Ameerika mandri lõunatipust lõunas, Tulemaa saarestiku peasaar. Saar külgneb edelas ja lõunas Beagle'i väinaga, mille taga on väiksemad saared, kagus Scotia merega, idas Le Maire'i väinaga, mille taga on Estadose saar, kirdes Atlandi ookeaniga ja põhjas Magalhãesi väinaga, mille taha jääb Lõuna-Amerika manner. Saare pindala on 48 700, teistel andmetel 47 992 km². Ta on maailma saarte seas pindalalt 29. kohal. Tulemaa on jagatud Tsiili Tulemaa provintsi ja Tsiili Antarktika provintsi (lääneosa) ja Argentina Tulemaa provintsi (idaosa) vahel. Mõlemad Tsiili provintsid kuuluvad Magalhãesi ja Tsiili Antarktika piirkonda. Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare Tsiili-osa keskus on Porvenir. Tulemaa on hõredalt asustatud. Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal, umbes 60 000 elanikku) ja Ushuaia (Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres, umbes 60
Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat. Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e. firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3
1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse
paljudele inimestele kohv meeldib. Samas aga on olnud aegu, kus kohvi pole olnud alati kättesaadav. Teatavasti kasvab kohvipõõsas vaid maailma troopilistes piirkondades. Nii ongi paljudes maailma paikades kasutatud sigurikohvi. See on küll kehvem ja kibedam, kuid siiski "kohv". Ja loomulikult, siguri taimel pole mingeid erilisi sooja- ja niiskusenõudmisi, nagu need on kohvipõõsal. Nii on sigurit hakatud kasvatama kultuurtaimena ja ta on levinud kõikidesse maailmajagudesse peale Antarktika. Siguri kasvatamisega on tegeldud ka Eesti taludes ja sealt see taim meie loodusesse jõudis. Kuidas sigurit ära tunda? Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune. Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii
Söör Ranulph (Ran) Twisleton-Wykeham-Fiennes, 3. baronet, OBE ordeni omanik (sündinud 7. märtsil 1944), on briti seikleja ja mitme vastupidavusrekordi omanik. Samuti on ta ka viljakas kirjanik. Fiennes teenis 8 aastat Briti armees, kaasa arvatud periood mässuvastases teenistuses Omani Sultanaadi armees. Hiljem võttis ta ette mitmeid ekspeditsioone jaoli esimene inimene, kes külastas nii põhja- kui lõunapoolust ja oli esimene inimene, kes ületas jalgsi Antarktika. 2009. aasta maikuus, 65-aastasena, ronis ta Mount Everesti tippu. Guinessi rekordite raamatu kohaselt on ta maailma suurim elav seikleja. Fiennes on kirjutanud arvukalt raamatuid oma ekspeditsioonidest ja elust armee teenistuses. Ranulph Fiennes on olnud seikleja alates 1960ndatest.Ta juhtis ekspeditsioone Valgel Niilusel hõljukiga aastal 1969 ning Jostedalsbreeni liustikul Norras 1970.Tema kuulsaim retk oli võib olla Transglobe ekspeditsioon aastatel 1679-1982
JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jää- ja kõlmakõrbes tegelevad inimesed elustiku ja ammuste aegade kliima uurimisega. Kõige pingsamalt uuritakse Krilli e. hiigelvähki. Krilli uurimise põhjus on see, et kuigi, ta elab vaid kolme aastaseks on ta pärit 25 miljoni aasta tagusest ajast, mil Antarktika mannes Lõuna- Ameerika mandrist erandus. Krilli uurimisega on võimalik vaadata kogu mere ökosüsteemi, planktoneid, pingviine, hülgeid, albatrosse, vaalu. Antarktikas on ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata. 1997-1998 aasta suvel käis seal 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumis järgmise 5 aasta jooksul. Arktikat on uuritud palju kauem,
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid koos fotosünteesi tekkega atmosfääri hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained
halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA.
Madagaskar Madagaskari üldandmed · Pindala: 587 041 km² · Populatsioon: 22,92 mil (2013) · Pealinn: Antananarivo · Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Madagaskari teke · Oli kunagi osa Gondwanast · 135 mil a. tagasi: Madagaskari, Antarktika, India eraldumine Aafrika ja Lõuna- Ameerikast · 88 mil a. tagasi: Indiast eraldumine · Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geol...
Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra 2003. aastal veebruaris tehtud sateliidipildil Norra kliima Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast. Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi
ja mõnikord ka üpris kiired kliimakontrastid. Üks selline tsükkel on kestnud keskeltläbi 100 000 aastat. Kuigi need pole maakera esimesed ning ainsad jääajad, olid eelmised väga ammu ja küllap kulgesid ka teistsuguste reeglite järgi. Neist me sedapuhku juttu ei tee. Uusaegkond algas just sellise kõrge veeseisuga, mille eest praegused kliima soojenemise stsenaariumid hoiatavad. Jääd ja lund ei olnud kusagil. Kui Antarktika ja Austraalia vahele umbes 50 miljoni aasta eest väin avanes, kulus veel ligi 15 miljonit aastat, enne kui ümber Antarktika talviti meri jäätuma hakkas, ning sealt omakorda kümme miljonit aastat kuni sellele praegu ülikülmale mandrile esimesed liustikud kujunesid. Päris jääkilp kerkis sinna vähem kui kümme miljonit aastat tagasi. Antarktika paikse jääkilbi moodustumist peetaksegi käesoleva glatsiaalse ajastu alguseks. Põhjapoolkera jäätumine algas alles
Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää moodustab 10% kogu maakera jääst. · Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale.
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm...
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Faddei Faddejevits Bellingshausen)), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. Varasem elukäik Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal, kui ta oli kümne aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.1797 1803 teenis ta mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803 1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Ri...
● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika - läänetuulte hoovus ● Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis - Golfi hoovus ● Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused Aitäh kuulamast! :)
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- a...
ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud. Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud?
Peeter Suur lasi rajada ka enda-nimelise merekindluse, mis rajati Tallinna ja Porkkala vahelistele saartele. See rajati ajavahemikul 1912-1918. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele soodustusi. 1710.a., kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Peeter I auks on rajatud ka tema-nimeline saar, see on vulkaanilise päritoluga saarte rühm, mis asub Antarktika lääneosas. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike.ee/ http://linnamuuseum.ee/ http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/peeter_i.htm http://www.tallinn.ee/ http://www.eestiajalugu.sauropol.com/public/15peeter_I_eestis/peeter_I.ppt Ajaloo õpik ,,Uusaeg"
kiiresti kõrgustesse ja võivad põhjustada lokaalseid osoonihõrendusi või lämmastiku ja klooriühendid satuvad atmosfääri. Osonosfääri lagunemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki ja katarrakti, ta hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki.. Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1980-ndate algusest. Esialgu polnud see kuigi suur, kuid süvenes alates 1982. a. iga aastaga. 1985. aastal ilmus esimene publikatsioon Antarktika talvise osooniaugu kohta ja 1987. aastaks õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada. Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Praegu on maakera pooluste kohal kaks suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel
782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. ÜLDANDMED Pindala Norra põhiosa pindala on 323 782 km² [, millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal
OSOONIKIHI HÕRENEMINE LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 3.11.2014 Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast oso...
7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel pinnakiht tugevasti jahtub, kattub meri jääga ja jää sulamisel muutub vesi jahedamaks. 8. Nimeta maailmamere piirkondi, mis talvel jäätuvad. Põhja-Jäämeri, Antarktika, Läänemeri. 9. Kuidas tekivad soot ja delta? Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks järveks mida nimetatakse soodiks. Siis kui jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, siis need moodustavad delta. 10. Miks on mõned järved soolaseveelised? Soolase veega järved on tavaliselt sooja ja kuiva kliimaga piirkondades.
Keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) – Enoplea klassile kuuluv ümaruss ehk nematood. Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel. Trichinella spiralis, nagu kõik nematoodid, on lahksuguline. Trichinella spiralis on lihatoiduliste imetajate parasiit, kuid nematoodid - kõikide suurte süstemaatilisi rühmade loomade parasiidid (sealhulgas ka algloomad). Keeritsusside levik on globaalne, leidusid on kirjeldatud kõigil kontinentidel, ainult Antarktika kohta puudub teave. Igal keeritsussiliigil on temale omane leviala, samuti oma arengutsükkel, esinemine kas kodu- või metsloomadel. T.spiralis on levinud mõõduka kliimaga piirkondades. Tema kandjad on kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja...
Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud teadlased arvavad, et nii Artika kui ka Antarktika päästmiseks ei ole veel hilja
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest . Maa...
fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: · Ookeaninõo laienemine ehk spreeding · Pangasmäestikuline reljeef · Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid · Nt Islandil
päikeseenergia sidumine roheliste taimede poolt fotosünteesi- protsessis, mis annab eluvõimalused teistele, mittefotosünteesivatele organismidele. Hüdrosfäär Umbes 74% Maa pinnast katab vesi. Hüdrosfääri moodustavad kõik ookeanid, mered, magevee- ning soolajärved, jõed, põhjaveed, ka mullas olev vesi, liustikud ja jäämäed. 97% hüdrosfääri mahust moodustab maailmameri. Maailmameri. Antarktika. Hüdrosfääri elustik Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 meetri sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle kümne tuhande meetri sügavuses. Meripura elab veekogu põhjas. Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille moodustavad hapnik, süsihappegaas, osoon, lämmastik, vesinik jne.
põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: Ookeaninõo laienemine ehk spreeding Pangasmäestikuline reljeef Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3....
hapniku aatomit on püsivalt ühendatud. Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom. Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad. Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni. Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas
Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15. Kiirgusbilanss maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab mp soojeneb, soojus läheb sügavamale. Osooniauke tekitavad freoonid ehk tugevad katalüsaatorid. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp. tõus alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii- öelda laadimiseks peatumata. N...
● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa ● keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes ● viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis, lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas ● Kasvatamine ● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe ● kasvatatakse lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal ● kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte ● ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Angela Mägi KÕRB Juhendaja:Urmas Lekk Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt ...
‿ küsib Vene futurist. SAMAL AJAL kui maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb, jahenevad atmosfääri kõrgemad kihid. Atmosfäär tõmbub kokku, ohustades nõnda ka sidesatelliitide tööd. Maad ümbritsev gaasikiht ulatub tinglikult öeldes 200 km kõrgusele. Seal on õhurõhk miljard korda pisem kui maapinnal. Meid kaitsva atmosfääri paksus on tühine, võrreldes meie kaugusega Maa keskpunktist ning väheneb veelgi. Viimase 40 aastaga on taevas Antarktika ja Euroopa kohal kaheksa kilomeetri võrra allapoole tulnud. Briti Antarktika-uuringute teadlaste arvates põhjustab atmosfääri ülakihtide kokkutõmbumise jahtumine, mille tekitab kasvuhooneefekt. Kui järgmisel sajandil süsihappegaasi hulk atmosfääris kahekordistub, tuleb ilmaruumi serv meile veel 20 kilomeetri võrra lähemale. Atmosfääri kokkutõmbumine võib endaga kaasa tuua ennustamatuid tulemusi. Satelliitide orbiidid hakkavad muutuma. Kosmosesaast rändab atmosfääris kauem,
Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et
· 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kirjandus · Franz Werfel, "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Rita Tasa. Eesti Raamat, Tallinn 1996
Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandustöötaja PM-16 Tauri Ruubel Kliimavööde KOOSTAJA:Tauri Ruubel JUHENDAJA:Reet Meerits SÄREVERE 2017 SISUKORD Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja ...
esmaste termiitide ja puukahjuritega ning taimede niivõrd suurehulgalise suremise tõttu ei tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas paigas, mis termiitide tegevusele piiri peale pani. Samuti on peetud liikide väljasuremise põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile. Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel. Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja- sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises ...
Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas
Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal. Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus on põhjuseks. Aafrika, Sahhara. Manner soojeneb rohkem ja seal tuleb soojem õhku ookenaidele. Polaaraladel liustike sulamine. Antarktika sulamisel tekib palju külm vett,mis liigub ekvaatori poole. Arktikas tekib seda vähem. Soolsus-keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). auramine,sademete hulk,jõgede sissevoolust,jää sulamisest. Veeringlus- koosneb eri lülidest. sademed-suur osa ookeanide pinnalt aurunud
külastatud maid, inimesi ja loodust. See äratas eurooplastes huvi Okeaania vastu. James Cook sündis 1728. a. Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal. Teismelisena sõitis James merd söekaupmehena. 1755. a. liitus ta Briti mereväega ja sai seal 4 aastaga kapteniks. Aastatel 17561767 tegeles ta peamiselt Põhja Atlandi kaardistamisega. Avastused: 1770. Aastal avastas Austraalia. Kaks aastat hiljem 1772. aastal oli ta väga lähedal ka teise mandri Antarktika avastamisele. Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 17681771. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi. Peale seda suundus Cook Uus Meremaale. Ta sõitis ümber UusMeremaa mõlema suurema saare ja avastas, et Uus Meremaa ja UusGuinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
Ameerikast, Indiast, Austraaliast ja Antarktikast. Kumbki neist poleks suutnud ületada Atlandi ookeani. Millist teist maakeral aset leidnud nähtust kasutas Wegener oma hüpoteesi tõestamiseks? Ta kasutas ka seda, et 300 m.a.t katsid kontinentaalsed liustikud maa- alasid Lõuna-Ameerikas, Ingias ja Lõuna-Austraalias. Ta väitis, et ainus viis, kuidas jää võis osaliselt katta Lõuna-Ameerikat, Lõuna-Aafrikat, Indiat ja Lõuna-Austraaliat korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud. Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus. Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata. Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II
Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumala...
Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
