seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. +Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. +Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. +Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes
Kokaiin Avastamine Kokataime avastasid inkad. Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkoloididel
· magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad
erinevad linnaosad ja muutis läbi linna liikumise ilmselt raskeks ülesandeks. On ka arvatud et need müürid võisid eristada erinevaid majandusalasid või suguluspiirkondi. 12 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 13 Google.com 11 Wari kultuur võttis üle mitmeid asju teistest kultuuridest, näiteks Nascast ja Tiwanakust. Tiwanaku kultuurist omaks võetud ja kõikjal Andide äärses levitatud kujutiste seast on kõige kuulsam nõndanimetatud Sauakandja- lõriseva kaslase näoga inimene. Teda on kujutatud Wari kultuuris erinevatel savinõudel. TIWANAKU KULTUUR 100-900 a pKr Tiwanaku kultuur sai alguse jõeäärsest linnakust Titicaca järve lähedalt. Tiwanaku tsivilsatsioon kehastas ja sümboliseeris Andide-äärse elu kahte võtmeelementi: kivi ja vett. Sealsed elanikud pöörasid tähelepanu suuresti veega seotud asjadele
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahv...
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur
TUNNUS OLMEEGID MAIAD INKAD Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate
füüsilist töövõimet. Näiteks: · kokaiin(tänavatel sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber) · amfetamiini tüanoreksigeensed( isu vähendavad ravimid) · kofeiin( kohvis, tees ja cola-jookides) Kokaiin Kasvab Andides 1500 2000 meetri kõrgusel ning kasvab 2 3 meetri kõrguseks Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas: Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ekuadoris, Loode- Brasiilias, Argentiinas ning Indoneesias ja Indias Kokalehtede närimine-Lõuna Ameerika indiaanlaste igivana komme Esialgu preestrite privileeg, hiljem muutus see üldiseks Konkistaatorid taipasid, et kokalehtede närijad tarvitavad vähem toitu, võivad juua soolast merevett Närijad on suhteliselt rõõmsameelsed, liikuvad ja ohutud ümbritsevatele inimestele. Kokaiin 19. sajandil isoleeriti koka lehtedest kokaiin
Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus.
a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur. Eestlased uskusid muinasajal, et kõik elusolendid omavad peale keha veel erilist väga või jõudu. Pühadeks paikadeks kujunesid ohvripaigad hiied või üksikud puud, Hiiepuu alune, allikad, kivid, mäed... Ohverdamine on andide toomine heatahtlikkuse saavutamiseks (et jumalatega hästi läbi saada). Targad ehk nõiad olid inimesed, kes oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Nad pidid ka ise selleks omama erilist väge. Pühaks päevaks oli neljapäev.
Kuna magma tungib pinnale tekivad vulkaanid ja vulkaanilised saared. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku
Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev eestlaste "püha päev". Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest
Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev. Gröönimaal on ka kohti, kus kasvab ka põõsaid, mustikaid ja samblike. Lopsakamaid niite võib leida küll ainult orgudest. Peale Gröönimaal elavatest inimestest elavad seal ka polaarrebased, hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud. Rannikul võib kohata ka morskasid, vaalu ja ka hülgeid. Saarelt ei puudu ka linnud, neid on seal lausa ligikaudu 50 liiki. Sealne maa pole ka andide poolest vaene. Gröönimaalt on kaevandatud nii sütt, marmorit ja tsinki kui ka tina ning hõbedat. Ei ole välistatud ka võimalik, et sealt võib saada ka naftat, kulda, rauda ja isegi teemanteid.
gl/5akWvF ) Peruu elanikud on peruulased ehk peruleinid Sele 3 Ametlikel tseremooniatel kasutatav riigilipp (Wikipedia, https://goo.gl/IhNbci) Sele 2 Suurem pilt Peruust. (Ross travel, http://goo.gl/LMvbG4 ) 2. LOODUS Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca. 2.1 Liigirikkus Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15
SISUKORD LK 1 ASUKOHT JA ÜLDANDMED LK 2 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD LK 3 SUUREMAD LINNAD, VAATAMISVÄÄRSUSED JA TEGEVUSALAD LK 4 KASUTATUD KIRJANDUS ASUKOHT JA ÜLDANDMED Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD
Urose rahva esindajad elasid kõrkjasaartel juba enne inkade riigi tekkimist. · Peruu populaarseim matkamarsruut on ,,inkade rada". Loodus Peruu jaguneb looduslikult kolmeks osaks: Costa, Sierra ja Oriente. · Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul pika (u. 2000 km) ja kitsa (laius 50-150 km) madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast. · Sierra on Peruu mägine siseosa, mille moodustavad Andide ahelikud, orud ja ahelikevahelised kõrglavad (3000-4000 m). · Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked ja seismilised Lääne-Kordiljeerid (seal asub ka Peruu kõrgeim tipp Huascaran, 6769 m). Neist idas paiknevad Kesk- ja Ida- Kordiljeerid. · Lõunaosas moodustavad omavahel liitunud kõrglavad sisemaise kiltmaa Puna. Kõrglavade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets.
Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Venezuela Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa japõliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta- Aafrikariikide poolt. ARGENTIINA Hispaania keelne, lõunaosas Andide ja India Ookeani vahel. 2 766 890 km². Buenos Aires. 23 provintsi. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum (hõbe), sest see väärismetall ajendas Argentiina koloniseerimist. Argentiina elab 36578999 inimest, seega kuulub ta suurte riikide hulka. Ta on aga suhteliselt hõredasti asustatud. (13 inimest ruutkilomeetril). Argentiinas on rahvastiku tihedus võrreldes teiste riikidega selles regioonis keskmine. Vananev rahvastik. Keskmine
%3D1024%26bih%3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=241&ei=wq_4TKOvApKBswauyMTCAw&oei=wq_4TKOvApKBswauyMTCAw&esq=1&page=1&ndsp=16&ved=1t:429,r:1,s:0&tx=54&ty=121 TÄNAPÄEVAL Kantud UNESCO maailmapärandite hulka Säilinud on üle 200 hoone Vähesed Andide põlisrahvad indiaanlased elavad veel tänapäeval rasket elu kõrgel mägedes http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/wp-content/uploads/2008/07/surrounded-by-three-scientists.jpg&imgrefurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/%3Fp
Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? Nälg on maailmas üheks suurimaks probleemiks. Viimaste aastakümnete jooksul on võetud kasutusele meetodeid, mille abil saab toitu küll rohkem toota, kuid näljahäda pole paljudes riikides siiski suudetud kaotada. Peamised toiduprobleemid on arengumaades, näiteks Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides. Nende põhjustajateks on vaesus, suur rahvaarv, halvad loodusolud, sõjad ja haritava maa puudus. Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? 20. sajandil ei saavuta rahata mitte keegi enam midagi. Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega
Lapse kasvades ja arenedes tuleb sinna juurde veel ka intellektuaalne aspekt, millele pööratakse vähem tähelepanu, kuna sellele ei saa niisama lihtsalt hinnangut anda. Kõik inimesed õpivad ja arenevad erinevatel viisidel.Näiteks õppimisviis, mis ühe lapse muudab loovamaks ja musikaalsemaks võib teist hoopis muuta vähem musikaalseks. Musikaalsus on nii päritav kui ka õpitav teatud piirini. Iga inimese musikaalsus on õpetamise, harjutamise ja sünnipäraste andide kombinatsioon. Siiski, et inimesest saaks legendaarne muusika tegelane peavad tal olema nii geenid kui ka suur töötahe, mis oli olemas Mozartil, kelle lapsepõlv jäi vahele usina ja visa harjutamise tõttu. Styv Solovjov G2a
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport
Saared · Tulemaa · Navarino · Hoste saar · Clarence'i saar · Santa Inési saar · Desolación · Beagle'i saared (Lennox, Nueva ja Picton) · Riesco · Hoorni saar · Landfall · Núñez · Stewarti saar · Londonderry saar · Gordoni saar · Tomási saar · Diego Ramírez Reljeef Darwini mäed, mäeahelik Tulemaa saare lõuna- ja läänerannal, samuti mäed Tulemaa saarte lõuna- ja lääneosas moodustavad Andide kõige lõunapoolsema osa või pikenduse. Selle kõrgeim tipp on Darwini mägi (2488 m, teistel andmetel 2469 m merepinnast). Teine kõrgem tipp on Sarmieto (2300 m). Tasane on Tulemaa saarel ainult põhja- ja kirdeosa. 6 Kliima Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm (Desolación).
Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurim majandusharu on naftatööstus, mis moodustab 80% riigi ekspordituludest. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Tänu naftarahadele on riigis hea infrastruktuur ja moodne arhitektuur. Linnadest väljas elavad inimesed oma traditsioonilises eluviisis. Venetsueela loodus ja maastik on väga mitmekesine: läänes Andide lumised tipud; idas laiub rohkem kui poole Eestimaa suurune Orinoco delta oma looduslike kanalite rägastikuga; lõunas tihe ja metsik Amazonase madaliku vihmamets; põhjas jälle 2800 km pikkune Kariibide rannik oma imeilusate randadega. Venetsuela aga kõige ebaharilikumateks vaatamisväärsusteks on tepui'd- lameda tipuga mäed, mis kerkivad üle 1000 m ümbritsevast savannist või dzunglist kõrgemale. Nende eraldatus, kuumaastik ja endeemiline taimestik
Kanaari saared on tekkinud Atlandi ookeanis, sest saared on tekkinud kuuma täpi peale. Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad ja vulkaane tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik?
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
ARGENTIINA K E I T L I N P I R N , L I I S A T R I I N S E I , L A U R A E S TA , M I A R O S H N I M O DY , E R I K E VA L D M U S T J Õ G I GEOGRAAFILINE ASUPAIK • Asub Lõuna-Ameerikas. • Pealinn on Buenos Aires. • Naaberriigid on Urugay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiili. • Pindala on 2 766 890 km. • Rahvaarv on 40 117 100. LOODUS • Mount Fitz Roy kõrgus merepinnast on 3405m, kuulub Andide mäestikku. • Rong pilvedesse Saltas-hakati kasutama 67- aastat tagasi, on 4220m kõrgusel. • Buenos Aires obelisk on 67.5 m kõrgune ajalooline monument. See on 79-aastat vana. TRADITSIOONID • Argentiina köök on kuulus oma asadode (grillipidude) poolest. • Tüüpilised road: • Provoleta-grillil küpsetatud juustutükid • Locro- raguu kõrvitsa, maisi ja aedubadega • Empanada-erinevate täidistega poolkujulised pirukad. • Rahvusjook on mate.
ohverduspaigad Arvatakse ka et need jooned olid kasutuses niisutuskanalite Veel on inimesi kes arvavad, et geoglüüfid on loodud maaväliste olendite poolt või siis nende auks Kasutati õhupalli, millelt juhendati, kuidas mingit joonistust teha Astronaut Lill Astronaut Lill Säilimine Geoglüüfid ei vanane, kuna kõrbes on ilmastiku tingimused väga leebed Seal ei saja peaaegu kunagi Kuna joonised asuvad oru ning seal on ka Andide mäestik, on kujundid kaitstud tuule eest. Iga väiksemgi muutus kliimas võib kõrbjooniseid muuta Sinna pole väga palju inimesi sattunud Ahv 1. Tapja vaal 2. Tiib 3. ? 4. Haigur 5. Papagoi 6. Spiraal 7. Sisalik 8. Puu 9. Käed 10. Spiraal 11. Ämblik 12. Lill 13. Koer 14. Astronaut 15. Kolmnurk 16. Vaal 17. Trapats 18. Täht 19. Pelikan 20. Kondor 21. Trapets 22. Koolibri 23. Trapets 24. Ahv 25. Laama 26. Trapets Ämblik
silmade ümber. Mõlema silma juurest jookseb alla tume triip. Noored isendid on kaetud rohkemate laikudega ning nende sabade ümber olevad tumedad ringid on kitsamad. Vanematel 4 isenditel on täppe vähem ja nende karvkate on heledama varjundiga. Välimuselt on mägikass väga sarnane pampakassile, kes samuti elab Andides. Mägikassi kehapikkus on kesmiselt 66 sentimeetrit, kaal jääb 4 kilogrammi lähedusse. Mägikass elab kuni 16 aastaseks. Seda liiki võib leida Andide kuivades ja poolkuivades regioonides. Nad eelistavad mägist, üksikute põõsastega kaetud mägist elupaika, mis jääb 3000-4000 meetrit üle merepiiri. Kõrgeimaks leiupaigaks on märgitud 5100 meetrit. Mõningatel juhtudel on mägikassi nähtud ka lumekattega piirkondades. Mägikassi leidub veelkõrgetel mägistel rohumaadel. Nende kasside peamiseks toiduks on mägedes elavad tsintsiljad ja viskatsad. Peale nimetatud
Inkad 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane, kasutati tohutuid kiviplokke, töödeldes neid väga täpselt Sagedaste maavärinate tõttu on inkade müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja, siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi
sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal. Kadrilaulud on keskendunud loomaõnne tagamisele, enam päritakse seal ka
Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on
Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi
puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5
Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salapeetrit. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Vali riik oma eesnime või perekonnanime algustähe järgi. Tingimuseks on see, et selles riigi territooriumil peab kasvama metsa. 1. *Riigi asendi iseloomustus + kaart, mis näitab riigi asukohta antud maailmajaos. 2. *Lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood ja kliima) 3. *Kui suurel ,pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %). Kas seda on palju või vähe? 4. *Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? 5. *Kus (millises riigi osas) kasvavad suuremad metsamassiivid ( ühtlaselt igal pool, mägedes jne)? + kaart, kuhu on märgitud metsaga kaetud alad 6. *Milleks metsi kasutatakse? 7. *Kas puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8. Iseloomusta metsamajandust ( puidu ja puidutoodete eksport-import, metsade istutamine) 9. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis?...
Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk
olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja. Kuigi juba enne maiasi oli
aasta jaanuaris, kui nad lendasid Argentiina pealinna Buenos Airesesse. Selles suures linnas nägid nad palju vaeva, et esmalt leida sobivad rattad, mis peaksid vastu pika teekonna kolme kuu vältel. Noormeeste plaan oli vändata Equadori pealinna Quitosse läbi viie täiesti omanäolise riigi. Jalgrattad valisid nad oma sõiduvahenditeks seepärast, et nii lootsid sõbrad avastada end kohtadest, kuhu bussi või lennukiga reisiv turist kunagi ei satu. Kolme kuuga ületasid mehed kolm korda Andide mäestikku, kannatasid nälga ning janu maailma kuivemas Atacama kõrbes, ööbisid luksuslikes suurlinna hotellides, väntasid läbi otsatu pampa rühkides vahepeal 4-5 kilomeetri kõrgusele merepinnast ning laskudes jälle tagasi ookeani äärde. Oma teekonnal sattusid nad kümnetesse ohtlikutesse situatsioonidesse ning said tuttavaks sadade erinevate inimestega, kellest paariga suhtlevad siiani. Paljud väidavad, et eestlased on väga kinnine ja omaettehoidev rahvas, kes suhtub
aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu kiire ja väga pinnapealne hingamine kohati seosetu kõne Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuidas valmistatakse? kuidas mõjub? Euroopas on hakatud kokaiini üha rohkem tarvitama. Eestis peetakse seda siiski kalliks. Kokaiini saadakse kokapõõsa lehtedest. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokapõõsa lehtede närimine on muutnud elu karmides Boliivia, Kolumbia, Ecuadori ja Peruu mägipiirkondades talutavamaks aastatuhandete vältel. Kokalehtede närimisel imenduv mahl kustutab näljatunde, on suurepärane ergutusvahend ja taastab jõu. Inimene tunneb, et eraldub teda ümbritsevast keskkonnast. Kuid selline õnnelik seisund on lühiaegne, lõppedes tardumuse ja sügava unega
d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga. e) hinnang asendile Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest. a) pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku- Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili
magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu. Mandriline + mandriline: põrkuvad tekib kurdmäestik, maavärinad, Himaalaja mäestik. Mandriline ja ookeaniline: ookeaniline sukeldub, tekib kurdmäestik, maavärinad ja vulkaanid, süvikud, Andide mäestik, Peruu-Tšiili süvik. 6) Kuum täpp Magma pressib läbi maarkoore, sulatab selle ära. Tekivad saared, nt Hawaii saarestik. Tekib seal, kus pole laamade servaala. 7) Maavarade kaevandamise probleemid Sotsiaalprobleemid: tervishoid, sooline disproportsioon Keskkonnaprobleemid: muldade hävinemine, põhjavee taseme langus, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, pinnase soostumine, teiste maavarade hävitamine. 8) Vulkaanide tekkepõhjused, paiknemine
2. Lipp ja vapp 9. La Boca 3. Asukoht 10. Avenida nueve de Julio 4. Haldusjaotus 11. Blu 5. Faktid 12. Rahvastik 6. Taimed 13. Majandus 7. Loomad ja linnud 14. Raha Hõbedamaa · 1516. Juan Diaz de Solis · 1526. Sebastian Caboto · 1816. esirevolutsionäär san Martin La Plata Argentum Argentiina Lipp ja vapp 9:14 Inti Inkade jumal Asukoht · Lõuna-Ameerikas · Andide ja Atlandi ookeani vahel · Piiritlejad: Tsiili Boliivia Paraguay Brasiilia Uruguay Haldusjaotus (23 provontsi, 1 autonoomne linn) 1. Buenos Aires 13. Mendoza (linn) 14. Misiones 2. Buenos Aires 15. Neuquén 3. Catamarca 16. Río Negro 4. Chaco 17. Salta 5. Chubut 18. San Juan 6. Córdoba
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Vihmametsade rikkused
o 19. sajandi lõpust hakkasid euroopa riigid sõltuma sisseveetavatest toitudest o Praegu suudab maa toita 5x rohkem inimesi kui kaks sajandit tagasi o Arenenud riikides on turg küllastunud o Arengumaades kannatab nälja käes ligi 800 miljonit elanikku o Arengumaa inimesed ei suuda osta energiamahukat, suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut o Humanitaarabi ei jätku kõigile o Teravaim probleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas, kus kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed elanikud o Rahvaarvu kasvu tõttu on lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti aasias o Tähtsamad müüjad on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad o Arengumaad ostab toiduaineid sisse ja müüakse istandussaadusi o Toidumajanduse nõrkus arengumaades : traditsioonilised tootmisvormid, suur
pidi järeltulija endale vallutama ja uue lossi ehitama. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused olid kirjas sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Ka abiellumine oli kohustuslik ja riigil oli õigus oma alamate elukuset määrata. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Riik kandis hoolt teevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, mis omakorda tagas ühtlaselt hästi toimiva kaubavahetuse ja postiteeninduse. Inkade riik ei püsinud siiski lõpuni, 1532-1538 vallutasid selle hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati. 6. Reformatsiooni põhjused ja eeldused Eeldused reformatsiooni tekkeks kujunesid juba keskaja lõpul. Pahameelt suurendas katoliku kirik kõlbeline allakäik
Legend räägib, et kord tulnud talle vastu külmetav kerjus ja palunud kehakatet. Martinil ei olnud talle midagi anda, aga ilma ei tahtnud ta ka vaest meest jätta ja seepärast andis ta poole omaenda mantlist. Järgmisel ööl ilmus Martinile Jeesus Kristus, pool mantlit seljas. Mantli ohverdamine tegi Martinist hiljem püha mehe ning kerjuste patrooni ja tema nimepäevast s ai kerjajate ja santijate päev. MARDIJOOKS Mardijooks on vana komme, mis pärineb keskaegsest andide korjamisest kirikule ja kloostrile. Keskaja lõpul jõudis see komme ka Eestisse. Meil ei korjatud ande aga mitte kirikule ja kloostrile, vaid endale. Kuna mardipäeva peeti eelkõige meeste pühaks, siis käisid mardijooksus peamiselt tagurpidi pööratud kasukasse või mõnesse muusse vanasse räbalasse riietunud noormehed. Hilisemal ajal on marti jooksnud nii poisid kui tüdrukud, põhiliselt aga ikka noored. Marti joostakse mardipäevale eelneval õhtul ehk 9.november.
Hinduism-elu pärast surma Sissejuhatus Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub a...
põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
