2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol. · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele, seda nimetatakse alkoholi käärimiseks. · Etanool on...
Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest, inimene vajab kahtekümmet aminohapet, nendest kaheksat nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga. Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel, on metanaali tootmise lähteaine. Metanool jäätub -97.6 °C juures
juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine.
päikesevalguse toimel muutub D-vitamiiniks), liigse päikesekiirguse eest kaitsmine, bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine, nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab keemiliste ainete ja vee sissepääsu Huvitavat Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ainevahetuslik funktsioon: vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära.
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel
kogu organismile kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad? Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust.
millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad? Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust.
Puhkeolekus ulatuvad hapniku varud ligikaudu 2 liitrini. Hapniku varusid pole võimalik täielikul tära kasutada. Seepärast on neil abistav osa, kergendades lihaste tööd vereringe ja hingamise puudulikkuse tingimustes. Hapnikuvõlg tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö algul tekib nimelt ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Seedimine on organismi ainevahetuse algetapp. Seedimisprotsessis toimub toidu mehaaniline ja füüsikalis- keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks
Selliste, ka tugiaineteks nim.ühendite lagundamiseks pole imetajatel kehaomaseid ensüüme. Neid võivad sünteesida ainult mikroorganismid, mida rohusööjate seedekulglas on piisaval arvul, et söödaosakesi lagundada. Mikroorganismid asuvad jämesooles (hobune, närilised) või mäletsejalistel vatsas, mis kujutab endast eelkäärimiskambrit. Selline asmeline seedimine annab mäletsejalistele kaks eripära: suurema osa söödaenergiast saavad nad seedimisprotsessi lõppjärgus mikroobse ainevahetuse produktidest, seega erinevalt lihtmaoliste energiaoamastamisest, mis toimub seedunud toitainete, nt glükoosi kaudu. Teiseks tagab mikroorganismide pidev kasv ja hukkumine väärtusliku proteiini juurdevoolu makku( libedikku) ja soolestikku. See võimaldab mäletsejalistel ka vähese proteiinisisaldusega sööda korral elada ja toodangut anda juhul, kui vatsas on tagatud piisav varustatus lämmastiku ja muude toitainetega. 33
Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab limaskestad ja naha heas seisundis A-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes (maksas, kanamunades, piimas, koorevõis ning koores). Suvel on piimatoodetes A-vitamiini rohkem kui talvel, sest taimsed toiduained sisaldavad katotiini, mis muutuvad soolestikus ensüüm karotinaasi mõjul A-vitamiiniks. Karotiini on kõigis punastes, orantsides ja kollastes puu- ja aedviljades, samuti
eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Veri jaotab ka ainevahetuses tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. VERE PEAMISED ÜLESANDED 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi
Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted. Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämejahvatatud teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga. Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks, Inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamiseks; sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalseks arenguks. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID A-VITAMIIN A vitamiin on kasulik nägemisele, nahale, luudele ja hammastele, samuti tugevdab immuunsüsteemi. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. B-VITAMIIN B- grupi vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks
Piisab vaid kahe aatomi asukoha vahetamisest, et püsivate ikka samade keemiliste omadustega molekul muutuks elu jaoks kõlbmatuks (ühendite stereoisomeerid). Polümeersetel molekulidel võib molekulis esineda ka väikest varieeruvust, elu kahjustamata (valgud, DNA) 2. Molekulid võivad olla organismis erineva ülesandega: a. elu aluse teabe kandjad (DNA,RNA, hormoonid, ka valgud) b. ainevahetuse läbiviijad (ensüümid) c. ainevahetuse toore (lihtsad molekulid, varuained, jääkained) d. struktuuri loojad (valgud, polüsahhariidid, lipiidid, aga täioendavalt ka teised orgaanilised ained ja mitmed mineraalained) e. varuained f. kaitseained (struktuuri loojad välistena, aga ka sisemised: antikehad, mürgid) g. liikumise teostajad (valgud: nt lihastes,
kaitsemehhanism puududa. 4 2. Immuunsüsteemi häire: Uuringud on näidanud, et mõnedel äkksurma sündroomiga beebidel oli valgete vereliblede ja teatud valkude arv veres suurenenud. On võimalik, et mõned sellise valgud mõjutavad aju tööd ja seeläbi ka südame rütmi ja hingamist või panevad beebi väga sügavalt magama. 3. Ainevahetuse häire: Teatud ainevahetuse häiretega sündinud beebidel on suurem imikute äkksurma sündroomi esinemise tõenäosus. Näiteks kui neil puudub üks ensüüm (keskmise ahelaga acyl-CoA dehüdrogenaas), ei suuda nad rasvahappeid korralikult lõhustada ja nende hapete kehasse ladestumine võib põhjustada äkilise ning surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise. Uurimused näitavad ka, et imikute äkksurma sündroomi tuleb sagedamini ette poistel ning
närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest moodustab sidekoevalk kollageen. Rasvadest ja süsivesikutest valkusid sünteesida ei ole võimalik, seega vajab organism toiduga söödavat valku. Valgud 2 Biokatalüütiline ja regulatoorne roll. Kuuluvad ensüümide ja hormoonide koostisesse. Tagavad normaalse ainevahetuse. Kiirendavad organismis toimuvaid reaktsioone. Valgulise päritoluga hormoonid reguleerivad metabolismi. Energiaallikas, 1 g valgu lagunemisel organismis vabaneb 4,1kcal. Valkude arvelt kaetakse keskmiselt 12% päevasest energiatarbest. Kaitsefunktsioon ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (epiteel ja sidekoevalgud, antikehad, vere hüübimine jne.) Aktiivne kaitse moodustavad antikehad ja teised kaitsevagud
Tohutu meditsiiniline ja sotsiaalne ülekaalulisuse tähendus ja sellega seotud probleemid määravad selle teema tulevaste uuringute aktuaalsust. () Referaadi eesmärk: üldine noorukite ülekaalulisuse iseloomustus. Referaadi ülesanned: - laste ja noorukite ülekaalulisuse ja rasvumise iseloomustamine, - selle diagnoosimise ja ravimise võimalused. 1. Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel Ülekaalulisus on ainevahetuse krooniline haigus, mis ilmneb rasvakoe liigses arengus ja progresseerub aja jooksul. Võib tekkida veel mitu korda pärast teraapiakursuse lõppu. Rasva liigne ladestumine organismis võib olla nii iseseisev polüetioloogiline tõbi, kuid seda võib uurida nagu sündrom, mis areneb igasuguste haiguste jooksul. On teatud, et ülekaalulisus ja rasvumine võib alustada igas vanuses, aga kriitilised perioodid selles protsessis on varane lapsepõlv, prepuberteet poistel ja puberteet tüdrukutel. ( .
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist
nakkuste korral. Astelpaju · ladina k: Hippophae rhamnoides, inglise k: sea-buckthorn · Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. · Astelpajut soovitatakse eelkõige gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks ja raviks. · Astelpaju viljadest pressitakse ka õli, mida kasutatakse näiteks vigastatud kudede taastumise kiirendamiseks, kehvveresuse korral, ainevahetuse korrastamiseks, nahapõletike, ekseemide ja põletuste puhul. · Viljade valmimiseks on vaja isas- ja emastaime.
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanool on mürgine ning see võib põhjustada erinevaid tervisehäireid: 1) Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. 2) Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja
Lõpuks võib keel juba üleni punasekirjuks muutuda, mis viitab organismi ülekuumenemisele. Kui organism on terve, siis on keel roosakashall, kergelt niiske ja valkjas-selge katuga. Kui katt on paks ja valge, võib see tähendada grippi või mao ja soolestiku häireid. Haiguse möödumisel väheneb enamasti ka katt. Värv osutab haigele kohale Igasugused värvimuudatused keelel on tunnistuseks organismi seisundi muutu-sest või algavast haigusest: - pruunikas värv näitab soolestiku ja ainevahetuse häireid ja organismi kuhjunud jääkaineid; - kollakas katt viitab palavikule, aga ka maksa-sapi häiretele, sest sapi värvaine on laagerdunud keelele; ühtlane paks katt võib tähendada seennakkust; - valge keelekatt ühel keeleküljel võib osutada närvihaigusele, kuid ka keskkõrvapõletik võib esile kutsuda keelekatu haige kõrva poolel; - punane suur plekk kahvatul keelel võib näidata takistusi hingamisel (näiteks astmat);
Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis, peamiselt lihastes ja luudes.
· Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest. · Bakterid teevad võimalikuks võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse
Alkoholism Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholisõltuvus.Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine tekib ainevahetuse käigus. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud
väliskeskkonna muutustele -Tuum: -Asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni -juhib raku elutegevust -reguleerib rakus toimuvaid protsesse -tuumakestas toimub ribosoomide moodustumine ja rRna süntees -Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht -sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente -Tsütoplasmavõrgustik: -mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine -Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees -Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks:
süsteemsel Kõrvaltoim e: kasutusel: oKöharefleksi ed o Kaalu tõus pärssimine o Vähene o Glükoosi Kõrvaltoim verejooks ainevahetuse ninast häired ed o Suurenenud isu oSeedetrakti o Vedelikupeetus kõrvaltoime o Seedetrakti d (kodeiin haavandid. ja dekstromet
Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tähtsus organismis Vitamiinid on tähtsad organismis: nad vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; nad reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nad kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks; nad on tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 3
Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiini aga pikka aega üldse ei saa kujuneb välja konkreetne haigus ning inimene võib isegi surra. Tekivad ainevahetuse häired. 4.Mis on ensüüm? See on valguline üksus, mis viib läbi reaktsioone ise seejuures muutumata. 5.Mis on ebatervisliku toitumise tagajärjed? Tervise kahjustused, rasvumine, inimene läheb kas liiga paksuks või liiga kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine.
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a
Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Ra...
Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiini aga pikka aega üldse ei saa kujuneb välja konkreetne haigus ning inimene võib isegi surra. Tekivad ainevahetuse häired. 4.Mis on ensüüm? See on valguline üksus, mis viib läbi reaktsioone ise seejuures muutumata. 5.Mis on ebatervisliku toitumise tagajärjed? Tervise kahjustused, rasvumine, inimene läheb kas liiga paksuks või liiga kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine.
Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas, … Aferentne juhtetee?
luukoele, sealhulgas hammastele. A-vitamiin on tähtis antioksüdant, ta on antikantserogeense toimega. Vitamiin-D Kaltsiferoolid Oluline luude arengu Selle puudus reguleerija. põhjustab kaltsiumi Luude ja hammaste kasv, ainevahetuse häireid. kaltsiumi imendumine Kui veres tekib kaltsiumipuudus, aitab D-vitamiin seda saada luukoest, ja kui kaltsiumi on
16. Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 17. Kantserogeenne aine - keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt 20. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabolē 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast Ringelundkond ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig · Transpordib kehas aineid. ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk Sigimiselundkond on tagada ainete kiire transport
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, mida mööda vedelik liigub, verd liikuma panev pump- süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse; hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumises mõne organi liikumisel. Vereringe abil toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond: selle ülesanne on eemaldada kehast mittevajalikke aineid. Eritamise protsessi käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab
Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe
Broomi biotoimet on vähe uuritud, kuid broomiühendeid (eriti K ja Nabromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemi erutus ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu kasutatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks. Jood Eluslooduses on jood laialt levinud, aga väga väikestes kontsentratsioonides. Täiskasvanud inimeses on ligikaudu 1230mg joodi, millest ligi 10mg paikneb kilpnäärmes. Jood aitab kilpnäärmel toota hormone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist, arengut ja valkude sünteesi. Lisaks osaleb jood inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamisel, sidekoe, juuste, küünte ja naga normaalsel arengul. Joodi ööpäevane vajadus inimorganismile on 50 300mikrogrammi. Joodi puudumisel võib tekkida kilpnäärmehaigus(struuma), mille tagajärjel võib esinedakasvupeetus, vaimne alaareng, ebanormaalselt aeglane suguline areng, üldine nõrkus, silmade esiletungimine e. nn
inimorganismis erinevad energiat vajavad protsessid. ATP lagundamisel vabaneb energia, mida kasutatakse lihaste tööks ,aga ka erinevates sünteesi-ja transpordiprotsessides. ATP lagundamisl tekib ühtlasi ADP,mis on kasutatav ATP taastootmiseks rasvade ,süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel vabaneva energia toel.ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Inimese organismi üldine energiakulu on võrdne ainevahetuse põhikäibe, liikumisega seotud energiakulu ja toidu termilise efekti summaga.Ainevahetuse põhikäive on energiahulk, mida inimese organism vajab elutegevuse alalhoidmiseks täielikus puhkeseisundis.Inimese liikumisega seotud energiakulu sõltub paljudest asjaoludes, sealhulgas liikumise kiirusest ja kestvusest,liikumise viisist, keskkonnateguritest,indiviidi keha massist.Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust
2) Nimetage 3 tegurit, mis mõjutavad inimkehas ensüümreaktsiooni toimumist 3) Põhjendage, miks seedeensüümid sünteesitakse mitteaktiivses olekus (kui nad oleksid aktiivsed, siis nad seediksid kohe ära; selleks et neid transportida; et oleks varu võtta jne) Hormoonid: Mõistes vastuolu reaalse elu ja kooliõpikute vahel REAALNE: Hormoonid on signaalmolekulid, mis toimivad kompetentsetele e. vastavatele retseptoritega rakkudele ja põhjustavad neist vahendatult ainevahetuse muudu (klassikalised ja koehormoonid) KLASSIKALINE: Hormoonid on ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis otse erituvad verre Hormoonide eriomadused: 1) Toimivad väikestes kogustes (10'-9 kuni 10'-12 g inimkehas, feromoonidel 10'-18 g) 2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju
peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Molekulaargeneetika--- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Promootor---DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Regulaatorgeen--- geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist
Bronhioolid, lümfisooned. Kopsude vereringe: 1. Esimene vereringe teostab opsude spetsiifilist hingamsfunktsiooni (väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaodu tuleb kopsu arteriaalne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. 2. Teine vereringe tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu saabuda arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid. Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
