Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 12-1 Pärja Õun SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL Referaat Juhendaja A. Ehasalu Tallinn 2015 SISUKORD 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED.......................................................4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS................................5 KOKKUVÕTE............................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 2 SISSEJUHATUS Töö autoriks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur Pärja Õun. Teema on aktuaalne, sest kõigile tervishoiu eriala spetsialistidele on oluline mõista surm...
Hotellituru statistika Sissejuhatus Eesti majutusettevõttes ööbis 2004. aastal 1 922 126 turisti ja 2009 aastal 2 147 133. Majutusettevõtetes olid 2004. aastal ülekaalus väliskülastajad. Majutatud Eesti külalisi oli 547 712 ja turiste 1 374 414. 2009. aastal oli majutusettevõtetes Eesti elanikke 766 593 ja väliskülastajaid 1 380 540. Majutusettevõtetesse saabusid kõige rohkem külalisi Soomest, Lätist, Rootsist ja Venemaalt. Reisi eesmärgid Puhkusereisil Lääne Eestis peatusid 2009. aastal 43 106 inimest ja kogu Eestis 1 387 909. Tööreisi Lääne Eestis 11 936 inimest ja kogu Eestis 497 324 Osavõtt konverentsist Lääne Eestis 901inimest ja kogu Eestis 94 320
Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Valemites kasutada nimesid!
16 kümneline üheline ühekohaline arv 6, 4, 3, 1 kahekohaline arv 10, 18, 36, 49 punkt . + x kõverjoon sirgjoon paarisarv 0; 2; 4; 6; 8 Paarisarvud on arvud, mille üheliste number on 2, 4, 6, 8 või 0. nt: 2, 16, 28, 140, 374 paaritu arv 1; 3; 5;7;9 Paaritud arvud on arvud, mille üheliste number on 1, 3, 5, 7, 9 nt: 3, 11, 79, 265, 967 võrdus 12 + 7= 19 15 10= 5 võrratus 20 > 11 18 < 19 Enne lahutan täiskümneni ja siis ülejäänud. nt: 15 7 = 15 5 =10 10 2 = 8 15 7 = 8 Enne liidan täiskümneni ja siis ülejäänud. nt: 18 + 6 = 18 + 2 = 20 20 + 4 = 24 18 + 6 = 24 Pikkusühikud 1 m = 10 dm 1 m = 100 cm 1 dm = 10 cm
Lehmja tammik Lehmja tammik asub Harjumaal Rae vallas, Jüri alevikus, Jüri-Aruküla maantee ääres. Tegemis on salumetsanimelise tammikuga, mis asub suhteliselt kõrgel moreenseljandikul. Kaitseala suurus on 12 hektarit. Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta...
06.1985 31 380 EESNIMI PERENIMI SUNNIAEG VANUS_AASTADES VANUS_KUUDES --------------- --------------- ------------ -------------- ------------ ALLAN R??TELMAA 26.07.1985 31 379 REEMET PETROV 28.10.1985 30 376 J?RI GROSSMANN 11.02.1986 30 372 ALEKSANDR KOOP 28.12.1985 30 374 REINO LAAST 05.06.1985 31 381 LAURI ERVALD 13.06.1986 30 368 MAKSIM OTTAS 24.12.1985 30 374 ILLE VEILBERG 21.09.1985 30 377 MARJU HILLEP 13.10.1985 30 376 NATALIA RAUDSEPP 02.01.1975 41 506 MADIS ROSEN 14
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga
Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa ajaloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas, mille põhjuseka oli euroopat tabanud katkuepideemia. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände...
Kaspia meri Christopher Tammesoo 8.a Egerti Kiisk 8.a Üldandmed Kaspia meri on väljavooluta järv. See on jäänuk kunagisest ookeanist. Maht: 78 200 km³ Pindala: 374 000 km² Soolsus: 11% Kõrgus merepinnast: -28 m Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan,
Gregooriuse Laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega(u.340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järg...
PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital
Vietnam 85 789 573 21000 1267000 Saksamaa 81 757 600 10144000 679000 Etioopia 79 221 000 555000 3093000 Egiptus 78 013 000 166000 2015000 Iraan 74 196 000 1959000 1388000 Türhi 72 561 312 1328000 1348000 Kongo Vabariik 66 020 000 6471000 125000 Prantsusmaa 65 447 374 6387000 742000 Tai 63 389 730 539000 977000 Suurbritannia 62 041 708 5408000 743000 Itaalia 60 275 846 2519000 546000 Birma 50 020 000 117000 1020000 Lõuna-Korea 49 773 145 551000 2367000 Lõuna-Aafrika 49 320 500 1106000 1091000 Hispaania 45 989 016 4790000 2344000
3 3 A 0,05 Ats = t t = 2 = 0,033 cm 3 3 t 0,005 t s = t = 2 = 0,0033 s 3 3 t + n 0,005 T = t =2 = 0,0033 3 3 2 2 t -T T = 2 T + t t n t n 2 2 374 - 187 187 1 = 0,0033 + 0,0033 = 8,25 *10 -4 374 2 2 374 2 2 2 646 - 215,3 215,3 2 = 0,0033 + 0,0033 = 3,67 * 10 -4 646 2 3 646 3 2 2
• Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning õpetas seal kirjandust ja grammatikat • 374. aasta avas Kartaagos retoorikakooli • Aastal 383 kolis ta Rooma ning avas seal uue retoorikakooli • Töötanud aasta õpetajana Roomas, hankis endale Milanos retoorika munitsipaalprofessori koha Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse, töötades seal preestrina omaenda kloostris kuni surmani
4,0 151 4,5 158 5,0 168 5,5 175 6,0 188 6,5 198 7,0 211 7,5 221 8,0 231 8,5 249 9,0 273 9,5 310 10,0 345 10,5 374 11,0 400 11,5 427 12,0 454 12,5 482 13,0 503 13,5 541 14,0 567 14,5 593 15,0 620 Tugeva happe ekvivalentpunkt: (4.1;152), mõõtelahuse maht1: 4,1 ml=0,0041 l Segu ekvivalentpunktid: (3,4;134) , mõõtelahuse maht2: 3,4 ml=0,0034 l
15. mai – nelipühade 1. püha 24. juuni – jaanipäev 20. august – taasiseseisvumispäev 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha 26. detsember – teine jõulupüha -Eesti enam levinud metsloomad ja -linnud Eestis elab 68 liiki imetajaid. Euroopa mastaabis paistab Eesti silma kiskjaliste (hunt, karu, ilves, saarmas, kärp, kährik jt) suhteliselt suure arvukuse poolest. 18. augusti 2010 seisuga kuulub Eesti lindude nimestikku 374 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud ning 5 teadmata päritoluga linnuliiki. -Eesti kaunimad paigad Üks eriline paik, milleta Eesti poleks Eesti ega Saaremaa Saaremaa, on kindlaste Püha kirikukihelkonnas asuv Kaali maastikukaitsealal asuv meteoriidikraater. Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid? Tõeline lahus, kolloidlahus, Küllastumata lahus, Küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, ------Mida tähendab lahustamine? tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (so...
Fläche: 674 843 km² Einwohnerzahl: 65 447 374 (Januar 2010) Wahlspruch: Liberté, Egalité, Fraternité (Französisch für ,,Freiheit, Gleichheit, Brüderlichkeit") Sprachen: Französisch und andere Regionalsprachen wie Elsässisch, Baskisch, Korsisch und Bretonisch Hauptstadt: Paris Staatsform: Republik Währung : Euro Religion: ca 81 % sind katholisch ca 4,5 % Muslimes ca 1,4 % Protestanten ca 1,3 % Juden Feiertage : Neujahr am 1. Januar , das Dreikönigsfest, genannt ,,Le Jour des Rois" am 6. Januar, Ostern am Ostersonntag + Ostermontag, Maifeiertag am 1. Mai (Tag der Arbeit), Kapitulation des nationalsozialistischen Deutschlands vor den alliierten Kräften (1945) am 8. Mai, Nationalfeiertag ist der Tag des Sturms auf die Bastille am 14. Juli, Mariä Himmelfahrt am 15. August . Hauptflüsse : Loire, Seine, Rhone, Garonne, Rhein, Meuse Hochgebirge : die Alpen (Mont Blanc 4807m), die Pyrenäen, der Jura, die Ardennen, das Zentralmass...
Algsaldo 74 500 75 500 73 000 71 500 60 500 355 000 Müügi 6000 7000 8000 17 500 90 000 laekumine 128 500 Palgakulu 0 4500 4500 13 500 17 000 49 500 Rent 6000 6000 6000 18 000 36 000 72 000 Lõppsaldo 75 500 73 000 71 500 60 500 93 500 374 000 10.Riskid Majanduse halvenemise tõttu on võimalik kaotada kliente. Vastumeetmena tuleb lihtsalt reklaam huvitavamaks muuta, et rohkem inimesi teenust kasutaks.
ja julgeolekut, ei ole siiani suudetud tagada. · Kauaaegne konflikt ja halvenev julgeolekuolukord koos nõrga kohtusüsteemiga on õõnestanud ja ohustanud kogu senist Afganistani edu. Hukkunud · Aastatel 2001-2012 on hukkunud kokku 1612 koalitsioonivägede sõdurit. · Ainuüksi 2009. aastal 2412 hukkunud tsiviilisikut. · 2012 aasta augustikuu on olnud Afganistani tsiviilelanikele viimase viie aasta veriseim kuu hukkus 374 ja vigastada sai 581 inimest. · Eestlasi on hukkunud 9 kaitseväelast, lisaks kodumaal enesetapu teinud haavatud kaitseväelane. · 2012 aasta augusti seisuga sai surma 319 ISAFi sõdurit. Neist 45 on saanud surma rünnakutses Afganistani valitsusvägede sõdurite poolt, kes tegelikult peaksid olema liitlased. · Süütud külaelanikud saavad surma liitlaste õhurünnakutes, põletatakse Koraane, rüvetatakse surnud Talibani sõdureid,
Feta juust 260 Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250
151 192 288 224 288 0 2 5 w 144 368 240 368 0 w 144 368 96 368 0 w 144 416 144 368 0 L 96 368 48 368 0 0 false 5 0 w 160 400 192 400 0 w 160 432 192 432 0 w 160 400 160 416 0 w 160 432 160 416 0 w 144 416 160 416 0 151 192 416 224 416 0 2 5 151 528 128 608 128 0 2 5 151 528 32 608 32 0 2 5 151 528 224 608 224 0 2 5 151 528 320 608 320 0 3 5 151 528 416 608 416 0 3 5 151 672 224 800 224 0 5 0 M 800 224 832 224 0 2.5 x 7 23 29 26 0 18 X1 x 7 134 29 137 0 18 X2 x 5 247 27 250 0 18 X3 x 5 374 27 377 0 18 X4 x 855 231 884 234 0 24 Yd w 672 224 608 224 0 w 608 320 624 320 0 w 608 128 624 128 0 w 624 128 624 208 0 w 624 320 624 240 0 w 624 240 672 240 0 w 624 208 672 208 0 w 608 32 640 32 0 w 608 416 640 416 0 w 640 416 640 256 0 w 640 256 672 256 0 w 640 32 640 192 0 w 640 192 672 192 0 w 528 240 496 240 0 w 496 240 496 368 0 w 496 368 240 368 0 w 528 112 464 112 0 w 528 336 464 336 0 w 464 336 464 240 0 w 464 112 464 240 0
Sonda pk 2 800 000 8396 3,4 9,4 Prognoosv. Kagupiirkond 2 686 000 128210 3,2 7,1 Prognoosv. Läänepiirkond 2 000 000 113169 3,1 7,9 Prognoosv. Tsitre 194 000 25 2,95,1 9 Prognoosv. Kehra 374 400 90 2,3 10,15 Prognoosv. Fosforiidi kaevandamise tehnoloogiad Kihtmaavarana on võimalik kaevandada kahte moodi: 1) avamaakaevandamise moodusega (vaalkaevandamine, aukkaevandamine) pinnase teisaldamine või ümberpaigutamine. 2) allmaakaevandamise moodus (kamberkaevandamine puurlõhketööd. Lankkaevandaminekombain Kaevandamise piirangud Tehnoloogilised piirangud Mäemasinaid on olemas igasuguste tingimuste jaoks
Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2 01.01.2 01.01.2010 008 009 Vanuse- Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised 8 grupp 04 2 937 1 513 1 424 3 018 1 560 1 458 3 088 1 596 1 492 59 2 898 1 500 1 398 2 941 1 513 1 428 3 027 1 541 1 486 10 14 2 608 1 374 1 234 2 574 1 359 1 215 2 655 1 406 1 249 15 19 4 246 2 173 2 073 3 672 1 885 1 787 3 156 1 596 1 560 20 24 5 288 2 735 2 553 5 190 2 731 2 459 5 104 2 691 2 413 25 29 4 377 2 256 2 121 4 436 2 297 2 139 4 494 2 365 2 129 30 34 4 403 2 155 2 248 4 262 2 107 2 155 4 092 2 045 2 047
elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel Aasta Elanikke (14,0%). Turismi ja sellega seotud 1801 547 756 tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest. Pariisi immigrantide getodes on töötus 1851 1 053 262 20–40%. 1881 2 269 023 Pariisi linnastus elab 11 174 743(1999) 1921 2 906 472 1946 2 725 374 1990 2 125 246 2005 2 142 800 Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE MARTSIPAN Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 MARTSIPAN................................................................................................................ 4 AJALUGU........................................................................................................................ 5 MARTSIPANI ASSORTIMENT....................................................................................... 6 FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN......................................................................
400 300 200 100 0 Kajakas Luik Sum - Helikopterid Total Sum - Lennukid Total Sum - Helikopterid 196 111 196 59 80 59 119 123 119 374 314 374 - Helikopterid Nimi PM187.eau.ee 1 PM139.eau.ee 1 S PM131.eau.ee 2 pe212.eau.ee 1 pe204.eau.ee 1 pe193.eau.ee 2 450 PE154.eau.ee 17 400 350 PE152.eau.ee 81 300 PE149.eau.ee 1 250 PE144.eau.ee 1 200 PE141.eau.ee 1 150 KN204.eau.ee 2 100 50 din2.eau.ee 1
1.2. Hooned ja rajatised 130 000 EUR (toetused) 1.3. Seadmed 4 000 EUR 2. Käibevara 2.1. Raha 9 000 EUR 2.2. Kommunaalkulud 31 000 EUR 2.3. Hoolduskulud - Kokku investeeringud 374 000 EUR 5 PROJEKTIEELARVE Nimetus, kulu kirjeldus Summa Sukeldumiskomplektid 15 * 343 = 5145 EUR LCD teler 640 EUR Läptopi ostmine 960 EUR Printer/skänner/koopiamasin 100 EUR
Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24 Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24 Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu, aga erineva massiarvuga. 3 / 24 Levik looduses ● Lihtainena maal enamjaolt ei leidu. ● Liitainena on Maal üsnagi levinud. ● Maakoores moodustab alla ühe massiprotsendi....
SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655 100 91 98 154 259 34 39 245 357 SRTN 400 395 387 513 1107 130 80 908 1494 1000 996 940 1382 2684 374 234 2378 3624 100 132 93 147 231 39 39 279 324 RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320 1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319
Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Lahkuminek on mõlemale osapoolele muudatusi pakkuv. Enamasti domineerivad negatiivsed aspektid, sest teise inimesega koos veedetud aeg on pikk ning ei ole kerge unustada kõike, mis juba olnud. Samas on aga teadlased leidnud ka küllaltki palju kaalukaid positiivseid vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad. Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes põrmustab on tervikliku minap...
3 1 Töö eesmärk ja lähteandmed Eesti 330kV elektrivõrgu seisundite uurimine. Tabel 1. Lähteandmed Sõlm Sõlme nimi Aktiivkoormus Reaktiivkoormu Generaaritav Genereeritav e nr , MW s, Mvar P, MW Q, Mvar 1 Eesti 192 0 Bilansisõlm 2 Balti 374 51 390 -70 3 Püssi 92 19 0 0 4 Kiisa 327 60 0 0 5 Paide 119 29 0 0 6 Sindi 77 19 0 0 Tabel 2. Lubatud pinged Un Umin Umax 330 297 363 220 198 242
Homework nr 1 in STRENGTH of MATERIALS I (MHE0011) Variant Title A B Strength Analysis of a Bar Structure 8 9 Student Student Code Delivery Date Teacher' Name Karina Korell 164498 MVEB 16.12.2017 Priit Põdra The structure consists of 2 members: steel wire rope 7x7 and a circular bar made of Aluminum alloy Al Mg4.5Mn0.7. The structure is loaded by the vertical force F that is acting at the joint, connecting these components. Calculate the minimum allowed diameter d of the aluminum bar and the maximum allowed value of the load F, assuming the relative position and mechanical properties of components (manufacturing tolerances, compone...
PÄRNU KUTSEKOOL Ene Reinsalu RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE Uurimustöö PÄRNU 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................Error: Reference source not found SISSEJUHATUS....................................................................Error: Reference source not found 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM...........................................................................................4 2 TULEMUSED.........................................................................................................................5 3 DISKUSSIOON.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................
vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat ning teoseid kõigis ajastu tähtsamates vokaalzanrides, muu hulgas missasid, motette, sansoone ja frottolasid. 16
president Chuard. See näitus purustas kõik eelmiste aastate rekordid. Kokku oli välja pandud üle 200 eksponaadi ja külastajaid oli 68 000. Tänu sellele esimesele rahvusvahelisele autonäitusele kasvas Sveitsis autode müügiarv märgatavalt. Juba järgmisel aastal (1925) toimus teine rahvusvaheline autonäitus ja võrreldes esimese näitusega suurendati näituse ala 12 500 m2 võrra. KÜLASTAJATE ARV: 1947 9608 m2 305 autot 185 000 külastajat 1948 13760 m2 374 autot 210 000 külastajat 1960 32238 m2 996 autot 307 000 külastajat 1964 39381 m2 1164 autot 411 677 külastajat 1967 29061 m2 1159 autot 502 176 külastajat 1988 50166 m2 1202 autot 609 709 külastajat 2000 63527 m2 1053 autot 714 179 külastajat 2005 75912 m2 1120 autot 747 700 külastajat Praeguseks on Genfi autonäitus toimunud alates 1947. aastast igal aastal märtsi kuus ja kogunud inimeste seas üha rohkem populaarsust
ja Jan Mayenit. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid kuid neid ei peeta kuningriigi osaks. Norra on pikliku kujuga, mille pikkus linnulennult on 2650 km, kuid rannajoon on nii liigendatud, et see on 21 374 km. Rannojoon sisaldab palju kuulsaid fjorde. Rannikuäärt palistavad enamasti sajad saared ehk skäärid. Need moodustavad nn kaitsekilbim mis ei lase avamere tuultel ja lainetel rannikuni jõuda ning võimaldavad norralastel fjrde ja lahesoppe looduslike sadamatena kasutada. Tänu Golfi hoovusele ei jäätu Norra rannikumeri. Riigi pindala kokku on 386 958 km². Norra asub laiuskraadide 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel ja Norra pealinn Oslo
keha nr. nimetus a b h [ ] [kg/m ] 0 1 Teras 54 10 10 5,4 42 7777,8 2 Kipsplaat 187 185 12 415,1 318 766,1 Dolomiit 3 99 99 14 137,2 374 2725,9 kivi 4 Klaasvill 191 135 68 1753,4 31 17,7 Vahtplast 5 156 81 24 303,3 26 23,1 XPS Vahtplast 6 120 108 46 596,2 7 43,6 EPS 7 Kuuse puu 60 39 39 91,3 42 460
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 696 136 600 136 0 0 false 5.0 0.0 L 696 168 600 168 0 0 false 5.0 0.0 L 696 200 600 200 0 0 false 5.0 0.0 L 696 232 600 232 0 0 false 5.0 0.0 L 696 360 584 360 0 0 false 5.0 0.0 L 696 392 584 392 0 0 false 5.0 0.0 L 696 424 584 424 0 0 false 5.0 0.0 L 696 456 584 456 0 0 false 5.0 0.0 x 554 143 580 149 0 24 a0 x 545 368 572 374 0 24 b0 154 816 120 880 120 1 2 0.0 150 816 152 872 152 1 2 0.0 w 696 112 696 136 0 w 736 360 696 360 0 w 736 128 816 128 0 w 696 112 760 112 0 w 760 112 816 112 0 w 816 144 760 144 0 w 760 144 760 112 0 w 736 360 736 168 0 w 736 168 736 160 0 w 736 160 816 160 0 w 736 128 736 160 0 M 880 120 936 120 0 2.5 w 872 152 888 152 0 w 896 320 864 320 0 w 896 296 896 320 0 w 896 288 864 288 0 w 896 256 864 256 0 w 896 280 896 256 0 152 896 288 944 288 1 3 0.0 150 816 320 864 320 1 2 0.0
Inimesi hoiatati isegi tsunami eest, aga õnneks tsunamit ei tekkinud. Vigastada sai 1366 inimest ning 519 inimest hukkus. Paljud pered jäid oma kodust ilma ning enamus neist elavad siiamaani seetõttu telkides või ajutises elamus. 2008. aasta suurim maavärin oli Sichuanis, Hiinas. Maavärina tugevuseks oli 8 magnituudi ning selle tagajärjed olid kohutavad. Hukkus 69 195 inimest, kadunuks jäi 18 392 inimest ja vigastada sai 374 643 inimest. Üle 4,8 millioni inimese jäi ilma koduta ning ligikaudu 15 miljoni inimese elu mõjutas see maavärin. Hiina valitsus eraldas 146,5 billionit dollarit, et taastada maavärina poolt tekitatud kahju kolme aasta jooksul. 2009. aasta septembris toimus Indoneesias maavärin, mille tugevuseks oli 7,9 magnituudi. Hukkus umbes 1100 inimest ja vigastada sai ligikaudu 2000 inimest. Sajad majad said kahjustada ning maavärinat oli tunda sadade kilomeetrite kaugusel epitsentrist, näiteks
6 Muud kulud 16 800 16 800 0 0 0 0 16 800 70007647. Kaitseressursside Amet 56 248 374 56 248 374 0 0 0 0 56 248 374 4 Eraldised 4 670 000 4 670 000 0 0 0 0 4 670 000 41 Sotsiaaltoetused 4 670 000 4 670 000 0 0 0 0 4 670 000
99 249.99 1.1.4 raadio tk 149.99 49.99 1,2Mööbel 1.2.1 Diivan tk 2 699 1398 1.2.2 Köögikapp tk 6 100 600 1.2.3 Söögilaud tk 2 187 374 1.2.4 Toolid tk 12 55 660 1.2.5 Prügikast tk 1 18,79 18,79 1.2.6 Korktahvel tk 1 70 70 1,3Reklaam 1.3.1 Reklaamplakat tk 40 4,5 180 1.3
Võrumaa Kutseharidusekeskus EV-13 PÕRANDATE TASANDAMINE Alisa Kalg Juhendaja : Merike Aruväli Väimela 2013 Sissejuhatus Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline ehitusvaldkond. Oluline on valida õige toode, et tegemine ei läheks liiga kalliks. Segud · Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks. Aluspinnaks võib olla näiteks puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne. Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu (frakts. 3300 ) või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiir...
53 1 53 2809 7,19 59 1 59 3481 75,34 60 2 120 7200 187,44 62 1 62 3844 136,42 64 2 128 8192 374,28 66 1 66 4356 245,86 75 1 75 5625 609,1 0 76 1 76 5776 659,46 77 1 77 5929 711,82 78 1 78 6084 766,1 B
Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub e. muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgemasulamistemperatuuriga. Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 ° juures ja rõhu suurenedes see temperatuur kasvab:[2]Temperatuuril 374 °C (647 K) ja rõhul 22,064 MPa (218 atm) läbib vesi kriitilise punkti. Selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad. Sellest kõrgemal rõhul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel. Vesi võib olla ka metastabiilsetes (kreeka keeles «üle» ja ladina keeles stabilis «püsiv») olekutes: üleküllastatud ja ülekuumutatud aur, allajahutatud ja ülekuumutatud vedelik. Sellised
TeleYks mobiilidele 26.01.2010 19:07 ***3209 30 0,4 EMT mobiilidele 27.01.2010 9:51 ***2644 17 0,22 EMT mobiilidele 28.01.2010 16:44 ***1889 11 0,14 TeleYks mobiilidele 28.01.2010 23:42 ***3209 15 0,2 EMT mobiilidele 29.01.2010 15:16 ****3466 40 0,53 EMT mobiilidele 31.01.2010 14:15 ***1889 24 0,32 TeleYks mobiilidele 2.02.2010 17:02 ***3209 23 0,3 EMT mobiilidele 3.02.2010 17:10 ****3466 374 4,92 TeleYks mobiilidele 5.02.2010 9:32 ***3209 54 0,71 EMT mobiilidele 6.02.2010 14:25 ***2070 60 0,79 TeleYks mobiilidele 6.02.2010 21:20 ***3209 6 0,08 EMT mobiilidele 7.02.2010 19:43 ***2070 86 1,13 Lauatelefonidele 8.02.2010 10:19 ***2738 78 1,03 EMT mobiilidele 8.02.2010 12:48 ****3466 240 3,16 TeleYks mobiilidele 8.02.2010 22:42 ****5759 57 0,75 TeleYks mobiilidele 9.02
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
201 C9 311 11001001 217 D9 331 11011001 233 E9 351 11101001 249 F9 371 11111001 202 CA 312 11001010 218 DA 332 11011010 234 EA 352 11101010 250 FA 372 11111010 203 CB 313 11001011 219 DB 333 11011011 235 EB 353 11101011 251 FB 373 11111011 204 CC 314 11001100 220 DC 334 11011100 236 EC 354 11101100 252 FC 374 11111100 205 CD 315 11001101 221 DD 335 11011101 237 ED 355 11101101 253 FD 375 11111101 206 CE 316 11001110 222 DE 336 11011110 238 EE 356 11101110 254 FE 376 11111110 207 CF 317 11001111 223 DF 337 11011111 239 EF 357 11101111 255 FF 377 11111111
Töötuskindlustusmaks 6 489 6 226 Kokku 531 891 686 061 Lisa 10. Muud viitvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Intressivõlad 6 324 5 814 Komandeeringu avanss 0 2 560 Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005 Materjal, tooraine, ostetud tooted 17 794 360 15 462 129 Ostetud teenused 2 993 116 2 365 247 Tööjõu kulu 4 576 948 3 966 838 Amortisatsioonikulu 1 611 100 1 366 611 Muud otsekulud 2 156 430 2 478 848
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
