Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega
Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid ranged kohmakad pikaksvenitatud põhiplaaniga raaglina dooria stiilis ehitised. KÕRGKLASSIKA 470-400 valmis ateena akropol Ehitati athenale pühendatud parthenoni tempel ja erechtion. HILISKLASSIKA 4 saj ja kuigi säilisid osad eelmise perioodi jooned, oli suund rafineerituse, toretsuse ja kolossaalsuse poole. Dooria stiil kaotas oma tähtsuse, templiteehitus polnud enam nii oluline vaid tehti ühiskondlike ehitisi (teatrid) ning monumente. ARHAILINE kadus poliste süsteem, kunst oli sõltuv valitsejast. SKULPTUUR
b) Jahistseene loomadesthoopis teistsugused, hoogsad ja loomulikumad. Kaastunnet avaldatavana on loodud lõvijaht;reljeefidel surmapiinades vaevlevad loomad. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (või joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest suurest kivimürakatest, millele toetuvad kaks nelinurkset kiviplaati, millele on tahutud reljeefid, kahe samba najale nõjatuvat elukat. 11) Iseloomusta: a) dooria stiil iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid.
meestesaali nimetatakse megaroniks. Kaksikkirves, amfora ja sõnnisarved! Antiik-Kreeka 8.saj. 30 a. eKr Arhailine 8-6 saj eKr Dooria Üldiselt iseloomustas dooria stiili rangus, karmus, jõulisus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus. Klassikaline 5-4 saj eKr Joonia Hellenistlik 338-30 a eKr Korintos
tempel- pühakoda, jumalale pühendatud koht Paeseumi tempel 10. amfora- antiik ajal kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu (veini,teravilja,õli säilitamiseks) 11. amfiteater- vaatemängukoht, vabasõhus tehti näitemänge ja koorilaule Ephesose Suur Teater 12. kapiteel- iluotstarbeline samba või pilastri ülemine osa Hera tempel, Dorischi kapiteel 13. dooria stiil- varaseim kolmest Vana-Kreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Zeusi tempel, Olümpia Dooria stiilis tempel 14. joonia stiil- üks kolmest vanakreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Schauspielhaus, Berliin Joonia stiilis samba kapiteel 15
Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine on friis. Friis koosneb vaheldumisi asetatud plaatidest, milledest ühtedel on püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mida nimetatakse tümpanoniks. Tümpanon oli kaunistatud reljeefidega. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine
ravisid inimesi. Arhitektuur Kreeka arhitektuuri üle võime otsustada peamiselt kreeklaste templite ja avalike hoonete järgi. Need hooned valmistati kivist, sageli marmorist ja paistsid silma oma erakordse elegantsi ning iluga. Hoonete üksikuid osi värviti ja kaunistati skulptuursete kujutistega. Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil, korintose stiil ja joonia stiil. Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud
Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter
näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. Amfiteater. Colosseum, amfiteater. Arlesses. Kapiteel- Samba ülemine osa e. Samba pea. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Joonia kapiteel. Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille
ARHITEKTUUR: Kõige tähtsam ala oli templiehitus. Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Viimasel astmel ehk stülobaadil seisab sammas. Põhiplaanis on tempel piklik nelinurk, jaguneb kolmeks: naos ehk kesmine ja pearuum; eeskoda ehk pronaos idaküljel; tagaruum opisthodomos lääneküljel. Templitüübid, mille kohta KT oli! Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega.templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega
Kreeka tempel oli jumala eluase. On välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks kitsamaks külglööviks (see oli suuremates, väikestes üks siseruum). Aknaid Kreeka templil ei olnud, templi ruumi valgustas uks. Kreeka templi ehitustes esineb kolm stiili: Dooria, Joonia ja Korintose. Dooria Nimetus tuleb doorlaste hõimu järgi, stiil kuulub arhailise ajastuse juurde. Sambad läksid ülespoole veidi peenemaks, keskelt olid paisunud. Sambal baas puudus ja kapiteel oli kaheosaline: ehhiin on ümmargune plaat, abakus kandiline plaat (nelinurkne).
3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. * Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. *sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Pergam
· Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas · Tähtsaim ehitis Ateenas oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel(dooria stiilis peripteer 8x17 sambaga. Sambad on kõrged ja saledad. Talastik on suhteliselt kitsas. · Propüleed(Ateena Akropoli väravaehitis). Värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega. Väravaehitise sisemisel ja välimisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb Athena Nike Võiduka Athena tempel(see on mafiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas) · Erechtheion- ühendas mitu vanemat pühapaika , ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad joonia stiilis, aga ühe eeskoja
Prantsusmaal Arles-is. Fotol Rooma Kolosseum. Kapiteel Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. 6 Dooria kapiteel Joonia kapiteel Korintose kapiteel Dooria stiil Kõige varasem Vana-Kreeka sammaste stiil. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Kreeka peamiseks tööjõuks. Poliste kujunemine: Polis Kreeka linnriik koos seda ümbritseva maa-alaga. Linn oli rajatud tavaliselt ümber: akropoli polise kindlustatud keskus/kindlus agoraa polise koosoleku- ja turuplats Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU Sparta Lakoonia maakond dooria Korintose Isthmose dooria Ateena Atika joonia Mileetos Väike-Aasia poolsaarel joonia Delfi Fookise maakond tähtsad usukeskustena Olümpia Elise maakond tähtsad usukeskustena TUME AJAJÄRK Seda seostatakse ~1 100 eKr
atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Klassikalist arhitektuuri VanaKreekas võib mõtteliselt jagada kolmeks perioodiks: algselt oli see range, see vahetus välja ülevaga ning ajastu lõpetas nn ilus periood. V sajandi kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel ja Zeusi tempel.Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe või kaherealine sammastik. Klassikalise ajajärgu varasemateks ehitisteks, kus esineb veel arhailisuse sugemeid on Aphaia tempel ja Poseidoni tempel. Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng
merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18
Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses asunud Artemise templist 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ja 18m kõrguste sammastega. Antiikajal peeti seda üheks 7-st maailmaimest. 356eKr põletas selle kurjategija. Aleksander Suur lasi templi taastada,kuid hiljem purustas selle maavärin. 4.Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Ateenas 5
meistrite vaasid, nende tehtud vaase müüdi kogu Kreekas. Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul. Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud. Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit. Marmor on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetakse Hera templit Olümpias. Sellest on säilinud ainult alus ja paar dooria stiilis sammast. Varaseid joonia stiilis templeid ei ole üldse säilinud. Joonia stiilis oli ehitatud Artemise tempel Efesoses. Efesose linn asus Väike-Aasia edelarannikul. See tempel ehitati dipteerina, ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega. Templi mõõdud olid 110×55 m. Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged. Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks. Kuid
2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged.
Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- äärmuste ja liialduste vältimine Arhitektuuris levis kolm stiili e orderit: 1. dooria- vanim stiil; madalad ja jässakad sambad. Ehitised raskepärased , kuid kindlad. Lihtsus ja rangus; sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik- ketta kujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Dooria stiili friis koosneb triflüügidest- nelinurksed kiviplaadid, millel kaks püstvaokest, ja metoobidest-reljeefidega kaunistatud; vahelduvad metoobidega. 2. Joonia- hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje kerge ja rikkalik. Ehhiin kaunistatud motiividega. Friis kaetud üleni motiividega. Abakus koosneb nn rullpadjandist. 3. korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli alaosa-ehhiin on karika või vaasi kujuline
7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus · Viilkatus · Talastik · Kapiteelid · Sambad · Alus lk 52 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Templid olid hoolikalt läbimõeldud, need väljendavad ülevat, pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust. KREETA EHITUSMÄLESTISED 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Poseidoni ja Hera templid, Paestumis. Lõuna- Itaalias, kunagises kreeka asunduses. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia hõimu poolt asundatud Väike-Aasia rannik. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? 109m x 55m x 18m, antiikajal üks seismest maailmaimest. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike.
välimist. (pilt!) Värava juurest algab ka imeline pärnaallee Unter den Linden, mille ääres seisavad Humboldti ülikool ja Riigiooper ning palju muud. (Nt. Sandarmiturg, kuulsate kirjanike nimedega raamatutest monument) Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!) ARHITEKTUUR: (pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori, millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt
Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili diiroa, joonia ja korintose. · Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhimõtteliselt ainult sambakapiteeli poolest.
arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION hellenistlikul ajastul Zeusi auks korintos TÄNAN KUULAMAST!
Kalimera! Tere hommikust! Tere päevast! Kalispera! Tere õhtust! Kalinihta! Head ööd! Efharisto! Tänan! Parakalo! Palun! Signomi! Vabandage! Vanakreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Kreeka tähestik Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks. Kreeka keele panus Kreeka keel on andnud olulise panuse inimkonnale. Esiteks, ladina tähestiku aluseks oli
aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega.
Sambad toestasid katust ja talastikke suurematel ehitistel. Sammas koosneb kolmest osast · kapiteel - selle järgi eristatakse samba tüüpe · tüvi - kõige pikem osa · baas - laiend, mis toetub põrandale Kõige levinum samba tüüp Egiptuses on papüüruse sammas. Papüürus on kõrkjas. · Papüürus sambal on kaks varianti: o õitseva papüüruse sammas o kinnise papüüruse sammas Dooria sammas tuleneb samuti Egiptusest (16 tahuline sammas), mida kasutasid Kreeklased. Egipt. sambad on üldiselt kõrgemad, laiemad ja samuti tihedamalt paigutatud ku kreeklastel. Templi sissekäigu juures on 4 kolossi. Koloss - väga suurte mõõtmetega skulptuur. On ka terasstempleid e. mäe nõlvadele ehitatud templid. Kõige suuremad Egiptuse templid asuvad muistse pealinna Teeba lähistel. Karnakis ja Luksoris, mis on pühendatud Amon -Ra'le.
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn
Urnid olid savist või kivist, kus oli lahkunu portree peal. Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal)
Ehnatoni ajal kummardati päikesejumal Atonit. Ehnatoni ja tema perekonda kujutati realistlikumalt, näo omapära on rõhutatud. 10)Millised kolm perioodi valitsesid vanakreeka kunstis? Kirjuta ajad juurde! Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). Hellenistlik ehk hiline aeg (323 eKr-30 pKr). 11)Millised kolm kolm stiili valitsesid vanakreeka ehituskunstis? Dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Joonia stiil - tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil, mis sai valdavaks Hellenistlikul ajastul. Kapiteele katavad rikkalikult
ning samuti säilis ka sümmeetrilisus). Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi klassitsismis isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana, seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jne. (nt. Tähe võidukaar Pariisis). Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon oma kõrge kupli ja saledate korintose sammastega. Eelistati dooria või joonia sambaid, mis vastasid rohkem konstruktsiooni vormile. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis valitsushoonete, haridusasutuste, ühingute,seltsimajade jm. ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid, millele renessanss nii palju tähelepanu ei pööranud. Veel rohkem kui ruut ja kreeka rist ning teisedki korrapärased vormid mida
Megaliitiline monument alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp Vana-Rooma Pont du Gard`i veejuhe (akvedukt) Vana-Rooma kunst Colosseum
Tartu ja Vana-Kreeka Eesti Teaduste Akadeemia 1886. aastal valminud maja. 1938-1940 tegutses seal Eesti Teaduste Akadeemia. Aadress : Lai 34 Korintose stiilis sambad Tähendus Tartule : • Tegutses Eesti Teaduste Akadeemia • teadusliku uurimistöö keskasutus Stalinismiohvrite mälestussammas Asub Tartus Pauluse kalmistul Joonia stiilis sambad Tähendus Tartule : • 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute auks püstitatud Tartu Linnavalitsus Hoone ehitatud 1781 – 1786 Aadress : Raekoja plats 1a Dooria stiilis sambad Tähendus Tartule : • Linnavalitsus rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat Agoraa ehk turg Ehitati aastatel 1936 – 1937 Aadress : Vabaduse pst 1 Tähendus Tartule : Varustab kaubaga (toit, riided) Inglisild Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause) Praegune kuju: 1836(Moritz Hermann von Jacob) Asuko...
seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid
Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitj...
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsate inimeste hauad Michelangelo Galileo Galilei Niccolo Machiavelli Püha Peetruse väljak · Vatikani peaväljak · Püha Peetruse Basiilika · Ehitati 1656-1667 · Dooria sambad Püha Peetruse väljak · Obelisk · Kaks purskkaevu Rooma Panteon · Ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · Kõigi Antiik-Rooma jumalate tempel · Ehitati u 115-125 pKr · Antiikaja suurim kuppelehtis · 43 m kõrge · Vanim kupliga ehtis Rooma Panteon · M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT · Marcus Vipsanius Agrippa · Panteoni eelne hoome 110 pKr põleng · 7. saj kristlik Santa Maria Rotonda kirik
Klassistsismi Arhitektuur Karlotte Kilu Klassitsismi arhitektuuri ehitised Antiikaja eeskujul ilmnesid kõige selgemalt klassitsislikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku
Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase) Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Iseloomusta neist igaüht! 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiilon dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest)
Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m
silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. pilaster lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m
Kreeka ajalugu Vaase kaunistati geomeetrilises stiilis Vaasidel oli enamus ajal ikkagi jumalad Mustale pinnale punased figuurid Igas kreeka linnas oli agoraa- kesk vljak,turu plats,kreeka mehed kisid sa ostamas ja muud... kaal oli leiutatud Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapite...
ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega
Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
10.PEATÜKK Vanakreeka kunst 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 2. Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Dooria, Joonia, Kornitos. 6. Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Megaron 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus katuse servades ehisliist veesülititega, nurkades skulptuurkaunistused, hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid. Talastik 1) arhitraav (sammastele toetuv rõhtala) 2) friis (ehisriba)
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
