Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge 6 MZ tugevustingimus : max = [ ] WZ Paindepingeks nim . detaili koormusseisundit. Milles ristlõikepindala jaotatud piirjõud taanduvad paindemomendiks M. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega M max = [ ] W 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Lõikepinge tekib, kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse. Lõige on detaili tööseisund, kus ristlõikes arvutatakse vaid põikjõudu Q((lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes detaili telje ristsihis ; lõiketsoonist välja jääb varda telg sirgeks; lõiketsooni ristlõiked jäävad
suhtes ja võtan sealt mõned infokillud. Otsingutes üritan ma kasutada erinevaid märksõnu ja enamasti liitotsinguid. Teemas ma kavatsen arutada sellest, kuidas on praegused arvutid arenenud võrreldes esimeste arvutitega. Kindlasti ma kavatsen kasutada ka ingliskeelseid lehti, kuna ma arvan, et sealt saab rohkem infot antud teemale. Arvutite areng läbiaegade Arvuti on tegelikult väga laialt mõistetav termin. Aga eelkõige mõeldakse selle all masinat, mis võimaldab teha raskemaid arvutus ülesandeid, mida oleks peast liiga keeruline või siis liiga aeganõudvad. Maailma esimene arvuti oli abakus, mis nägi täpselt samasugune välja nagu paljudel turunaistel on: Tabel, kus olid metallvardad sees ning nende otsas 10 kivikest või puust rõngakest. See oli leiutatud ligi 3000 aastat tagasi Mesopotaamias, kus seda kasutasidki enamasti kaupmehed. Järgmine arvutus masin oli, mis tehti peale seda oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin, mis leiutati 17. Sajandil
σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest ja rakendatakse käesolevas töös absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta. 2.1. Vesi-tsementteguri arvutus Lähtudes Bolomey valemist määratakse maksimaalne vesi-tsementtegur, mis antud materjalide kvaliteedi puhul võimaldab saada nõutavat betooni survetugevust. ⎛ Ts ⎞ f cm = A ⋅ RTs ⋅ ⎜ − 0,5 ⎟, kus valem nr 2 ⎝V ⎠ fcm – betooni nõutav survetugevus, N/mm2, RTs – tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2,
raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetati keeduklaas uuest jahutussegusse ja mõõdeti saadud lahuse külmumistemperatuur. Katse andmed: Suhkru mass = 25,01g Veemass = 50g Vee külmumis temperatuur = 0 kraadi Lahuse külmumis temperatuur = -4 kraadi Arvutused: Sahharoosi olaarmass = 342 g/mol T = -4 – 0 = -4 Kk = 1,86 M = 1,86 * 25,01 * 1000 / 50 * 4 = 232,5 Vea arvutus: Absoluutne viga - 342-232,5= 109,5 Suhteline viga - 109,5/342*100= 32% Järeldus: Katse viga võis tekkida külmumis temperatuuriga eksimises või mitte kristalli tekke tähelepanekus. 2 TÖÖ 9 – LAHUSTE MOLAARNE KONTSENTRATSIOON JA SELLE MÄÄRAMINE 2.1 KATSE 1 – NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil.
Kodune töö Õppeaines : Sisepõlemis mootorid Teaduskond: Transpordi teaduskond Õpperühm: AT 31/B Üliõpilane: Roland Oja Juhendaja: A. Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 ...
sellest tingituna on tabelis B elektroodi potentsiaali avaldis mõõdet = Ag/AgCl/KCl ± Emõõdet Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed ja arvutused: Element: Zn|ZnSO4||KCl||CuCl2|Cu 0,2 m 0,1m Ioonide keskmise molaalsuse arvutus aktiivsuste arvutamiseks: v+ ja v- on katioonide ja anioonide arv Ioonide üldine valem v=v++v- Ioonide molaarsused m+=mv+ ja m-=mv2 Keskmine ioonne aktiivsus Ioonide aktiivsused ja m m C: Leian Zn ja Cu aktiivsused ja seejärel teoreetilised potentsiaalid elektroodidele Nernsti võrrandi järgi. *Aktiivsustegurid ja standartpotentsiaalid on võetud käsiraamatust. V V B: Leian elektroodidele mõõdetud potentsiaalid (+)mõõdet ja (-)mõõdet
tööd. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. MILLEST TEHAKSE KIIPE? Tehakse aurustus, söövitus ja peenkeemiliste protseduuride abil läbi mikroskoopilise mustriga sabloonide ehk maskide. KIIPIDE KASUTAMINE Kiipide kasutuselevõtt on võimaldanud toota ülimalt kompaktset arvutus ja andmetöötlustehnikat KIIPIDE ARENG Kui elektronarvutite algaastail (1950(A)) võtsid need enda alla terveid suuri saale ja vajasid toiteks omaette alajaamu, kuid nüüd mahub sama võimas või võimsaimgi arvuti lauale, sülle või koguni taskusse, kus sees paikneb imepisike kiibike.
4. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida keskmise päevavalgusteguri väärtused eluruumide jaoks. Kasutada võib arvutustabelit ja päevavalgusteguri arvutamise juhendit. Põrandad: külaliste tuba - puit(tume tamm); Tuba puit (tume tamm) Laed: valge värv (mõlemis toas) Seinad: külaliste tuba tume purpurpune Tuba hele hall Aknad: mõõtmed 1,1*1,2 m raamipaksus 0,07 m, suletud pakett: kirgas klaas. Hooldetegur m: Tabelist 3 võtsin valguskao 8%, tabelist 4- vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8%*1*3= 24 %. Hooldetegur m 100% - 24% = 76% ehk k...
Laboratoorne töö nr 1: "Projekteeritud võrgu täpsuse arvutus" 1.1 Algandmed S=500 m =206 265'' 1.2 Arvutused Tabel 1.. Arvutuste tulemused Joonte arv Käigu Põikinihe Käikude Käikude Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ; b) ; c) . 3) Käikude arvutatud krv-d ; a) b) c) 4) Käikude kaalude arvutamine a) ; b) ; c) 5) Sõlmpunkti a kaalutud keskmise asendi krv arvutamine ( a) 6) Käikude süsteemi kõige nõrgema punkti asendi oodatav krv a) ; b) c) d) e) . 1.4 Käikude skeem Joonis..4.1. Käikude ...
Rk = 298,1 ± 2,10 ,95 2. Sagedus ja ringsagedus N 5 = = = 2,5kHz t 2,0 t 0,95 * 0,05ms = = 2,5kHz = 59,4 Hz t 2,0ms = 2500 ± 60 0, 95 Hz = 2 =15,7 kHz t 0,95 * 0,05ms = = 15,7 kHz = 373Hz t 2,0ms ==15,70 ± 0,37 0,95 kHz 3. Logaritmilise dekremendi teoreetiline arvutus ( R + R0 ) t = L C 2 2 2 R L C = + - 0,5 + R L C Järeldused Töö tulemusena leidsin sumbuvuse logaritmilise dekremendi nii katseliselt kui teoreetiliselt. Katseliselt leitud andmete hajuvus lähendusjoonest on siiski väga suur, küll aga on nad võrreldavad teoreetiliselt leitud logaritmilise dekremendiga. Võnkeringi kriitiliseks takistuseks leidsin :
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33
Kasutatakse asulates sageli nn. Seinapolügonomeetriat , kus geodeetilised märgid kindlustatakse reeperilaadsete märkidega hoonete seitele. 5. Esialgne andmetöötlus - ptk. 6 NB! põhimõte ja vajadus Esialgne andmetöötlus koosneb: · Väliraamatude jt. Väliandmete kontroll ja töötlus · Käikude skeemide koostamine · Jooniste ja nurkade tasandusarvutused · Käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus · Nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang Programeetitud andmetöötlusel oleneb etappide loetalu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Programeerimata andmetöötluse pugul värreldakse välisraamatu müütmisandemid andmesalvestusega ja kontrollitaksesiis kõiki välisraamatus tehtud arvutuis ning
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda ...
Seletuskiri Kandva konstruktsiooni projekteerisin monoliitsest raudbetoon postidest ja vahelagedest. Kasutades Autodesk Robot Structural Analysis programmi modelleerisin hoone konstruktsioonide läbipaindeid Eurokoodeksis välja toodud lumekoormusele ja büroodele ette nähtud kasuskoormusele. Tekkivate läbipainete põhjal valisin esialgsed ristlõiked. Modelleerimisel kasutasin kandepiirseisundit. Antud mudel on esialgne arvutus antud konstruktsioonile, arvestades ainult vertikaalseid koormusi. Vahelagede vahelisse kõrgusesse on arvestatud ka viimistluse ja kommunikatsioonide paigaldamiseks vajalikku ruumi, et korruse puhaskõrgus oleks pärast 2,5m. Hoone vundament tuleb projekteerida vastavalt hoone tulevasele asukohale, mille kohta hetkel andmeid pole. Materjalide kokkuvõtted Structural Column Schedule Cou Leng nt th Type Volume
M = 1872 Nm q = 2,6kN/m = 2600 N/m l = 1,2m Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse. Nüüd kui enam ei jaksa postkontri vahet jalutada ütleb ta alati minule ,et sinul ju arvutus ja arvuti selge ja ole hea ning maksa netis ära. Niisiis- kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad? "Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja vajalikku nii koolitööde tegemiseks kui ka lihtsalt silmaringi laiendamiseks. Selle jutuga tahan ma öelda seda, et minu vanaisa on nüüd hoopis teise suhtumisega kui varem
.........................................................................13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid............................................14 2.10 Keskkonnakaitse.....................................................................................................................14 2.11 Ladude vajadus ja paigutus.....................................................................................................14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus.................................................................................................. 15 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus.......................................................................................... 15 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks .............................................................................15 2.12.3 Tuletõrjevee vajaduse arvutus......................................................................................... 15 2
....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud istus on lõtku T 65m Fc.max==14,6% ja HS 100% 65m 14.6% x x 9.49m 0.00949mm 1) Istu täielik arvutus Ava JS6 Võll h7 Nimimõõde N 122.62mm Suurim võll GuS 122.62mm Suurim ava GuH 122.6325mm Väikseim ava GlH 122.6075mm Väikseim võll GlS 122.58mm Ava ülemine piirhälve ES 0
jaoks c) tööplatvorm või häll materjalide ja tööliste tõstmiseks. 7. Roomiklaadurite kasutusala ja tüübid. Roomiklaadurid on ettenähtud peamiselt puistematerjalide laadimiseks transportvahendeile. Kaasajal kasut kahte tüüpi roomikkäiguosal laadureid: a) roomiktraktorite baasil laadurid b) spetsiaalsel roomikmasinal laadurid, mis võivad olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga. 8. Masina tootlikkuse arvutus laadimistöödel. Masina tootlikkus laadimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: , milles q-ühe tsükliga laetav materjali maht, m3; tts-tsükli kestus, min; E-töö efektiivsuse tegur. (Ühe tsükliga laetav materjali maht arvutatakse valemiga q=qk*K, milles qk-kuhjaga kopa maht, mis antud masina tehnilises karakteristikus, K-kopa täitetegur. Tsükli kestused, kopa täitetegurid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ül...
Sellest avaldan: Asendan selle üleval olevasse pH avaldisse: Katsetulemused ja arvutused Mõõtmine kinhüdroonielektroodiga: Kinhüdroon hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud: Katsetemperatuur: Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: Arvutatud pH: Katsevea arvutus Tegelik pH on 4,80. Minu arvutuse ja tegeliku tulemuse erinevus: Veaprotsent: Järeldused tööst ja hinnang tulemustele Antud töös pidin määrama uuritava lahuse pH potentsiomeetriliselt, määrates esmalt galvaanielemendi elektromotoorjõu. Katsetulemuste ja tegeliku tulemuse võrdlemisel võib väita, et antud meetod on väga täpne leidmaks lahuse pH lähtudes elektromotoorjõu ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest.
Kogumispension
Nimi Bruto palk (%) Saada Hinnang
Jaan 600,00 2% #REF! #REF!
Juhan 100,00 1% #REF! #REF!
Anne 2 500,00 0% #REF! #REF!
Mari 1 560,00 2% #REF! #REF!
Keskmine palk: 1 190,00
Hinnangu arvutus
Kui brutopalk on rohkem, kui 10 alla keskmise, on palk väike
Kui brutopalk on rohkem, kui 10 üle keskmise, on palk suur
Kui brutopalk on keskmine +(-) 10, on palk keskmine
bruto+10
kaitsesüsteemile kasut neid peamiselt esimese staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3
Ülesanne nr. 3 Andmed: n=0,25 : a=4m : P=20kN/m : F=50kN : m= - 40 kN 1)Toereaktsiooni arvutus. M A = -F 2 - m + P 1 1,5 - V B 2 = 0 - F 2 - m + P 1 1,5 VB = = -55kN 2 M C = -V A 2 - m + P 3,5 + VB 4 = 0 - m + P 3,5 + 55 4 VA = = 125kN 2 M B = -P 1 0,5 - m - F 4 + V A 2 + H A 2 = 0 P 1 0,5 + m + F 4 - V A 2 HA = = 0kN 2 K: y = V A - F -VB - P = 0 2) N: Epüür. NA-C= HA= 0 kN: NC-D= VA-F= 75 kN 3) Q: Epüür
kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täidetud arvutus tabelid. Mõõtetulemused. Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 , kgm2 1. 1,85 0,089 0,026 8,1 10-6 7,8 10-6 2. 0,937 1,83 0,064 0,033 8,5 10-6 8,7 10-6 3. 1,87 0,03 0,022 1,8 10-6 1,7 10-6 4. 1,86 0,155 0,025 12,9 10-6 12 10-6 6
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2.
p= M= B C A D F= Toereaktsioonid Põikjõudude epüür E Paindemomentide epüür Konsooli arvutus Algandmed Väärtused ühikuta l := 2.4m lü := 2.4 kN p := 6 p ü := 6 m Fü := 0.2 pü lü = 2.88 F := 2.88kN 2 ü := 0.1 p ü lü = 3.46 := 3.46kN m a := 0.5 l 1.2 m b := 0.2 l 0.48 m Toereaktsioonid kN
Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g...
Konstruktsioonid.
.
. -.
,
.
:
I. :
1. ;
2. , ;
3. (
).
II. :
1. , ;
2. ,
.
III. :
1. , p=0,6÷0,8 MPa;
2. , p=0,1÷0,12 MPa;
3. , p
Väävelhape 0,0750 mol 7,36 g 4 ml 2.Praktiline osa. 2.1 Reaktsiooni võrrandid. Bensoehape (benseenkarboksüülhape) 1) 2) Etüülbensoaat 1) 2.2 Aparatuuride skeemid. Sünteesi- ja ümberkristallisatsiooni seade Litdestillatsiooniseade 2.3 Arvutused. Bensoehape (benseenkarboksüülhape) Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: X=0,0543 mol Y=0,0543mol Oodatav saagis kirjanduse alusel: Etüülbensoaat Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: Z=0,0983mol Oodatav saagis kirjanduse alusel: 2.4 Märkused töö käigus. Bensoehape
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk
Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Elektroonseid kaalusid,mille täpsused on korged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103 3 m m Al 45mm 10,4mm 16540,5mm 45g/0,045kg 2,72*103 3
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2.
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2.
kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, % Ehitusmaterjalid 60 1 Palk 20 - Masinate kasutuskulud 10 15 Kaudkulud (firma kulud) 10 50 Tingpüsivate kulude arvutus: TPK = 16 500 * (0,6 * 0,01 + 0,1 * 0,15 + 0,1 * 0,5) = 16 500 * 0,071 = 1 171,5 tuh kr E = 1 171,5 * (1 18/21) = 1 171,5 * 0,143 = 167,5 tuh kr Vahendite ümberjaotamise variandid: Kvartalid 1 2 3 4 5 6 7 1 variant, % 8 18 30 50 75 90 100 2 variant, % 8 18 40 60 85 100 - K1 = (T1 + T2 + ..
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise niveleerimiskäigu arvutus Kuupäev 11.03.2013 Instrument Topcon AT-24A Töö algus 17:00 llmastik Pilvine Töö lõpp 21:15 Temperatuur -7°C Keskmised Latipunkt Kõrguskasvu Absoluut-
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
E= kn- Ag/AgCl, millest kn=E+ Ag/AgCl. Asendades selle ülaltoodud valemisse, saame pH avaldiseks: pH= Katseandmed E=0,212V Katsetemperatuur t=24°C Arvutused küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril hõbe-hõbekloriid = 0,199 1,01 ·10-3 (24 -25)=0,20001 V kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril kn0 = 0,699 - 0,00074 (24 - 25)=0,69979 arvutatud pH = = 4,87 Tegelik pH oli aga 4,0 Katsevea arvutus: P=*100%=21,75% Järeldus: Mina sain katse ja arvutuste tulemusena uuritava lahuse pH-ks 4,87. Tegelik pH oli aga 4,0. Veaprotsendiks sain 21,75%. Viga võis tulla sellest, et lisati liiga palju kinhüdrooni või mõnest teisest katse jooksul tehtud viga. Lähtudes veaprotsendist võib lugeda katse ebaõnnestunuks.
1.10 000 eurot investeeriti kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Kui suureks kasvab raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Kasutan ülesande lahendamiseks järgnevat valemit: K=k(1+i)n Arvutus: k = 10 000 i= 0,1 n=3 K= 10 000 (1+ 0,1)3 = 13 310 Eur Vastus: Investeeritud 10 000 Euro väärtus on kolmanda aasta lõpuks 13 310 Eurot. 2. Viie aasta pärast vajame 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? Kasutan järgmist valemit: K=k(1+i)n K= 12 782 i = 0,06 n=5 12782 = k(1+0,06)5 12782=1,34 k k = = 9539 Eur Vastus: Deposiitarvele peab hoiustama 9539 Eurot, et 5 aasta pärast oleks deposiitarvel 12782 eurot 3.Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal ...
kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise valemi abil: V = (4/3)* r* 3 = ( /6) D3 , kus D on sfääri diameeter. 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Keha mõõtmise tulemused Mõõdud d1 , mm d2 ,mm V, mm3 m, g D, kg/m3 Tulemused 24,46 24,55 7718,982 60,8 7,876* 103 dkesk - 24,52 mm 6. Kontrollarvutused. 1. dkesk= (24,46+24,55)/2=24,52 mm 2. V=0,524*14742,17=7718,982 mm3 4 1 3. D = 60,8/7718,982= 0,007876 g/mm3
601000v Trumli pöörlemis sagedus on: n= D Ehk 93,42 rpm/min Valime mootori: Valikuks osutus mootor margiga: 4A100L4, 1435 rpm/min, 4kW kuna ülekande arvud jäävad soovitusliku vahemiku keskele ja pöörete hälve jääb lubatud piiridesse. Valides aeglasema pööretega mootori saame küll ülekannete kiiruse alla kuid mootori mass on 2 korda suurem. 2. ÜLEKANNETE ARVUTUS 3. Hammas ülekanne Marko Kuldsaar KAT 31/41
Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m 3 betoonisegu kohta. 1.3.2. Betoonisegu valmstamine Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik, liiv ja siis tsement. Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada
1.1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga tema element (post, riiv) peab ole- ma 1) küllalt tugev, et vastu võtta temale kasutusseisundis rakenduvaid koormusi; 2) küllalt jäik, et tagada tema normaalset kasutamist; 3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele). Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Vaatleme näiteks konstruktsiooni tugevusarvutust. Ei saa rääkida konstruktsiooni või selle ele- mendi purunemisest ja arvutamisest üldse. Üks ja seesama element võib puruneda erinevatel põhjustel (näiteks normaaljöu N ja paindemomendi M põhjustatud normaalpingest , põikjõu V põhjustatud nihkepinge toimel või erinevate sisejõudude koosmõjul). Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka ele-
pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,299 1,687 9,52 EKSE 2 0,724 15 25,75 1,717 2,948 9,70 0,01 3 0,798 15 27,04 1,803 3,251 9,69 0,02 4 0,548 15 22,47 1,498 2,244 9,64 0,07
kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 . Rööpergutusmootori tunnusjoonte arvutamiseks on otstarbekas leida elektromotoor- jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega
Sipelghape 0,27 15 12,5 Etanool 0,34 16 20 Bromoetaan 0,2 22 14,5 Magneesium 0,2 5,5 - Etüülformiaat 0,1 7g 7,6 Etüülformiaat Sünteesi käigus sain 10,22g etüülformiaati Teoreetiline saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: Saagis teoreetilisest: Oodatav saagis kirjanduse alusel: Saagis literatuursest: 3-pentanool Sünteesi käigus sain 2,79g 3-pentanooli Teoreetiline saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: Saagis teoreetilisest: Oodatav saagis kirjanduse alusel: Saagis literatuursest: 2.4. Märkused töö käigus · Etüülformiaadi sünteesis unustasin lisada veevaba CaCl2, mis võis saagist mõjutada.
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töö käik: A: HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputa...
temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees: O O C OC2H5 OH H2SO4 + C2H5OH + [H2O] 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused Bensoehappe teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bromobenseenist tekib 1 mool bensoehapet. Mbromobenseen =157 g/mol mbromobenseen = 18 g Mbensoehape = 122 g/mol Kirjanduse andmetel peaks saagis olema 90% teoreetilisest. Sünteesi käigus sain saagist 6,62g. Saagis teoreetilisest: Saagis literatuursest: Etüülbensoaadi teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bensoehappest tekib 1 mool etüülbensoaati mbensoehape = 12 g Mbensoehape = 122 g/mol Metüülbenseen = 150 g/mol
Konts. väävelhape 45,9 25 0,46 Teises etapis: Aine m (g) V (ml) n (g/mol) Nitrobenseen 12,5 10,5 0,10 Tina 15 0,12 Soolhappe 39,2 35 1,18 NaOH 40 1,00 NaCl 40-50 Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused Atsetoon: Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: mnitrobenseen=(123,06*15)/78,11=23,63 g Saadud saagis: m=14,85 g ehk 62,84% Dibensaalatsetoon: Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: *Võtsin 12,5 g nitrobenseeni maniliin=(12,5*93,12)/123,06=9,46 g Saadud saagis: m=4,78g ehk 50,5% Märkused töö käigus I etapp atsetoon: Sünteesitud nitrobenseen oli kollane vedelik. II etapp bensaalatsetofenoon: 8
50% odavamalt 11 – 13). Kohviku rentimine üritusteks – luuleõhtud, kohtumine kunstnikega, filmiõhtud lastele ja täiskasvanutele. Söögi kaasa ostmise võimalus. Laste pidu, pulmad, sünnipäev, matused jne....................................................................................5 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................5 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................5 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................5 7.1 Turg...................................................................................................................................5 7.2 Kliendid...........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
