Kasuta vastamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 103. Kes Eesti Vabariigis võib algatada seaduseelnõud? 1. Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. 2. Riigikogu liikmed. + 3. Riigikogu komisjonid. + 4. Riigikogu fraktsioonid. + Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel? 1. Kõigil, kes on sündinud Eestis. 2. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel. + 3. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel kodanikel ja alalistel elanikel. 4. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel. Selgitage mõisted. Teovõimelised kodanikud ehk 18. a teovõimelised Eesti Vabariigi kodanikud. Proportsionaalne ehk Võrdeline valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele
1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank
Lahendamata saladusi jätkub tänaseni. Kui 1922. aastal avati vaarao Tutanhamoni hauakamber, leiti tema sarkofaagist lillevanikuid, milles lilled olid 3300 aastat säilitanud oma loomuliku kuju ja värvuse. Määrata sai tollal Niiluse kallastel kasvanud taimede õitsemise aja järgi ka kuu, millal vaarao suri. Imesid on teisigi. Nii on püramiidis nädalase hoidmise järel nürid, kasutatud ziletiterad muutunud uuesti teravaks. On täheldatud, et Cheopsi püramiidi alalistel külalistel on möödunud astmahaigus, paranenud põskkoopa põletik jt. haigused. Mitmete taimede seemnete idanevus tõuseb tunduvalt pärast paarinädalast hoidmist püramiidis. Näiteid võib veel palju tuua. On leitud, et õhk püramiidides on peaaegu bakterivaba. Sinna koguneb kosmiline energia, mis tekitab püramiidi sees unikaalse mikrokliima. Eelnevat arvestades on viimastel aastatel ka kasvuhooneid hakatud ehitama püramiidikujulisena
·relvastuse vähendamise ja rahvusvahelise julgepleku komitee; ·komitee sotsiaalsete, humanitaarsete ja kultuuriliste küsimuste lahendamiseks; ·komitee eriliste poliitiliste küsimuste lahendamiseks; ·haldus- ja eelarvekomitee; ·juriidiline komitee; ·majandus- ja finantskomitee. Julgeolekunõukogu- on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus (kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled). Julgeolekunõukogu ülesanded: ·tagada rahu maailmas. Õigus moodustada kõrvalorganeid: ·ekspertide komitee menetlusküsimuste või organisatsioonilis-õiguslike küsimuste arutamiseks; ·uute liikmete vastuvõttu arutav komitee. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ECOSOC- koosneb 54 liikmest
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
Pannkook banaani- ja jäätisega Pannkook õuna- ja jäätisega Pannkook toormoosiga Kamaunistus toormoosiga Jäätis Jäätisekokteil Troopiline dessert 8 TÖÖPÄEVA KIRJELDUS Minu tööpäev algas tavaliselt kell 11.00, vahepeal läksin ka õhtupoole. Peamisteks tööülesanneteks oli klienditeenindus, toiduainete ettevalmistused ning nõude pesemine. Minu tööriietuseks oli valge pluus, must seelik ning nahavärvi sukkpüksid. Alalistel klienditeenindatel olid stiilsed mulgipärased kleidid - musta värvi ning mulgi tikanditega. Saabunud kliendid tutvuvad leti juures esmalt menüüga, teevad oma toiduvaliku ja tasuvad selle eest kohe klienditeenindajale. Kui lisaks toidule sooviti kohvi või teed, siis täpsustati, kas serveerida see kohe või hiljem. Menüü on koostatud läbimõeldult, nii et kõik erivajadused ja soovid saaksid rahuldatud.
komitee - administratiiv- ja eelarveküsimused · 6. komitee - õigusküsimused · Julgeolekunõukogu ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib
• 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega. • 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. • 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. ÜRO struktuur • ÜRO-l on 6 peaorganit: 1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid toimuvad kord aastas. 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu 3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide eest. 4
munitsipaliseerimine) ning kaasata kolmas sektor koolituse kulude katmisse nii esma kui ka täiendõppes. Ühiskonna ja tööturu vajaduste kooskõlastamiseks moodustakse tööandjate ja töötajate esindajatest kutsenõukogud. Kutsehariduses kehtivad kutsekvalifikatsiooni nõuded, mis omakorda on aluseks kutsestandartide koostamisel. Nende väljatöötamisel kasutatakse kutsenõukogude abi. Kõrgkoolid - Kõigil keskharidusega Eesti kodanikel ja Eesti alalistel elanikel on õigus konkureerida kõrgkooli astumisel. Kõrgkoolid jagunevad: · hariduse sisu järgi: ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid; · omandivormi järgi: riigi, munitsipaal (ehk avalikõiguslikud) ja erakõrgkoolid. Ülikoolid annavad akadeemilise kõrghariduse, mis on seotud teadusliku uurimistööga. Stuudiumi nominaalaeg on kolm kuni neli aastat, lõpetanu saab bakalaureuse kraadi. Sellele
lojaalsemad oma erialale kui tööandjale. Et olla kaasaegsed oma alal, vajavad nad regulaarset täiendamist. Raha ja edutamine ei ole nende prioriteedid. Parim hüvitus nende töös on töö ise. Professionaalid väärtustavad ka toetust. Neile tuleks anda väljakutsuvaid projekte, iseseisvust, neid tuleks hüvitada koolitusvõimalustega, tunnustada ja väärtustada nende tööd. Ajutiste töötajate motiveerimine. Ajutistel töötajatel ei ole seda turvalisust ja stabiilsust, mis on alalistel töötajatel, nad ei samastu organisatsiooniga ega ole pühendunud nagu teised töötajad. Ajutist töötajat võivad motiveerida alaline töö, võimalus seda edaspidi saada. Koolitusvõimalus. Kui töötaja näeb, et töö, mida ta teeb, aitab arendada tema konkurentsivõimelisust, siis motivatsioon suureneb. Madala kvalifikatsiooniga, miinimumpalgaga töötajate motiveerimine. Üks lõks, kuhu juhid langevad, on arvamus, et inimesi saab motiveerida ainult raha abil
väekontingenti, ohu korral aga märkimisväärne hulk mehi. Ajateenistus kestab 8-12 kuud ja on kohustuslik meestele vanuses 18-27a. Vabatahtlikena võivad sõjaväkke minna ka naised. 14. Kellel on õigus saada töötuabiraha, töötuskindlustust, millistel tingimustel? Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt on see kõigi jaoks ühesugune, u 1000 krooni. Töötu abirahale on õigus Eesti alalistel elanikel, elamisloaga välismaalastel ja pagulastel. Töötuabiraha saab 270 päeva jooksul. 15. Millistel alustel makstakse pensionit, mida me saame juba täna teha, et kindlustada oma pensionit? Pension määratakse 63-aastaseks saanud isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaz, isikule, kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5a vahetult enne pensioni taotlemist. Pensioni hakkavad varem
6, A.7, A.8, A.9, A.10 Vaadeldav suurus Soe aastaaeg Külm aastaaeg Ühikud Soojaeritus 1,2 met Optimaalne temperatuur 22 - 24 19-23 C Ülemine ja alumine temperatuuri 20 - 25 18- 24 C piirväärtus alalistel töökohtadsel Ülemine ja alumine temperatuuri 19 27 17 - 25 C piirväärtus mittealalistel töökohtadsel Õhu liikumiskiiruse soovituslikud 0,18 0,15 m/s väärtused 9
rahu ja julgeoleku tagamise eest. Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa aastani 1971 esindas Hiinat Taiwan). Lisaks 5 alalisele liikmele valib Peaassamblee 2 aastaks geograafilistest aspektidest lähtuvalt 10 mittealalist riiki: 2 Lõuna-Ameerikast, 1 Ida-Euroopast, 1 Lääne-Euroopast, 2 Aasiast, 3 Aafrikast ja 1 Okeaaniast. Resolutsiooni vastuvõtmiseks Julgeolekunõukogus on vajalik 9 poolthäält, kuid alalistel liikmed omavad veto-õigus (nt Külma sõja jooksul oli Julgeolekunõukogu töö tihti blokeeritud, kord USA, kord NSVL-i poolt). ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele jõu kasutamise autoriseerimise õigust omab ainult Julgeolekunõukogu (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud Julgeolekunõukogu). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib
6.2 Julgeolekunõukogu (Security Council) ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi
langeb alla 12% Sobiv riietus (clo) clo kirjeldab soojusisolatsiooni väärtusi Aluspesu 0,3 clo, sokid 0,05clo Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus Mikrokliima Soojusliku mugavuse indeks-sisekliima projekteerimisnormid Optimaalne temperatuur rahuldab enamiku 95% inimesi antud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures Õhu liikumise kiirus põranda tasapinnal 0,1m ja õlgade kõrgusel 1,1/1,7 Optimaalne 0,1-0,4 m/s Mikrokliima Optimaalsed näitajad kehtivad kogu tööruumis nii alalistel kui ka mittealalistel töökohtadel Optimaalsete väärtuste asemel võib rakendada lubatavaid mikrokliima näitajaid Mõisted Tehnoloogiliste protsesside juhtimiskabiinides, -pultides ja postides, arvutisaalides ning ruumides, kus tehakse vaimse- ja närvipingega operaatoritööd, peab temperatuur olema 22-24°C, suhteline niiskus 40-60% ja õhu liikumise kiirus mitte üle 0,1 m/s Töökoormuse hindamise standard ISO 8996/EN28996(metabolic rate)
Kiirem otsustamine kui peaassambleel Julgeolekunõukogu otsused on kohustuslikud Istungeid juhib ühe liikmesriigi president Liikmed Alalised liikmed Mitte-alalised (valitavad) liikmed: o 10 liiget kaheks aastaks o Geograafiline jaotus Kehtiv alates 1965 Kurioosumid: Jugoslaavia, Poola-Türgi lepe Hääletamiine JNs Protseduurilised o Puudub vetoõigus alalistel liikmetel Sisulised o Puudumine o Hääletamisest mittosavõtmine kui ollakse tüli pooleks Tüli vs olukord Tüli – konkreetse põhjusega nt piiritüli Sekretariaat ja Peasekretär Sekretariaadi personali nimetab peasekretär o Ei saa oma valitsuselt juhiseid PS valib PA JN soovitusel Poliitika kujundamine
· 6. komitee õigusküsimused Julgeolekunõukogu (Security Council) ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks
Neile meeldib leida probleemidele lahendusi. Parim hüvitus nende töös on töö ise. Professionaalid väärtustavad ka toetust. Neile tuleks anda väljakutsuvaid projekte, iseseisvust, neid tuleks hüvitada koolitusvõimalustega, tunnustada ja väärtustada nende tööd. Ajutiste töötajate motiveerimine. Ulatuslikud koondamised on suurendanud osalise tööajaga, lepinguliste jt. ajutiste töötajate hulka. Ajutistel töötajatel ei ole seda turvalisust ja stabiilsust, mis on alalistel töötajatel, nad ei samastu organisatsiooniga ega ole pühendunud nagu teised töötajad. Mõnede väheste eranditega (tudengid, töötavad emad, pensionärid jne), ei ole töötajad ajutised omal valikul. Mis motiveerib ajutist töötajat? Nähtavasti alaline töö, võimalus seda edaspidi saada. Koolitusvõimalus. Kui töötaja näeb, et töö, mida ta teeb, aitab arendada tema konkurentsivõimelisust, siis motivatsioon suureneb.
oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused
Teisalt on igal liikmesmaal kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab rahvusvaheline olukord. Just Julgeolekunõukogu juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Julgeolekunõukogu koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Alalist esindatust omavad tuumariigid, kes olid ühtlasi ÜRO asutajaliikmed – Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto. Teisiti öeldes saab Julgeolekunõukogu võtta vastu vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Erinevalt Peaassamblee otsustest on Julgeolekunõukogu otsused kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. 15 Tänapäeva maailm Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit
ÜRO peaorganid: - ÜRO Peaassamblee- iga aastane istung septembris, liikmesriikidel 1 hääl, kinnitab peasekretäri. Peaassamblee otsused liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. - Julgeolekunõukogu ÜRO on tähtsaim otsustusorgan. 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus- nendel on õigus keelustada otsuseid. Esitab kandidaadi peasekretärile - Majandus- ja sotsiaalnõukogu- vastutab majanduslike, sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. koosneb 54 liikmest ÜRO rahumissioonid: Õnnestunud: Sierra Leone, Liibanon, Libeeria Ebaõnnestunud: Somaalia Relvajõude pole, riigid saadavad oma rühma rahu eesmärgil selle lipu alla
se arengut ja kodifitseerimist, koostööd, aidata kaasa inimõ-te garant-le. Valib kohtunikud ja JoNk mittealalised liikmed. Võib moodustada komiteesid ül täitmiseks: Relvastuse vähendamise ja rv-se julgeoleku komitee. Juriidiline komitee. Haldus- ja eelarvekomitee. Ka spets komiteed nagu UNICEF ja ILC. Kõrvalorganeid kokku umb 74. Julgeolekunõukogu: 15 liikmest 5 on alalised (Prants, Hiina, Vene, GB; USA). Mittealalised valitakse 2 aa-ks. Alalistel on vetoõ, st kõik tähtsamad otsused peavad saama JoNk-s 9 häält, sh 5 alalist. Ül-ks tagada rahu maailmas. Ad hoc komitee on nt sinikiivrite rahuvalve. Alalised komit. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu: 54 liiget, igal 1 hääl. Abistab Pa-d rv-se õ-se arengu edendamisel ja kodifit-l, riikide koostöö arendamisel ja inimõ-te garant-l. Saab algat uuringuid, koost raporteid ja anda soovitusi. Kohust looma kõrvalorganeid.
3) Sotsiaaldemokraatlik – Põhjamaad. Müüakse mõttelist osa maja pinnast (korter) 4) Sotsialistlik-mõõdukas – Kesk-Euroopa. Operatiivne elamuehitus. Korterid riigilaenuga ehitatud, kui elanikud laenu ära maksavad, saavad korteri endale, muidu see riigi oma 5) Sotsialistlik-totalitaarne – riiklik elamuehitus. Tinglik munitsipaalehitus või ettevõtete rahadega. 1990ndad. Muutused eluasemepoliitikas: Lääne-Euroopa Avaliku sektori elamuehituse vähenemine – polnud raha; alalistel elanikel elamispind olemas Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine Üürisektori stagnatsioon – üüripinna osatähtsus vähenes, pinnale jäid elama madala sissetulekuga inimesed – erastamise tulemus Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine
2. Julgeolekunõukogu (Security Council) on kujunenud ÜRO tähtsamaks otsustusorganiks Sellel on viis alalist liiget: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina (kuni 1971. aastani Taiwan), Venemaa (kuni 1991. aastani NSV Liit) ja 10 mittealalist liiget, kusjuures nende nimetamisel peetakse silmas territoriaalset printsiipi. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto. 3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council ECOSOC) vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. 4. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice ICJ), mis tugineb oma otsustes rahvusvahelisele õigusele. ICJ-l on kahesugused funktsioonid: · teha otsuseid juriidilistes küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul
Desarmeerimiskomisjon. 2. Julgeolekunõukogu (Security Council) on kujunenud ÜRO tähtsamaks otsustusorganiks Sellel on viis alalist liiget: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina (kuni 1971. aastani Taiwan), Venemaa (kuni 1991. aastani NSV Liit) ja 10 mittealalist liiget, kusjuures nende nimetamisel peetakse silmas territoriaalset printsiipi. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto. 3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council ECOSOC) vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. 4. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice ICJ), mis tugineb oma otsustes rahvusvahelisele õigusele. ICJ-l on kahesugused funktsioonid: teha otsuseid juriidilistes küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul annavad talle otsustada;
Peaassamblee võib teatud kindlate ülesannete täitmiseks moodustada komiteesid, mis koosnevad ekspertidest ja/või riigi esindajatest. Komiteed ise ei või oma pädevust laiendada. Nad võivad aga moodustada allkomiteesid. Komitees langetatud otsused lähevad lõplikuks otsustamiseks peaassambleesse. Julgeolekunõukogu. Julgeolekunõukogul on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse kaheks aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus, st kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled. Julgeolekunõukogu ülesandeks on tagada rahu maailmas. Kui julgeolekunõukogu leiab, et rahu maailmas on ohustatud, otsustab ta, millised vahendid tuleb kasutusele võtta, et konflikt lahendada. Ka julgeolekunõukogul on õigus moodustada kõrvalorganeid. Julgeolekunõukogu