PV08 0,30 133,00 PV09 0,35 135,70 PV11 0,30 155,00 PV13 0,21 125,60 PV16 0,30 154,00 PV24 0,25 142,75 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Materjalitabel Liimpuit 2 Liik Hind Kr/m3 LP08 2400 LP04 2600 LP05 1700 LP07 1900 LP08 3000 LP10 2200 LP11 3300 LP12 3400 LP16 2800 LP19 3100 LP21 3300 LP33 1700 LP43 3500 Rakendus VBA töölehefunktsioonidega Mõõtmed: Ristküliku kõrgus a 120 materjal Ristküliku laius b 80 värv Kolmnurga alus e 40 Kolmnurga kõrgus f 25 Muu Ringi raadius r 20
võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri. Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist, 1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused;
400 0,0160866 INRETA OSAÜHING 2900 0,01616 IVAR ALAS 3000 0,017276 KALEV-JOGAN KINGO 2500 0,0201238 KARMEN VEEORG 2200 0,0202639 KATRIN LEMBER 1500 0,0212221 KATRIN VIRU 2600 0,0230425 LEILI JÕEMETS 1900 0,0262073 MARIKA ILING 800 0,026597 NELLI KAASIKMÄE 1500 0,03067 PEEP PREFERO 400 0,0338275 PEETER BÕSTROV 700 0,0386803 REGINA REBANE 1200 0,0406145 REIN HAARDE 1200 0,0436239 SILVER SOOME 1700 0,0441438 SOFIA TAHK 100 0,0441662 TAMARA ELLER 600 0,050224 TANEL LUMISTE 400 0,0564776 TEST CITYLUX 1300 0,0567011 TIIT OTTIS 1900 0,0608695 700 0,0623478 1300 0,0630196 1500 0,0655232 2800 0,0661778 2000 0,0662404 2600 0,0669815 1700 0,0677476 1000 0,0681044 2800 0,0699029 1800 0,0699631 200 0,0709003 2400 0,0723863 2300 0,0750757 2200 0,0774293 900 0,081406 400 0,0860788 2200 0,0878448
Microsoft Excel 14.0 Sensitivity Report Worksheet: [Maj.probleem.xlsx]Sheet1 Report Created: 11.11.2012 22:13:35 Variable Cells Final Reduced Objective Allowable Allowable Cell Name Value Cost Coefficient Increase Decrease $B$14 muutujad x1 0 -86 1200 86 1,0000E+030 $C$14 muutujad x2 6 0 1700 1,0000E+030 64 $D$14 muutujad x3 0 -29 750 29 1,0000E+030 $E$14 muutujad x4 16 0 1000 1,0000E+030 67 Constraints Final Shadow Constraint Allowable Allowable Cell Name Value Price R.H. Side Increase Decrease
valdustest. Sõja puhkemisele aitas kaasa Rootsi raske olukord ( 1695 - 1697 näljahäda ja Rootsi kuninga noorus). Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Selle põhjuseks oli Rootsi võimude poolt Balti kubermangudes teostatud reduktsioon, mille käigus riigistati enamus eramõisaid. Näiteks oli üks Rootsi-vastase koalitsiooni initsiaatoreid Liivimaa Rüütelkonna maanõunik J.R.Patkul). Sõja alguses kuulus initsiatiiv Rootsile ( Karl XII võitis Narva lahingu 1700, vabastas Riia piiramisrõngast, lülitas sõjast välja Taani, viis lahingutegevuse Poola territooriumile ja kukutas sealse kuninga). Tähtsamad Põhjasõja sündmused Eestis: Eestisse jõudis Põhjasõda oktoobri alguses 1700, kui Karl XII külastas Pärnut. 20 oktoober toimus Narvas pommitamine ja seal toimus rüüsteretk. 19 november 1700 toimus Narva lahing, mille venelased suurelt kaotasid. Talvel 1700-1701 viibisid Rootsi väed Laiusel. 29 detsember toimus Erastvere lahing
29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik venelaste jaoks oli ebasobiv
800 500 900 500 100 1000 500 0 1100 500 0 500 1000 1500 1200 500 Kuupal 1300 444.44 1400 388.89 1500 333.33 1600 277.78 1700 222.22 1800 166.67 1900 111.11 2000 55.56 2100 0 2200 0 2300 0 2400 0 2500 0 kuupalgast (brutopalgast) Maksuvaba kuus 500 1000 1500 2000 2500 3000 Kuupalk Palgaarvutus juhul, kui kuupalk aasta jooksul ei muutu
enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti keele sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg, paar lauset iseloomustuseks).
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
9 4 Detail b d Detaili geomeetria d 50 cm H 80 cm h 75 cm b 50 cm H L 500 cm ruumala 0,00 m³ pindala 15,21 m² hk d mark hind kogus maksumus muud kulud materjal LP33 1700 0,00 2,55 50% värv V405 45,8 5,32 243,79 Materjal ja värv kokku 246,34 Kogu maksumus 369,51 ud kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number105859 Variant 9 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Liimpuidu liigid ja hinnad Liik Hind Kr/m3 LP02 2400 LP04 2600 LP05 1700 LP07 1900 LP08 3000 LP10 2200
Egeuse kultuur (3000-1200 eKr) KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta umbes 2000 aastat eKr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ...
konteineri tüübist) · Vigastused konteinerites veetavate kaupades · Kauba kinnitamisest konteinerites www.tis-gdv.de/tis_e/containe/ladung/ladung.htm · Pildid konteinerite kasutamise plussidest ja miinustest Generatsioon Aeg Laevade mahutavus, TEU alampiir ülempiir I -1965 300 800 II 60-ndad, 70ndad 800 1700 III 80-ndad 1700 3000 IV 90-ndad 4000 6000 V, VI 90-ndad - 6000 ? Average Cost per TEU by Containership Capacity and By Route, 1997 700 Europe - Far East (11,500 miles) 600 Trans Pacific (8,000 miles)
Agadir 1755 2255 x x x Page 2 Sheet1 Nador x x 1845 2255 x Tangier x 0950 1355 x 1845 2250 Faro x x x 0655 1055 Porto 1835 2205 x 1330 1700 x Alicante 1345 1625 x 1605 1845 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 0640 1215 x x Lanzarote x x x x Malaga 1625 1925 1640 1940 x 1625 1925 Sevilla 1835 2125 1900 2150 1900 2150 x
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , .
Eduka õppetöö puhul oli võimalik saada stipendiumi. Tartu ülikoolis õppis palju rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Eestlastest õppis seal Johannes Freyer. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu. Rootsi soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. Poola soov saada tagasi oma kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad. Sõja käik 1700. a Sõda algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui August II Saksi väed Riiat ründasid, ent edutult. 1700. aasta suvel vallutas Taani rootslaste valdusi Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
· 1600-1629 Poola-Rootsi sõda, lõpeb Altmargi vaherahuga, Eesti mandriosa läheb Rootsi võimu alla · 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa · 1656-1658 Vene-rootsi sõda, Venemaa tagastab Ida-Eesti · 1671 eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimine · 1684 alustab tööd Forseliuse seminar · 1695-1697 Suur Nälg · 1700-1721 Põhjasõda · 1700 Narva lahing · 1704 Tartu ja Narva langevad venelaste kätte · 1708-1711 nälg ja katk · 1710 Eesti läheb Vene võimu alla · 1721 Eestimaa ja Liivimaa liidetakse ametlikult Vene impeeriumiga · 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal
ning sellest ajast peale algab nn vana hea Rootsi aeg. Fakt on, et Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa suuri muudatusi. Esimese asjana alustas ta oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõitmist e reduktsiooni, mis tõi kaasa suurt vastuseisu aadlike poolt. Rootsi ajal algas talurahvakoolide asutamine ning avati Tartu ülikool. Seega haridusolud paranesid oluliselt. Põhjasõja tulemusel (1700-1721) algas Vene aeg. Aastal 1700 jõudsid esimesed vene väesalgad Narva ja hakkasid linna piirama. Vene ajal toimusid poliitilised ümberkorraldused: kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele ning muudeti ka pearahamaksu. Järelikult toimusid Vene ajal Eesti alal ulatuslikud ümberkorraldused, mis on aluse andnud tänasele haldusjaotusele. Võib öelda, et Eestil oli keskajal palju erinevaid valitsejaid, kuid kõige tänuväärsed teod
Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit.
27 000 100% 52734 x 100 52 734 - x % = 27000 = 195,3 195,3-100 = 95,3% Vastus:95,3% suureneb pindala. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus -Brutto ja netto möisted kaaluühikutega % ülesanded. 1.Netto ja brutto Kui palju saab tööandja palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 5240 euri? Sellest arvestatakse maha töötuskindlustus 1%, pensionikindlustus 2% ja tulumaks 24%. Tulumaksuvaba on 1700 euri. Kõik maksud võetakse täiskroonides. Tulumaks võetakse järelejäänud summalt (kui töötuskindlustus ja pensionikindlustus on maha arvestatud). Lahendus. 1) Kui suur on töötuskindlustus? 0,01 · 5240 = 52,4 2) Kui suur on pensionikindlustus? 0,02 · 5240 = 104,8 3) Kui suurelt summalt makstakse tulumaksu? Maksustatav summa = brutopalk tulumaksuvaba miinimum töötuskindlustus pensionikindlustus 5240 1700 52 105 4) Kui suur on tulumaks? 0,24 · 3382,8 = 811,92
- 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda. - Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja valitsemisasjades veel vähe kogemusi omav poeg Karl XII. - Balti kubermangude aadli rahulolematus Rootsi poolt läbi viidud reduktsiooniga ning osa aadelkonna soov anda alad Poola kuninga valitsemise alla. 2. Sõjategevus Põhjasõja ajal: - Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani. - 1700 sügisel jõudis sõjategevus ka Eesti pinnale. Oktoobris alustati Vene vägede poolt Narva linna piiramist ning rüüstati Virumaad. Sellises olukorras maabus Rootsi kuningas oma ~10tuhande mehelise
St. St.Olaf's Olaf's Church Church Liivia Liivia Narvik Narvik 10a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Once upon a time Fifth level DATA 1549 - 1625 HISTORY Norwegian king 114 cm golden egg Saint Mary chapel Church fires 1433 1625 1693 1698 1700 1707 1719 1736 1820 1931 THANK YOU !
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
Mesopotaamia 1.Looduslikud tingimused · Jõgede vaheline ala · Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul · Lõunas maa kuntslik niisutamine · Pärsia lahe rannikul maa kuivendamine · Naaberriikidele avatud -sissetungid,kaubavahetus · Loodusvarad- savi ja rilliroog 2.Ehitusmaterjalid Leidus küluses savi,millest sai elamute ja tarbeesemete peamine tooraine .Savitahvlitele sai ka kirjutada. 3.Sumerite leiutised · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Kiilkirja kasutusele võtt · Pandi alus linnaelule ja linnatsivilisatsioonile · Ratta leiutajad 4.Mesopotaamia ühiskonnakorraldus · Olulisel kohal preesterkond-suurmaavaldajad · Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt. Esimene neist ...
Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2011 SISUKORD Ettevõtte tutvustus Valisin oma huvitavaks ettevõtteks ISS EESTI AS, kuna mul õde kunagi töötas seal objekti juhina paar aastat ja endalgi on kokkupuude selle valdkonnaga. ISS EESTI tegevusala on kinnisvara korrashoid, tegevusulatus küündib üle terve Eesti. Töötajate arv ettevõttes on üle 1700. Käive 2009.a. oli 9,2 miljardit eurot. Ettevõttel on rohkem kui 1000 äriklienti ning üle 20 000 korteri üle kogu Eesti. Klientide hulgas on enamik Eesti suurematest kaubanduskettidest, mitmeid renoveeritud koole ning palju büroo- ja tööstushoonete omanikke. Ettevõte annab tööd ca 1700 inimesele pea kõikides Eestimaa punktides. Ettevõtte juhtimissüsteem on tunnustatud vastavaks rahvusvaheliste standardite ISO
.......................................... .............................................6 1 , . , . . 2 , , . 17 075 400 2 . , 11 . . . , 10 509 000 . -, « ». 4 582 000 . 141 904 000 . 80 % , - 180 , . , - . 3 . IX , XI XII . XIV XIV . . , 1700 1721 . , . 1905 , II, . 1917. . . . . 1917 1922 . 1937 . . . 1980 . 1985 1991 . , . , 2008 - . 4 , . --. . , , , . , . , . , . « - ». , . 5 . , . . 4 , . .
TAIDEMUSEO KUMU Kumu on Tallinnan Kadriorgin puistossa sijaitseva taidemuseo. Kyseessä on Baltian suurin taidemuseo, joka on myös eräs koko Pohjois-Euroopan suurimmista. Se esittelee virolaista taidetta 1700–2000-luvuilta. Museossa on pysyviä perusnäyttelyitä ja vaihtuvia näyttelyitä. Kumun perusnäyttelyssä on esillä sekä klassista että nykytaidetta ja kaikkea siltä väliltä. Vaihtuvat näyttelyt koostuvat sekä ulkomaisesta että virolaisesta modernista ja nykytaiteesta. Kumu valittiin toukokuussa 2008 vuoden eurooppalaiseksi museoksi.
-- , , - , , , , , . , , -, , ( ). 330 , 70 . , , (), , ( ) ( , 1920-30-e ). . 2001 . - 110 ( 240 ) . «» «», XVII -- «» (). 1508--16 36 10--12 , . , « » ( ); . ( -- , , ), - , . (1535--1538) -. 1547 ; 1595 , : ( ), ( ), ( , -). -- . -. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ...
kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused. Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast. 3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut. Kuidas mõjutas lahingu tulemus sõja edasist käiku? Sõda toimus Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu
Sõja lõpp: Ehk Vestfaali rahu: Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes vestfaali linnas. 1648.a oli vestfaali rahuleping valmis. Niigi nõrgavõitu saksamaad piirati veelgi. Sõda peamiselt usulisi piire ei muutnud. Vestfaali rahu uuendas peamiselt eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi usurahu. Protestandid saavutasid selle, et saksamaal tunnustati ka nüüd kalvinimsi. Põhjasõda 1700-1721 Osapooled: Saksimaa, Taani, Venemaa, Poola ja nende vastu oli Rootsi. Sõja algus: 1700.a ründasid Saksi väed Riiat, kuigi linna vallutada ei suudetud, hakkasid nad seda piirama. Samal aastal ründas ka Venemaa Rootsi alla kuulunun Narvat. Samal ajal olid rootslased lahingus taaniga kopenhaageni all. Taanlased said lüüa. Peale seda läks Rootsi appi Narvale. 30.nov 1700 toimuski Narva all Venemaa ja Rootsi vahel lahing, mille võitsid rootslased. 1701.a vabastati ka Riia sakslaste käest.Sõda jätkus nüüd Poola valdustes. 1701.a tungisid venelased taas Liivimaale
Venemaa valitsejaks oli Peeter I, enne seda polnud pretendeerinud Eesti aladele, soovis saada Ingerimaad. Ka Liivimaa pinnal oli tekkinud vastu seis Rootsi võimule seoses reduktsiooniga. Need liitlasriigid lootsid ära kasutada seda, et Rootsi kuningas Karl XII on noor (sai võimule 1697, kui oli 15-aastane), pluss Rootsis oli ka näljahäda. Lääne suurriigid jäid asjadest pigem kõrvale, sest valmistusid Hispaania mingiks?sõjaks. Põhjasõda algas veebruaris 1700 Riia piiramisega August II poolt juhitud vägede poolt. Oli suht korratu piiramine, polnud väga hästi organiseeritud. Edasi astus tegevusse Taani, kes ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal, neid oli suht lihtne rünnata sest piirid jooksid kokku. Üsna pea pidid sõlmima Rootsiga rahu, sest Rootsi enda väed ja ka Holland ja Inglismaa olid saatnud oma laevastiku Kopenhageni alla, sest Taani suurem konkurent kui Rootsi kaubanduses. Enne Venemaa astumist sõtta oli Taani juba sõjast lahkunud
It- spetsialist It-firmast Koristaja koristusfirmast Palgad Ametinimetus Ametikoha väärtus Ametikohtade arv Ametikoha väärtus kokku (brutotöötasu) Tegevjuht 2500 1 2500 Tootmisjuht 1700 1 1700 Pearaamatupidaja 1500 1 1500 Turundusspetsialist 1300 1 1300 Parfüümiekspert 1400 2 2800 Poe juhataja 1200 1 1200 Parfüümidevalmistaja 1200 2 2400
Lõuna- Eesti Poolale, Põhja- Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Termin Liivimaa hakkas tähendama üksnes Poola valdusi ja Eestimaaks nimetati Rootsi käes olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709. Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda lõppes 1721 Uusikaupungi rahuga: Ingeri-. Eesti,- Liivimaa liideti Vene riigiga. Ivan Neljas- Moskva suurvürst, kes kinnitas hertsog Magnuse ameti välja, juhatas Moskva vägesid alates 1572, vallutas suurema osa Mandri-Eestist. Gotthard Kettler- ordumeister, kui ordu andis end Poola alluvusse, Kuramaa esimene hertsog
1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra. 1802 & 1804 Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks. 1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus,
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde.
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, ...
PV64 0,32 143,60 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html AITÄH!
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn
Samsung SGHG800 LG KP500 Nokia N70 Motorola V150 HINNATABEL Semu Kagukeskuse Tartu Kaubamaja Kaubamaja Tele 2 Elisa esindus EMT esindus esindus Sony Ericsson 1985 1650 2100 k610i Samsung SGHG800 1690 2310 2640 LG KP500 1700 1870 1630 Nokia N70 4580 4640 5230 Motorola V150 1250 1100 1600 GRAAFIK KAGUKESKUS Lahtioleku ajad ER 1019 L 1018 P 1017 Aadress: Kooli 6 65606 Võru Telefon7827400 Faks7827401 Sony Ericsson K610i Telefonil on: Bluetooth Kaamera MP3 mängija Interneti ühendus Videokõne VideoDJ
Austria Austria Mountainous landscapes.charming villages,and a passion for coffee and cake are just a handful of reasons why paying a visit to Austria is a must for those hoping to travel to europe one day. Winter sport The Alps surrounding Austria provide a skiers paradise .Many natives and tourists head the hills at least once a year to partake in a little gliding ,slipping ,and sliding Hotels are not very expensive there.Three nights will cost the 130 eurot. Airplane prices for austria Back and forth is a 90 eurot by person . The flight lasts 1 hour Austria by car From Häädemeeste 24hours 1700 km To drive there it takes around 100 liters gas.
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
õnnestunud,algas pikaleveninud piiramine. · Pärast Taani-Rootsi sõda Holsteinis (11.03 18.08.1700) astus Taani sõjast välja. · Venemaa kuulutas Rootsile sõja (august 1700) · Rootsi väed maabusid Pärnus (oktoober 1700) · Narva lahing · (19. november 1700) rootslaste täielik võit, Vene armee kaotasvangilangenuna kogu juhtkonna. · Rootsi väed talvituvad Laiusel (talv 1700 kevad 1701) · Erastvere lahing (30. detsember 1701) venelaste esimene võit Rootsi vägede üle. · Hummuli lahing (19. juuli 1702) venelaste võit, Schlippenbachi (kohalike vägedekomandör) välivägi purustati lõplikult. · Kastre lahing Emajõel (1704) Rootsi laevastik purustati. · Tartu vallutamine (12. juuli 1704). · Narva vallutamine (9. august 1704). 1704
algatust. Briti impeerium (sealhulgas osa praegustest Ameerika Ühendriikidest võttis uue kalendri vastu alles 1752. aastal. Selleks ajaks oli vaja vahele jätta juba 11 kuupäeva, nii et 2. septembrile 1752 järgnes 14. september 1752. Seekord nurisesid inimesed sellepärast, et neile maksti ainult tegelike tööpäevade eest, aga üüri tuli septembrikuu eest maksta täies mahus. Taanis võeti Gregoriuse kalender kasutusele 1. märtsil 1700. Rootsi püüdis Gregoriuse kalendrit kasutusele võtta järk-järgult: aastal 1700 võeti vastu spetsiaalne Rootsi kalender. Alles 1753. aastal jõuti Gregoriuse kalendrini: 17. veebruarile järgnes 1. märts. Venemaa, seega ka Eesti, võttis uue kalendri kasutusele alles 1918. aastal: 31. jaanuarile järgnes 14. veebruar. Kreekas toimus üleminek uuele kalendrile 1924. aastal. Vana kalendri on säilitanud Vene Õigeusu Kirik, Serbia Õigeusu Kirik, Gruusia
Nad kõnelesid heebrea keelt, mistõttu kutsuti neid ka heebrealasteks. Nende esiisa Aabraham oli rännanud Kaananimaale pärimuse kohaselt Mesopotaamiast. Iisraellased ise uskusid, et Aabraham oli sõlminud lepingu nende jumala Jahvega, ning, et Jahve kaitseb neid. Tegeleti põlluharimisega, kuid ühtset riiki ei tekkinud veel. Umbes 2000 a eKr. Pärimuse järgi oli asunud osa Aabrahami järeltulijatest elama Egiptusesse, kus tol hetkel oli vaaraode võim nõrgenenud Umbes 1700 a eKr Kui aga vaaraod märkasid, mis nende riigis toimub, siis suruti heebrealased orjadeks ning nad pidid maksma andamit. Olles Egiptuse aladel vangis, tõusis iisraellaste juhiks Mooses, kes korraldas ülestõusu ning heebrealased põgenesid tagasi oma kodumaale Palestiinasse. Umbes 1250 a eKr. Paarsada aastat kulus juutidel Palestiiina tagasivallutamiseks. Kõige tugevam vastased olid vilistite hõim. Siiski õnnestus Taavetil tappa nende juht Koljat. Umbes a 1000 eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
