Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Peeter I Peeter I arvates oli Venemaa arengu seisukohalt oluline riigi territoriaalne suurus. Esmalt otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu, et vallutada Musta mere rannikualasid. Euroopa ei olnud aga enam huvitatud sõjast Türgiga. Selle asemel pakuti talle liitu Rootsi vastu ning 1700. aastal vallandus Põhjasõda. Venemaa jaoks Narva all kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I tegema uusi põhjalikke reforme. Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. ...
TagaEuroopa TagaEuroopa ...riigid on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Rumeenia ja Serbia ja Montenegro. ...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. ...
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib järeldada, et Prantsusmaa on maailmas keskmise tihedusega asustatud. 4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus. Prantsusmaal elab ligi kaks kolmandikku inimestest linnades, kuid aastal 1700 oli seal linnarahva osatähtsus vaid 7 % elanikkonnast. 5) Linnastumise etapp. Etapp II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb) 6) Keskkonnaprobleemid. Prantsusmaal tegeletakse tuumaenergia tootmisega, ning sealsete tuumareaktorite avariide korral võib esineda kõrge kiirguseoht. Suured tehased ja autode rohkus linnades saastab palju õhku.
Valitsemine ja Vallutamien India U. 2600 olid Induse jõe kallastel uhked linnas. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Kuid linnade allakäik algas ~ 1700 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid.
Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aarjalased veedade ajajärgul Aarijalased indoeuroopla keeli kõnelevad hõimud, kes
jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades Saksamaa toetusega. LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi suurema vastupanuta, 4. Augustil Belgiasse, kus osutati vastupanu. Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod. Sakslaste pealetung peatati. 80 000 prantslast, 1700 britti, 15 000 sakslast surnud. IDARINNE 17 august 1914 alustas Venemaa pealetungi Ida-Preisimaale. Uus juhtkond: Hindenburg ja Luddendorff. Vene armee taanduma. A-U’d Venemaa kottis, Saksamaa appi ja siis stabiliseerus olukord. 1915 AASTA Veebruaris alustab Saksamaa allveesõda. Saksamaa kasutab gaasi Ypres’i lahingus. Aprill-oktoober Gallipoli operatsioon (Briti ANZAC vs Türgi) Musta Mere väinade vallutamiseks Türgilt.
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach wurde am 21. März im Jahre 1685 in Eisenach geboren. Sein Vater Ambrosius was selbst Musiker, und seine Mutter, Elisabeth Lämmerhirt, war die Tochter eines Kutschers aus Erfurt. Den ersten Musikunterricht erteilte ihm seinem Bruder Johann Christoph. Die schulische und musikalische Ausbildung erhielt er zuerst auf dem Lyzeum in Ohrdruf . 14-jährige Bach und sein Klassenkamerad Erdmann lernten Musik auch in der Partikularschule ...
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõiv...
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririi...
kuna mõisaomanikest aadlikud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele.
0,24 0,36 0,09 0,34 0,530 2,802 0,043262 d detaili täispindala oli suurem kui 1 h, m a, m b, m L, m Ristlõike S, m2 Ristlõike P, m2 Detaili V, m3 0,2 0,3 0,0625 0,65 0,368 2,310 0,047863 Detaili ST, m2 arv m_mark v_mark m_hind, kr/m3 v_hind, kr/m2 m_kogus 0,037 56 LP33 V317 1700 52,30 0,00071 0,388 76 LP10 V102 2200 65,20 0,08798 0,195 34 LP21 V204 3300 55,00 0,00513 0,293 65 LP43 V107 3500 44,00 0,04394 0,672 76 LP10 V317 2200 52,30 0,36264 0,276 9 LP04 V110 2600 64,80 0,00727 2,238 32 LP11 V317 3300 52,30 1,53161
maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele.
tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Anreas Virginius ja tema poeg Adrian; muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat; käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ja Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist. August II Tugev-Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst, kes sõlmis 1699. aastal Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu; Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna. Frederik IV-Taani kuningas; 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal; Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Peeter I-Vene tsaar 16821721; 1700. aasta oktoobris alustas peavägi Peeter I juhtimisel Narva linna ägedat pommitamist.
1656 Rootsi ja Venemaa vaheline sõda Suvi 1656 Vene väed tungisid Liivimaale Oktoober 1656 Venemaa vallutas Tartu 1660 Poola ja Rootsi sõlmisid Oliwa rahu 1661 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Kärdes rahu 1675-1679 Rootsi js Brandenburgi kuurvürsti vaheline sõda 1678 Eestlasi küüditati Saksamaale 1699 Kujunes Rootsi-vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa 12. veebruar 1700 Põhjasõja algus September 1700 Vene väed jõudsid Narva alla 30. november 1700 Narva alla jõudnud Rootslased asusid Vene vägedega lahingusse Suvi 1701 Venemaa rüüsteretked Eesti aladel 1704 Venemaa alustas Tartu ja Narva piiramist Juuli 1704 Vallutati Tartu August 1704 Vallutati Narva 1708 Küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale ja tühjaks jäänud linn lasti õhku
õpilaseks. Ent Buxtehude on sel aastal loonud Mederile, 25aastasele imetletud bassilauljale, ühe pisikese, kuid väga aupakliku pühendusega kaanoni, millelaadseid õpilastele vaevalt kingi takse. Oma esimese soliidsema ameti sai Meder Tallinnas, kus ta oli gümnaasiumi ja Oleviste kantoriks (1674 1683). Hiljem tegutses ta Riias (u. 1684 1686), oli Danzigi Maarja kiriku kapellmeister (1687 1698), lühikest aega Königsbergi toomkiriku kantor ja aastast 1700 surmani toomkantor Riias. Mederi ametikohad sidusid teda eelkõige kontsertlikus stiilis kirikumuusikaga, kuid ta on väga oluline figuur ka ooperiloos. Tema meisterlikkuses pole mingit põhjust kahelda, ent kuna ta ei kuulunud ajastu suurte eeskujude hulka (nagu Buxtehude), on ta loomingut võrd lemisi vähe säilinud. Nagu kõik kaas aegsed kirjutas ta kantaate ja muusikat pilliansamblitele. Väga sügava jälje on ta aga jätnud kahe suur anri
Leedu. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused : 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused : · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
See oli jätkuks vahel olnud sõdadele. Enamus need sõjad oli Rootsi võitnud. 17.sajandi–18.sajandi vahetusel oli see muutunud. Venemaal oli võimule tulnud uhke ja ahne tsaar Peeter I. Venemaa tõusis väga suurest riigist suur riigiks ja ta ihkas väljapääsu Läänemerele. Rootsi oli Põhjasõja ajal väga raskes seisus. Neil oli just raske näljahäda, riigikassa oli tühi ja kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu. Vaenlased tungisid Narva. Sõda Narvas toimus 1700.aastal 19.novembril lumetormis. See oli raske , sest rootslastele kes sõdisid venelastega puhus tuul selga ja venelastele otse näkku. Venelased läksid paanikasse ja nad ei tahtnud kaotada niiet nad hakkasid tapma välismaalastest ohvitsere. Rootslased võitsid. Karl XII jäi eestlaste mällu positiivse kangelasena. Rootsi läks hiljem teistesse riikidesse sõdima ja jättis Eesti ilma kaitseta. Eesti- ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks.
loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias. 7)Tekkisid spetsiifiliste oskuste vajadus, ühiskondlik tööjaotus, kaubavahetuse suurenemine, eraomand,sugukonnasidemed nõrgenesid,varanduslike ebavõrdsus, lõi eelduse klassiühiskonna sünniks. 8)Varaste tsivi. tunnused:viljelusmajandus,varanduslik kihistumine,riiklus,kiri,kõrgkultuur 9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi. tekke eelduse:ühiskondlik tööjaotus,viljelusmajandus,metallitöötlemine,(Ülemkiht) 11)1.Riik oli selleks et organiseerida suuremaid tõid milleks oli palju inimesi vaja. 2.Riik oli Ülemkihile selleks, et sundida alama klassi inimestele peale makse ja et oma võimu suurendada. 12)Primaarsed tsivi.-d tekkisid üksteisest sõltumatult,oma sisemistel põhjustel. Sekundaarsed tsivi.-d said, aga juba algusest peale mõjutusi juba olemasoleva(te)lt tsivi.-lt
Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda. 18. sajandi I kümnendi lõpus ja II alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast.
Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel ·Esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. ·19. sajandil uuendas Aristide Cavaille-Coll orelit suurendades seda. ·Orelili on 5 klaviatuuri, 7374 toru. Kooriorel ·Sellel on 2 klaviatuuri, 1 pedaal ja 1840 toru. · Kasutati peamiselt tseremooniatel. Jumalaema katedraali kell ·Kirikus on 5 kella. ·4 kella nendest asub põhjapoolses tornis. (1856) · Kell Emmanuel asub lõunapooleses tornis. (1685) ·Kaalub umbes 13 tonni. Altar Skupltuur ·Kujutab neitsit koos lapsega.
0633541728 KULDAR RAUDSIK Elisa 2300 0.063759187 ANDRUS KRUUSI Elisa 700 0.0641465564 MAREK PADARI Tele2 1100 0.0662397371 TIINA LIINAK Tele2 500 0.0683423455 ADOFOR RIFTI Elisa 700 0.0721378411 TOOMAS AGURAIUJA EMT 1200 0.0738871591 KERSTI KÕNNUSAAR EMT 1100 0.0742275233 TIINA KIKS EMT 1700 0.0790911415 ANNA PETERSON Tele2 2700 0.0803770117 VELLO VALS Tele2 1200 0.0815921669 ANDRE ESNA Elisa 400 0.0853283572 IMRE SOOÄÄR EMT 3000 0.0881390502 RICO ROBERT ALLIKSOON EMT 2000 0.0893890802 HELLE RAUDMANN Elisa 1000 0.0896149239 KUSTAS RUS EMT 600 0.0914153228 URMAS HEINMETS Elisa 400 0.091865003 IVI REITER Elisa 800 0
miljonit. 1650 p.Kr oli rahvaarv kasvanud juba umbes 545 miljonini. Aastal 1900 oli rahvastikuarv 1,6 miljardit, 1992 aga juba 5,5 miljardit. Ennustuste kohaselt ajavahemikus 1990-2030 suureneb see 3,6miljardi inimese võrra. Maailma rahvaarv 6 Miljardit inimest 4 2 0 1600 1700 1800 1900 2000 . Maailma rahvaarv on viimase kahesaja aasta jooksul suurenenud ise-kiirenevalt. Millised on rahvastiku kasvu miinused? Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasvu kiiresti ei pidurda, siis võib loodus varsti kasutusele võtta oma reguleerimismeetodid: nälja ja haigused Kui rahvaarvu kasvamisele piiri ei panda, suureneb see arv lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks.
Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised
Sissejuhatus Eesti kirjandusse Animalistlik- loodus oli eestalse jaoks hingestatud. Usuti Taarasse , teda on kutsutakse ka pikse haldjaks. Eestlaste seal oli palju nõidasid. Tollel ajal olid nõiad ravitsejad, nad olid teistsugused. Nad erinesid tavapärasest eestlasest. Nõiad pidasid sidet haldjate riigi ja inimeste vahel. Vanad eestlased uskusid ka sellesse et kui inimene sureb siis ta hing elab edasi. 13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A...
sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal..Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
orgudes on kultuurmaistu. suvekarjamaadena. Keskmine kõrgus 6000 4000 2500 2000 (m) Pikkus (km) 2400 7000 1200 1700 Kõrgeim tipp Mount Everest Aconcagua Mont Blanc Galdhøpiggen (nimi) Kõrgeim tipp (m) 8848 6962 4810 2469 Tipu koordinaadid 28° N, 87° E 33° S, 70° W 46° N, 7° E 62° N, 8° E Pilt
Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 seku...
põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele 16.17. sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus · Eesti kirjakeelt iseloomustab järjekindel kirjaviis, vormistik ja lauseehitus. · (Alam)saksa keele mõju tugev eesti keelele. · Arenes kaks kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti
Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa- reisile. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse".Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks.1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada
Hallhüljes Sissejuhatus Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise kar...
Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat. Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse
English Myths and Legends The World Around is not just round, The Myths have shadown' forth. And Yet, we'll go, And me and thou No, nothing shows the way in rows. Catherine J. A Mermaid and a Magic Comb · Curry, Cornwall, England · 1700-1800 · Lost items by the beach · One old mad found a magical comb · Love, yet unhappiness · Decision to split up and therefore save humanity and the mermaids' world, too More mermaids... A Mummy's Tale · Great Yarmouth, Norfolk, England · A Mummy caused quite a stink in Great Yarmouth · Valley of the Kings · Egypt A Ride with the Devil · Ranworth, Norfolk, England · 1770 · Colonel Thomas Sydney lived at the Old Hall, Ranworth in Norfolk · he was a bully and a drunkard who loved a bet · trouble that one gamble caused him A Saint's Revenge · Edmund of the East Angles · 855-1050 · Bury St. Edmun...
EESTI ROOTSI AJAL 1. Kes Rootsi kuningatest uuendas ulatuslikult kohtukorraldust Eesti - ja Liivimaal? Gustav II Adolf 2. Missugune stiil valitses arhitektuuris? barokk 3. Mis aastal asutati Tartu ülikool? 1631.aasta 4. Mis on mõisate reduktsioon? Mõisate riigistamine e. Mõisate riigi valdusse võtmine 5. Millised 4 riiki olid 17. sajandi lõpul Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel? Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10. 17. sajandi 2. veerandil Eestisse rännanud ,,uusasukate" 3 suuremat gruppi. Vene talupojad ; soomlased ja lätlased 11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-...
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Michael Bellman Third level (1740-1795) Rootsi Fourth level Fifth level poeet ja laululooja, kelle looming saavutas juba tema eluajal suure populaarsuse. Kirjutas ligi 1700 luuletust. Tema tekstid olid väga julged. HELILOOJAD Tuntumad Rootsi professionaalsed heliloojad on eelmisel sajandil tegutsenud Hugo Alfven ja Arne Mellnäs. ANSAMBLID ABBA võitis 1974. aastal Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Waterloo" Click to edit Master text styles Second level Third level
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Türgiga 4)Inglismaa, Pr ja Saksa-Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega 5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a.Karl XII 6)1699 sõlmisid Poola, Taani ja Vene liidu Rootsi vastu 2)*sõja algus-12.02.1700 ründasid AugustII väed Riiat. Suvel ründasid taanlased rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, sunniti Taanit sõjast lahkuma. Sept ründasid vene väesalgad Rootsis Narvat. Otstutstati esmalt purustada venelased ja siis Riia Sakslaste väed. 3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm. Vene väejuht läks Rootsi poolele üle. Rootsil u 10500 meest, venel 30000. 4)Eesti alade vallutamine- Rootslased lahkusid oma põlluvägedega Poola aladele. 1701 tungisid B.Seremetjevi väed Eestisse. 1704langes venelaste kätte Narva ja Tartu.Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln
ja heitveetorustike projekteerimiseks geodeetiliste alusplaanide koostamise topo- geodeetilise mõõdistamisega. PRAJEKTEERIMINE Projektbüroo alustas tegevust 1994. a. Büroo tegevusvaldkondade hulka kuulub välistehnovõrkude (vee- ja kanalisatsioonirajatised, gaas, kaugküte, elektrivarustus jt), hoonete ja teedeehituse ehitusprojektide koostamine. Oluliseks töösuunaks on projekteerimisalane peatöövõtt. Käesolevaks ajaks on AS K&H projektbüroo koostanud ca 1700 objekti ehitusprojekti ning planeeringut, mis valdavalt on ka valmis ehitatud. Kuulame ära kliendi soovi ning pakume välja optimaalseima lahenduse. Peame oluliseks tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist, samuti head koostööd kliendi ning kohaliku omavalitsusega. Pakkumise sobimisel sõlmime kliendiga lepingu, mille täitmisel anname üle kooskõlastatud ehitusprojekti. Oluliste objektidena tõstaksime esile Matsalu alamvesikonna asulate vee- ja
väljendatakse protsentides aktsia nimihinnast. 5 Brutopalk ja netopalk Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega. Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Näide. Ülesanne. Kui palju saab töötaja palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 5240 krooni? Sellest arvestatakse maha töötuskindlustus 1%, pensionikindlustus 2% ja tulumaks 24%. Tulumaksuvaba on 1700 krooni. Kõik maksud võetakse täiskroonides. Tulumaks võetakse järelejäänud summalt (kui töötuskindlustus ja pensionikindlustus on maha arvestatud). Lahendus. 1) Kui suur on töötuskindlustus? 0,01 · 5240 = 52,4 52 (kr) 2) Kui suur on pensionikindlustus? 0,02 · 5240 = 104,8 105 (kr) 3) Kui suurelt summalt makstakse tulumaksu? Maksustatav summa = brutopalk tulumaksuvaba miinimum töötuskindlustus pensionikindlustus 5240 1700 52 105 3383 (kr)
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. Aastal Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala ,,Igaveseks ajaks" Rootsile. Põjasõda: · 1699. Aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängi äsja Poola kuningas valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I. · 12.veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II Saksi vägede tormijooksuga Riiale. · Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. · 30. Novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate Vene vägedega lahingusse · 1701. Aasta suvel algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale · 1704 juulis vallutati Tartu tormijooksuga · 1708. Aastal küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ning tühjaks jäänud linn lasti õhku.
2. Pani rõhku kanalite ehitamisele 3. Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle 4. Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti 5. Rajas suure ja hea väljaõppega armee 6. purustas Fehrbellini lahingus rootslased · 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3. Import kangad keelustati 4. 1717 kehtestati üldine koolikorraldus Valgustatud absolutism
Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks. Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis. Igale pensioniealisele on ettenähtud pensioni baasosa (u. 1700 kr), kuid kättesaadava pensioni suuruse määravad tema staazi- ja kindlustusosakud. Samuti on ka töötuks jäämise puhul, kus töökindlustushüvitise suurus ja maksmise periood sõltub kindlustusstaazi pikkusest ja eelnevalt saadud palgast. Tervishoiu puhul siiski ei ole määrav makstud sotsiaalmaksu suurus. Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus. See toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest.
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
