2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne: o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on normaalhüvisega o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooridega Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega ütleme, et asendusefekt on negatiivne Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab selle hüvise nõudlus vähenema hinna tõustes Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve Eelarvejoonel on kõik kaupade ja teenuste kogused, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve Samaväärsuskõver ehk kasulikkuskõver – iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale sama kasulikkuse Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsiooni, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
Kahaneva piirkasulikkuse seadus väidab, et mida rohkem me mingit kaupa või teenust tarbime, seda väiksemaks jääb iga järgneva tarbitava ühiku kasulikkus. Joonis 5.2 Kogukasulikkus ja piirkasulikkus 5.3. Tarbimisvõimalused Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel? Majapidamise tarbimisotsused on piiratud majapidamise sissetulekute ning olemasolevate kaupade ja teenuste hindadega. Neid piire kirjeldab eelarvejoon. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. 33 Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat
ükskõiksuskõvera tõusuga. Kui tegemist on täielikult asendatavate kaupadega on kumera ükskõiksuskõvera asemel sirge ning kuna sirge igas punktis on sirge tõus ühesugune on asenduse piirmäär konstantne. Asenduskauba puhul diagonaalid, täiendkaupade puhul kahe küljega ruudud. Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu. Eelarvejoon näitab, kui palju on võimalik osta hüvise Y kogust y, kui ta tarbib hüvist X koguse x. Kasutades ükskõiksuskõveraid ning eelarvejoont, on võimalik leida tarbimise tasakaal ehk hüviste optimaalne kogum, mis tagab tarbijale maksimaalse rahulolu. Hüviste optimaalne kogum asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Eelistuste aksioomile vastavalt pakub suuremat rahulolu see hüviste kogum, mis asub kõige kõrgemal kättesaadaval ükskõiksuskõveral
Selleks, et majandus oleks Pareto efektiivne, peavad olema täidetud järgmised tingimused: vahetuse efektiivsus (kõik tarbivad võrdselt efektiivselt); tootmise efektiivsus (kõik toodavad võrdselt efektiivselt); toodetekogumi efektiivsus (tootjad pakuvad ainult tarbija poolt nõutavaid hüviseid). ---------------------------------- 10.Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvejoon, -piirang, väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
8. - , . (budget line)- , . 11.8. Eelarvepiirang - näitab hüviste kombinatsioone, milliseid tarbija B = PX*X + PY*Y võib osta antud eelarve ja hindade juures Eelarvejoon (budget line)- näitab kahe ostetava hüvise kombinatsioone fikseeritud tulu puhul B = PX*X + PY*Y 11.9. , best Affordable Point . 11.9. Tarbimise tasakaal, best Affordable Point Tarbimise optimeerimine maksimaalne kasulikkus vähimate kuludega
Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest kaupadest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Loogiline on arvata, et kui sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Nii on see siiski vaid normaalhüviste korral. Tegelikult võib hüvise individuaalne nõudlus reageerida sissetuleku tõusule kolmel erineval moel. Nimelt võib juhtuda, et: • sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega. • Hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga. Nt. ravimid. • Hüvisenõudlus väheneb. Tegu on siis n.ö väheväärtuslike hüvistega. Nt. kaubad, mida pole
Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest
42 0 0 Piirkasulikkus kulutatud krooni kohta on võrdne kui Anu ostab kaks pitsat ja kuus pudelit veini. MIKROÖKONOOMIKA 25 4.4 Tarbimisvõimalused Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel? Majapidamise tarbimisotsused on piiratud majapidamise sissetulekute ning olemasolevate kaupade ja teenuste hindadega. Neid piire kirjeldab eelarvejoon. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada iseloomustab tabel joonisel 4.3. Joonisele 4
Selline punkt on samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Selle punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt ongi optimaalne tarbimiskomplekt. 20. Millised tegurid mõjutavad hüvise nõudlust? Kirjeldage iga teguri puhul ka mõju suunda. Hüviste hinnad ja sissetulek- seega, nõudluse põhilised mõjutajad on ehk tegelikult needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb. 21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt.
0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 12 10 8 Piim 6 4 2 0 0 1 2 3 4 5 6 Leib Joonis 12. Tarbija eelarvejoon Tarbija kasulikkust maksimeeriva kombinatsiooni saab leida kahel moel. Esimene neist on piirkasulikkuste võrdlemine. Teine võimalus on võrrelda erinevate kombinatsioonide kogukasulikkust ning valida selline kombinatsioon, mis annab suurima kasulikkuse. Tabeli viimases veerus näidatakse, et kõige kasulikum kombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, kuna siis on kogukasulikkus 227 ühikut. See
teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures.
· dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida · eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum · eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas · eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust
dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum eelarvepoliitika – valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas eelisaktsia – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
Isikud peavad tegema valikuid alternatiivsete kaupade vahel Tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus Eelarvejoon näitab tarbija sissetuleku ja kaupade hindade vahekorda ehk seda kui palju võimaldab eelarve tarbida. Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste hindade muutudes. Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves) Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik
Ükskõiksuskõverad on üldjuhul kumerad. Kui meil on aga tegemist täielikult asendatavate kaupadega, siis sellisel juhul on ükskõiksuskõverad sirgjoonelised. Asenduse piirmäär on sel juhul konstantne. Kui meil on tegemist täiendkaupadega, saame kasulikkusest rääkida ainult siis kui neid tarbitakse koos. Tarbimisest saadav rahulolu suureneb, kui suureneb mõlema hüvise tarbimine. Bensiini ja auto näide . 1.23 Tarbimise tasakaal ja eelarvejoon. Eelarvejoon näitab mida kahe kauba erinevate kombinatsioonide korral on tarbija üldse suuteline ostma. Tarbimistasakaal väljendab niisugust hüvede kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Seda tähistab graaf samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu: see näitab meile optimaalset hüviste kogumit., mis asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis.
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
