. . (- ), - ; , ; ; . . 22 125,3 , - , , , , , , . - , , , , , - . 11 . . . () , , . 6 : · - ; · - ; · - ; · ; · -; · . . (. 2 ) , , 1959 , , . , , ( 5642 , 5621) 50- . , , . , 100 , .. (750 .) . 12 , 3 (, , ), (, , , , -, ), (, , ) . 38 807,5 . . 11 . , ... . 15 . 18 . , . . 18 . . 20- 20 . , . , . , . . 17 . . .. 18 ., (), , , . 18 . , - . , , . 17 . 18 . («-»). . , , , - . 2- . , , , 4 . . 2,5 . . ( ). . , . 2,7 ....
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte...................................................
kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel
august 1992 Võrus ja 35.6 kraadi. Kõige madalam temperatuur oli 17. jaanuar 1940 Jõgeval ja -43.5 kraadi Kõige suurem mõõdetud tuule kiirus oli 2. novembril 1969 Ruhnus ja 48 m/s Kõige suurem lumikate oli märtsi teisel dekaadil 1924 Pagaris ja 97cm Kõige soojem aasta oli 1975, 1989, 2000 Vilsandil ja 8.3 kraadi Kõige külmem aasta oli 1942 Jõgeval ja 1.6 kraadi Suurim ööpäevane sademete hulk oli 4. juulil 1972 Metsakülas(Saaremaal) ja 148mm Suurim aastane sademete hulk oli 1990 Nääril (Raplamaal) ja 1158mm Väikseim aastane sademete hulk oli 1964 Narvas, 355mm Suurim rahetera läbimõõt oli 27.mail 1966 Haanjal ja 50mm 3 4.novembri prognoos kella 12- neks on : õhutemperatuur oli 3.9 kraadi suhteline õhuniiskus oli 95% sademeid oli 0.0mm õhurõhk merepinnal 1025.0 mb 3. Uus-Guinea. 1
NSV LIIDU LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990. aasta veebruaris-märtsis toimunud Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni
Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989. aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille
avalikku suhtumist Balti rahvaste vabadusetahtesse. 1989 aastal tekkis Eestis kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli EV taastamine ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks taheti registreerida EV kodanikud ning viia läbi seadusliku rahvaesinduse ehk Eesti Kongressi valimised. Seda ei toetanud pikka aega Rahvarinne ja EKP, kes pelgasid liigset vastandumist siinsete muulastega ja samuti pidid ka uue Ülemnõukogu valimised toimuma 1990. aasta algul. Eesti rahvas aga toetas kõike, mis natukenegi edu tõotas. Valimised toimusid 24. veebruaril 1990. Etteotsa valiti Tunne Kelam. Ülemnõukogu valimised toimusid märtsis 1990 ning selle tulemusena radikaalsed rahvuslased olid alaesindatud. Sellega oli ette määratud konflikt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Valimistel oli edukas Rahvarinne, mille esindajana sai E Savisaar peaministriks. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE - Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseivumine 1.Kes ei kuulunud IME programmi loojate hulka? Tiit Madisson 2. Registreeritud Eesti kodanikud valisid 1990. aastal Eesti Kongressi. 3.Miks ei takistanud võimuorganid massimeeleavalduste toimumist? *Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega *Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi?
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988)
Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna ,,Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 4 Tegevus poliitikuna Aastal 1989 valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastal 1990 kopteeriti ta EKP Keskkomitee liikmeks, Savisaar loobus. 1990 a. valiti Savisaar Eesti saadikuks Ülemnõukogus. Savisaare algatusel sündis aastal 1991 Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond. Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve, sellega pääses ta isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks
Roald Dahl was born on September 13, 1916 in Llandaff, South Wales. In 1953, he published the best-selling story collection ''Someone Like You'' and married actress Patricia Neal. He published the popular book ''James and the Giant Peach'' in 1961. In 1964, he released another highly successful work, ''Charlie and the Chocolate Factory'', which was later adapted for two films. Over his long writing career, Dahl wrote 19 children's books. He died on November 23, 1990 in Oxford, England. He also wrote several television and movie scripts. Early Life Dahl's parents were Norwegian. As a child, he spent his summer vacations visiting with his grandparents in Oslo. When Dahl was 4 years old, his father died. The young Dahl received his earliest education at Llandaff Cathedral School. When the principal gave him a harsh beating for playing a practical joke, Dahl's mother decided to move her child at St. Peter's, a British boarding school. Dahl
õppimiseks. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinevuseks oleks 2008, 1990 ja 1987 õppe – ka kasvatustegevuse eesmärgid. 1990 kasvatustegevuste eesmärk oli palju lühem kui 2008 aasta eesmärgid. 2008 aastal toodi spetsiifilisemalt ja rohkem arusaadavamas keeles välja kõik punktid. 1987 aasta omas on võetud erilise tähelepanu alla laste vanus, mis on jaotatud eraldi. Veel on eraldi toodud õppe- ja kasvatustööd kahes osas: laste elu organiseerimine ja nende kasvatamine; õpetamise tegelustes ja tundides. 1987 aastal on väga põhjalikult
juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti.
12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 27 1728 28 1977 29 1967 30 1990 31 1926 32 1984 33 1852 34 2067 35 2113 36 1991 37 1495 38 1973 39 1995 40 1910 41 1987 42 1993 43 1884 44 2013 45 2025 46 1991 47 1999 48 2001 49 2007
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism,
Curriculum Vitae Personal Details: Sally Marrell 52 Hanover Street Edinburgh EH2 5LM Scotland Phone: +0131 449 0237 E-mail: [email protected] Education: 1998-2000 Lancaster University Degree in French 1994-1998 Manchester University Degree in Management Studies 1990-1994 Manchester University ...
1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aastal Tallinnast Vilniusesse, toetamaks Balti riikide iseseisvust Eesti kongress Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis valiti kodaniku komiteede liikumise algatusena 1990.a Üleminekuperiood riikliku iseseisvuse taastamise ettevalmistusaeg Eestis 1990- 1991 ülemnõukogu otsuse järgi IME Eesti teadlaste ettepanek aastast 1987 viia Eesti NSV üle täielkule isemajandamisele
poolt 1905 aastal. 1925. aastal liitusid Skoda ja Pilsen, mis ühtlasi lõpetas firma tegutsemise senise L&K kaubamärgi all. 1930-ndate alguses sai Skoda Group Car Manufacturing firmast iseseisev aktsiaselts Skoda-Car. Peale II maailmasõda firma natsionaliseeriti. Ettevõtte uueks nimeks sai Skoda AZNP (rahvuslik autotööstusttevõte). 1990-ndate alguse vaba turumajanduslik keskkond tingis vajaduse uue ning jõulise partneri järele. Detsembris 1990 langetas Tsehhi valitsus otsuse, et kaasab Skoda partneriks Saksa autotööstuse gigandi Volkswagen Group'i. 16. aprillil 1991 sai Skoda Automobilova A.S.-ist Volkswagen Group'i neljas tütarettevõte, kõrvuti VW, Audi ja Seat'iga. 1999. aasta jaanuaris tegi Skoda Octavia WRC oma debüüdi autoralli maailmameistrivõistlustel, kus ta konkureeris edukalt viie ülejäänud nn. tehasemeeskonnaga.
3 1982. 4 , , , . 1990 , 1993 ( ). - , , 11 -, . , , . , -- --, , -- . 2009 . , 2006 , (2002 2010 ), . , 1,31 . . Jevgeni Plushenko sündis 3. novemberil 1982. Nelja aastaselt hakkas ta uisutama, mis oli tema ema õhutamisel, esimene treener oli Tatjana Nikolajevna Skala. Alates 1990 sai treeneriks Michael Khrisanfovich Makoveev, aastaks 1993 oli Plushenko õppinud kõiki kolmekordseid hüppeid (sealhulgas kolmekordne axel). Volgogradi jää areeni sulgemise tõttu, kus koolitati Eugenet, oli ta 11 aastaseltsunnitud minema ilma vanemateta Peterburi, ema järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe
Oli Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik Ühendkuningriigi peaminister 1979-1990 Oli esimene Inglismaa peaminister, kellel oli loodusteaduste kraad Suri 8.aprill 2013 ajurabanduse tagajärjel Kõnelejana Rahulik, läbimõeldud ja kindel Muutis teadlikult oma hääle madalamaks Põhjalik eeltöö Küsimuste vastamisel kartmatu „Raudne leedi“ http://www.youtube.com/watch?v=28_0gXLKLbk Kõne analüüs 1990. aastal Suurbritannia Parlamendis Poliitiline veenmiskõne Avaldas arvamus Suurbritannia koostööst organisatsioonidega Kiire tempo ja emotsionaalne lähenemine http://www.youtube.com/watch?v=U2f8nYMCO2I Kuulsad tsitaadi „Poliitikas, kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi ära tehtaks, paluge naist.“ „Ära järgne massile. Lase massil järgneda sulle.“ “You turn if you want to
varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev
varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: Võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos.Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks,tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu. Paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu- suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad), võeti vastu keeleseaduseid, osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks. Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses. Kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
quality of beetroot (Beta vulgaris L. var. esculenta L.) in a seven year crop rotation. Nei L., Noorits A. 1998. Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Orav A. 2014. Methemoglobiin. [WWW] http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/MN/methemoglobiin.pdf (14.11.14) Paivel M., Liebert T. 2011. Nitraadid [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nitraadid1 (12.11.14) Patterson H., Block G., Rosenberger F., Pee D., Kahle L. 1990. Fruit and Vegetables in the American Diet: Data from the NHANES 11 Survey. [WWW]http://ajph.aphapublications.org/doi/pdf/10.2105/AJPH.80.12.1443 (12.11.14) Pogorzelska E., Dzieniszewski J., Reguła A., Kafel S. 1990. Azotany and azotyny w racjach pokarmowych dzieci przedszkolnych. Radin M. 2014. Toidu saasteained puu- ja köögiviljades. [WWW] http://www.toitumine.ee/toidu-saasteained-puu-ja-koogiviljades/ (12.11.14) Rejmer P. 1997. Podstawy ekotoksykologii. Rembiałkowska E. 1998
2004 12625 0,971 0,310 -0,029 -0,030 -383 -28038 2005 11835 0,937 0,291 -0,063 -0,067 -790 -28828 2006 11625 0,982 0,286 -0,018 -0,018 -210 -29038 2007 11123 0,957 0,274 -0,043 -0,045 -502 -29540 2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 -424 -29964 Ahelindeks on kasvutempo eelmise aastaga võrreldes, see näitab, et pea igal aastal on abortide arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga, välja arvatud aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972, kui abortide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes, kuid seda vähesel määral, üldine tendets1970-ndast aastast näitab siiski langustrendi. Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev. Aheljuurdekasvu tempo iseloomustab seda, kuidas abortide arv on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972 võib märgata abortide
Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud
B) Mitmendal kohal on haridusindeksi näitaja järjestuses? Taani 12 Eesti 13 Venemaa 49 C) Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv. Venemaa 1980 kuni 1990 tõusis indeks ja seejärel kahanes ning tõusis järsult kuni 0,784ni. 3.1 A) Riikide terviseindeksi näitaja Taani 0,928 Eesti 0,865 Venemaa 0,770 Joonis 4. Eesti, Taani ja Venemaa terviseindeksi näitajate võrdlus B) Mitmendal kohal on riigid terviseinekdi näitaja järjestuses? Taani 37es Eesti 64s Venemaa 125s C) Millised on arengutrendid, kuidas terviseindeki näitaja on muutunud?
Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja emotsionaalse varjundi; 3. On tegevuse hindamise ja õigustamise standarditeks; 4. Omandatakse sotsialiseerumise käigus ja ka inimese kogemustest. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on igal inimesel oma definitsioon väärtustele ja Schwartz´i tõlgendus väärtusele on väga selgelt kirja pandud ja mõistetavaks tehtud
European Environmental Databases 2018 1. According to Corine Land Cover, has the total area of natural grasslands increased or decreased in Estonia between 1990 and 2006? By how many hectares? According to CLC the total area of natural grassland in Estonia has increased by 39 779ha. 2. And in Europe? In Europe it has also increased, by 19 007 228ha. 3. What about "Broad-leaved forest" (Corine Land Cover code 311) in Estonia? Increased or decreased? By how many hectares? Broad-leaved forests have increased by 43 8834ha. 4. What was the water exploitation index for Emajõgi sub-basin in the summer of 2012? 0.03% 5
aastal. 5. detsembril 1936 muudeti Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu vabariigiks. 1920-nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt. Kirjaoskus arenes suuresti ja standardset kirjakeelt tutvustati. Majanduslik ja sotsiaalne areng ei olnud märgatav. Mitmed Kirgiisia kultuurilised aspektid säilitati hoolimata Stalini aegsest natsionalistide tegevuse mahasurumisest. 1990. aasta juunis etnilised pinged Usbekkide ja Kirgiislaste vahel kerkisid üles Osi oblastis, kus Usbekid moodustasid suurema osa populatsioonist. Järgnesid vägivaldsed kokkupõrked ning jõustusid riiklik hädaolukord ja liikumiskeeld. Olukord ei taastunud enne augustit. 1990-nendate algusaastad tõid mõõdukaid muutusi Kõrgõzstani. Selleks ajaks oli Kõrgõzstani Demokraatlik Liikumine märkimisväärse poliitilise mõjuvõimuga ja parlamendi toetusega. 1990
näiteks etendustes ,,Figaro pulm" ja ,,Kaks kaptenit". Üsna populaarseks sai ta mängides Tootsi etenduses ,,Kevade", mida ta muu hulgas ka lavastada aitas. 1955. aastal kutsus Tallinnfilmi direktor Kaljo Kiisa Moskva rezissööridele eesti keele tõlgiks. Sellises vahetalitaja ametis sai Kiisk selgeks kinorezissööri elukutse. Algul tõlgi ja 2. rezissöörina töötanud Kiisk jätkas lavastajana tööd Tallinnfilmis kuni 1990. aastani. Neil aastatel lavastas ta hulgaliselt populaarseid filme, nagu näiteks: "Jahid merel" "Juunikuu päevad", 1957 (koos Viktor Neveziniga) "Vallatud kurvid", 1959 (koos Juli Kuniga) "Ohtlikud kurvid", 1961 (koos Juli Kuniga) "Jääminek", 1962 "Jäljed", 1963 "Me olime kaheksateistkümneaastased", 1965 "Keskpäevane praam", 1967 "Hullumeelsus", 1968 "Tuuline rand", 1971 "Maaletulek", 1972 "Punane viiul", 1974 "Surma hinda küsi surnutelt", 1977 "Metskannikesed", 1980 "Nipernaadi", 1983
Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku...
Raido Jüri Tanel ISESEISVAD RIIGID ENNE I MAAILMASÕDA LIBEERIA ETIOOPIA Dominiooni staatuses LAV (LõunaAafrika Vabariik) ISESEISVUMISPROTSESS 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses Enamus riikide iseseuisvumisprotsess kulges enamasti rahumeelselt Kõige rängemalt kulges iseseisvumisliikumine Prantsuse koloonias Alzeerias 8 aastat kuni 1962 mil Alzeeria iseseisvus APARTHEIDIPOLIITKA LÕUNA AAFRIKAS LõunaAafrika Vabariik oli Aafrika mandri üks edukamaid riike
rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989. aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks
· Natuke hiljem nimetati 24.veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermani tronis heisati sinimustvalge lipp · 1989.aasta nimetati sisepoliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist , aga ka rahvusliku jõudude tugevnemine. · Taastatud iseseisvumispäeval pandi alus Kodanike Komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti juriidiline iseseisvuse taastamine. · Eesti Kongressi valimised toimusid 1990.aasta veebruaris , nendel osalesid ka väliseestlased ning 34000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Osa võtsid ka RR ja EKP. · Esimene EK istung toimus 1990.a märtsis. Seal kinnitati kava, mis nägi ette läbirääkimisi okupatsiooni lõpetamiseks. · Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperiood · 1990.aasta kevadel lõhenes EKP kaheks: 1.Rahvuskommunistid 2.
Putin teenis aastail 1985-1990 Saksa DV-s Dresdensi. Putini enda sõnul tegeles ta informatsiooni kogumisega Lääne- Saksamaa poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase (NATO) plaanide kohta. Saksamaale sõitis Putin vanemoperatiivvolinikuna. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul 28. juuli 1983 abiellus Putin Ljudmila Aleksandrovna Skrebnjovaga Ljudmila töötas stujardessina 1985 sündis nende esimene tütar, nimeks Marija 1986 sündis nende teine tütar, nimeks Jekaterina Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtsaki valimist Leningradi
Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) -
· ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Tunnustused · 1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor [6] · 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2004: üks neljast Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhinnast 50 000 krooni · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
9. 10. 11. 12. 13. 34. . , , , . ( ) ( Peter Senge ) : : , 1990. The Fifth Discipline: The Art and Practice of Learning Organizations, New York: Doubleday / Currency, 1990 : 1. : . , . 2. : . 3. : . 4. : , . 5. : , , .
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavu...
abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003 D'Artagnani tütar 2004 Huvitavat Depardieu on tüüpiline nimi Prantsusmaal. 1990 oli joobes juhtimise tõttu 2 kuud vanglas ja litsents võeti kuueks kuuks ära Oli mootorratta õnnetuses ja haiglas kui filmimiti Asterix & Obelix caesari vastu 10. juuli 2000 infarkt
koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK töötajad üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Peagi sõideti taas Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga . Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.
Ülemnõukogu. 23. augustil 1989. aastal korraldasid Baltikumi rahvarinded Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni. Moodustati nimelt katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (Balti kett). 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 30. märtsil 1990. aastal võtsid Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning sellega kuulutati välja üleminekuperiood (ajajärk, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega). 1990. aastal taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ning Eesti Vabariigis pidid kehtima vaid vabariigi enda seadused. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöörde katsed andis Eestile ja teistele Balti riikidele võimaluse omariikluse taastamiseks.
o. „põhjavalgus“ – kordumatu vaatemäng. Arktika looduse suurim eripära on maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu
- kohastumuses vee kokkuhoiuks - Kas vesi ja/või hapnik võivad putukasse liikuda passiivselt, difusiooni teel? 5. küsimus 1. Mille poolest erinevad embrüonaalsed tüvirakud somaatilistest tüvirakkudest päritolult? arengus? 2. Milliseid perspektiive/vastuolusid nähakse nende kasutuselevõtus? 3. Andke oma hinnang tüvirakkude kasutamise kohta. 6. küsimus Allpool on toodud 2 graafikut, mis võrdlevad sademeid aastatel 1961 1990 Tallinnas ja Tartu Tõravere piirkonnas 2006. aasta vastavate näitajatega. Millise kokkuvõtte teeksid nende andmete järgi ? Tallinna sademed 1961-1990 ja 2006 Tartu Tõravere sademed 1961-1990 ja 2006 1. võrdle sademete hulka Tallinnas perioodidel jaanuar märts ja juuli september 30 aasta keskmise näitajaga. 2006. Aasta jaanuar oli alla keskmise näitaja kuiv,
rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama
Loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanikkonna elatustase. Mitu liiduvabariiki (ka eesti) võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole. Järjest mõjukamaks muutus NSVL suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. Läbirääkimisi alustati 1990. Päev enne liidulepingule allakirjutamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haige ega saa ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöördekats augustiputsi vastu välja ja segadus likvideeriti mõne päevaga. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Eesti, Läti, Ungari ja Valgevene kuulutasid 1991
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
