riikides tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poola-1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti "Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990- 1995. Tsehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia vanameelsed liidrid. ·Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt kõrvale. 1990.a. sai Vaclav Havelist demokraatliku Tsehhoslovakkia president kuni 1992. 1992.a
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond Viivi Vilms AÜTH1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis Essee Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2014 1.Sissejuhatus Töö teemaks on „Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused ja sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis“. Antud essee eesmärgiks on uurida sisekliendi teenindust käsitlevaid teoreetilisi allikaid ning välja tuua olulisemad sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused. Tööga proovib autor põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisu...
Sheet1 1990 2000 2010 2020 2030 45289 39988 34870 33165 30831 Rahvaarvu muutus Võru maakonnas pessimistliku stsenaariumi järgi aastatel 1990 - 2030 50000 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS sündimus üldkordaja sünnid üldkordaja
Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad.
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu,
2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25.
..............................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................................................7 Joonised ja tabelid..................................................................................................................8-14 [Type text] Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Tartu maakonna rahvastikunäitajaid põhiliselt aastatel 1990 kuni 2010, mõned andmed (näiteks rahvaarv) on ka uuemad ning see on tekstis ka välja toodud. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Rahvastikunäitajaid on võrreldud nii aastate lõikes Tartumaal, kuid on ka võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega, mis annab hea ülevaate, kuidas Tartumaa muust Eestist erinev on
............................................. ........5 Kokkuvõte..................................................................................................................................... ..........7 Joonised ja tabelid..............................................................................................................................8-14 Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Viljandi maakonna rahvastikunäitajaid aastatel 1990 kuni 2009. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Enamik andmeid pärineb Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Viljandi maakonna rahvaarv on läbi viimaste aastakümnete pidevalt kahanenud.
· luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990 · "Üks tund Toledos" 1990 · "Kuninglik lõbu" 1991 · "Liisa ja Robert" 1993 · ''Kahekõned kohvikutes'' 2001 · "Liblikas, ilus ja paks" 2003 · Filmid: · mängufilm "Viimne reliikvia" 1969 · "Hundiseaduste aegu" 1984 · "Näkimadalate'' · telemängufilm "Minu naine sai vanaemaks" 1976 · telemängufilm "Ringhoov" 1988 · "Kohtunikud ja kohtualused.'' 1990 · ''Erapooletu.'' 1990 · ''Hundiseaduste aegu" 1990 · "Proovipildid" 1990
Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19
● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90
European Environmental Databases 2018 Homework deadline: Friday, Nov 30th 13:00pm Send to: [email protected] NB! Homework delivered after the deadline will NOT be considered for evaluation and will be marked as ,,not passed". 1. According to the Land Accounts data viewer (Corine Land Cover), has the total area of non-irrigated arable land (code 211) increased or decreased in Estonia between 1990 and 2006? By how many hectares? Non-irrigated arable land (code 211) was in Estonia between 1990-2006 638 979 he Non-irrigated arable land (code 211) was in Estonia between 1990-2000 639 341 he It means that code 211 decreased by the 362 he 2. And in Europe? Non-irrigated arable land (code 211) in Europe between 1990-2006 was 113 653 392 he Non-irrigated arable land (code 211) in Europe between 1990-2000 115 822 405 he It means that code 211 decreased by the 2 169 013 he 3
uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre Lennart Meri - Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada.
Isikud: Boriss Jeltsin Vene Föderatsiooni, NSVL'i suurima liiduvabariigi juht, alates 1991. Vene Föderatsiooni president. (SRÜ loomine). Mihhail Gorbatsov NLKP peasekretär märts 1985- 25. detsember 1991 (perestroikapoliitika). Aleksandr Jakovlev Diplomaat, avalikustamispoliitika üks eestvedajaid (1986 glasnost). Gennadi Janajev RESK'i esimees, NSVL'i asepresident. (augustiputs 18. august 1991) Lech Walesa Solidaarsuse juht Poolas, sai Poola presidendiks 1990. aastal. (läbirääkimised Moskvaga, mille tulemusel peaministriks sai mittekommunist). Vaclav Havel Inimõiguste eest võitleja, sai Tsehhoslovakkia presidendiks 1989 lõpul. Tsehhoslovakkia lagunemisel sai Tsehhi presidendiks 1992. lõpul (sametrevolutsioon). Nicolae Ceausescu Rumeenia diktaator, kes hukati 1989 lõpul (rahvaülestõusu järgselt). Erich Honecker Saksa DV vanameelse juhtkonna juht, kes astus tagasi 1989. oktoobris. (Berliini müüri lõhkumine)
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa R...
1990ndate. popmuusika Taasiseseisvumisega muutus palju ka popmuusikas. Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid ja muusika müüjaid- produtsente, mänedzere, promootoreid. 1990. aastatel oli Eurovisiooni lauluvõistlus suureks läbilöögiks, millest Eesti osa võis võtta. Suurem edu saavutati 1996. a Oslos, kui Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus laulsid ,,Kaelakee häält``. Pärast seda avanes Maarjal paljud eelised. 1990. aastate Eesti popmuusika mitmetest suundadest oli üks tooniandvam kindlasti tantsumuusika. Tipptasemel tehnika kättesaadavus muutis selle muusika tootmise suhteliselt lihtsaks ja tegijaid oli palju. Kümnendi esimesel poolel paistsid silma NANCY ansamblid JAM ja HOVERY COVERY. Kümnendi lõpul ansambel CAATER. Kõige populaarsemad kogu kümnendi vältel oli 2 QUICK START ja CODE ONE. Rock bändidest olid 90. aastate edukamad SMILERS, THE TUBERKOLOITED, VENNASKOND ja TERMINAATOR.
o Ükski Moskva seadus ei jõustu enne, kui Eesti ei ole seda kinnitanud - 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele - Jaanuar 1989 eesti keel on riigikeel - 24 veebruar on Eesti iseseisvuspäev > Pika Hermani torni sini-must-valge - Algas kodanike komiteede loomine registreeriti EV aegsete kodanike järeltulijad -> Et taastada Eesti riik järjepidevuse alusel - Kodanike komiteede esindusorgan Eesti Kongress tuli kokku märtsis 1990 -> valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam - Märts 1990 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu -> juhatajaks sai Arnold Rüütel - 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood eesmärk omariikluse taastamine - 15 mai 1990 intrite katse vallutada Toompea loss - Märts 1990 referendum Balti riikides - September 1987 esitati imeprogramm -> eralduda NL majandusest, minna üle turumajandusel, oma eelarve ja raha - 19 augusts 1991 riigipöördekatse Moskvas - 20 august 1991 Eesti taasiseseisvumine
SQL kodutöö TA13KÕ Virge Luht 1.Loo tabel USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] GO 2.Lisa 7 üliõpilast 1 Kalkun naine Paide 1976 2 kuldnokk mees Paide 1985 3 Merikotkas mees Pärnu 1982 4 Kurg naine Tartu 1990 5 Luik naine Valga 1988 6 Musträstas naine Tallinn 1992 7 Varblane naine Tallinn 1993 3.Mitme üliõpilase nimi on pikem kui 4 tähte? 4.Mitu naisüliõpilast on Tartust? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] where elukoha_linn like 'Tartu' GO 4 Kurg naine Tartu 1990 5.Missugune on meesüliõpilaste keskmine vanus? USE [Virge] GO SELECT [ID]
Ametist lahkus parteijuht Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9.nov. 1989. tungisid kümned tuhanded meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja asusid seda lammutama. Võimud ei julgenud sekkuda nin rahvas murdis sellest läbi. Järgnes opositsiooni legaliseerimine, kommunismi monopol kaotati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. saksamaa taasühinemine Müüri langemisega kuulutati välja vabad valimised, võitis 1990 märtsis Saksamaa Liit, kes pooldas Saksa ühinemist. Kommunistid said lüüa. Läbirääkimiste tulemusel loodi majandus, sots ja valuutaliit 1. juulil 1990. Hakkas kehtima Saksa mark. Suurbritannia, USA, nsvl ja Prants leppisid kokku, et enne lahendagu sakslased enda probleemid, siis kooskõlastagu see 2. MS võitjatega. 1990 mais alanud läbirääkimised kestsid septembrini, Gorbatsov tegi järeleandmisi, saksa jäi NATOse, 1994 august nsvl sõjavägi välja viia. 3
Pojad on sündides karvutud. Karvakate hakkab kasvama 14 päeva vanuses. Poegi hooldab ainult emasloom. (MacDonald, Barrett, 1993) Vaenlased. Rebane, kärplased, viud, kakud, ka metssiga. (Kirk, 1990) 3) Phylogeny välja täitma ei pea; 4) Distribution väljale sisestate info liigi leviku kohta Eestis; Mandri-Eestis tavaline, saartel puudub. (Kirk, 1990) 5) Remarks väljal kirjeldate milliste tööde põhjal te oma kirjelduse koostasite. 1. Anne Kirk ,,Eesti Imetajad", Tartu Ülikool 1990, lk 12-13, lk 70. 2. David W. MacDonald & Priscilla Barrett "Euroopa imetajad" 1993, tõlkinud M. Maran, Eesti Entüklopeediakirjastus, 2002. lk 41-44 3. Torkel & Elisabeth Hagström ,,Põhjamaade imetajad" 2010, tõlkinud M. Aaloe-Laur 2011, lk 148.
000389458 6.92951 44 1118 1022 7 0.000526891 46 1153 987 6.89467 0.00126152 6.89365 48 1154 986 6 0.001230075 6.89162 50 1156 984 6 0.001221481 6.88857 52 1159 981 2 0.001233221 6.88448 54 1163 977 7 0.001263209 630 1999 141 4.94876 0.003180857 5.01063 630 1990 150 5 0.003082642 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.07517 650 1980 160 4 0.002888502 5.01063
Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · ...
. , , . . - . . -6- 2. . 2.1. . . , , . - , , , , , .2 , . - . - , , . . , , . , . , . . 2.2. , : , . . : 1. . , . , . , 2 . . - ., 1990., . 82. -7- 63,5 , - 59 . . : « , , 65 , . . . ». , - ; , , . , ( ) . , . . , « », 25 . . , , , . . 2. . , . . , , , . , , , , . , , , . , . , , . . . , , . -8-
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse
seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks määrati selle esindaja T. Mazowiecki. Poola oli saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. a astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Uuenduste algus Ungaris: Ungaris sai sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. Ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ungaris üheks opositsiooni peamiseks nõudmiseks, sellele lisandus nõudmine viia Ungarist välja seal asuvad Nõukogude väed. 1989 a. said sedalaadi meeleavaldused nii laia ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma.
• Poola: 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis “Solidaarsus” ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu “Solidaarsus”; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht “Solidaarsuse” esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti “Solidaarsuse” liider L.Walesa Poola presidendiks. • Tšehhoslovakija ja Bulgaaria :Analoogiliselt Poolale käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja Slovaki vabariikideks). •Rumeenia Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine AEG SÜNDMUS EESMÄRK/SISU 1986/87 Fosforiidikampaania Protestida fosforiidikaevanduste vastu 1987 aug MRP - AEG Avalikustada MRP salaprotokoll 1987 sept IME viia Eesti isemajandamisele 1987 dets EMS Eesti rahva ajaloolise mälu ,,äratamine" 1988 alg ERSP Eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade tähistamine 1988 apr Loominguliste liitude ühispleenum Pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas 1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa l...
· 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , ...
Jossif Stalin Mihhail Gorbatsov 6. Millal algas perestroika? Mida see tähendas/mida selle käigus tehti? 7. Märgi ära, mis ja katastroof leidis aset 1986. aastal Ukrainas? tööstusetehase katastroof Tsernobõlis suure sõjatehase katastroof Kiievis aatomielektrijaama katastroof Tsernobõlis 8. Kirjelda kahte sündmust või protsessi, mis leidsid maailmas aset NSV Liidu nõrgenemise ajal 1988.-1990. 9.Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kahe Saksamaa ametlik ühinemine toimus 1. juulil 1990 märstis 1990 3. oktoobril 1990 10. Kes ja mis aastal sai NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks? 11. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kes moodustasid RESK´i? Vladimir Krjutskov Mihhail Gorbatsov Boris Jeltsin 12. Too välja kolm pähjust, miks lagunes NSV Liit? 13. Märgi ära õige(d) vastus(ed): 1960. aastail oli moodne olla ilus ja rikas võitlev ja räpakas 14. Kirjuta kahest 1970. aastate teaduse, tehnika või kultuuri saavutusest.
. , [1] . , , , . . , . , , - . [16] , . , . , . , , , . «» . , , : , , , , , , , . 13 , , , , , . . 60- . . : , . . [13] , , . , , . . , , . . [16] , . ... , - . - , , , . : « !» [6] 2.3 23 1990 , , , , 70-. , . - , : «... !» . [10] , . [5] , . . , 14 . [15] . . - , . [30] , . , . , . , . « , , », - , , . [22] 15 3 3.1 . . , . [19] 1. ? 1976 . 4
Välispoliitika Gorbatsov vahetas välja välisministri. Nõukogude Liidu välisministriks sai Eduard Sevardnadze.Reykjavikis kohtusid Gorbatsov ja Ronald Reagan. USA ja Nõukogude Liidu suhted hakkasid soojenema. 1987 Sõlmiti leping kesk- ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kohta. 1 988-89 Nõukogude Liit lõdvendas haaret Ida-Euroopas. 1989 Nõukogude Liidu väed lahkusid Afganistanist. (15. veebruar) November 1989 9. November Lammutati Berliini müür. 3. Oktoober 1990 Saksamaa ühinemine. 31. August 1994 Saksamaalt viidi välja vene väed. Sisepoliitika Märts 1990 Rahvasaadikute Kongress otsustas ära muuta NLKP ülimuslikkuse. Mai 1990 Venemaa Ülemnõukogu esimeheks valiti Boriss Jeltsin 1990 Leedu kuulutas end iseseisvaks. 15. Jaanuar 1991 Verine pühapäev. 19. august 21. august 1991 Augusti Puts. 20. august 1991 Eesti kuulutas end iseseisvaks. Peatati NLKP tegevus, KGB'd hakati laiali saatma
Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja
The Prodigy Svetlana Bulavinova 8.C Tallinna Lilleküla Gümnaasium · The Prodigy on Briti elektroonilise muusika ansambel, mis alustas tegevust 1990. aastal. Nende stiilid on rave , hardcore techno, tööstus- ja breaktbeat. plaadid · Experience (1992-1993) · Muusika Jilted Generation (1993-1995) · Fat of Land ja vastuolusid (1996-2002) · Reunion (2002-2004) · Outgunned (2004-2008) · Invaders Must Die (2008-2010) · Kuidas varastada Jet Fighter (2010- tänaseni) pildid albumid · World's on fire · Invaders must die · Their law · Always outnumberd, never outgunned
Täna on Jooksev aasta Jooksev kuu 1/18/2016 2016 1 Sünnikuupäeva Sünnikuupäeva Isik Sugu Sünniaeg aasta kuu Persoon1 Naine 12/26/1990 1990 12 Persoon2 Mees 10/1/1985 1985 10 Persoon3 Mees 8/9/1986 1986 8 Persoon4 Naine 10/14/1982 1982 10 Persoon5 Mees 3/28/1992 1992 3 Persoon6 Naine 2/6/1983 1983 2 Persoon7 Naine 12/9/1983 1983 12 Persoon8 Mees 5/20/1982 1982 5
) president L. Walesa 1990-1995. W. Jaruzelski Viimane kommunistliku Poola juht kuni 1989. 1989 sai lühikeseks ajaks presidendiks. Tsehhoslovakkia. Kuni 1989 dissident. 1989-1993 Tsehhoslovakkia president, 1993-2003 Tsehhi president. V. Havel Suri 2011 detsembris. N. Ceausescu Rumeenia kompartei juht, president kuni 1989. Hirmuvalitsus. Hukati 25. dets 1989. Kommunistliku Bulgaaria viimane juht (1989-1990). Uuendusmeelne. Lühikest aega 1990. aastal ka president P. Mladenov (astus tagasi, sest päevavalgele tuli tema soovitus kasutada demonstrantide vastu tanke) S. Milosevic Serbia president, 1989-1997. Kosovo ründamise tõttu sõjakurjategija, suri 2006. N. Karotamm EKP juht 1944-1950. Salliv ja lähtus Eesti vajandustest J. Käbin EKP juht 1950-1978. Moskvale kuulekas, aga siiski sõbralik sell. AKA Ivan Käbin. K. Vaino EKP juht 1978-1988. Venestaja. A. Jakovlev Glasnost, avalikustamine, 1986 E
Tõnis Arro Tõnis Arro on sündinud 10.mail 1960.aastal Tartus. Ta on eesti ettevõtja, konsultant ja tõlkija. Ta oli konsultatsioonifirma Fontes PMP kaasasutaja 1990 aastal ja selle juht 1992-2005 aastatel. Fontes on kõige esimene uue aja aktsiaselts Tartus, asutatud 1990. aasta 1. juunil, peatselt pärast aktsiaseltside seaduse väljatulekut. 1980. aastatel oli ta Tartu Ülikooli psühholoogiaaspirantuuris ning Talis Bachmann kutsus mind oma konsultatsiooniäri kaasasutajaks. Sündiski riiklik väikeettevõte (tol ajal ainuvõimalik eraettevõtluse vorm) nimega Option, osanikeks Talis Bachmann, Tõnis Arro ja Tartu Maja. Optioni tähtsaim klient oligi Tartu Maja võimas firma 1400 töötaja ja 30 tütarettevõttega, tollaseks juhiks Olari Taal
• NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17
Richard Lee-le. Septembris 2008 sai õlatrauma ega pääsenud klubi eest enam kordagi väljakule. Aprillis 2009 lõpetati tööleping ennetähtaegselt. (Vikipeedia, 2015) Joonis 4. (Up the Arsenal, 2015) 7 4. MART POOMI MÄNGUD 1987-1990 Aastatel 1987-1990 oleval mängude statistikal on välja toodud Mart Poomi mängitud mängude võidud, viigid ja kaotused. 10 1990 12 25 6 1989 31 12 1 1988 15 3 1 1987 13 3 0 5 10 15 20 25 30 35
rahvademokraatlikud riigid - NL ei sekku enam teiste sots riikide asjadesse - Saadeti laiali VLO (sots riikide sõjaline ühendus) - Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim - Sügis 1989 SDV viiekümnes aastapäev - 9.nov Berliini müüri langemine = Külma sõja sümbol - Päevakorda tõusis Sm ühendamine -> see ei ollnud Sm enda teha - Veebruar kuni 3
Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest oma...
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
1988 5 No LN 1989 1+ Yes WN 1989 4 Yes MC 1989 2 No WW 1989 3+ No GG 1989 3 No CB 1990 2 No NP 1990 3 No BH 1990 2 Yes DW 1990 6 No FB 1990 4+ No TR 1990 7 No DJ
, , . 1960- 1980- . 1964 . . . «» «» , . . . , 1960 1964 . . 1964 . , . . . 1964 . , 1953 ., , . 1965 . « 1965 .», « ». , , , «». , . , . 1965 . 8- (19661970 .), . , . , . 1970- . . , , , . , , , « ». . , , . , , - (). , . , . , . 1982 . « », 1990 . , . . , 1980- ., « », , . « », 1960- . XXIV 1971 . , , , , « ». , , , . , . . . 1960- . , («»). . , . , , . . . 1977 . « » . « », . 1936 ., , : , , , , . . 6 . : , , «», . , . 18 . . 1980- . . 1982
Nädalapäev Nädalapäeva Täna on sõnaga jrk 2/9/2015 Monday 1 7000 päeva Nädalapäev Nädalapäeva Isik Sünniaeg sõnaga jrk Täitus/Täitub Persoon 1 9/26/1997 Friday 5 Täitub Persoon2 12/12/1990 Wednesday 3 Täitus Persoon 3 10/10/1996 Thursday 4 Täitub Persoon 4 11/29/1991 Friday 5 Täitus Persoon 5 7/27/1990 Friday 5 Täitus Persoon 6 3/17/1997 Monday 1 Täitub Persoon 7 6/21/1997 Saturday 6 Täitub Persoon 8 7/17/1994 Sunday 7 Täitus Persoon 9 6/20/1990 ...
nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 2 16.05.2005 Teine Vennike 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA TÕENE AUDI A6 2005 3,7 diisel 234DES VÄÄR ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT TÕENE VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE TÕENE Tagastatud TÕENE nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk
Mood XX sajandil Koostas: Reena Kull Mis on mood? Üldine termin ehk populaarne stiil 1900-1910 Väga naiselik ja graatsiline Lopsakas siluett S-kujuline figuur Ideaaliks küps naine Korsetid Karusnahk Aksessuaarid Vabamad soengud 1910-1920 Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950 Õlapaelt...
7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 1. 1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mil seostus eestlaste rahvusliku liikumisega. Rahvusliku "ärkamise" üheks tähtsamaks vahendiks on kõigil rahvustel olnud professionaalne kunstikultuur. 19. saj II poolest pärinevad F. R. Faehlmanni kujundatud ja F. R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V
Turism Suurbritannia tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism. Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London. Paljud külastajad jätavad pealinna kõrvale ja suunduvad otse Bathi, et imetleda roomlaste kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare'i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Soti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma. Eesti reisifirmad pakuvad 3 päevast reisi Londonisse, kus on võimalik näha Big Beni, Westminster Abbey't, London Towerit , Buckinghami paleed jpm. Londoni muuseumid ja galeriid on maailmakuulsad, muusikali- ja teatrielu ning ööelu legendaarsed. Väga suur valik erinevaid restorane ning kauplusi. Sellise reisi hind jääb 5000 kuni 6000 krooni piiresse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
