organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid vajavad väliskeskonnast mitmesuguseid aineid. Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid ise aga ei saa väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide või shhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna
dimensioonist lähtuvalt: a) Tõenäosus sõltuvuse tekkeks b) Tõenäosus, et aine tarvitamisega võib kaasneda surm c) Tõenäosus, et aine tarvitamisega võib kaasneda tsiviil-või kriminaalkaristus d) Kõik eelnevad 9. Närvirakkude omavahelise kontakti kohaks ning ühtlasi uimastite ründepunktiks on: a) Dendriit b) Akson c) Sünaps d) Rakututuum 10. Inimese mõnutunne (naudingutunne) on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega: a) Dopamiin b) Serotoniin c) Glutamaat d) Noradrenaliin 11. Uimastite tarvitamine võib olla inimesele toimetulekustrateegiaks: a) Et leevendada negatiivseid emotsioone b) Et leevendada ärevust või depressiooni c) Et teistele inimestele kätte maksta d) Kõik eelnevad 12. 2 kõige sagedasemat põhjust uimastitega eksperimenteerimiseks (proovimiseks) noorukite hulgas on järgmised: a) Õppimisvõime parandamine
nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine)
1 kcal = 4,2kJ Toiduainete energia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saab ka suurel kogusel alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes: 1 g valke = 4 kcal 1 g rasvu = 9 kcal 1 g süsivesikuid = 4 kcal 1 g absoluutset alkoholi = 7 kcal 1 g orgaanilisi happeid = 3kcal Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast füüsiline aktiivsus Valgud Funktsioonid organismis: vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi osalevad paljude ühendite transpordis annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest
17.Kuidas muutub veri väikeses vereringe? Kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse. 18.Kujuta skeemina väikest vereringet. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus, Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes 18. Kujuta skeemina väikest vereringet. 19.Kuidas muutub veri suures vereringes? Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse elunditesse, veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid, kapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.. 20.Kujuta skeemina suurt vereringet. 21.Millest koosneb veri? koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest 22.Võrdle vererakke(tabel lk.41) 23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24.Nimeta vererühmad. 0, A, B, AB 25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks?
5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid,
Erituselundkond Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi
See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama
D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral Birgit Roslender LA11 Miks on vaja vitamiine? sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.
Kesknärvisüsteem Erituselundkond Suguelundkond Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad. 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9
Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud, munandid/munasarjad. Kogu talitust reguleerib ajuripats ja närvisüsteem. Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem, selle hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust ning ainevahetuse kiirust.. Nad sisaldavad joodi ja kui ei saa piisavalt joodi hakkab ta hailaslikult surema. Kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad ja reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis eritub verre hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. See ergutab südametegevust, kirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes
Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. o heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid · Stabiilne sisekeskkond homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis
väga aktiivsed, st. Neid kulub väga väikeses koguses iga hormoon mõjutab kindlat keha piirkonda, st. On kindel ülesanne* igal hormoonil on erinev toimeaeg 8. Näita joonisel sisenõrenäärmeid! 9. Selgita sisenõrenäärmete hormoonide ülesandeid! Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonide sünteesivate näärmete talitust Kilpnääre mõjutab eritusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Neerupealsed toodavad adrenaliini Kõhunääre toodab insuliini Sugunääre mõjutab sootunnuste arengut 2
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/3318 http://www.fitness.ee/main.php? main=otsing&top=top.yellow Aju ja kesknärvisüsteemi töö sõltub otseselt glükoosist see on kütus, mida vajame ükskõik millise tegevuse sooritamiseks. Kui viimane söögikord on näiteks kell kaheksa õhtul ning järgmisel päeval jäetakse hommikusöök vahele ja oodatakse lõunani, teeb see 16-18 tundi ilma igasuguse uue energiata. Kahtlemata peab sel juhul aju puudust kannatama ning aeglustunud ainevahetuse tõttu on organism sunnitud tavalisest rohkem vaeva nägema, et säilitatavaid süsivesikuid lagundada või rasva ja proteiini aju jaoks kasutatavaks muundada. Seda on oma kehalt palju tahetud, kui samal ajal peab keskenduma ja intensiivselt töötama. Teaduslikult on tõestatud, et hommikueine söömine parandab märkimisväärselt laste ja noorukite keskendumisvõimet, probleemide lahendamise suutlikkust, mälu ja meeleolu; täiskasvanute vanusegrupis on näitajad veidi ebastabiilsemad.
Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste abil saab määrata hobuse vanust. Hobuse hambad Tõugude jaotus Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: ratsahobused/sporthobused traavlid raskeveohobused ratsaponid Hobused jagatakse ainevahetuse kiiruselt: kuumaverelised külmaverelised soojaverelised Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu: Inglise täisvereline ratsahobune. Araabia täisvereline ratsahobune. Mõjutamine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuse valmispanemine Enne trenni tuleb: Hobune ära puhastada Puhastada kabjad
Vetikad- on algelised organismid, kuuluvad protistide hulka. Sisaldavad klorofülli(fotosünteesivad). Esineb üherakulisi, koloonialisi ning hulkrakseid. Erinevalt taimedest pole hulkrakksetel vetikatel eristunud juuri , varsi, lehti. Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks
glükoosiks. Insuliin- Muudab veres oleva glükoosi organismi rakkudele kätte Süsivesikute ainevahetuse reguleerimine Neerupealised Säsidlus adrenaliin Toime sarnaneb sümpaatilisele närvisüsteemile. Noradrenaliin Toime sarnaneb parasümpaatilisele
Kasutataud lehti ei tohi peale esimest korda ära visata, neid saab kasutada veel umbes 5 kalebasse tee valmistamiseks. IMEROHI MATE TEE Mate joojad kinnitavad, et see ergastab vaimu, rahustab närve ja kiirendab ainevahetust. Sisaldab palju energiat, vitamiine, mis aitavad pinget vähendada, mineraale, aminohappeid ja antioksüdante. MATE TEE CAMPESINO ANIS MATE TEE PAJARITO MATEIIN Yerba mates olev stimulant. Yerba mates olev mateiin on terve ainevahetuse stimulant. Yerba mate on rasvupõletav taim mateiini tõttu. Põhja Ameerika teadlased arvavad, et mate pinget vähendav stimulatsioon on tingitud suurest vitamiinide, mineraalide, aminohapete ja antioksüdantide sisaldusest. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=DZpouDCgf8E&feature=related KASUTATUD ALLIKAD http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/kook/mate-tervise-ja-sopruse-tee.d?id= http://et.wikipedia.org/wiki/Mate http://naisteleht.ee/node/4191
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku
Erinevate alkoholide kasutamise, eelised ja puudused Metanool Metanool on välimuselt sarnane etanoolile. Lõhn, maitse ning joove on neil samad. Ainevahetuse tagajärjel kuhjuvad organismi pika aja jooksul väga mürgised ained. Eluohtliku mürgituse võib saada juba 30 grammi joomisel. Sagedasti võib kaotada joomise tagajärjel ka nägemise. Nägemise kaotamiseks piisab kõigest 5ml tarvitamisest. See on suur eelis, sest sel juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool Etanool ehk „viinapiiritus“ on iseloomiliku lõhnaga, kõrvetava maitsega ja veega igas vahekorras segunev vedelik. Etanool on joovastava toimega. Veega segunemisel esineb ruumala vähenemine. Destilleermisel ei saa etanoolist veevaba piiritust, va...
Glükeeritud hemoglobiini fraktsioon A1c HBA1 alafraktsioonid HBA1a HBA1b HBA1c Hemoglobiin glükeeritakse ja tema tase veres sõltub erütrotsüüdi elueast HBA1c tase peegeldab glükoosi taset 6...12 nädala jooksul Referentsväärtus 4,4...6,4% Tutvu Diabeedi juhendi lk 5 http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Diabeedijuhend_33%20Rajasalu%2013%2 HBA1c diagnostiliste kriteeriumitega. Süsivesikute ainevahetuse häired Laborilugu 1 Erakorralisemeditsiini osakonnast saabusid laborisse analüüsid, mida bioanalüütik analüüsis ja sai järgmised tulemused: P-Gluc 0,8mmol/L aB pH 7,102 U-Ket +++ Millise haigusseisundiga võib olla tegemist? Mida tuleb kiiresti ette võtta? Süsivesikute ainevahetuse häired Laborilugu 2 Laborisse saabusid analüüsid, mille analüüsimisel saadi järgmised tulemused: P-Gluc 35mmol/L aB-pH 7,107 U-Ket +++ Millise haigusega võib tegemist olla?
eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle võime mürkidest vabaneda ja ise puhastuda. Nii päeval kui öösel toimub ohtlike ühendite kahjutustamine ja nende väljaviimine organismist. Kõigi haiguste, ravimite kasutamise, pikaajalise stressiga kaasneb toksiliste ainete kogunemine ja see nõuab seetõttu veel pingutavamaid puhastusprotsesse. Miks on puhastumine oluline? Kõigi erinevate erialade arstid teavad väga hästi, et ainevahetuse jääkproduktide kogunemine soolestikus võib esile kutsuda paljude haiguste ägenemist ja nende kulgu raskendada. Paljud probleemid algavad soolestikust. Mao-sooletrakti töö häired võivad välja lüüa kus iganes ja kuidas iganes: nahal (nahapõletik, sammaspool, allergia), kopsudes (bronhiaalastma), ainevahetushäirena (rasvumine, diabeet, osteokondroos, artriit), kroonilise väsimuse, kroonilise kõhukinnisuse ja kuseteede haigustena, sagedase peavalu ja külmetuste
hüpotalamus tegelikult kogu endokriinsüsteemi. Kuidas toimivad inimese organismis: KASVUHORMOON kasvu reguleerimine lapse- ja noorukieas. Ainevahetuse üldine kiirenemine. Asub ajuripatsis. GLÜKAGOON tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumise glükoosiks ja glükoosi siirdumine vereringesse. Asub kõhunäärmes. ADRENALIIN füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme
b. Kanep c. LSD d. Alkohol 9. Mõiste anhedoonia tähendus a. Suurenenud söögiisu b. Närvinõrkus c. Taandunud on loomulikul teel saada naudingutunne d. Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete ainevahetust a. Gammaaminovõihape b. Serotoniin c. Dopamiin d. Kõik eelnevad ??? 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega a. Dopamiin b. Serotoniin c. Glutamaat d. Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet a. Kits kärneriks b. Koer heintel c. Sadul sea seljas d. Vihma käest räästa alla 13. Uimastisõltuvuse diagnoosimise kliiniliste kriteeriumide alla ei kuulu a. Tugev tung või sundmõte tarvitada b
Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev
SISENÕRENÄÄRE SÜNTEESITAVATE HORMOONIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES *AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS (asub peaajus) 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2)Mõjutab organismi kasvu.(kasvuhormoon) 3)Mõjutab suguhormoonide sünteesi. *KILPNÄÄRE (asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin)
| tuleohtlik, mürgine, nõrga lahusti ja kütusena. H--C--O--H alkoholilõhnaga vedelik. Metanool tekib | Keemis- ja sulamistemp. looduses mõningate H on vee omast väiksemad. anaeroobsete Metanool Metanool põleb praktiliselt bakterite ehk nähtamatu leegiga. On ainevahetuse puupiiritus lõhnalt ja maitselt sarnane tulemusena, etüülalkoholile ehk päikesevalguse etanoolile. Juhtub tihti toimel oksüdeerub metanooli mürgistusi, see aja jooksul taas mis kahjustavad süsihappegaasiks ja nägemisnärvi; tagajärjeks veeks.
üks korralik saunapäev nädalas. paljajalu käimine ja õige riietumine. Tänapäeval ühe korraga nädalas tavaliselt Hügieenireeglid ei piirduta, enamik inimesi peseb ennast Puhtuse hoidmine ehk hügieeninõuete sagedamini. Aga Kutsar ütleb, et liigsage täitmine algab käte pesemisest. Käte seebiga pesemine pole ka soovitatav, sest pesemine vee ja seebiga on tõestatult kui seebiga eemaldame naha pinnalt efektiivne, et eemaldada neilt kaitsva rasukihi, siis soodustame naha haigustekitajad, kinnitab Kutsar. kuivamist. See viib naha lõhenemiseni, Olukorras, kus vett ja seepi pole käepärast, mistõttu võivad organismi sattuda näiteks reisil viibides, peaks kasutama haigustekitajad. Niisiis, ka pesemisega alkoholiga immutatud puhastuslappe. ...
Aeroobne töö. Jõuliigid- plahvatuslik(hüppajad), kiiruslik(sprinterid), vastupidavus(pikamaajooks) ja absoluutjõud(tõstjad). Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Baasharjutus arendab lihasmassi ja jõudu. Optimaalne pulsi sagedus aeroobse töö puhul 140-160 lööki minutis. Lihastoonus on kestev minimaalne lihaspinge, mis kindlustab keha asendi säilitamise. Kangiliikumise trajektoor- ratsionaalne liikumise teekond. Lihastesse kogunevad ainevahetuse laguproduktid- piimhape, laktoote, kusihappe soolad, skatool, indad. Miks peab enne ja peale treeningut sooritama venitusharjutusi- Laguproduktide laiali ajamine lihastes. Mis on treenitus- Kõrge sportliku töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tegemisel. Mis määratlevad meie meeleolu, emotsioonide tugevuse ja nende avaldamis astme- Koostöö ajukiire ja koealuste struktuuride vahel.
Rooma Klubi-teadlastest ja töösturitest koosnev visionääride ühendus, kes määratlesid olulisemad Maad kui tervikut puudutavad globaalprobleemid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. Maa kui süsteem: *maa on päikesesüsteemi alam süsteem. *maa ise koosneb alamsüsteemidest ehk sfääridest: atmo-hüdro-lito-pedo- ja biosfäärist. *maa on ainevahetuse suhtes suletud süsteem. *maa on dünaamiline süsteem. Litosfäär-50-200 km tihedam kui hüdrosfäär. Seos :Lsfääri. Pinnal tekib pedosfäär. Lsfäär on toetuspinnaks biosfäärile. Lsfäärist satuvad vette vajalikud mineraalained. Toimub ainevahetus kõikide teiste sfääridega.Omadus : koosneb kivimitest. Pedosfäär-Seos :mulla mineraalne osa pärineb pedosfäärist.Pedosfäär on täielikult biosfääri osa.
põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks
kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töötlemisel dikromaadid- metallpindade töötlemisel ja töötlemise abiainena Elemendi tähtsus bioelemendina Kroomi tähtsaim bioloogiline roll seisneb süsivesikute ainevahetuse ja vere glükoosi taseme reguleerimises. Kroom omab väga suurt tähtsust diabeedi- ning südame-veresoonkonna haiguste profülaktikas. Samuti on tal tähtis roll glükoosi deponeerimises ja ta võimendab insuliini toimet kõikides metaboolsetes protsessides, mida see hormoon reguleerib. Seetõttu on kroom vajalik kõikidele diabeedihaigetele (eelkõige II tüübi diabeet), sest neil haigetel on kroomi tase organismis langenud. Kasutusvõimalused
19. Organismi mitmekesisus on tagatud? Valkude tõttu 20. Millest valk koosneb? Aminohapped 21. Kas organism vajadusel sünteesib valke süsivesikutest? Jah 22. Kus on glükogeeni varu? Maks, lihased vähem 23. Luude tugevus on seotud? Ca 24. Vesi organismis ei ole jagunenud võrdselt 25. Organismi sisse- ja väljatulev vesi peab olema tasakaalus 26. Mis põhjustab häireid seedekanalis vedeliku näol? Vesi ja elektrolüüdid 27. Ainevahetuse roll on organismis elunditel - soolestik, peensool peamiselt
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2
7. I Toidusedel- kasuliku toidu söömine. II Seedimine- toidu mehhaaniline peenestamine mälumise tee ja seedimine maos. III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud. IV Toiduenergia ületarbimise puhul tekib ülekaal ja rasvumine. V Toiduenergiat mõõdetakse kJ ja kcal. VI Organism vajab energiat.
3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides Kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid
Sel viisil töötavadki ATP ja makroergilised ühendid energia ülekande/doonorvormidena. Inimkeha põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid ATP, GTP, UTP, CTP, ADP jne. Nende vaba energia muuton küll suur, kuid nad on enamasti stabiilsed. ATP paikneb supermakroergiliste ja mittemakroergiliste ühendite vahele e universaalsel positsioonil. See laseb supermakroühenditel fosfaatide fosforüülgrupi üle kanda ADP-le tekitamaks ATP-d. 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloom, seedimine ja imendumine, tähtsus toitumisel Põhiaspektid: Süsivesikute katabolism peab andma umbes poole organismi toiduenergia vajadusest Tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides Süsivesikute metabolism tekitab monosahhariidseid eelühendeid Häired süsivesikute metabolismis võivad avalduda haigustena: suhkrutõbi ja rasvumine Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos:
Lümfiringe Lümfiringe koosneb: lümfikapillaaridest lümfisoontest kahest lümfijuhast lümfisõlmedest Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Lümf ehk koevedelik on värvitu läbipaistev Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust
elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja
Lümfiringe Lümfiringe koosneb: lümfikapillaaridest lümfisoontest kahest lümfijuhast lümfisõlmedest Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Lümf ehk koevedelik on värvitu läbipaistev Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
3. Organ elundi tasand. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. 4. Elundkonna tase. Elundid mis täidavad ühesugust ülesannt moodustavad elundkonna. 5. Organismi tase. Ainurakne on ka organism. Homöostaas sisekeskkonna stabiilne seisund (sõltub närvidest). Närvid neuraalne regulatsioon. Hormoon humoraalne regulatsioon. Ajuripats toodab kasuhormooni. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirust. Kõhunääre toodab insuliini. Neerupealised toodavad adrenaliini. Munasarjad toodavad östrogeeni ja progesterooni(toodavad ainult teatud perioodil). Munandid toodavad testosterooni. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone otse verre. Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. 6. Liigi tase. Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise-ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi. Populatsioon ühe
Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kilpnääre on inimese suurim SNN (kaalub u. 40g). Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel, reguleerivad ainevahetuse kiirust ja kasvamist ja arengud. Muudavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kõrvalkilpnäärmed paikevad sammuti kõri piirkonnas(inimese väiksemad SNN ja kaaluvad ~ 0,1g). Reguleerivad kaltsiumi ja fosfori anevahetust organismis mis on vajalik luukoe arenguks. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärmehormoonid reguleerivad glükoosi e. Veresuhkru hulka veres. Neist tähtsam on insuliin, millel on 2 ülesannet: 1) insuliin kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse
Skolioos Mis see on Skolioos see on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Skolioos küfoos, kuid skolioos + küfoos = küfoskolioos Tekkepõhjused Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Omandatule juhtudele tulevad: ainevahetuse häired, närvihaigused, rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela, rinna, nimme ja ristluu osas) ja nurkade järel (1 määr 1° - 10°, 2 määr 11° - 25°, 3 määr 26° - 50° ja 4 määr > 50°) Tagajärjed Halb istumisasend Vähenenud käeliigutused
............................................................................................................ neerupealised f)Ergutab südame tegevust, tõstab vererõhku ......................................................................................... kõhunääre g)Suhkrute ainevahetuse regulatsioon: glükoos – glükogeen ................................................................. 8) Otsusta, kas tõene või väär. Väär väide paranda õigeks. a)Dendriit on närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele .................................... lühikesed jätked, võtavad vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse .................................................................................................................. .....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
