Noored abielluvad ning pulmas saab Marius teada, et Jean oli see, kes ta kunagi oli päästnud. Nad jooksevad Cosette'iga kloostrisse ning on Jean Valjeani surma ajal tema juures. Põhiidee: Minu arvates on "Hüljatute" põhiidee tõeline armastus ja kuidas see inimesi mõjutab. Muusikalis on kõige suurem armastuslugu peategelase Jean Valjeani ja Fantine'i tütre Cosette'i vahel. Cosette polnud küll mehe päris laps, kuid ta siiski võttis tüdruku oma hoole alla ja armastas teda nagu oma last kogu oma elu. See näitab, et armastust ei saa raha eest, nimelt Cosette'i kasuvanemad ei sallinud tüdrukut üldse, kuigi Fantine maksis neile raha Cosette'i hooldamise eest. Jean Valjeanil oli aga hea ja kaastundlik süda ning ta kiindus väikesesse tüdrukusse silmapilkselt, ilma, et keegi talle selle eest oleks tasunud. Cosette'i ema Fantine armastas väga oma tütart. See on muidugi loomulikum, kuna emaarmastus lapse vastu on tavaliselt normaalne
Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa oli edukas kaupmees. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu
Rannarahvale oli mehisus väga oluline teema. Nende naised olid samasugused kui mehed, seepärast ei suutnudki Hannes harjuda oma naise tujutsemiste ja nutuhoogudega. Need olid tema jaoks ebaloomulikud. Hannes- tugev, noor, tasakaalukas, julge, heasüdamlik, vaikne, probleemid naistega, usaldusväärne. Niida- noor, ilus, jõukast talust, snooblik, tüdrukuna olid tal Hannese vastu tunded, arg, kangekaelne. Taali- vaikne, töökas, aus, armastas oma poega ja Hannest, hoolitses pere eest. Liida- hellitatud, harjunud oma tahtmist saama, isekas, ei hoolinud eriti teiste tunnetest, armastas Hannest, kurtis oma muret pidevalt emale, ebaküps. Põhiidee: Vahel on õnn lähemal kui me oodata oskame. Armastust võib leida ka sealt, kust me otsida ei oska. Kasvukeskkond kujundab inimese iseloomu. Teos annab hea ülevaate rannakalurite elust. Huvitav lugemine.
ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu – aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks
tunnetest Probleemi tagajärjeks osutus see, et kui naine oli kutsunud armukese külla, tuli ta mees koju ning ennem seda ratsutas naise juurde ka temasse armunud rüütel. Tekkis suur segadus, kuid kahjuks või õnneks mõtles naine välja hiilgava plaani ning kõik pääsesid hingerahuga. · Peategelane- aadlidaam Bioloogiline kirjeldus: Naissoost Noor Ilus Psühholoogiline kirjeldus: Armastas oma armukest, tahtis temaga aega veeta Oli kaval (mõtles plaani momentaalselt välja) Lootis, et mees ei saa teada tema armukesest Veidi naiivne Sotsiaalne kirjeldus: Aadlisoost Abielus rüütliga Suvel elas maal mõisas Rikas, omas teenreid · Aadlidaam ja tema mees- Mees usaldas ja armastas oma naist. Naine ei tundnud ennast piisavalt õnnelikuna oma mehega, võttis armukese. Aadlidaam oli oma mehega arvatavasti vaid sellepärast koos, et
kirjale. Paludes tüdrukult uut võimalust, sai Onegin lahti oma dändlikust hoiakust ja oli valmis taas armastama. Mehe õnnetuseks ei saanud Tanja oma meest petta, kuid tunnistas, et siiski armastab teda. Aastaid tagasi tehtud loll tegu maksis nüüd kätte. Noorte armastus kulges üle kivide ja kändude. Algselt omastatud pooled vahetusid loo lõpus Tatjanast oli saanud külm Onegin ja Oneginist oli saanud igatsev Tatjana. Mees armastas, kuid ei suutnud seda teatud asjaoludel õigel ajal väljendada. Naine armastas, kuid usaldas liigselt. Tatjana oleks saanud Jevgeni päästa, kuid oleks seejuures ise haiget saanud. Järelikult poleks Jevgeni Onegini ja Tatjana Larina arm saanud olla. Valel ajal ja vales inimeses nägid nad oma armastust. Tatjana vajas kedagi Vladimir Lenski sarnast, sama noort ja kergeusklikku nagu tema. Jevgenile oleks sobinud keegi küpsem ja vähem usaldavam naine
Mees ei tahtnud midagi rääkida sellest, kust ta tulnud on ja kes ta on. Kui ta seal tema köögis istus kahvatuna, tundis naine, kuidas tema sees tekkis mingi imelik tunne armastus? ,,Kas sa jääksid siia minu juurde?" küsis ta. Kahvatu ja väsinud olemisega mees naeratas ning nõustus. Nii saigi neist paar. Mees kosus ja osutus väga heaks kaaslaseks, kes oskas kodu ja naise eest hoolitseda ning puid lõhkuda. Eriti hästi sobis mehele õues töötamine, ta armastas lund lükata ja maja remontida. Õhtuti köögis ahju ees olles, muutus mees aga tavaliselt väsinuks ja kaebas valu. Mida lähemale tuli kevad, seda kõhnemaks ja kahvatumaks mees jäi. Naine armastas teda väga ja viis teda arstide juurde, aga keegi ei saanud aru, mis on mehel viga võis olla. ,,Mind ei saa need arstid aidata," ütles mees kurvalt. Aga mis tal siis viga oli? Seda ei tahtnud mees oma naisele kuidagi rääkida. ,,Palun luba, et sa ei sure," anus naine teda
Peremehed on seal Andres ja pearu, Pearu talu nimetati oru taluks või siis ka tagapereks. Andrese talu oli mäe talu või siis eespere. Jutustatakse seal nende kahe talu tegevustest ja omavahelistest sõdimistest. Raamatu nimi on kooskõlas selle teose tegevusega. Andres ajab seal koguaeg oma tõde taga raske töö ja vaevaga, aga pearu jääb alati tänu oma kavaluse alati õigeks. 2.Kas järgmised väited on tõesed või valed. Argumenteeri a) Andres armastas tõesti Krõõta, kuna Krõõt sünnitas talle lapsi. Andres ei peksnud kunagi Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud. b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada
Mozartiga seotud inimeste biograafiate, säilinud kirjade jm säilinud dokumentide põhjal. Wolfgang Amadeus Mozart sünninimega Johann Chrysostomus Wolfgang Theophil sündis Salzburgis Mozartite perre 27 jaanuaril 1756 aastal seitsmenda kui ka viimase lapsena. Seitsmest lapsest ellu jäi vaid kaks Wolfgang ning tema õde Maria Anna. Aastast 1783 hakati heliloojat hüüdma Wolfgang Amadeusiks. Wolfgangi isa Leopold Mozart armastas oma poega meeletult. Ta tegi oma poja heaks kõike. Kui Wolfgangi muusikaline anne lõi välja juba 6 aastaselt, siis tegi isa kõik endast sõltuva, et arendada poja muusiku karjääri. Leopold Mozart oli ise ka muusik, ning ta reisis koos oma pojaga palju ümber Euroopa, et tutvustada maailmale poja muusikalist annet. Ta võeti Euroopas väga soojalt vastu. Ta oli imelaps. Täisealiseks saanud Wolfgangile jäi aga tema sünnilinn Salzburgis kitsaks ning ta reisis
Nende armastus oli tingimusteta nad elasid päev korraga, nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi. Armastus Joani vastu toob Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus paneb Ravici juubeldama:..."ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Tegelikult tundub nende kahe suhe võimatuna- nad on nii erinevad, neil on vähe ühist. Rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani- seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. Joan lasi end meestel kanda. Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks. Nii otsis ta ka Ravicilt tuge ja kaitset
kutsuks oma mehed kokku ja et nad võitleksid Austria ülevõimu vastu. Gertrud arvas, et teiste kantonite mehed liituksid ka Werneriga, sest ka seal on foogtid ülekohtused. Veel arvas ta, et foogtid on kadedad sveitslaste üle, sest nad on õnnelikud ja vabad mehed vabal maal. · Miks soovib Ulrich von Rudenz astuda austerlaste teenistusse ja miks ta oma otsust muudab? Mida võib tema käitumisest järeldada? Rudenz armastas Bertat ning ta arvas, et see naine toetab samuti keisrit, aga hiljem sai ta teada, et ta ei toeta keisrit hoopiski mitte. Samuti arvas ta, et pole mõtet keisri vastu võidelda. Siis aga Berta rööviti ja Rudenz liitus sveitslastega. Sellest võib järledada, et Rudenz armastas väga Bertat ning Berta röövimise eest soovis ta kättemaksu. · Millise varasema sündmuse tõttu kannab foogt Telli peale vimma? Mida see näitab foogti iseloomu kohta?
prints kahtlustab oma isa mõrvas. Lisaks sellele abiellub onu Claudius Hamleti ema Gertrud'iga kohe peale isa surma. Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada? Hamlet näeb välja oma isa vaimu , kes kinnitab , et Claudius on ta mürgitanud ja käsib mõrtuskale kättemaksta. Hamlet , kes oma isa väga armastas on valmis soovi täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema. Lossi kutsutakse näitegrupp ja taaslavastatakse vana kuninga mõrva, et jälgida kuidas sellele reageerib Claudius. Etenduse lõpedes on Hamlet kindel ,et mõrvar on tema oma onu Claudius. Hamlet ei imestanud üldse, et tema onu võis isa tappa. Claudiusel oli halb suhe Hamletiga
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss
Raha ja armastus Isa Goriot' ja tema tütarde elus. Isa Goriot armastas oma tütreid väga. Ta pühendas kogu oma elu nende eest hoolitsemise peale. Ta rabas terve elu tööd teha, et siis oma tütardele kõik anda. Ja see oli ka põhjus, miks tema türed, Anastassie ja Delphine olid vägagi ärahellitatud. Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära.
Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei lastud kõlada. Marist sai Andrese uus kaasa. Andresel ja Peaurul oli ka algusest saadik suur tegemine kraaviga, millele Peauru armastas tamme ette ehitada uputades nii Andrese põlde. Kogu külas aga tuli vahepeal leina aeg, kuna lapsed hakkasid surema. Algselt surid kõikjalt mujalt lapsed peale Vargamäe pere, kuid siiski surid ka Jussi ja Mari kaks last. Niisiis kasvatas Mari üles Krõõda ja Andrese ja enese ja Andrese lapsi, kuid Jussi omi polnud enam ühtegi. Lapsed kasvasid kiirelt ja Mari armastas kõiki ühepalju, kuigi süda nuttis endiselt Jussi taga. Varsti
See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis midagi positiivset leida. Harry Haller vihkas ennast ja kavatses juba pikalt enesetappu. Temas pesitses kaks poolt, keda ta ei suutnud lepitada. Stepihunt, kes armastas üksindust, oli ettearvamatu ja tahtis olla sõltumatu ja inimlik pool, kes oli mõistlik, peen ja tundlik ja armastas väga kunsti. Harry mõtles kogu aeg ainult sellele, et neid kahte poolt omavahel lepitada ei ole võimalik. Ta oli enda vastu liiga karm, arvates, et ta saab olla kas Harry või Stepihunt. Inimeses on tuhat erinevat külge. Inimesed käituvad igas olukorras erinevalt ja inimese valikud määravad millistel nendest tuhandest küljest ta laseb välja paista
Mida teised arvavad? · Külarahvas imelik, ullike ,,Ekke-poisike, sind vihkab kogu rannik. Pole meest, kes ei sajataks sind, ning emad hirmutavad lapsi sinu nimega. /.../ On nõnda, et isegi koerad jooksevad põrnitsedes Ekke Moori järele ega jäta temale haukumast." · Praost usaldas, hindas tööd, kasutas Ekke töökust ära · Võõras naine (tuli kuulduste järgi) kiindunud · Eneken suhtus ettevaatlikkusega, ent armastas ,,Mul hakkas sinust kahju." · Neenu- armastas, oli õiglane - karistas tempude eest ,,Isegi su memm varitseb sind puu all, ja nood on tal õndsamad hetked, kui saab sulle roovikuga pähe valada." · Toomas Üüve ei pidanud teda väimehe vääriliseks, arvas halvasti · Näitlejad imetlesid tema annet · Kadi meeldis Ekke, aga varjas seda oma terava keelega · Pille Riin meeldis Ekke seltskond · Aleksander peab lugu, sõbrad
Kleopatra oli aga ka oma aja tavasid rikkuv naine, sest ta sünnitas lapse mehele, kellega ei olnud üldse abielus, pealegi oli see mees parajasti teise naisega abielus. Tundub, et Kleopatra sellest ei hoolinud ning talitas nii, nagu paremaks pidas. Kas Kleopatra oli Caesarile armastav kaasa? Võib-olla oli, aga võib-olla ka mitte, sest ajal, kui Caesar Egiptusesse tuli, vajas Kleopatra teda oma võimu maksma panemiseks. Armumine tuli hiljem. Kunagi ei saa me vist teada, kas Kleopatra üldse armastas Caesarit. Võib-olla kasutas ta teda lihtsalt ära. Samas räägib sellisele järeldusele vastu tõdemus, et Kleopatra ei hoolinud moraalinõuetest ja sünnitas lapse, kelle isaga abielus ei olnud. Kuigi Kleopatra oli valitsejanna, pidi tal selleks teoks ikka parajalt julgust olema. Tema rahvas oleks ju võinud ta niimoodi hukka mõista, et ta poleks enam valitseda saanud, aga ometi ta sai. Kleopatra suhe Marcus Antoniusega algas samuti omakasust Kleopatra püüdis tõestada, et pole
Vargamäe omad!“? Andres sosistas Pearule saladuse, kuidas Pearu hobune oli rukkipõllu sisse saanud. Kuidas Mari Mäe ja Oru laste omavahelisest suhtlemisest teada sai? Kuidas ta käitus? Mäe talu tüdrukud viisid Oru poistele läbi aiaaugu saepuru ja laaste. Mari nägi seda pealt, kuid ei hakanud lastega riidlema ning muuhulgas lubas saladust hoida ning edaspidi mõned lauad poistele viia, kuid mitte palju. Missugust last ja miks armastas Mari oma südames kõige rohkem? Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu. Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid
Turustamisvõimaluste loomiseks rõhutas kanalite ehitamist. Konkurentsi piiramiseks aga rakendas kaitsetolle Lõi tugeva sõjaväe, mis näitas jõudu 1675.aastal, purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhelm_(Brandenbur g) Kuningas Friedrich III Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4
rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''..tee tööd, siis tuleb ka armastus...'' oli justkui Andrese salajane lootus. Ta nägi kõvasti vaeva ja tegi palju tööd. Vargsi lootis, et sellega tuleb ka õnn ning armastus. Kuid ei tulnud ei armastust ega ka õnne. Andres oli oma unistuses liiga kinni
Isa Goriot Honore de Balzac Kokkuvõte Isa Goriot oli tavaline nuudlikaupmees. Kes armastas väga oma kahte tütart Delphine ja Anastasiet. Ta lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asus elama proua Vauqueri juurde. Ta üüris kõige uhkema toa ja kõndis ja kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda
tänapäeval kahjuks selline suhtumine ja tegutsemine on siiski olemas, mis on kurb , kuid samas on naisel valiku võimalused, paljud kes sellega kokku puutuvad, lähevad minema, mis on õige käitumine, kuid on ka neid, kes kardavad lahkuda. Kunagi aga pidid naised selle all kannatama, mõnel küll vedas, kelle mehed polnud sellised. Natuke mind siiski häirib, et kõige selle ebavõrdsuse vahele mahtus siiski armastus. Mees armastas naist, soovides et ta oleks õnnelik, et saaks elus seda mida ta soovib, selle nimel pingutades. Naine hoolis ja armastas meest samuti, hoolimata sellest kui oli rase või väsinud, tahtis anda mehele head peret. Kõige kurvem on siiski see, kui ei märgata piiri, üksteise tervist, hoolimata sellest kui väga sa kellestki hoolid. Tänapäeval õnneks on armastus suurem ja saadakse aru, et inimene peab puhkama ja vahel võib kergemini võtta, kunagi see kahjuks puudus.
Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju. 4. Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelaste süsteemis: 2. Tegelase iseloomustus: Esmeralda on mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Ta armastas väga tantsimist. Ta oli hea, südamlik ja hooliv
narkootikumides seisneb. Uskumatu kujutlusvõime autori poolt. Samas õhkas teosest autori teadmisi nii kaasaja ühiskonnakulgust kui ka vihjeid ja viiteid maailmakirjanduse klassikale. Tegelased: · Magnus Emporio menukirjanik, Kenderi prototüüp, kirjutas hiilgavaid äriplaane (palju), korraldas Jäätisemüüki (ebõnnestus, noorte tööjõu ärakasutamine), asjaarmastajast ühiskonnateadlane, narkosõltlane. Lõpetas vanglas, teda armastas Margarita (vihjed "Meister ja Margaritale"). · Indrek Teine.lv (alias Inc) abielus Aina Teine.lv-ga, Hatza Panga juht, hiljem vahendas narkootikume Vincenti tutvustest lähtuvalt · Vincent u 30 a vana, narkodiiler, trammijuhi Marge poeg, armastas "koeri" e naisi · DelDomaso Ameerika suursaadik, võttis üle Laomaailma funkstiooni, lävis suurärimeeste ringkonnas · BB Buick endine ajakirjanik, väga rikas, takseerib korteriüüre
tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune. Lõpuks andis salakaval härra Valenod teada linnapeale, mis selles majas tegelikult toimub. Selle tagajärjel Julien pidi lahkuma majast ja kaotas oma töö. Mees nimega Abbe Pirard loobus markii de Mole´i pakutud sekretärikohast ja loovutas selle Julienile. Julien sõitis Pariisi, kus ta kohtus õela ja salakavala Mathildega. Mathilde käitus Julieniga, nagu too oleks mänguasi. Armastas teda siis, kui tahtis, ja viskas ta minema siis kui seda vajalikuks pidas. Julien veetis isegi paar ööd Mathilde toas. Julienile tekkisid Mathilde vastu soojad tunded, kuid Mathilde ei hoolinud sellest armastusest ja tahtis temast vabaneda. Selle tagajärjel saadab markii ta välismaale kus vürst Korasoff talle head nõu andis, kuidas Mathilde tagasi saada. Selleks pidi ta tegema Mathilde´ist võimalikult vähe välja ja enda tunded alla suruma
Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli
Loodus - üks osa kirjaniku elust ja loomingust Lapsepõlves armastas Juhan Liiv üksildust. Kirjanik hoidis eemale teistest lastest ja eelistas veeta aega looduses. Väga armastas ta oma karjapõlve, mida hiljem meenutab tundeküllaste lausetega :" Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikedel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui
12. Carmen võlus don Josed oma tantsuga ja pilkudega. Carmen oskas armastada ning see meeldis mehele. Ta oli kirglik naine. Eriti meeldisid don Josele Carmeni jalad ja jasmiinilõhn. Mitte kellelgi polnud nii ilusaid jalgu kui Carmenil. 13. Carmen oli kena naine. Mitte küll ilu ideaal. Tal olid fantastiliselt inusad jalad. Ta oskas hästi riides käia vastavalt olukorrale. Ta oskas ka hästi maskeeruda. Ta tunded muutusid kiiresti. Kord armastas oma endist meest, siis armastas palavalt don Josed, kuid see jahtus ning Carmen hakkas läbi käima ka ühe härjavõitlejaga. Ta oli uhke naine, aga väga salakaval ja tark. 14. Carmen valis surma, sest igale mustlasele on kõige tähtsam olla vaba. Nad on patriotistid. Ta ütles, et ei hakka don Josed enam kunagi armastama. Carmen pigem suri, kui elas koos mehega, kellega ta tegelikult koos olla ei tahtnud. 15. Carmen oli ka usuasjades ükskõikne
Inimese keerukus on sõltuv indiviidi iseloomust ja olemusest. Tegelased Hamletis on kõik erinevad. Kõigil on nii oma head kui ka halvad küljed. William Shakespeare, autor, pole otseselt eriti nende omadusi välja toonud, kuid on jätnud need lugeja otsustada. Kindlasti oli tegelasi kergem hinnata nende valikute ja tegevuste järgi. Teose peategelane oli Taanimaa prints Hamlet. Ta oli kadunud kuninga, vana Hamleti poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli kannatlik ning aus, ta armastas lihtsust. Ent ta ei osanud ette aimata, et maailmas on ka ebaausaid ning omakasupüüdlike inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki, et keegi tema isa surmas süüdi võinuks olla. Alles peale oma isa vaimuga kohtumist, mil too talle üksikasju oma surma kohta selgitas, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta plaanis oma isa julma mõrva eest auahnele onule, Claudiusele kätte maksta. Hamlet pidi olema kaval ning viima uue kuninga nii kaugele, et ta ennast välja reedaks. Tänu
hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, et õde võttis temalt ära ainsa inimese, keda ta armastas. Perekonnasidemed katkesid, Linda ei tunnistanud hiljem Aliidet oma tädina. Aliide kaotas usalduse ning läheduse enda ja õe vahel. Aliide on väga omakasupüüdlik inimene. Ta abiellus kommunisti Martin Truuga vaid selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud
Inimesed ei mõista teineteist, nad ei oska aidata nii ennast kui ka teisi - pere laguneb. Semjon Zahharovitš Marmeladov vedas oma perekonna põhja, ta oli karjääriredelil ja ühiskonnas allakäinud alkohoolik. Ta oli kunagi lugupeetud riigiametnik, kes teenis nii palju, et oma perekonda üleval hoida. Kuid nüüd ei mõlkunud Semjoni mõttes midagi muud - ainult, kust saaks uue pudeli. Ta teadis, et ta veab alt nii ennast kui ka enda pere, kuid ta siiski ei suutnud lõpetada. Marmeladov armastas oma perekonda, kuid ikka ja jälle viis tee ta kõrtsu. Ma ei tunne Marmeladovile kaasa, sest tema pärast lagunes kogu pere, ta võttis oma tütrelt viimsegi raha, et alkoholi saada ja ta lasi oma haigel naisel teha kogu majapidamistööd, kõik mis tema tegi oli baarileti taga istumine. Tal oli võimalus muuta oma perekonna elu, kuid ta uputas selle võimaluse pudelisse. Semjoni joomakirg tappis tema ning osa tema perest
maksta ning oli valmis Pariisi õukonda ennast pühendama. Teose põhiprobleemiks oli raha ja selle hullutav mõju. Põhimotiivideks olid ahnus, kadedus, eneseohverdus, võim, naiivsus ja südametus. Ahnust, kadedust, võimu ja südametust esindasid isa Goriot tütred ja eneseohverdust ning naiivsust esindasid isa Goriot ja ka Eugene. Teoses olid esindatud probleemid nagu miks hellitatakse lapsi ning käitutakse nende suhtes eneseohverdavalt? (nt. loos Isa Goriot armastas oma lapsi liigagi palju, et neile midagi keelata ning oli viimases hädas isegi oma Tairo Jürisson 10A hõbenõusid sulatanud kangideks ja istunud talvel kütmata toas) miks toob raha välja inimesest halvema poole? (nt. Eugene oli hea südamega, aga raha ahnus pani teda siiski kodustelt raha küsima, kel endilgi
2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui hea naise ta oli kaotanud
sündinud/ tugeva ilumeelega sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber piilus
Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed hävitavad kõik ussid, pannes nad põlema. Leemeti unistuseks oli kohata Põhja Konna, keda metsas kardeti ja kelle auks viis Ülgas
teha?" ning siis hakati kasutama avalikult "Lenini" nime. 1917.aastal elas ta endiselt Sveitsis ning kuuldes Veebruarirevolutsioonist, läks ta esimesel võimalusel Venemaale Petrogradi (nüüd Peterburg), et olla kogu aeg sündmuste keskel. Sealt pages ta juba õige pea ära Soome. 3.1 Eraelu Lenin oli noorena abiellunud Nadezda Krupskajaga. Too oli hall, haiguse tõttu üha ilmetumaks muutuv naine ja lojaalne abikaasa, kes elas oma mehest viisteist aastat kauem. Inessa, keda Lenin armastas, suri aga mehest varem. Nii juhtub sageli. "Tarvitses ainult Krupskajat vaadata, et mõista: Lenin ei tundnud naise vastu huvi, " ütles omal ajal kirjanik Ilja Ehrenburg. Inessa polnud Lenini ainus kõrvalhüpe. Inessa oli peen naine, sale, ilusate juuste ja suurte roheliste silmadega. Kuni 1917.aastani oli ta Lenini jaoks peaaegu hindamatu, seda ka parteitöös. Inessa järgnes talle igale poole. Lenin laskis tal tõlkida kirju, artikleid ja kõnesid prantsuse, vahel ka
Sellega saab väga paljusid asju teha, kuid see ei asenda kunagi inimesi ja nende tundeid ega emotsioone. Inimeste tunded ja emotsioonid on niivõrd tugevad, et neid ei suuda elektroonikaga asendada. Lev Tolsoi romaanis ,,Anna Karenina" võib mitmes kohas märgata inimeste vahelisi pingeid ja armastust, mis oli ka teatri lavastuses hästi välja mängitud. Eriti hakkasid silma just Anna ja tema abikaasa vahelised pinged. Nad küll armastasid teineteist, kuid Anna armastas teist meest rohkem ja ta soovis oma abikaasast lahutada ja abielluda mehega, keda ta tõeliselt armastas. Minu arvates saidki pinged Anna ja tema abikaasa vahel alguse teise mehe survel, keda Anna armastama hakkas esimesest silmapilgust. Elekter ei anna armastust- selle väitega võib nõustuda, kuid võib ka ümber lükata. Isegi siis, kui kahe inimese vahel on pinged, võib just nii alguse saada suur
tema kui ka tema sugulased. Ennem mõtle ja siis tegutse. Kui Oidipus oleks mõelnud, enne paljude inimeste ära tapmist, poleks nii kohutav enne täide läinud. Kui kõik inimesed mõtleks ennem ja siis alles tegutseks, oleks paljud kohutavad asjad tegemata jäänud. Kui sa midagi oleks öelnud, pead sa seda ka täitma, sest muidu ei ole sa usaldusväärne. Kuigi Oidipus oli ise Laisoe tapja, tegutses ta ikka nii nagu ta oli lubanud ja veel hulleminigi. Ta armastas enda rahvast ja ei tahtnud enda usaldusväärsust nende silmis kaotada sellega, et ei täida enda antud käsku. Kanna hoolt oma lähedaste eest. Oidipus tundis muret enda rahva pärast, kui linna tabas katk. Ta saatis oma nõuniku uurima kuidas linn saaks vabaks katkust. Iga inimene peab hoolitsema ja muret tundma enda lähedaste eest ja aitama neid, nii nagu tegi Oidipus. Ära jäta ütlemata tõde. Karjane oleks pidanud kohe peale mõrva minema ja rääkima,
Tüdruk ei suutnud seda alguses uskuda. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Ometigi oli see tõsi. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sonja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas, kuigi üks tapetuid oli ka Sonja sõber Lizaveta. Sonja õhutas Raskolnikovi, et ta oma kuritöö üles tunnistaks, mida mees ka lõpuks tegi. (lk 541) Tüdruk lubas, et mis iganes ka pärast ülestunnistust ei saa, järgneb tema oma armastatule. Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga
Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis mis Kronos oli
Minu arvates põgenes Mõskin armastuse eest, kuid olles mees, pidi lõpuks oma nõrkust tunnistama. Ta on väga põhimõttekindel, jäädes endale kindlaks ka kaoses. Mõskin oma iseloomult ei sobitu antud ajastu Venemaa olustikku eriti hästi, kuna tema vaated ei olnu nö sobilikud tema seisusele. Aadelkond pidas normaalseks, et enamik ühiskonnast on nendest alamad ja nii tuleb neisse ka suhtuda. Kuna ta ei taha kellelegi haiget teha kannatab ta seeläbi ise väga palju. Ta armastas Natasje Filippovnat,kellesse ta armus esimesest silmapilgust ja kellele ta tegi kohtumise esimesel õhtul abieluettepaneku, millest naine keeldus, kuna ei pidanud ennast nii puhta ja õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna ka Mõskinit, seda hilej tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga, kui too külastas Moskvat, et kätte saada pärandust, mille oli talle jätnud tema tädi. 2
.. 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus korraldati muusikaõhtuid, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis ta klaveri- ja tsellomängu. Huvi heliloomingu vastu tekkis tal juba lapsena. 17. aastaselt läks ta õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus ta hakkas kujunema teadlaseks. 29
2) Novelli teema: Novell rääkis sellest, kuidas Fresco da Celetico, tahtis aidata oma vennatütart Ciescat, et ta saaks üle oma uhkusest ja upsakusest, nii et ta enam kunagi peeglisse ei vaataks. Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas. 3) Novelli ülesehitus, pingestumine, püänt: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Dekameroni analüüs 6.päev 9 novell
4. Mida saad filmi põhjal teada Tsiili poliitilise elu kohta. Filmi põhjal sai teada, et esimest korda võitsid valimistel ,,Peoples front" ning mitte konservatiivid . See tõi kaasa endaga riigipöörde, kus võim valitsuselt läks sõjaväelaste kätte. Toimus verevalamine ja peksmise. 5. Võrdle Clara ja tema tütre Blanca armastust, mille poolest erineb, mille poolest sarnaneb. Kuna ei saanud küsimusest otseselt aru vastan nii kuidas mõistsin . Clara armastas Estebani tõsiselt ja siiralt, samamoodi armastas Blanca ka Pedrot. Lisaks sellele olid mõlemad huvitatud noormeestest juba varasemas eas. Erinevus on selles, et Esteban oli jõukas mees ning kosides olid naise vanemad väga rõõmsad. Pedro oli aga lihttööline, kes nõudis õiguseid taga ning Esteban ei sallinud teda eriti. 6. Iseloomusta Esteban Trueba muutumist, millised olid ta tõekspidamised nooruses, abielu jooksul, millised vanaduses.
Juhan Liiv sündis 30.aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Lapsepõlvest peale oli ta kõhn ja kidura tervisega. Ta armastas üksindust ja loodust. Lugemise õppis selgeks oma vanemate vendade kõrvalt, kui ta oli 10- aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913
· Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. Tegelased · Rehepapp Sander Külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. · Kubjas Hans- Armastas meeletult mõisapreilit. · Räägu Rein- Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse. · Koera Kaarel- Sulase Jaani väga range peremees. Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida. · Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele.
tema eest õigesti hoolitseda. Ta ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda. ,,Minul suri Krõõt võib-olla osalt mu enda süü pärast...Lõin iseend takka, niipalju kui vähegi jäksi oli, ja lasin ka Krõõta seda teha, niipalju kui ta vähegi suutis...Aga krõõdal oli ehk veel raskem kui sinul, sest siis olime algajad, kõigest oli nappus." Kuid samas ta armastas Krõõta, sest oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad. Tema tõekspidamised: Ta uskus, et kui ta väsimatult ja järjekindlalt töötab, siis Mäe talust võib saada tema unistuste kodu ja elutöö. Tema isikus meeldis: Ta oli töökas, usin ning aus inimene. Ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda ning selle nimel rügas väsimatult tööd.
armuhullusest. Poloniusel oli halb komme käija pealt kuulamas teiste vestlusi, kuigi seda ta tegi Kuninga ja tema ohutuse nimel. Poloniuse halb komme sai talle saatuslikuks. Pealt kuulates Kuninganna ja Hamleti vestlust vaiba taga jättis Hamletile mulje , nagu oleks mõni hiir/rott seal sahistamas ning haavas Poloniuse mõõgaga surnuks. Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna. Ta küll väga armastas oma poega Hamletit , üritades tema hullumeelsust maha suruda , kuid sellegipoolest kõigest väga lühikest aega peale oma mehe e. kadunud Taanimaa kuninga ning tema poja isa surma ta juba abiellus viimase vennaga. Gertrud kuuletus kuningas Claudiusele ja tundus , et naine tõesti armastab teda . Samuti Gertrud uskus Claudiust ja ei näinud tema kahepalgelisust. Gertrud ei näinud oma kadunud mehe vaimu , sest et tol ajal oli uskumus , et ta on patune
ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
