaegses Euroopas, mis põhines inimeste isiklikel suhetel. 6. Vasall – Läänimees ehk teener, kes andis end isanda ehk senjööri teenistusse truudusevandega. Vasallivanne – Vasalli vanne isandale, mis koosnes truudusevandest ja lääni üleandmise tseremooniast. Olulist rolli mängisid žestid ja rituaalid, kuna 13. sajandil
komöödia Kõigis kolmes on ühine see, et igal kultuuril olid olemas oma pillid,kuid vanades kõrgkultuurides oli muusika ebamäärane. Tehti vaid oletusi, mida arheoloogid parajasti leidsid. Loodusrahvaste hulgas mängis rolli lindude-ja loomade keel ja selle juurde kuuluv tants oli ka tähtis. Kreeka ajaloost on pärit ka oma nö laulikud. Pillidest eelistati kasutada siiski keelpille rohkem ja luges kindlasti ka rütm. Vanades kõrgkultuurides olid jumaliku andega muusikud ja poeedid,keda austati väga. Muusikat peeti jumalate keeleks ning muusika ja pillid,millega jumalaga mängisid,peeti pühadeks. Muusikuid koheldi suure austusega. Igas kultuuris arenes välja mingi teatud asi. Tänapäeva muusika põhineb muusikalistest helidest,helidest,müradest ja konkreetsetest loodus-või inimkeskkondade helidest. Muusika ülesmärkimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
