Keeritsuss ehk trihhiin (0)

Keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis)
Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus . Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) – Enoplea klassile kuuluv ümaruss ehk nematood. Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel. Trichinella spiralis, nagu kõik nematoodid , on lahksuguline .
Trichinella spiralis on lihatoiduliste imetajate parasiit, kuid nematoodid - kõikide suurte süstemaatilisi rühmade loomade parasiidid (sealhulgas ka algloomad).
Keeritsusside levik on globaalne, leidusid on kirjeldatud kõigil kontinentidel, ainult Antarktika kohta puudub teave. Igal keeritsussiliigil on temale omane leviala , samuti oma arengutsükkel, esinemine kas kodu- või metsloomadel.
T.spiralis on levinud mõõduka kliimaga piirkondades. Tema kandjad on
kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja hobused ), samuti ka neid ümbritsevad loomad, nagu rotid, kassid ja inimesed, nakatumine . T.spiralis on külmatundlik.
Trichinella spiralis sattub inimese organismile termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Nematoodid aga sattuvad inimese organismi isikliku hügieeni reeglite mitte järgimisega, reostatude vee ja toiduga, putukate pistega.
Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a.
Elutsükkel : arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, ​ tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine , 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes.
Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2012. aasta ülevaate kohaselt on Euroopa Ühenduse liikmesriikidest inimeste haigestumist viimastel aastatel rohkem registreeritud Rumeenias, Bulgaarias, Lätis, Leedus, Itaalias. Terviseameti andmetel registreeriti Eestis viimati inimese haigestumine 2013. aastal.
Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Kas nad ka tervisele häda teevad? Kui vastseid tekib vähe, siis peremees ehk ei märkagi seda. Aga kui neid on tuhandeid, kahjustavad nad kudesid piisavalt ulatuslikult, et põhjustada ägedaid allergilisi reaktsioone. Tavaliselt kaasneb kõrge palavik . Kui inimene ei ole ka muidu päris terve, võib lisakoormus seniseid haigusi ägestada ja tuua niiviisi kaasa isegi surma. On andmeid, et keeritsussi kapseldunud vastseid kandvad lihased jäävad pikaks ajaks valuliseks.

• http://agrt.emu.ee/pdf/2002_5_jarvis.pdf
  
• http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3190_3169.html
  
• http://medbiol.ru/medbiol/dog/0015ba24.ht m
  
• http://www.minuloomakliinik.ee/blog/keeritsusstbi-e-trihhinelloos-on-nakkushaigus-mida-phjustab-lihastesse-kapselduv-maruss-trichinella-spiralis