sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani (1758), välja arvatud sõdade ajal 17. sajandi algul ja reduktsiooni e. mõisate riigistamise ajal (siis oli ta nende käes rendil). EAA, f. 1674, n. 2, s. 34, l. 2 Väljavõte genealoogilistest märkmetest Wilhelm von Bocki kohta Lahmuse esimese Bockist mõisniku, 1600. aasta paiku surnud Wilhelm Bocki (15991601 kataster märgib omanikena tema pärijaid) poeg Heinrich läks Poola poolelt üle Rootsi poole, nagu suur osa saksa aadlist Lõuna Eestis pärast 1600. aastat. Heinrichi poeg Wilhelm Bock (surn. 1689) tegi sõjaväelist karjääri Rootsis, tõustes 1675. aastal ooberstiks. 1679. aastal läks ta erru ja kümme aastat hiljem kanti ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlimatriklisse (rootsi k. Bock från Lahmes). Et ta suri pärijateta, läks mõis tema vennale Anton Johannile (u 16201685). 1747. aastal arvati Lahmuse mõisaomanik Liivimaa aadlimatriklisse. EAA, f. 854, n. 3, s. 441, l
· Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit (kõige keerulisemad ja karmimad normid) · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates 7 · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks (ta ei väida alandavaid käske) · Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon (keeldus tapmises osalemises, kuna nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas) · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik:
Prantsusmaa õukonda, et ta abielluks troonipärja Francois’ga (II). Abielu aga ei kestnud kaua, kuna Francois suri enneaegselt (kuningana). 1561 naaseb Mary Sotimaale et võtta valitsemine enda kätte. 1565 abiellub ta oma sugulase Lord Darnley’ga (neil oli ühine vanaema Margaret, kes oli Henry VII tütar ning seetõttu olid mõlemad ka Inglismaa trooni pretendendid). 1566 sünnib neile poeg James. 1567 lord Darnley sureb (suur osa Soti aadlist arvas, et Mary oli süüdi). Maryle pakutakse välja, et astu tagasi ning paneme troonile sinu poja Jamesi, kelle regendiks oleks saanud protestandist onu, Bothwelli krahv. Mary ei nõustu. Tulemuseks on kodusõda, kuni 1568 saab Mary lüüa ning põgeneb Inglismaale. Elizabeth I (1533-1603) Katoliiklased ei tunnustanud Elizabethi troonil ning Maryl oli nende arvates suurem õigus Inglismaa troonile. Lord Darnley surma tõttu ei tahetud aadli poolt teda
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on "vale au" - põhineb ülendats arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus). 1 Aul monarhiates poliitiline tähtsus - tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au
Aadliau tähtsaim nõue: julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) 18. saj Mandeville, Montesquieu – antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on Au tähtsus monarhiates eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu Poliitiline tähtsus – tagab seaduste valitsemise vähese vaevaga Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel 18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või valmis kõigeks silmapaistmise eest oma ametialal Näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon Romantiline au – au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises
· Bourbonide dünastia Louis XIII 1610-1643 (Henri IV poeg) Generaalstaadid 1614, seisuste esindus: vaimulikud, aadel, kolmas seisus (talupoegi polnud), eesmärk: regendi võimu vähendamine; vastuolud aadlike ja III seisuse vahel III seisus tahtis fundamentaalseadusi, et aadel määratletaks kui sõjaline seisus, keda kasutatakse välissõdades, keelustada aadliliigad, lammutada nende kindlused, eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest, generaalstaatide korrapärast kokkukutsumist; aadel nõudis õiguste laiendamist; kokku tulid 1789 Richelieu 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal, siis maailma I peaminister 1624-1642, oli ka rahanduse peakontrolör; tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal; tema reformid: · Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused uhke õukonna teke · Duell keelati, see oli kapitaalroim
Nevski, ta vastu valitsus Novgorodis). väljavalimine (maks khaanile). Al 14.saj koguvad seda maksu Vene vürstid ise. Kui üle, jätavad endale. Pärast m-t ülemvõimu see sama maks Moskva suurvürstile. Leedu suurvürstide võimu laienemine. Kujuneb leedukate ja venelaste integreerumine. [Mindagugase ajal (1250-1262) valitsusaeg ]. Gedminas (1316-1341). Ta järglased Gediminiidid Vene suguvõsadest. Algirdas Leedu põhiliselt õigeusklik (enamik inimesi, aadlist 14.saj). Kiievi metropoliit asus ümber Kirde-Venemaale... Kas Vene despotism on mongoli juurtest? Khaani vene keeles tsaars (vürstid olid j). Oma valitsejate kohta öeldi tsaar pol keeles, kuid polnud tiitel. Mongoli invasioon otsesed tagajärjed olulised: oluline maj kahju, laastamine. Kuid maj kriisinähtused olid Vml juba enne oli suur. Aga kuj ka koostöö: abielusidemed, Vene aadli hulka sulandus arvukalt tatari perekondi.
Samas, selleks, et seda ülendatud arusaama alal hoida, pidi inimene täitma mingeid norme. Norme rikkudes alandab ta nii iseennast, perekonda kui oma seisust (sarnane seisukoht mandeville'ga). Selline normide täitmine iseloomustab eelkõige aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus seismine oma printsiipide eest). Monarh ei saa seadusi läbi viia ainuisikuliselt, vaid ta sõltub võimu teostamisel aadlist. Aadel on valmis tegema vaid seda, mis on tema auga kooskõlas. Aadel ei pea täitma käsku, mis on tema põhimõtetevastane. Samuti, Montesquieu nõustub mandevilliga, et au aitab tõsta üldist konkurentsi ja seeläbi elavdab majandust. Anonüümsus võimaldab kõigil väliselt matkida kõrgemasse klassi kuulujaid, seetõttu paigutab lihtrahvas au tarbimisse. 18. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste
Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul, Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt Rootsi siseolukord ei olnud kiita: 1695.1697. a näljahäda tabas riigi olulisi osi, 1697. a suri kuningas Karl XI, 15aastaselt troonile tõusnud uus kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas Rootsi riigile vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama oma käskijaks Poola kuningat raskustest hoolimata säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse, tema kaevandused ja manufaktuurid andsid üle 30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas toota häid relvi; vabade talupoegade arvukus lubas odavalt üleval pidada võitlusvõimelist ja patriootlikult meelestatud sõjaväge, mis andis Rootsile eelise Euroopa palgasõjavägede ees
Uusaegsed monarhiad aga ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,valeau", mis põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab kõige paremini aadlit. Au tähtsaim nõue on julgus (sõjas ja tsiviilelus). Aadlik peab õigluse nimel olema valmis vastu astuma ka kuningale. Au on politiiliselt tähtis tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu ei saa aadel päris kõike teha. Au on majanduslikult tähtis üldine konkurents elavdab majandust. Au saamiseks on anonüümsus tähtis - võimaldab matkida kõrgemasse seisusesse kuuluvaid ja nii au välja teenida. 8. 18.saj meritokraatlik aumõiste Au ei põhine ainult valise ega staatusel, vaid sellel, et omistataks au neile, kes on au ära teeninud meritokraatlik kodanikuau. Kritiseeritakse aadliaud
geomeetria veel muusika ja akustikaga, avastas näiteks, et heli kõrgus sõltub heliseva keele pikkusest. Oli metempsühhoosi-usku ja uskus surmajärgsesse hüvitusse. Hinge olemuseks on harmoonia. Philolaos Teebas ja Archytas Tarentoses (V saj.) õpilased. Kandsid Meistri sõnu ja vaimsust edasi. 28 41. Empedokles ja Anaxagoras Empedokles Akragasest (~495-435) pärit Sitsiilia aadlist, oli kodulinnas väljapaistev tegelane, kõnemees, prohvet, arst, imetegija ja õpetlane, keda austati peaaegu nagu jumalat. Hiljem sattus rahvaga vastuollu ning veetis oma elulõpu Peloponnesosel (aga legendi j. sooritas enesetapu, hüpates Etna kraatrisse). Õpetus algaineist: mitte 1, nagu seni oli arvatud, vaid 4; maa, vesi, tuli, õhk. Need ei teki ega hävi, ei muutu üksteiseks, vaid segunevad mehhaaniliselt. Kõik uus tekib algainete ühinemisest, lagunemist põhjustab nende
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
küsimus läks keeruliseks ka seetõttu, et pandimõisate uued elanikud ei olnud üldse aadlikud, vaid pigem jõukad kaupmehed jt. Vene riik kõrgemal tasandil võttis vastu otsuse, et niikaua, kuni võlg on tagasi makstud, niikaua olid pandivõtja valduses. Terve rida varasematest redutseeritud mõisatest olid olnud Rootsi aadli valduses (pisimõisad). Omanikele pakuti võimalust maad tagasi võtta. Üks osa Rootsi aadlist ka tulid tagasi. Seda ei teinud mitte kõik. 18. sajandi lõpuks on mõisate arv oluliselt suurenenud. Arvestuslikult oli 1573 mõisa, mis jagunesid järgnevalt: Eestimaal 856 mõisa, Liivimaal 593, Saaremaal 124. Restitutsiooni tulemusel oli taastunud baltisaksa mõisnikkond, nii nagu ta ajalooliselt oli varem olnud. Seoses eramõisate taastumisega, see oli suur võit rüütelkondadele. Järgmine probleem, mis tekkis, oli see, et mitte kõik mõisad ei olnud rüütlimõisad või
vallutatud aladel püsima jääda. Rahu sõlmimine Poola, Rootsi ja Taani vahel sundis Venemaad taas agaramalt tegutsema. 1570. aastal moodustas Ivan IV Julm Liivimaal nukukuningriigi, mille etteotsa sai Taani hertsog Magnus. Taani ametliku toetuse oli Magnus avantüristliku poliitika tõttu juba minetanud. Kuigi loodud kuningriik koosnes vaid Põltsamaa linnusest, millele hiljem lisandus ka Karksi, suutis tsaar Magnuse abil osa Liivimaa aadlist siiski enda poole meelitada. 1577. aastal kuulus Moskva kontrolli alla juba kogu Liivimaa, välja arvatud Tallinn ja Riia. Moskva edu ei kestnud kaua. Henri Valois järglane Poola troonil Transilvaania (Ungari) vürst Stefan Batory [157586] kandis sõjategevuse Liivimaalt Venemaa pinnale, sundides koos rootslastega Moskvat Baltikumis tehtud vallutustest loobuma. 15. jaanuaril 1582 sõlmiti paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Aadlisugupuud olid ju kogu Euroopas rohkem luule kui tõde. Tegelikult sai aadel kogu aeg uut verd alamatest seisustest. Nii oli see kindlasti ka Eesti- ja Liivimaal. Baltisakslased olid tihti saksakeelsed eestlased ja lätlased, kes ise pidasid ennast küll hoopis teiseks rahvaks. See sai neile lõppkokkuvõttes saatuslikuks. Peale eestlaste ja lätlaste pole ükski teine Euroopa rahvus vabanenud oma aadlist peaaegu sajaprotsendiliselt. Esimese sammu selles suunas tegid Eestis enamlased Viktor Kingissepa juhtimisel, kes kuulutasid 1918. aasta algul aadlikud lindpriideks ja küüditasid kõik kättesaadud Siberisse. Analoogiline aktsioon toimus ka Lätis. Lõpliku puhastuse tegid aga Stalin ja Hitler, kes need “sakslased” nende “ajaloolisele kodumaale” tagasi toimetasid.
See on suur rahvaliikumine. Iga rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles vabadusvaimu. Uuendused hakkavad endale teed rajama. Algab zakeriide *, prageriide *, liigade* tormine ajajärk. Autoriteet lööb kõikuma, ainuvalitsus lõheneb. Feodalism nõuab võimu jagamist vaimulikega, oodates rahva paratamatut esileilmumist, kes lõviosa alati endale saab: quia nominor leol. Aadel hakkab läbi murdma vaimulikust seisusest, linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur. Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi toomkirik, see kunagi nii dogmatruu ehitus, on nüüd kodanikuseisuse, linnakogukonna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
