Hüdrolüüsitööstuse saagis Saadud tehniline etüülpiiritus sisaldab 94…95 % puhast etüülpiiritust (C 2H5OH), ligikaudu 0,1…0,7 % metüülpiiritust (CH3OH), 0,7 % puskariõlisid ja väikestes kogustes teisi ühendeid. 10 liitri etüülpiirituse saamiseks kulub 55…65 kg kuiva puitu, 4,5 kg väävelhapet, 4,3 kg kustutamata lupja (CaO – 85 %), 0,17…0,26 miljonit kalorit tehnoloogilist auru, 3,6 m 3 külma vett ja 4,18 kWh elektrienergiat. Ühe tonni absoluutselt kuiva puidu komplekssel ümbertöötamisel on võimalik saada 150…180 l etüülpiiritust, 30…40 kg söödapärmi, 300 kg tehnilist ligniini, 25…30 kg vedelat süsihappegaasi, 4…7 kg furfurooli, 5…8 kg muid keemilisi aineid. Kui kogu hüdrolüüsil saadud suhkur töödelda söödapärmiks, võib 1 tonnist kuivast puidust saada 200….235 kg söödapärmi. 1 tonni absoluutselt kuiva söödapärmi tootmiseks kulub keskmiselt 5 tonni absoluutselt
kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast kehade siseenergiaks ja summaarne kineetiline energia jääv ei ole (elastsel põrkel kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g. Millised on kuulide kiirused peale põrget kui kuulid liiguvad samas suunas ja tegemist on absoluutselt elastse tsentraalse põrkega? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis kujutab kuulikeste põrget. Ülemisel pildil Antud: on kehade liikumine ennepõrget, alumisel pärast põrget. m1 = 50 g m2 = 30 g v1 = 5 m/s v2 = 0 m/s v1 = ? , v 2 = ? Mistahes põrkel kehtib alati kaks jäävusseadust impulsi jäävuse seadus ja energia jäävuse seadus. Viimase kuju aga sõltub sellest, millise põrkega on tegemist. Absoluutselt elastsel
1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik kehad koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas kaootilises liikumises Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik Molaarmass - ühe mooli aine mass grammides – ühik g/mol
Simulatsioon: https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-and-springs-basi cs_en.html Teoreetiline osa: Võnkuva süsteemi füüsikalist mudelit nimetatakse pendliks. Kõige sagedamini kasutatavateks mudeliteks on matemaatiline pendel, füüsikaline pendel ja vedrupendel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Vedrupendliks nimetatakse absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmassi. Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu vaheline vastastikmõju. Ideaalset vedrupendlit ei ole olemas, sest absoluutselt elastset vedru ei eksisteeri. Kuid väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood vedru elastsustegurist ja kuulikese massist: 𝑚 𝑇 = 2π 𝑘
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5
pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T): max = c' / T C'=0.28976*10-2 m*K - Stefan-Boltzmanni seadus (absoluutselt musta keha kiirgusvoog on võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega) : B = T 4 0 = 5.67032*10-8 W(m2*K) - Wieni II seadus (absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B(m,T) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega). : B(m ,T ) = c''T 5 C''= 1.301*10-5 W/(m3*K5) 26. Absoluutselt musta keha mõiste ja Kirchoffi seadus - Absoluutselt mustaks kehaks nim keha, mis neelab vaklikuta kogu kiirguse, mis talle väljaspoolt langeb. Kirchoffi seadus keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõikide kehade puhul ühesugune keha temperatuuri ja kiirguse lainepikkuse funktsioon. F = B(,T ) - lainepikkus T - temperatuur 27. Kiirgus kahe keha vahel
Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil F=xk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus.
Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on N (Njuuton). Kaks jõusüsteemi on ekvivalentsed, kui need mõjuvad kehale ühtviisi. Staatika aktsioomid 1. Tasakaalu aksioom: kaks absoluutsele jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad pikki samasirget. See aksioom määrab ära lihtsaima tasakaalus oleva jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud ei saa olla tasakaalus. See aksioom kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral, sest deformatsiooni puhul nihkuvad rakenduspunktid. 2. Superpositsiooni aksioom: Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Esimese ja teise aksioomi alusel saab järeldada, et jäiga keha tasakaal või liikumine ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõumõjusirget keha mistahes teise punkti. ||= Ja olgu meil tarvis rakenduspunkt üle viia punktist A punkti B
2009. aastal oli elamislaenu tagasimaksmisega probleeme kümnendikul elanikkonnast, mis esines allpool vaesuspiiri esinevatel inimestel koguni kolm korda sagedamini kui ülejäänutel. Vastavalt statistikaameti andmetele elas Eestis 2011. aastal iga kuues laps vaesuses,. Lapse vaesus esineb kui lapsel on võimaluste piiratus, kehvad elutingimused ja vähene või ebatervislik toitumine. Laste vaesust saab vaadelda kolmel erineval viisil. Suhteliselt vaene laps, absoluutselt vaene laps ning ka materiaalselt tõrjutud või mitte täisväärtuslikku elu elav laps. Suhteliselt vaene laps on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhteliselt vaeses peres elas 2011. aastal 41700 last. Absoluutselt vaene laps on laps kes elab peres, kus on selline rahaline puudus, mis ohustab tervist ja toimetulekut. Absoluutses vaesuses elas 2011. aastal 23000 last. Materiaalselt tõrjutud laps on laps, kes kannatab sügava materiaalse ilmajäetuse all
Jõu rööpküliku aksioom- Keha nimgis punktis rakendatud kahe jõu liitmine kahe jõu liitmine toimub rööpküliku reegli järgi: Jäiga keha ühte ponkti rakendatud kahe jõu resultant on rakendatud samasse punkti ja võrdub nende summaga. Mõju ja vastasmõju aksioom- Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on võrd vastupidised ja omavad sama mõjusirget. Jäigastunud aksioom- Deformeeruva keha tasakaal antud jõu süsteemi puhul ei muutu kui keha luged deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Tingimused mis jäiga keha tasakaalus on tarvilikud ja piisavad, osutuvad deformeerunud keha puhul tarvilikuks aga mitte piisavaks. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas kordinaatide teljestikus selle kordinaat teljestiku telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele
Sokrates esindab ning väljendab Platoni enda seisukohti.Platon küsib sofisti käest,mis on kaunis oma olemuselt,sõltumatult kõigist ta üksikilmingutest,millele vastuseks Hippias naiivselt viitab kauni erijuhule:kaunis- see on ilus neiu.Meelelise maailma esemeid aga,selgitab Platon,võib kauniteks nimetada ja nad võivad kaunid olla mitte absoluutses,vaid alati ainult suhtelises mõttes.Vaidluse jätkudes selgub,et Platon ei päri suhteliselt kaunite asjade ,vaid absoluutselt kauni kui sellise üle,mis ainuüksi annabki asjadele kvaliteedi või omaduse olla kaunis.Teiste sõnadega,jutt on sellisest kaunist,"mis kuskil,mitte iial,mitte kellelegi ei näiks inetuna".Kaunis näiteks ei või olla kasulik.Asi saab ju kasulik olla alati ainult mingis suhtes,s.t. ta ei ole absoluutselt kasulik.Kaunis ei või olla ka sobiv,kuna sobiv on Platoni arvates see,mis laseb asju vaid paista kaunina.Kaunis,mida otsib Platon, ei ole paljas näilisus.
Mehaanika uurib kehade liikumist, paigalseisu ruumis, liikumise muutumist mõjude tagajärjel. Mehaanika jaguneb 1)Kinemaatika 2)Dünaamika 3) Staatika Liikumine on 1) keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul 2)pidev ajas ja ruumis 3) pidev ajas 4) pidev ruumis ei tähenda, et keha läbib trajektoori kõik punktid. Punktmass keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamatta. Trajektoor - joon, mida mõõda keha liigub. Aeg: vaadeldakse absoluutselt: voolab pidevalt, alati ühte moodi, pole algust ega lõppu. Taustsüsteem koosneb: 1)Taustkeha ( seotud kordinaadistik ja ajamääramise süsteem) 2)kordinaadistik (moodustavad mõõtmissuunad,-ühikud ja eeskirjad) 3)Aja mõõtmise süsteem. (alghetk ja mõõteühik). ). Kehade vastastikmõjuks nim. Nähtus kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Avaldub jõuna, 2 erinevat tagajärge :1)keha kiiruse muutumine 2) Keha kuju muutumine
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus
Lambi valgusvoog oleneb lambi võimsusest, valgusviljakusest, tüübist ja pingest. 4. Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik? Valgustustihedus (ingl.k. illuminance) E on teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta. Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k. - luminous efficacy) = / P on lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik - luumen vati kohta [lm/W] 6. Absoluutselt must keha? Keha, mis neelab kogu talle langeva energia. 7. Absoluutselt musta keha kiirgusspekter. ...kiirgusspekter on sõltuvusest keha temperatuurist. 8. Wieni nihkeseadus? Absoluutselt musta keha kogu kiirgusvoo saame integreerides Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant.
paigal. Sirget, mida mööda on suunatud antud jõud nim. selle jõu mõjusirgeks. Mingile jäigale kehale või mehaanilise süsteemile võib samaaegselt mõjuda mitu jõudu. Nende jõudude kogumit nim. jõudude süsteemiks. Jõu suurus määratakse tema võrdlemise jõuga mis on võetud ühikuks. Jõu mõõt ühikuks SI- süsteemis on Njuuton(N). Kaks jõusüsteemi on ekvivalentsed, kui nad mõjuvad kehale ühtviisi. Aksioom- väide mille tõesuses ei kahelda. 1.Tasakaalu aksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad pikki sama sirget. See aksioom määrab ära lihtsama tasakaalus jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. See aksioom kehtib absoluutselt jäiga keha korral, sest deformatsiooni korral nihkuvad rakenduspunktid. 2.Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine või ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist.
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent
Mehaanika 8. NEWTONI I ja II SEADUS 8.1 Inertsiseadus v=0 v ÷ const Inerts - keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutumatult seni, kuni ... 8.2 G.Galilei mõtteline katse Absoluutselt takistusvaba liikumise korral Ühtlane liikumine v=const v 8.3 Kehade vastastikmõju. Jõud Kivi P
,,Must ruut" Kazimir Malevits 1915 ,,Must ruut" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level tutvustus ,, Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil pani aluse absoluutselt puhtale geomeetrilisele abstraktsioonile ikoon, mida seltsimehed futuristid kummardavad ,,Madonna" asemel. Malevich ise võrdles oma kunstilistel loengutel ,,Musta ruutu" Jeesus Kristuse kujutamisega. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse
4) Kehade põrge o Impulss (+ valem ja mõõtühik) füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega o Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis) See väidab , et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väiseid jõude(kehtin nt:Newtoni II-seadus) o Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised) Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama 5) Mehaaniline töö (+ “mehaanika kuldne reegel”) o Võimsus (+ valem ja mõõtühik)võimsus näitab töö tegemise kiirust. N=A/t
Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on päris lähedal mõõtmis- tulemusele,kus takistused on ühendatud järjestikku. Määramatused on tingitud sellest, et seadmed ei ole absoluutselt täpsed ning kõik katset ei olnud täiesti identsed.
valgustugevus risti selle pinnaga. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid ja seetõttu sõltumatutest allikatest pärinevad valguslained ei interfereeru. Pealegi on absoluutselt monokromaatne laine idealisatsioon, mis praktikas ei realiseeru mitte kunagi. Põhjus on järgmine.Reaalses valgusallikas on kiirgajaks aatom ja kiirgusakti tulemuseks piiritletud valguslaine-valgusosake footon. Ühe kiirgusakti pikkus on ca 1*10-8 s. See kestvus tuleneb energianivoode diskreetsusest. Footonite võimendis LASER-is on võimalik seda aega küll oluliselt pikendada, aga mitte lõpmatult, mida nõuab absoluutselt monokromaatne laine. Aines
4-aastane poeg. Intervjuu läks tõrgeteta, kuigi küsimusele, kas sa oled kunagi oma lastele jõuluvana kohta valetanud?, vastas küsitletav vastumeelselt, kuna ta tegelikkuses ei poolda lastele valetamist. Intervjuu viisime läbi intervjueeritava kodus, kuid hetkel, mil olime kahekesi, seega puudusid kõrvalised segavad faktorid. Intervjuu on lindistatud kujul olemas ning praegu teen kuuldust kirjaliku kokkuvõtte. 1. Mida te arvate sellest, kui vanem valetab lapsele? Ma ei poolda absoluutselt valetamist, eriti veel kui lapsevanem valetab oma võsukesele- vanem peab olema lapsele eeskujuks. Kuid antud kontekstis, kus me räägime lapsele jõuluvana kohta valetamisest, pean tõdema, et oma laste esimestel eluaastatel olen ka mina seda teinud. 2. Millal on seda teiega juhtunud? Kas te mõtlete, millal on mulle valetatud, või millal ma ise valetan? Kui aus olla, siis ma olen täielikult valetamise vastane. Mulle absoluutselt ei meeldi, kui mulle endale valetatakse ning
Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE). Polümeeride viskoelastsed omadused sõltuvad eelkõige makromolekuraalse ahela paindlikkusest (jäikus, sitkus pehmus ja kummielastsus). Viskoelastsusest tuleneb kaks olulist nähtust: pinge relaktsioon (stress relaxation) ja roome (creep) ehk külmvoolamine (cold flow). Roome on deformatsiooni kasv ajas konstantse pinge rakendamisel, võrreldes pinge relaksatsiooniga vastupidise suunaga protsess.
Gaas koosneb molekulidest 2. Osakesed on pidevas kaootilises liikumises 3. Osakeste vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus vaatleb ainet, kui tervikut, ei lähtu molekulaarsest ehitusest. (m, p, V, T) Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest Gaasi olekuparameetrid on p, V, T. Mikroparameeter – füüsikaline suurus mida kasutatakse mikro käsitluses aine kirjeldamiseks. Ideaalse gaasi mudel: 1. Molekulid on punktmassid 2. Molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. 3. Molekulide vahel pole vastastikmõju Molekulaarkineetiline teooria: 1 P= p= mo n v 2 3 2 mo v 2 E= 2 p = 3 nE Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojusliku tasakaalu korral on temp. väärtus kogu süsteemis ühesugune. Soojusülekande liigid: 1. Soojuskiirgus 2. Soojusjuhtivus – osakeste põrkumine 3
5) deformeeruva keha mehaanika (elastsus- ja plastsusteooria), 6) masinamehaanika, 7) vedelike mehaanika (hüdromehaanika), 8) gaaside mehaanika (aeromehaanika). Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, milles uuritakse neist ainult kolme esimest: masspunkti mehaanikat, masspunktide diskreetse süsteemi mehaanikat ja jäiga keha mehaanikat. Kehadest uuritakse teoreetilises mehaanikas niisiis ainult absoluutselt jäikasid kehi. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv suurus ja see ei sõltu kehale toimivatest jõududest. Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse tau...
12. Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing. 13. Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Neile vastu pannes jääb hing haigeks, ihaldades seda, mille loomuvastased seadused on teinud loomu- ja seadusevastaseks. 14. Hirm ühiskonna ees, mis on kõlbluse aluseks ja hirm jumala ees, mis on usu saladus -- need kaks asja valitsevad meid. 15. Asi, milles inimene absoluutselt kindel on, pole kunagi tõsi. 16. Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab. 17. Kunagi ei teinud ta seda viga, et oleks hakanud oma vaimset arengut, mingi usu või õppesüsteemiga tõkestama. 18. Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused. 19. Aga meie, praktilised inimesed, armastame asju näha, mitte neist lugeda. 20. Me elame ajajärgul, kus inimesed käsitlevad kunsti, nagu see oleks mingi
Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva. Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks momendiks olenes kõik abikaasast Igorist, kes võttis oma naise käevangu ja tal ei olnud enam midagi parata. Seda enam et talle pakuti päris head tööd Tallinnas ja otsus oli vastu võetud lõplikult. Mul oli väga huvitav ümber kolida, rääkis Julia. Saada teada midagi uut elus. Alguses tüdruk
Tuletage selle arvutusvalemid raskusjõu ja elastsusjõu korral. 38.Sõnastage energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 39.Sõnastage mehaanilise energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 40.Defineerige konservatiivne jõud. 41.Defineerige samapotentsiaalipind. Tõestage, et konservatiivne jõud on sellega risti. 42.Defineerige skalaarse suuruse gradient. 43.Tuletage valem põrkeprodukti kiiruse ja vabanenud soojusenergia arvutamiseks absoluutselt mitteelastsel põrkel. 44.Tuletage valemid kehade lõppkiiruse avutamiseks absoluutselt elastsel põrkel. 45.Kirjutage kangi tasakaalutingimuse valem. Tehke joonis koos selgitustega. 46.Defineerige jõu õlg. Kirjutage selle arvutuvalem, tehke joonis koos selgitustega. 47.Kirjutage valem kangi pöörava jõumomendi arvutamiseks moodulkujul ja vektorkujul. Tehke vastav joonis koos selgitustega. 48.Tuletage Newtoni III seadus pöördliikumisel. Tehke vastav joonis koos selgitustega.
Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte
või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%. Kodanikud, kes ei osale valimistel ei ole ka minu arvates õigus kritiseerida valitsust ja rahvasaadikuid, kuna nad ei ole oma arvamust avaldmas käinud. Seega võib ka öelda, et valimistel osaemine on kohustuslik, kui soovitakse poliitika teemal sõna võtta. Kuid nende inimeste jaoks, keda poliitika absoluutselt ei huvita, on valimistel osalemine kodaniku õigus. Valimistel osalemine on iga kodaniku sisetunde küsimus ja siiski kodanukuõigus, mitte kohustus. Inimesel, kes ei ole osalenud valimistel ei ole õigust ka valitsust kritiseerida.
või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%. Kodanikud, kes ei osale valimistel ei ole ka minu arvates õigus kritiseerida valitsust ja rahvasaadikuid, kuna nad ei ole oma arvamust avaldmas käinud. Seega võib ka öelda, et valimistel osaemine on kohustuslik, kui soovitakse poliitika teemal sõna võtta. Kuid nende inimeste jaoks, keda poliitika absoluutselt ei huvita, on valimistel osalemine kodaniku õigus. Valimistel osalemine on iga kodaniku sisetunde küsimus ja siiski kodanukuõigus, mitte kohustus. Inimesel, kes ei ole osalenud valimistel ei ole õigust ka valitsust kritiseerida.
lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise on vaja? Vajalik vektori teljesuunalise komponendi objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne selgitamiseks. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi ehk liikumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand.
elemendi ruumalaühikus (näiteks: kevadpuidu tihedus eraldi võetuna). 13. Kirjeldage tiheduse varieerumist sügis- ja kevadpuidus okaspuu näitel. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 14. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. 15. Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel? Absoluutselt kuiva puidu tihedus määratakse kaalutud katsekehi kuumutades termostaadis 103 +/- 2 °C juures kuni konstantse massini m o (tegelikult näidiste mass katse lõpul veidi kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks massiks loetakse katsekeha jaoks saadud massi minimaalne väärtus).Katsekehale määratakse
lasin tal ära rääkida ja lubasin uurida, paar päeva hiljem leidsin talle koha kus olla nädal ja oligi mure murtud. Teine situatsioon oli kui sõbral oli hädasti raha vaja, saime kokku rääkisime, mina põhiliselt kuulasin, uurisin natuke mille jaoks panime kuupäevad paika millal tagasi maksab ja põhiliselt andsin laenu usalduse põhjal, ja nagu näha, on mul head sõbrad juhtund, maksti tagasi õigel kuupäeval ja tänati. Ma olen lausega, sõpra tunned hädas absoluutselt nõus, hea on tunda seda et keegi aitab sind kui vaja, sama on teenet osutades ja teades et ta teeks sinu jaoks sama. Korduvalt olen enda kodus ka tuttavate-tutavatele peavarju pakkunud, kes on tulnud väljaspoolt Tallinnat, tänu sellele olen saanud mitmes teises Eesti linnas endale sõpru tuttavaid, kes austavad ja aitaks samaga kui vaja oleks. Jätkan enda tuttavate/sõprade aitamist, sest sellekst midagi halba tulla ei saa. Andero Mardo
I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on absoluutselt elastsed, on kehade kineetiliste- ja potentsiaalsete energiate summa jääv. 7.Kaks keha(1 keha mass on 2 kg ja kiirus 10m/s ja teine keha on 4 kg ja kiirus 4m...
· Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, tekstitöötlus. Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale. Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks). Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist: 1) süsteemitarkvara: · draiverid, nt heli draiver; · failihaldusprogrammid; · operatsioonisüsteemid, nt Windows 7, Linux jt.
Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud...
orjalike klasside liikmed. Üks peamisi probleeme, mis töölisklassi ohustab on pauperismi oht. Tekstis on antud sellele sõnale järgmine tähendus: töölisklassi osa, kes on ilma jäänud oma olemasolutingimustest, tööjõu müügivõimalustest ja vegeteerib ühiskondliku almuse varal. Ideed antud tekstis praktiliselt puudusid, kuna jäi mulje nagu tollane ajajärk oli puhtalt sellise eesmärgiga, et jõukamad inimesed saaksid veelgi rikkamaks vaesemate rahvaste pealt. Neid absoluutselt ei huvitanud, kuidas töölisklass elab, peaasi, et nad tööd teeksid ja aina maksaksid makse, mis olid ilmselgelt kõrged. Õnneks teksi lõpuosas tõi üks arst jällegi päevakorda ,,tüüfuse" ning andis mõista rikastele, et nende rikastumine võib kahaneda, kuna inimesed surevad tüüfusesse ning veelgi enam, ka jõukam rahvas võib endale selle haiguse saada. Ta parastas jällegi, et need eluruumid on enamjaolt pimedad, rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti
elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber tiirlevate elektronide arvuga. Neutroneid võib tuumades olla väga erineval hulgal. Tervikuna on aatomid neutraalsed, sest neis on positiivse laenguga prootonite arv võrdne negatiivse laenguga elektronide arvuga. Neutronid on ilma laenguta. Neutronid
Muidugi, leidus nii paljugi, mida inimene veel ei teadnud, aga vähemalt oldi veendunud, et inimese mõistus on võimeline kõik teadma, antagu ainult talle veel mõnigi sajand töötamiseks mahti. Kuid mitteteadmise apostlite tõsine iulmus selles seisiski, et nad kahtlesid inimmõistuse teadmisvõimes üldse. Nad tormasid inimliku teaduse kindlakspeetud aluste kallale ja hakkasid neid õõnestama. Ning ennäe! Talad, milledel seisis kogu mõttetöö, lõid kõikuma. Absoluutselt kindel alus jäi parimal korral ainult relatiivselt kindlaks. Seal me nüüd oleme: teadusel on veel ainult praktiline tähendus, mitte rohkem. Seda teavad ameeriklased kõige paremini. Nemad tapavad autodega rohkem inimesi kui ühes eurooplastega Maailmasõda pidades ja nemad ehitavad kahesajakordseid maju, aga oma hinge ja vaimu ankrupõhja otsivad ,,kristlikust teadusest". Nagu inimlik teadus muutus absoluutsest relatiivseks, samuti sündis ka inimliku kõlbelisusega.
Kuid teos on kindlasti parim, mida olen kuulnud sellises koosluses, seega teine kulminatsioon vaadeldavas kavas. Villa-Lobosi Viienda bachiaana esitusel tuleb kiita kogu seltskonda hea ansamblitunnetuse ja kirgliku musitseerimise eest. Tiiu Levald pakkus võimalust, et Aria repriisi võiks ka vokaliisina (lahtise suuga) esitada. Tean, et seda on võimalik ka kinnise suuga maksma panna, kuid siis peab oktett musitseerima ppp ning soolotsellisti ja laulja tämber absoluutselt sulama. Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad" keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses
naaberriikidega. Soomes on miinimumpalk 1200 eurot, Eestris aga ligi 300. 6. Millised on majanduse põhiküsimused? 1) MIDA TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? 7. Pane kokku usutav äriplaan lähtuvalt põhiküsimustest. Mida toota? Maapõuest tulnud puhast ja värsket vett Kuidas toota? Saab hakkama ka sellega, et oma väikses talus neid pudelite kaupa toota. Korjad vett, puhastad selle ning paned pudelisse. Kellele toota? Absoluutselt kõigile, tervele rahvale Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks? Kapitali Milliseid ressursse teil napib? Kapitali Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid? Leida mõni rikas sponsor 8. Millised on kolm keskset majandussüsteemi ja mis on nende tunnused (iga kohta 3 tunnust) TAVAMAJANDUS EHK NATURAALMAJANDUS - Väike tootlikkus; Enamiku toodangust tarbib kohalik kogukond; Vahetuskaubandus; Tänapäeval Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades
Mo- ühe molekuli mass v¯- molekuli kesk. Kiirus n- molekulide kontsentratsioon(arv ruumalaühikus) E¯- molekulide kesk. kineetiline energia E¯=Mo*V¯ 2 makro parameetrid: p rõhk V- ruumala t temperatuur tihedus m mass oleku parameetrid: p, V, t ideaalne gaas -reaalse gaasi mudel, mis kirjeldab seda üldist mis iseloomustab kõiki gaase. Ideaalse gaasi tunnused: 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed 3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..
Vaadata tuleb südamega Vaadatatakse silmadega, kuid tunnetatakse südamega. Kui vaadatakse inimest, nähakse ainult ta välimust. Inimest õpib tundma alles siis, kui ollakse temaga tutvunud. Siis hakatakse tunndma südamega. Sisemist ilu ei näe silmadega, seda ei näe ka läbi kõige tugevama miksokoobi. Seda näeb ainult südamega. Näiteks kui nähakse modelli, kes on kohutavalt ilus, kuid väga vinguva ja nõudliku iseloomuga, ei oleks ta absoluutselt hea sõber. Inimestel loeb peamiselt sisemine ilu, just see mida silmadega ei näe. Selle abil leitakse endale sõbrad ja armastus. Just need on elus kõige tähtsamad. Ilu peitub vaataja silmades. See kõik oleneb tema mõtlemisviisist. Ta näeb metsas samblasse kasvanud onnikest. Ta mõtleb, et kui nõme: kellele seda onni siin metsas vaja on. Siin ei ole ju midagi teha. Ei ole poodi ega palliplatsi onni lähedal. See on täiesti mõttetu
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5
Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks. (pildid) Hipid ise olid noored, kes lõid ühiskonnast lahku, et need normid ei kammitseks ja nad saaksid täiesti vabalt elada. Nagu ennem mainisin nende loosungit „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule” millest võib järeldada, et ad on absoluutselt kõik vanad rahud ise ja toredad, siis võisid nad olla ka mässumeelsed ja väga vägivaldsed (protestide ajal). Hipid liikusid kolooniates, propageerides siirust, lihtsust, loomulikkust ja seksuaalset vabadust. Lisaks tarvitasid neist paljud mingeid narkootikume – seeni või kanepit enamasti – sest nad olid vabad ja miks ka mitte kui ühiskonnanormide järgi ei ela. Lisaks nad katsetasid ja lõid psühhedeelilist muusikat, kunsti ja luulet, mis narkootikumidest tingitud mõjust tekkis.
Hariduse saame me kõik koolist ühesuguse, aga töökoha peame me ise valima ja see ei pruugi olla alati lihtne. Mõned inimesed juba teavad, mida nad oma tulevikuga ette võtavad, aga on ka neid kes ei suuda otsustada või ei oska. Inimese tulevik sõltub väga palju temast endast. Kui palju on ta koolis läbi töötatud materjali omandanud ja kas ta oskab ka neid tulevikus kasutada. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. Selline asi võib juhtuda siis, kui inimene ei ole oma otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks mina olen leidnud endale sobiva ja meeldiva ameti ning tahan ka sellega tulevikus raha teenida. Minu kutseala peaks olema tegevusrikas ja seotud füüsilise tegevusega. Kuna mulle väga meeldib tegutseda, siis ma peaksin õppima taolise ameti. Kunagi sai meil koolis tehtud üks test, mille eesmärk oli leida inimesele sobiv tegevusvaldkond. Minu tegevusvaldkonnaks oli
Pöörlemine-asub ringjoonekeskpuntki seespool keha. Nt- autoratas. Tiirlemine-asub ringjoonekeskpunkti väljaspool keha. Nt-maakera tiirleb ümber päikee. Periood-ajavahemik,mille jooksul läbitakse üks täisring. T=t/N Sagedus-ajaühikus tehtavate täisringide arv. F=N/t Nurkkiirus-võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. w=fii(pöördenurk 6,28rad)/t. Joonkiirus-läbitud kaarepikkus ajaühiku kohta. v=fii*4 Kesktõmbekiirendus-suuna muutusest tingitud kiirendus. a=V2/r võnkumiste liigid-vabad võnkumised(sisejõudude mõjul(pendel)/ sundvõnkumine-välisjõudude (õmblusmasina nõela). sumbuvad- ja sundvõnkumised-sumbuv(võnkumine väheneb,peatud)/sumbumatu(kestab pikalt) võnkeamplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist harmooniline võnkumine-kirjeldatakse siinus funktsiooni abil. matemaatiline ja vedrupendel- Mate-venimatu kaaluta niidi otsa riputatud punktmass. Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sag...
Kas vanemad tõesti ei mõista lapsi? Olen enam kui kindel, et iga noore peast on käinud läbi mõte, et tema vanemad ei mõista teda. Kas siis sellepärast, et ei lubata sõpradega kaua väljas olla või tuttavatega peole. Aga kui paljud on aksepteerinud seda võimalust, et vanemad siiski mõistavad neid? Kui paljud on mõelnud, et käsud ning keelud on hoopis hoolimisest ja armastusest, mitte õelusest laste vastu? Ka mina olin paar aastat tagasi arvamusel, et mu vanemad ei saa minust absoluutselt aru ja ainult kiusavad mind. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, saan aru, et tegelikult soovisid nad mulle kõigest head. Nad pingutavad kogu aeg minu heaolu nimel ning tahavad kindlustada mulle ainult head tulevikku. Vanemad soovivad siiski oma lapsele parimat ning olen kindel, et mitte ükski terve mõistuse juures olev täiskasvanud ei keela oma lapsel lihtsalt kiusu pärast kusalegi minemist. Tuleb võtta aega ning oma vanemaid kuulata ning uurida põhjuseid, miks nad just nii on otsustanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
