RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
standardist m kokku hind (€) hind (€) hind (€) Parkla ja juurdepääsu dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1721 tihendamisega 140 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 1486 Parkla ja juurdepääsu aluskihi rajamine, 250mm 1722 killustikalus koos tihendamisega 174 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 3585 Kõnniteede dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1723 tihendamisega 61 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 648 Kõnniteede aluskihi rajamine, 200mm killustik koos
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
põhjused: - hankida kulda, vürtse ja muid rikkusi - et leida otseühendus aasia maadega kauplemiseks uusi mereteid mööda - seiklus ja rännuhimu - euroopa ülikute idamaade kaupade ihalus Riik Aasta Meresõitja Eesmärk Läbiviimine Portugal kuni Henrique Itta (India) Jõuti Aafrika lõunatippu 1640 meresõitja Portugal 1486 Bartholomeus Diaz India Aafrika lõunatipp, Hea Lootuse neem 1487 Portugal 1497 Vascoda Gama Idatee Indiasse 4 laeva, teel kokku 2 aastat, 50% madrustest hukkus, 1498 jõuti Indiasse (Kalikut) Hispaania 1492 Itaallane C. Läänetee Indiasse 3 karavelli, avastati Ameerika 1504 Kolumbus Hispaania 1519 F
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
Andis saksa kiriku vabaduse paavstile tolle toetuse eest. Oli halb valitseja, ignoreeris mässe ja ei suutnud kaitsta oma pärusvaldusi.1486 loobus valitsemisest, kuid jäi tiitli poolest veel keisriks ViimaneRoomaskrooniti-halbvalitseja-saksakirikpaavstile Maximilian von Habsburg ja tema Burgundia abielu (Kuningas 1486-1519; keiser 1493-1519)1477 abiellus Burgundia Mariaga ja sai Burgundia ja Madalmaad. 1482, kui Maria suri, andis ta Burgundia Prantsusmaale, kuid säilitas Madalmaad. 1486 sai Saksamaa kuningaks. 1491 liitis Habsburgide valdustega Ungari ja Tsehhi. 1499 kaotas sõja Sveitsiga, Sveits sai faktiliselt iseseisvaks, kuigi oli de jure Saksa-Rooma koosseisus. Võistles Prantsusmaaga Itaalia vallutamise üle. Naitas oma poja Joannaga Hulluga (Kastiilia ja Aragoni pärijanna) MarygaMadalmaadBurgundia-Burgundiatagasi-Saksakunn-Ungari+Tsehhiliitmin e Sveits 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine. 1291 sõlmisid kolm metsakantonit
· tutvuti araablaste teadmistega geograafiast · omavaheline rivaalitsemine (Veneetsia ja Genova; Hispaania ja Portugal) · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid - Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias sõjad - 15. saj. lõppes Hispaanias rekonkista > iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked · Henrique Meresõitja kuni 1460 · Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel
(1: 175) Välisteenistuse ümberkorraldamisel vabanesid politseinikud pingutavast ja loidust põhjustavast 6-tunnilisest postil seismisest. Patrullteenistus kestis nüüd 2 tundi. Välispolitsei arvuline koosseis ei olnud püsiv . Nii muutus konstaablite arv 1938. Aastal vallapiiride korrastamise tõttu: 365 valla asemele jäi 248 valda. Sellekohasele otsusele kirjutas Eesti Vabariigi president K.Päts alla 08.oktoobril 1938. Pärast seda teenis välispolitseis 1938.aasta lõpul 1486 isikut. (1: 175) EESTI POLIITILINE POLITSEI Tsaariaegse salapolitsei laialisaatmise järel ei olnud Eesti ajal erilist politseijõudu, kes oleks tegelnud poliitiliste kuritegude uurimisega. Pealegi vaheldus üks võim teisega. Vabadussõja ajal tegeles poliitiliste kuritegude väljaselgitamisega Kaitseväe Staabi Teadete Kogumise Osakond. Kui sõda oli lõppenud, tuli hakata looma oma vastavat politseid. Esimesi samme oli küll juba astutud sõja ajal, nimelt 1919.a
Lutherit. 2) Habsburgide soost valitseja (1440-1439), keda on nimetatud nõrgaks ja rumalaks. Tema ajal riik lagunes ja kaotas rea ülitähtsaid valdusi, muuhulgas ka Habsburgide peamise pärusvalduse Austria. Vürstid ei arvestanud keisrit enam üldse ja tal polnud võimalik oma autoriteeti ka taastada, sest tal polnud raha ega sõjaväge. Maximilian (viimase Burgundia-abielu) Saksa kuningas aastast 1486. Abielludes Burgundia pärija Mariaga, liitis Habsburgide valdustega Madalmaad ja Franche-Comté. Tagas oma järglaste abielude kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni, pani nii aluse Habsburgide maailmariigile. Saanud 1499 Svaabi sõjas lüüa, pidi tunnistama Sveitsi lahkulöömist Saksa-Rooma riigist. 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine Habsburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada,
kahetses ja ta hukka mõistis, püstitas Institoris halastamatu karmuse ja korruptsiooni rekordi. Tema oma ordu mõistis ta 1490. aastalsüüdi võõra vara omastamises ja teistes kuritegudes, et ta toimetas nõiakütina agaralt edasi kuni sajandi lõpuni. Oma mõjuvõimuga, mis tal oli paavsti õukonnas, veenis ta Innocentius VIII-t avaldama bulla Summis desiderantes affectibus(1484), mis kinnitas paavsti täielikku toetust inkvisiitoritele nõidadevastases tegutsemises. 1486. aastal ilmus paavsti heakskiidul Institorise ,,Malleus maleficarum", ,,Nõiahaamer", kus eessõna aset täitis 1484. aasta bulla. ,,Malleus" ilmus neljateistkümnes kordustrükis aastani 1520 ning deklaleeris, et neli olulisemat punkti nõiaametis on katoliku usu mahasalgamine, ihu ja hine andmine Saatanale, ristimata laste pakkumine ohvriannina Kuradile ning osalemine orgiates, kus toimub ka suguline vahekord Kuradiga. Kõik nõiad, nii
Petraeus. 17 saj alguses hakkasid ilmuma rootsi-soome kalendrid. 1678 ladina-rootsi-soome sõnaraamat Henrik Florianus. 17. saj alguses moodustati piibli tõlke komisjon. Tõlgiti väga ebaühtlaselt ja jupiti, väga erineva keeletasemega vaimulikud. Kasutati teisi tõlkeid. Ka Agricolo tekste kasutati, aga keel oli juba veisi muutunud. 1642 valmis esimene piibli tõlge! ,,Biblia, se on koco pyha ramattu". Pühendati kuninganna Kristiinale. See raamat kaalus 6 kilo, 1486 lk. Osa eksemplare kingiti rootsi tähtsatele isikutele, aga need saadeti varsti kirikule tagasi. Rajati 1685 nn sõjapiibel. Sisu oli põhimõtteliselt sama, aga see pidi olema kergem, et seda saaks kaasas kanda. Piibel arendas soome kirjakeelt. Murrete ,,sõda" toimus 1820-1840. 18. saj hoogustus trükkimine, aga siiski pigem vaimulik. 1675 ilmus esimene soome keelne luuletus. Daniel Juslenius- soomluse isa. Ta hakkas uurima soome rahvaluulet. 1700 kirjutas ,,Vana ja uus Turu"
Katoliku kiriku eesmärgiks oli ürgsete allikate, puude ja kivide austamist mitte likvideerida kui modifitseerida, muutes paganlikud pühapaigad kristlikeks ja seostades neid paganlike jumalate asemele pühakutega. Kiriklik ideoloogia arenes iseseisva jõuna ja avaldas oma ajal küllalt tugevat mõju ühiskonnas valitsevatele ideedele ning kujutustele. Just selle ,,kirikliku teaduse" üheks traagiliseks produktiks kujuneski nõiajaht. Aastal 1486 ilmus kolmeosaline traktaat ,,Nõiahaamer", mis kujunes universaalseks käsiraamatuks kogu Euroopas. Nimetatud käsiraamatus tehti täpset vahet 14 eri liiki nõidumise vahel. Piirjoon rahvalike maagiliste arusaamade ja kirikliku ideoloogia vahel oli võrdlemisi udune. Kahtlematult andis keskajal olulise tõuke nõiaprotsesside levikule võitluse intensiivistamise ketserlike ja lahkusuliste liikumiste vastu. Reformatsioon valas nõiajahile õli tulle, kuna nii katoliiklased kui ka
Jäädes ise katoliiklaseks, soodustas Friedrich reformatsiooni levimist, kaitses M. Lutherit. 2.) Habsburgide soost valitseja (1440-1439), keda on nimetatud nõrgaks ja rumalaks. Tema ajal riik lagunes ja kaotas rea ülitähtsaid valdusi, muuhulgas ka Habsburgide peamise pärusvalduse Austria. Vürstid ei arvestanud keisrit enam üldse ja tal polnud võimalik oma autoriteeti ka taastada, sest tal polnud raha ega sõjaväge. Maximilian Saksa kuningas aastast 1486. Abielludes Burgundia pärija Mariaga, liitis Habsburgide valdustega Madalmaad ja Franche-Comté. Tagas oma järglaste abielude kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni, pani nii aluse Habsburgide maailmariigile. Maximilian I tegeles aktiivselt ja edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas. Saanud 1499 Svaabi sõjas lüüa, pidi tunnistama Sveitsi lahkulöömist Saksa-Rooma riigist
ge tabel juhuslike arvude kasvamise järjekorras (nii saate d 25 klienti tabelist välja, looge selleks kõrvale uus tabel. eerima! :) Auto Number Miile Nimi Mobiil Mercedes-Benz 462EJQ 17120 LEILI JÕEMETS EMT Audi 318YOY 9283 BRIGITTA SABSAY Tele2 Toyota 854MOR 3564 REGINA REBANE Elisa Honda 755UDG 3089 ELEMENT EEH Tele2 BMW 709ANV 1486 REIN HAARDE Tele2 Volkswagen 861RYN 17809 KATRIN LEMBER Elisa BMW 441RMR 15884 ANATOLI IVANOV EMT Toyota 605PJH 19656 IVAR ALAS Elisa Audi 404NKR 16462 SOFIA TAHK EMT Mazda 247DAW 14290 SILVER SOOME EMT Volkswagen 582MJY 9062 MARIKA ILING Elisa Toyota 445YHP 5184 PEETER BÕSTROV Tele2
eurooplased õppisid tundma uusi taimi kartul, hävitati teadlikult põlisrahvaste esindajaid mais, tomat, kakao, vürtsid, tubakas riigid kurnavad end välja Hispaania ja uued teadmised bioloogias, etnoloogias, Portugal pööravad liiga suurt tähelepanu zooloogias ja filoloogias Avastused Portugali prints Henrique Meresõitja hakkas uurima Aafrika lääne rannikut potrugaallane Bartolomeu Diaz 1486 jõuab Aafrika lõunatippu Vesco da Gama 1498 jõuab Indiasse st. läheb Aafrika lõunatipust edasi Cristoph Columbus täpne päritolu teadmata 10 arvatavat sünnilinna 4 merereisi Ameerikasse arvas, et läheb Indiasse esimest merereisi toetasid Hispaania valitsejad Portugal naeris välja 12. oktoober 1292 Ameerika avastamise päev 15. saj oli arvutatud ligikaudne maailma ümbermõõt Columbus arvas, et on lihtne
· 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud. · 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid. · 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid. · 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse. · 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus. · 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni. · 1480 a. inkvisitsiooni algus Hispaanias. · 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule. · 1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada. · 1516- 1556 a
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
1307 TCG TCA AGA TAC CAT GCT TTC GGA CGT CTT GTC GGA ATT TTC CCT 1351 436 Ser Ser Arg Tyr His Ala Phe Gly Arg Leu Val Gly Ile Phe Pro 450 1352 TTA GGC CTG GTC ACG ACG GCT GGT GTA AAG CCG TCA ATG GTG CCG 1396 451 Leu Gly Leu Val Thr Thr Ala Gly Val Lys Pro Ser Met Val Pro 465 1397 CTA GCG CCT CCG CCG GTG CCA CCC GGT TCG GGC CCG TTA ACA CCA 1441 466 Leu Ala Pro Pro Pro Val Pro Pro Gly Ser Gly Pro Leu Thr Pro 480 1442 CCG GTC AGG CAC GAG GTA CCA CCG GGT TTA CCA GTC AGT GTA CTC 1486 481 Pro Val Arg His Glu Val Pro Pro Gly Leu Pro Val Ser Val Leu 495 1487 CGG CGG TAC AGG TTA ACA GTA CGA GTG CCC ATT GCT TAG GCT CCG 1531 496 Arg Arg Tyr Arg Leu Thr Val Arg Val Pro Ile Ala End Ala Pro 510 1532 CCG GGT CAG AGA CGA GAA AGC GCC GTA GAT GGG TGA GGA GCA ACT 1576 511 Pro Gly Gln Arg Arg Glu Ser Ala Val Asp Gly End Gly Ala Thr 525 1577 CCT TTA CCA ATA ACC GTC GAA ATT GAA AGC TGC GTA GTA CGT CAG 1621 526 Pro Leu Pro Ile Thr Val Glu Ile Glu Ser Cys Val Val Arg Gln 540
I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks,
I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks,
Toyota 51ADN 935 Mercedes-Benz 735TNP 15398 Honda 838HBW 3901 BMW 535JQT 17097 Audi 846XPM 13588 BMW 802IKI 9975 Ford 107ISG 2324 Mercedes-Benz 628LTV 11272 Mazda 472DNM 4215 BMW 788MEO 10934 Toyota 267MXK 18589 Honda 836WSL 9017 Mercedes-Benz 87MBX 9952 Honda 130WBN 8512 Mercedes-Benz 994DWR 16219 BMW 709ANV 1486 Honda 887IAV 13897 Toyota 280VRW 7694 Mercedes-Benz 435FFU 17379 BMW 424VJV 10129 Mercedes-Benz 0QOJ 802 Toyota 291PEU 12472 Audi 484CWD 13527 Volkswagen 516XYG 19491 BMW 318OKI 17580 Mazda 467GKQ 8336 Toyota 383VVL 13335 Ford 164FKH 14921 Mazda 893TRF 9959 Toyota 210LXB 9906 Ford 276HEH 19497 Toyota 331DGH 6042
Oksana Perova 13.11.2009 416 454 Tammemäe Joosep Viljandi 03:25:50 M20 1156 2658 Tammjärv Karel Tartu 04:03:43 M20 792 2644 Tammsalu Mihkel Võru 03:45:52 M20 1334 336 Taros Taavi Tartu 04:11:52 M20 1215 2487 Teener Kristjan Tallinn 04:06:08 M20 1776 1486 Tervonnõi Armin Tallinn 04:35:45 M20 782 1135 Tiirik Urmas Tartu 03:45:13 M20 745 1097 Tiivoja Rauno Võru 03:43:18 M20 2321 2851 Tomins Valts Läti 05:35:56 M20 184 487 Utar Ardy Tartu 03:10:21 M20 82 38 Vaaks Mikk Viljandi 03:00:02 M20 305 2640 Veelmaa Taavi Lääne-Viru 03:18:38 M20 787 2893 Võigas Raimond Pärnu 03:45:23 M20
I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks,
1. Aristoteles (4 saj. E.Kr) – väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist – see tuleb ära teenida. 2. Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5. Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6. Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks,
· Magalheasi juhtimisel sai 1519 1522 teoks esimene ümbermaailmareis. · Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Teele läks viis laeva, millest tagasi jõudis üks: Filipiinidel hukkus Magalhaes, Hispaaniasse jõudis tagasi 18 meremeest Elcano juhtimisel. Teised maadeavastused: · Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse. · Aastail 1486 1487 jõudis Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Sellega algas suurte maadeavastuste ajastu. · Brasiilia rannikule jõudsid portugallased ja hispaanlased 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul. · 16. sajandi keskel jõudsid portugallased Jaapanisse. 17. sajandi algul sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele. · 17. sajandi algul avastasid hollandlased Austraalia (Willem Janszoon). · 17
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184 Viljandi Vhma 85 20 212 252 1486 4388 3816 Viljandi Vit 85 17 151 329 642 4033 1605 Viljandi Õisu 85 12 68 204 826 3017 1343 Viljandi Abja 86 20 148 253 1014 3818 3508 Viljandi Gagarini nim 86 26 198 287 2233 4072 38811 Viljandi Halliste 86 17 84 220 985 3893 3432 Viljandi Kalju 86 27 266 265 1091 3912 1105 Viljandi Kamara 86 17 138 199 1238 3579 2573
Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184 Viljandi Vōhma 85 20 212 252 1486 4388 3816 Viljandi Vōit 85 17 151 329 642 4033 1605 Viljandi Õisu 85 12 68 204 826 3017 1343 Viljandi Abja 86 20 148 253 1014 3818 3508 Viljandi Gagarini nim 86 26 198 287 2233 4072 38811 Viljandi Halliste 86 17 84 220 985 3893 3432 Viljandi Kalju 86 27 266 265 1091 3912 1105 Viljandi Kamara 86 17 138 199 1238 3579 2573
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
28073724.664921 5007 Saku vald 5008 23229-1 Preeria 59.28130324.664844 5008 Saku vald 20282 5700304-1Priguldi 58.95606323.774754 20282 -- 24987 5700305-1Priguldi 58.95607823.771651 24987 -- 21173 8200457-1Priipalu 57.98823026.173545 21173 Õru vald 21174 8200459-1Priipalu 57.98667426.173688 21174 Õru vald 119802 8200458-1Priipalu 57.98259326.174901 119802 Õru vald 1483 16303-1 Priisle 59.44747924.891335 1483 Lasnamäe 1486 16501-1 Priisle 59.44780824.893214 1486 Lasnamäe 4029 16506-1 Priisle 59.44732324.897114 4029 Lasnamäe 4031 16605-1 Priisle 59.44588024.898101 4031 Lasnamäe 4033 16505-1 Priisle 59.44651524.896532 4033 Lasnamäe 135290 16404-1 Priisle 59.44655824.898495 135290 Lasnamäe 1496 16801-1 Priisle kaup59.44952824.880371 1496 Lasnamäe 1497 16802-1 Priisle kaup59.44931724.880983 1497 Lasnamäe 27581 7800702-1Prilli 58.34979226
KAUBIK 1981 Bensiin 55 1280 KAUBIK 1982 Bensiin 42 1290 KAUBIK 1982 Bensiin 55 1280 KAUBIK 1983 Bensiin 47 1300 KAUBIK 1983 Diisel 43 1839 KAUBIK 1983 Diisel 47 1839 KAUBIK 1984 Diisel 43 1839 KAUBIK 1984 Diisel 47 1839 KAUBIK 1984 Diisel 47 1839 KAUBIK 1985 Bensiin 42 1290 KAUBIK 1986 Bensiin 50 1486 KAUBIK 1986 Diisel 46 1839 KAUBIK 1986 Diisel 46 1839 KAUBIK 1986 Diisel 47 1839 KAUBIK 1987 Bensiin 50 1486 KAUBIK 1987 Bensiin 51 1480 KAUBIK 1987 Bensiin 51 1486 KAUBIK 1988 Bensiin 51 1480 KAUBIK 1988 Diisel 47 1839 KAUBIK 1989 Bensiin 51 1480 KAUBIK 1989 Diisel 53 1974 KAUBIK 1989 Diisel 53 1974
02 58.1 572.33 0.01 Regular Air -62.28 39.98 345.69 0.02 Regular Air 143.23 15.04 201.06 0.08 Express Air -80.86 8.09 21506.77 0.06 Regular Air 1260.51 499.99 669.02 0.02 Delivery Truck -1274.02 20.98 2494.69 0.09 Delivery Truck -937.06 58.14 2213.92 0.03 Regular Air 768.34 105.98 159.41 0 Express Air 34.68 3.28 2116.62 0.06 Regular Air 745.45 55.98 1486.72 0 Regular Air 294.81 43.98 558.04 0.05 Regular Air 40.32 12.98 25.52 0.01 Regular Air 21.77 9.65 677.518 0.09 Regular Air 168.22 20.99 1562.97 0.01 Express Air 501.59 42.98 1143.49 0.08 Regular Air -193.44 30.53 78.08 0.01 Regular Air -43.10 1.68 17 0.07 Regular Air -4.61 2.78 67.41 0.04 Regular Air -49.60 4.14 130.67 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
