migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult
ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid:"Metamorfoos" (1915), "Otsus" (1916) · "Karistuskoloonias" (1919) · "Maa-arst" (1919) · "Näljakunstnik" (1924) · Romaanid: · "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) · "Loss" (1926; eesti keeles 1987) · "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)
venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai
Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda. 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon, toodi välja sinimustvalge lipp, sajad tuhanded lauluväljakule. Loodi Rahvarinne, kuulutati end suveräänseks, kuid Gorbatsov tühistas selle. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatustel Balti kett, osales miljoneid.
tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja kõneleda; • 1986. a
Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu
20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988
23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 27 1728 28 1977 29 1967 30 1990 31 1926 32 1984 33 1852 34 2067 35 2113 36 1991 37 1495 38 1973 39 1995 40 1910 41 1987 42 1993 43 1884 44 2013 45 2025 46 1991 47 1999 48 2001 49 2007 50 2000 T0 = 2029 ms (Aparaadi poolt mõõdetud reaalne signaali pikkus) Juhuhälbete graafik Juhuhälbe tulemus 2400 2200
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristjan Saks HARILIKU MÄNNI PUIDU OMADUSED THE PROPERTIES OF SCOTS PINE WOOD Referaat Metsanduse õppekava Juhendaja: Elmar Kask Tartu 2016 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Pui...
Imetajad VII klass Koostaja: E. Järviste Tartu Kivilinna Gümnaasium Imetajad Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist elutseb Eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad Selgroogsete klassid SELGROOGSED KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeli...
· Gorbatsovi poliitika eesmärk oli parandada suhet USA-ga. Toimusid muutused: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. · Pärast G ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NVL Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused. G lootis meelitada USA-lt lubaduse loobuda tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud · G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta. · NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab. · 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid · USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati
Suveräänsusdeklaratsioon (16. november 1988) deklaratsioon, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikus üleliiduliste seaduste ja määruste ees. Balti kett (23. august 1989) protestiaktsioon, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. Kodanike komitee (1989) liikumine, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Isemajandav Eesti (IME) majandusprogramm, mille aluseks oli nelja mehe 1987, aasta septembris avaldatud ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. -- Ärkamisaeg algas 1986. lõpul, kui avalikustati plaan avada Eestis fosforiidikaevandused. Rahvas sundis ühiselt aga protestiga (fosforiidikampaania) ametkonnad sellest plaanist loobuma. Esimene poliitiline ühendus MRP-AEG loodi 1987 augustis ja selle eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti tõelise sisu avaldamine. 1980'date lõpul loodi veel mitmeid teisi organisatsioone, nende hulgas
TÄISTÖÖAJAGA TÖÖTAJA ÕPILANE / PRAKTIKANT OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJA TÖÖSUHTE KESTUS AMETIKOHAL SELLES ETTEVÕTTES (aastates) --- (kuudes, kui alla aasta) 10 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) 10 juuni 1987 KELLAAEG 8.40 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 0 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Raske trauma VIGASTATUD KEHAOSA: Parem häbemeluu, pea. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist. Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti
o Tulemus: kaevanduste rajamine peatati! · MRP AEG o Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp o 23.08.1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks o Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud o Ametnikud arvasid, et tuleb umbes 10 inimest, tuli üle tuhande! o Televisioonil kästi kaadrid hävitada · September 1987 IseMajandavEesti o Omaette eelarve, lahus NSVL Edgar Savisaar (37 aastane) Mikk Titman Tiit Made Siim Kallas · Eesti Muinsuskaitse Selts o Loodi 1987. Lõpul o Esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon o Esimees: Trivimi Velliste o 1988 organisatsiooni tippaeg (väga suur liikmete arv)
deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti. EMS-Eesti muinsuskaitse selts on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates . Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine.
Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Sak...
esinema Monterey dzässfestivalile. Läbimurre saabus samal festivalil 1979. aastal, kus saksofonist Stan Getz vaimustus tema talendist ning kutsus ta Valgesse Majja esinema. Aastal 1984 kutsus tollane Ameerika esimene leedi Nancy Reagan Schuuri teist korda esinema Valgesse Majja. Selle kontserdi raadioülekanne tõi talle plaadilepingu firmaga GRP. Samal aastal ilmus ka tema esimene plaat "Deedles". Oma esimese naisvokalisti Grammy võitis ta 1986. aastal, järgmine tuli juba 1987. aastal. Pärast neid auhindu on teda võrreldud dzässmuusika 'Suurte Leedide', Sarah Vaughni ja Ella Fitzgeraldiga. Aastal 2002 külastas Diane Schuur Eestit ning oli dzässifestivali "Jazzkaar" peaesineja. Albumid · "Deedles" (1984) · "Timeless" (1986) · "Diane Schuur and the Count Basie Orchestra" (1987) · "Talkin' 'Bout You" (1988) · "Diane Schuur Collection" (1989) · "Pure Schuur" (1991) · "In Tribute" (1992) · "Love Songs" (1993)
07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas. Ma kirjutan kaks peatükki, kus ühes räägin tema eluloost ja teises tema loomingust. Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (15.09.1890-12.01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri silmapaistvamaid viljelejaid (ENE 1987: 18). Neiupõlve nimi oli tal Miller. Christie sündis Wallingfordis, Inglismaal. Ta oli oma peres vanuselt kolmas tütar ja ei saanud mingit ametlikku haridust. Agatha õppis ise nelja aastaselt lugema ja isa õpetas talle matemaatikat (vikipeedia). Agatha Mary abiellus 1914. aastal sõjaväe lenduri Archibald Christiega (1914-1928). Agathal ja Archibaldil sündis 1919. aastal laps Rosalind (1919-2004). 1928 aastal kooselu lahutati. 1930. aastal abiellus Agatha Max Mallowaniga, kes oli
rahumeelne jagunemine laialdaselt teatavaks välismaal . kaheks iseseisvaks riigiks ehk“sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine toimus kodusõja tagajärjel. Kodusõdade lõppemisele aitas kaasa ÜRO ja NATO rahujõudude sekkumine.Tulemuseks oli Sloveenia, Horvaatia,Makedoonia ja Bosnia-Hertegoviina iseseisvumine. 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus.
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses
lennujaama uus hoone. Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus levis pessimism, 1980 teater ,,Vanalinna Stuudio" Baskini juhtimisel. minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hrustsov lubas) ja väljapääsmatuse tunne. 1987 tähistab uue ärkamisaja algust. Proosakeskne kümnend. Eksistentsiaalse suunitlusega. 28.aug 1987 Tln Hirvepargis avalik meeleavaldus, nõuti Molotov- Keskel toiduainetepuudus. Ribbentropi Pakti tühistamist. 14.-17.apr 1988 muinsuskaitsepäevade üritsed Tartus, kus tuuakse 1972 hotell ,,Viru"
1968 . « ,,"». «» , . . , . «, » [2] , . . . 15 1972 22:50 55- « » -- , . 1975 . , 28. - ( 1975. ., 1975). 1978 - . 1979 «». 1970- . , 1980- . [3] ( « » ). -- , , (), , , . , . 10 ( « », « », «», « »). 1000 . 22 1980 «», 1981 , 1987 , . -- . 14 1980 () -- « , ... ». 22 1980 ( ), . 16 ( )[4]. 18 1980 , -- . 25 1980 , 4:10 , . , . -- , , ( ), .[5] , . 28 1980 . . , . . [6] ( « » , , « ». « », [7]. : « ». -- . , , , , , ( ). , , , . , ,
MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle t...
Esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne- Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Kodanikuvabaduste laienemist ja režiimi pehmenemist näitas asjaolu, et meeleavaldust ei aetud jõuga laiali, nagu oleks juhtunud varem, vaid selle toimumiseks anti isegi võimude luba. 1987
Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib Kolonni kujunemisest, tähtsamatest aktsioonidest, Kolonni sümboolikast. Teine peatükk on kokku pandud töö autori isa eredamate mälestuste ja lühiintervjuu põhjal. Kolmas peatükk räägib Tahteväljenduspäevast ja autori osalusest Kolonni üritustel. 3 I peatükk. Kolonni sünd 1.1. Vabadussõjas langenute haudade koristamisest mälestusmiitinguni 21. oktoobril 1987. aastal Kolonni ajalugu algab 9. oktoobrist 1987. Just sel päeval käivitasid kolm töölisnoort pöördelise protsessi. 20-aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja võrulaste jaoks punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar otsustasid avaldada austust Vabadussõjas langenud sõduritele. Esialgselt väiksest plaanist kasvas aga välja midagi hoopis suuremat. Nende kolme poisi ettevõtmine vallandas ahelreaktsiooni, millel oli oma osa ka meie riigi taasvabanemisprotsessis.1
tohutuid laene v NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine Tegevus Nõukogude Liidu presidendina v valiti 1989 riigipeaks v märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks v toiduainekriisi ning liiduvabariigid taotlus saada suuremat iseseisvust v liidulepingu plaan v võim nõrgenes v loovutas koha Boriss Jeltsinile Tunnustus v Ajakirja Time aasta inimene 1987 v Time'i aasta ja aastakümne inimene 1989 v Nobeli rahupreemia 1990 Gorbatsov ja Eesti v külastas Eestit 1987.aastal v oluline roll taasisesisvumises v päästis valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade iseseisvuse taastamine võimalikuks. Hilisem elu asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei 1996 kandideeris presidendiks heategevus leukeemihaigete heaks Tänan kuulamast!
iseseisvuse taastamise poolt. Hakati välja töötama Isemajandava Eesti programmi. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". MÕISTED: perestroika- NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine alates 1985. aastast. Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel . MRP-AEG- (Moltovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamine Eesti Grupp), loodi 1987. a ja eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed . ERSP- (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) loodi 1988. a esimese poliitilise erakonnana ja pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamist . EMS- (Eesti Muinsuskaitse Selts), loodi 1987. a esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. Eestimaa Rahvarinne- loodi 1988. a aprilli keskel perestroika toetuseks .
Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP-AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine ning selle tagajärgede likvideerimine (ehk seega kaugemas perspektiivis iseseisvuse taastamine). MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino)
Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3
enda kätte saada, kuid kõik katsed (Rootsi Riigipank välja arvatud) ebaõnnestusid. [4] 1987. a. andis juba selgelt märku saabuvast kriisist NSV Liidu majanduses, sh. ka panganduses. Madalseisust pääsemiseks välja pakutud lahendused, olgu reformide või eksperimentide nime all, jäid tulemusteta, sest poliitiline süsteem ei võimaldanud ega soovinudki üle minna tõelisele turumajandusele. Samas kujunes 1987. a. murdeaastaks, mida võib pidada Eesti Panga taastamist ettevalmistava ajajärgu alguseks. Nimelt ilmus ajalehes "Edasi" 1987. a. septembris S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek Eesti NSV täielikule isemajandamisele viimiseks. Seda ideed edasi arendades töötati välja IME (Isemajandava Eesti) programm. 1989. a. mais kiitis Eesti NSV Ülemnõukogu heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja võttis vastu seaduse "Eesti NSV isemajandamise alused"
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-199...
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania
idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika Gorbatsov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse. 1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatsov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise. Genfis kirjutati 1988
Gorba poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Järgnevatel aastatel toimusidki olulised muutused peamiselt kolmes vallas: 1)relvastuse vähendamine 2)regionaalsed e. piirkondlikud suhted 3) inimõiguste kaitse. Pärast Gorba ametisse astumist peatati NSVLI tuumarelvakatsetused. Gorba lootis selle sammuga USAlt välja meelitada lubaduse, loobuda tähtede sõja programmist. Kokkuvõttes läks järeleandmistele hoopis Gorba ise, nõustudes 1987. aasta detsembris alla kirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaara- kettide likvideerimise kohta. Olulist edu saavutati ka piirkondlike konfliktide reguleerimisel. NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise. 1989 märtsis, kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viisid nad oma väed 1989. veebruariks afganistaanist välja. 1988. a. Märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis
impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.
Gorbatsovi reformid: · Eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. · Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. · Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. · Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist. Perestroika: Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest. Suhted läänega: Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine:
Magic Johnson NBA Kogu oma NBA-karjääri mängis ta Los Angeles Lakersis: 19791991 ja 19951996. Tegevsportlasena oli ta 207 cm pikk ning kaalus 116 kg. Ta oli üks kõige pikemaid tagamängijaid, kes on NBA-s mänginud. Ta tuli viis korda NBA meistriks: 1980, 1982, 1985, 1987 ja 1988. NBA finaalis mängis ta 9 korda. 1992. aastal tuli ta ka olümpiavõitjaks. Ta on NBA läbi aegade parim karjääri jooksul keskmiselt antud resultatiivsete söötude osas (11,2) ja play-offides antud resultatiivsete söötude osas (2346). 1981. ja 1982. aastal oli ta NBA-s kõige rohkem vaheltlõikeid teinud mängija, vastavalt 3,43 ja 2,67. Kolm korda (1987, 1988 ja 1990) valiti ta NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks ja kolm korda (1980, 1982 ja 1987) NBA finaalide
aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2
autor, näitlja, ettevõtja Vahendi (te) Vokaal, kitarr, löökpillid Hääljuhtimine tüüp (id) Metsosopran Aastad aktiivne 1981-praegune Seotud õigusaktid Breakfast Club , Emmy Breakfast Club, Emmy Koduleht www.madonna.com Diskograafia * 1983 "Madonna" * 1984 Like a Virgin * 1986 True Blue * 1987 Who's That Girl * 1987 You Can Dance * 1989 Like a Prayer * 1990 Dick Tracy: "I'm Breathless" * 1990 The Immaculate collection * 1992 Erotica * 1994 Bedtime Stories * 1995 Something to Remember * 1997 Selections From Evita * 1998 Ray of Light * 2000 Music * 2001 GHV2 * 2003 American Life * 2005 Confessions on a Dance Floor * 2006 I'm Going To Tell You a Secret * 2007 The Confessions Tour: Live From London DVD-CD/DVD * 2008 Hard Candyis Evita. Selle eest võitis ta Kuldgloobuse.
North Carolina Annika Rösler Origin of the state l Nickname: Tar Heel State l Origin of name: In honor of Charles I of England l State abbreviation: N.C./NC l Name for Residents - North Carolinians Basic l Capital: Raleigh l Motto: Esse quam videri (To be rather than to seem) l Largest City - Charlotte Size l Land area: 48,711 sq mi. (126,161 sq km) l 2010 resident population est.: 9,535,483 l Number of counties: 100 l North Carolina is the 28th biggest state in the U.S Joining the Union l Entered Union (rank): Nov. 21, 1789 l North Carolina was the 12th state to join. l North Carolina joined the Confederacy during the Civil War. State flag North Carolina's official flag was adopted in 1885. l Symbols l Flower: dogwood (1941) l Tree: pine (1963) l Bird: cardinal (1943) l Mammal: gray squirrel (1969) l Insect: honeybee (1973) l Reptile: eastern box turtle (1979) Symbols l Gemstone: emerald (1973) ...
Eesti taasiseseisvumine Kui 1986. aastal taheti rajadafosforiidikaevandust, loodi selle vastane kampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis, kus avalikustati Molotovi Ribbentropi Pakti Eesti grupp. Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud
Persoon7 Naine 12/9/1983 1983 12 Persoon8 Mees 5/20/1982 1982 5 Persoon9 Naine 4/29/1990 1990 4 Persoon10 Mees 3/18/1988 1988 3 Persoon11 Naine 11/22/1984 1984 11 Persoon12 Naine 9/20/1985 1985 9 Persoon13 Naine 8/23/1984 1984 8 Persoon14 Mees 6/7/1987 1987 6 Persoon15 Mees 10/7/1991 1991 10 Oktoobrist detsembrini sündinud naiste arv: 4 Mitu sünnipäeva on jooksvas kuus? 0 Jooksev päev 18 Järgmine Sünnikuupäeva Jooksva aasta Järgmine sünnipäev päev sünnipäev sünnipäev on … päeva pärast 26 12/26/2016 12/26/2016 343
6. Millised olid Gorbatsovi esialgsed plaanid? Ta pooldas muudatusi, kuid lootis käsumajandust ja NSV Liitu päästa. 7. Milles seisnes 1988.a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress. 3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10. Millistes Ida-Euroopa maades toimus võimu üleminek demokraatlikele jõududele rahumeelselt? Poola, Ungari, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria. 11. Kuias sai teoks kahe Saksa riigi taasühinemine? Taasühinemine toimus valemi järgi
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult
a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5. koht Calgary 1988 — 8. koht Proffide MM: 1994 — 1. koht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
