7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 TRANSKRIPTSIOON JA TRANSLATSIOON Vasta küsimustele lõigu põhjal! a) Milleks vajab inimene valke? Mis juhtub, kui inimene vajab mingit valku? b) Millega algab ja kus toimub valgusüntees? c) Mis viib informatsiooni tsütoplasmasse? Mis ülesanne tal veel on? Iga elusorganism sünteesib vajalikud valgud Valkude süntees algab mRNA sünteesiga vaid 20 aminohappest. Arvatakse, et inimese rakutuumas ehk transkriptsiooniga. Valmis
docstxt/135421681326.txt
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
A omakorda vaidles vastu, et kuna lepingule ei laiene tarbijakrediidi sätted, siis ei ole V-l õigust võlgnevuse kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma
vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli katsemasin, Vickersi katsemasin, etalonplaadid. Katsetulemused: Materjali Viilikatse Jälje HV Võrdlusskaa Rm iseloomustus suurus la mm Messing Kriimustas 3,4 113 107 HBS 360 Lõõmutatud Ei 113 63 HRB 360 teras kriimustan ud Karastamata Kriimustas 161 153 HBS 513 teras 82 HRB Alumiiniumsula 115 64 HRB 365 m Pehme teras 115 64,5 HRB 370
1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisagedused: p=(30+140/2)/200=0,5
Laur Langeproon Buliimia Sissejuhatus: Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel. Inimene ei toitu korralikult ning näljutab end on toitude suhtes väga valiv kardab lisakilode pärast. Enamasti esineb buliimia kuni 14-18 aastastel noorukitel. · http://et.wikipedia.org/wiki/Buliimia · http://www.lilly.ee/index.php?lehekulg=tekst&tekst_nr=113 Süptomid: Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Enamasti on selleks t...
- Riigikohtu lahendid kättesaadavad aadressilt www.nc.ee · Täitemenetluse algatamise avalduse esitamine (tagatise puhul) · Nõude loovutus või müük inkasso teenuseid pakkuvale ettevõttele või juristi/advokaadi palkamine 12 Viiviste nõudmine - Millal saab nõuda? - Millises määras saab nõuda? 13 Millal saab viivist nõuda? VÕS § 113 lõige 1: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamise põhitingimused: · Raha maksmise kohustus · Tasumisega viivitus ehk maksmise tähtaeg möödunud (rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks) · Arvestada saab alates sissenõutavaks muutumisest kuni raha kättesaamiseni NB
Kristi Oja Õenduse õppetool Õ12 Peensool (intestinum tenue) Inimese kehas asub peensool kõhuõõnes ning kuulub seedeelundkonda. Peensool on seedekanali kõige pikem osa – keskmiselt 5m, mis jaguneb kolmeks osaks- kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult ...
(katse1) ebaõnnestus, metall oli liiga liiga pehme, katsekeha purunes Alumiinium HV30 300 30 Aeg - 10 sekundit, (katse 2) raskus 10kg Lõõmutatud HRB63 360 113 Viil ei krrimustanud. süsinikteras Messing HBS107 360 113 Viil kriimustas Karastamata terasHRB82 513 161 Viil kriimustas. HBS153 Alumiiniumsulam HRB64 365 115 Pehme teras HRB65 370 115 Viil ei kriimustanud. Karastatud teras HBS340 1020 316 HRC32 Kokkuvõte/järeldused:
- olulise rikkumise korral Hinna alandamine §112: Materiaalsed eeldused: kehtiv leping kohustust on täidetud mittekohaselt kohustus on tasuline ja tasu on vastastikuses seoses kohustusega (sünallagmaatiline) mittekohase täitmise vastuvõtmine kohase ja mittekohase täitmise väärtused on erinevad Formaalne: mõistliku aja jooksul avalduse tegemine (kujundusõigus) Hinda võib alandada ka enne sissenõutavaks muutumist (VÕS § 117) Viivis: Eeldused VÕS § 113: - Kehtiv võlasuhe - kohustus on rahaline (tagasimakse, kahju hüvitis, kulud jms) - kohustus on muutunud sissenõutavaks - arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §82ˡ lg1 sätestatud ajast.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika laboratoorium Üliõpilane: Töö on tehtud Matrikli nr. 1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H) ...
esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. III Menetluslikud seisukohad 3.1 Hagihind Hageja põhinõue on 2250 eurot (900+2300-950). Põhinõudest on maha arvutatud 950 eurot, mille sai hageja sõiduauto Mercedes-Benz A 160 müümisest. Kõrvalnõuetena nõuab hageja 3200 euro suuruse intressi tasumist (intress on fikseeritud laenulepingutes 900+2300). Lisaks ka VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivised põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni (alates 28.06.2015 kuni 29.09.2016 ning alates 28.06.2015 kuni 29.09.2016) laenulepingutes fikseeritud määras (0,1% päevas) summas 1036,35 eurot (414+622,35). Samuti TsMS § 367 alusel nõutavad viivised alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni summas 180 eurot (72+108). Hagihind on TsMS § 133 kohaselt 6666,35 eurot (2250+3200+1036,5+180). 3.2 Riigilõiv
ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova 5.2 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5. .
21 13 ud vahemikus? ud vahemikule sugu kasv kaal kasv-kaal Naine 167 100 67 Mees 185 100 85 Naine 178 77 101 Mees 166 55 111 Mees 182 85 97 Mees 168 58 110 Naine 190 89 101 Mees 182 113 69 Mees 173 61 112 Mees 175 75 100 Naine 158 55 103 Naine 182 69 113 Mees 186 70 116 Leidke, kasutades funktsioone CountIfs AverageIfs Naiste arv, kelle kasv on alla 170 Meeste arv, kelle kasv on üle 180 ja kaal alla 90 Nende naiste keskmine kasv, kelle kaal on vahemikus 50..60
5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Vald Nimi Telefon Isikukood Kabli Hunt Aili 5413354 44002110722 Kabli Hunt Heino 5120371 37110240441 Kabli Känd Aare 5742433 38104220473 Kabli Mäger Tiina 5356094 48208230166 Kabli Noormets Jaan5041124 38303010526 Kabli Norak Aarne 5187660 36406070555 Kabli Põld Evelin 5045920 45902200391 Kabli Saar Erki 5282149 38105090295
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 kro...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Taani ja Rootsi sõjategevus Eesti alal Taanlaste esimene katse Eesti alad vallutada 13 sajandi alguses Taani peamiseks eestlastevastase ristisõja õhutajaks sai Lundi peapiiskop Andreas Sunesen. 1206. aastal saadi vallutamisele paavsti õnnistus ja algas suurem sõjakäik eestlaste vastu, ettekäändeks oli saarlaste röövretke eest, mis oli aastal 1203. Taanlased maabusid Saaremaale, kuhu nad ehitasid linnuse, kuid olid mõneaja pärast sunnitud selle hülgama ja maha põletama saarlaste pidevate rünnakute tõttu. Taani esimene üritus oli täielik läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud...
VANUATU Joseph Saliste TABB51 142677TABB FAKTID JA STATISTIKA 1) Pealinn Port Vila 2) Elanikke 276,244 3) Kohalik keel Prantsuse, Inglise, Bislama 4) Vanuatu Vatu ja Austraalia Dollar - RAHA Kultuurieripärad · 1) Laulmine igal üritusel (kaasaarvatud ka t · 2) 82 saart, 1300 km Põhjast-Lõunasse · 3) 113 pärismaist keelt AUSTRONEESIA KE · 4) Tantsimine, Hõimkonnad Äriidee · Põllumajandus (Kakao) · Eksootilised puuviljad · Pomelo, Jackfruit, Breadfruits · Sweetsop TÄNAN KUULAMAS
MINU GARAAZ Tungraud 62.- akulaadija-starter 240.- tasakaalustuspink 3780.- garaazhikraana 1T 189.- Kuumaõhuföön 113.- 2-post tõstuk 4T 5028.- Akutrell 175 .- Nurklihvija 119.- Vanaõli vaakumkoguja 671.- Löökmutrikeeraja 79.- Kogu maksumus: 10456 .- Kliendid on rikkad ja vaesed mõlemad, kuna teenused on soodsate hindade eest. Autosid remonditakse ainult saksa autosid nt: Bmw, Audi, Opel, Volkswagen, Mercedes-Benz. Tulevikuplaanideks on täiustada töökoda ja rakendada suuremaid sissetulekuid toovat töid.
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
• VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Mittekohase kohustuse täitmine on vastu võetud. 4. Hinna alandamise avaldus. • VÕS § 112 lg 2: hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Eelduste kontroll: Järeldus: VIIVISE NÕUE Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 113 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv rahaline kohustus. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Rahalise kohustuse täitmisviivitus. • VÕS § 100: kohustuse täitmise viivitamine. 3. Nõue on sissenõutav. • VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus. • VÕS § 113 lg 2: arvestatakse viivist alates võlausaldaja nõudest. • VÕS § 113 lg 3: kui hüvitamisele kuuluvad kulutused, siis kulutuste tegemise ajast saab nõuda viivist.
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms OR health) groundw...
Kbd. 101 Kbd. 105 Kbd. 109 Kbd. 113 Kbd. 117 Kbd. 6 121 Kbd. 126
, , 421 407 . .. . Antique Grèce , , 449 421 . .. . Antique Roma Cité: , ,-- , , . -- . , , , , , . , , . -- . , , . , , , , . . Antique Roma , , 75 80 . , . Antique Roma , , 113., , . Antique Roma , , 118 128 ., , . Antique Roma , , 3 . .., , . Roman art . , , . , . . Roman art , , 10 11 ., . Roman art
värske 25 0,7 0,175 0,1 0,025 2,5 1,562 14 6,25 kurk toiduõli 10 0 0 99, 9,99 0 0 907, 90,73 9 3 kokku 113 1,03 10,171 5,774 118,82 TELLIMISLEHT ÕP.......................................... Grupp Kuupäev.................... Kell............. KÖÖGIVILJAD ühik Toiduaine Tegelik 131 VÄRSKE KURK kg
Keemiarelvad Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas.
mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud esitada hoopis Viru Maakohtusse. 1.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, siis leiab kostja, et hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks tuleb seega 973,35 eurot (900 x 0,1% x 432p) + 2300 – 950 x (0,1% x 433p). Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis, mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning mis peaks tegelikult olema 182,25 eurot (900 x 8,1%) + (1350 x 8,1%). Seega kujuneks uueks hagihinnaks 6855,6 eurot (5450+973,35+182,25+250), millelt tuleb
17 13 a b211a 4 13 212ab b211a 4 1 212ab 4 b847 a d =1/17 mod 3600 = 3600847 mod 3600 = 2753 mod 3600 . gcd(5,3600) = 5 != 1 ja seega 5 ei ole pööratav mooduli phi(n) järgi Ül2.2 RSA krüptosüsteemis kasutatakse algarvudena p = 113 ja q = 47. Avalik astendaja e = 19. Leia salajane astendaja d. Kas samade algarvude korral oleks e = 23 sobilik avalik astendaja? Põhjenda! Phi(113 * 47) = 5152 = n 19 5152 a b 19 3 a b271a 1 3 1627 a6 b b271a d =1/19 mod 5152 = 1627 mod 5152 . gcd(23,5152) = 23
Keskmine 5 114,3 762 102720 0,182 4,64 24,3 Vahe 0,375 0 10 110 762 102678 0,354 9,08 30 Katse algul 2 10 112 762 102698 0,354 9,08 30 2 4 10 112 762 102698 0,361 9,25 30,5 1469,233 6 10 112 762 102698 0,361 9,25 31 Katse lõpul 8 10 113 762 102708 0,363 9,3 31 10 10 113 762 102708 0,362 9,28 31 1469,666 Keskmine 10 112 762 102698 0,359 9,21 30,6 Vahe 0,433 Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B ( mmHg) B= (5.1) 0,0075 762 B= = 101600 Pa 0,0075
ASU (Arbitrary Strength Unit) dBm 37 On täisarv saadud võrdelise signaali tugevusest, mida mõõdetakse mobiiltelefoniga. Sellega on võimalik välja arvutada tegelik signaalitugevus, mõõdetud dBm(ja seeläbi vattides) valemi järgi. Siiski on valemid võrkudes 2G,3G ja 4G erinevad. 37 ASU (dBm) näitab mobiiltelefoniga mõõdetud võrdelist signaali tugevust. PCI (Physical Cell ID): 341 PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 341. NID1 (Network ID): 113 NID2 (Networkk ID):2 NID1 ja NID2 näitavad kasutatava võrgu ID-d. Mis on antud mõõtmis tulemustel (1) 113 ja (2) 2 Tugijaama info (LTE e. 4G) LTE:2031-257036311-377 Kordinaadid: 59.3094921,24.4298922 Mõõtepunkti info LTE |24802|2031|257135115 Kordinaadid: 59.3147434,24.6800825 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open?id=1DL1Zyv6O0CnmgtoR8ekl-Up-yCw&usp=sharing Kas mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama (handover), kui siis mitu korda?
24 1941 -60 3600 25 1889 -112 12544 26 1792 -209 43681 27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201 32 2231 230 52900 33 1785 -216 46656 34 2114 113 12769 35 2164 163 26569 36 1889 -112 12544 37 1734 -267 71289 38 1856 -145 21025 39 2025 24 576 40 1966 -35 1225 41 2257 256 65536 42 2044 43 1849 43 1963 -38 1444 44 1826 -175 30625
William Shakespeare Markus Marandi William Shakespeare • Elas 1564a.1616a. • Ta oli inglise luuletaja ja näitekirjanik • Sündis Stratford–upon–Avonis, Warwickshire`i krahvkonnas • Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Haridus • Ta õppis oma kodulinna grammatikakoolis. • Tema koolis pöörati suurt tähelepanu ladina keelele ning Rooma kõnemehe Cicero teostele. • William Shakespeare’il oli väga hästi treenitud mälu, mida ta kasutas oma teostes kellegi tsiteerimisel. • Vanemad õpilased ei tohtinud koolis enam oma emakeelt kasutada, nad tohtisid ainult ladina keeles rääkida. Perekond • Tema noorim vend Edmund töötas hiljem koos William’iga • Vend Gilbert oli puidukaubamees • Õde Joan oli abielus mütsitegijast William Hartiga • Vend Richard elas kogu oma elu sünnilinnas ja ...
Lebron James Styv Solovjov G1a General information · Full name: LeBron Raymone James · born December 30, 1984(25) · Akron, Ohio United States · Nationality:American · Height:2.03 m · Weight: 113 kg · High school: St. Vincent St. Mary High School · Pro career: 2003-present Family · Mother: Gloria James · Father:Anthony McClelland (ex-convicet) · Married with Savannah Brinson · First son (2004) Lebron James jr. · Second son (2007) Brynce Maximus James Tattoos · Has a number of tattoos on his body · a lion with a crown and "Gloria" for his mother · a rendition of the face of his first son
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude j...
Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele STATISTISTIKA • 1880 aastal 20 00 eestlast • 2002 aastal 28 113 eestlast • Linnas elab 18 053 eestlast (kellest omakorda ainult eesti keelt räägivad 29) • Maal elab 10 031 eestlast (kellest 33 ei valda riigi keelt ning räägivad vaid eesti keelt)
Kas 85 ja 88 aasta keskmised kartulisaagid on võrdsed? 85 kartuli 88 kartuli saak saak 169 135 H0 dispersioonid on võrdsed 140 129 H1 dispersioonid ei ole võrdsed 172 106 153 102 p= 0,585202 seega dispersioonid on võrdsed 157 95 119 133 144 54 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances 113 112 85 kartuli 88 kartuli 119 99 saak saak 84 140 Mean 130,2143 110,6667 H0 85 aasta kartulisaak on võrdne 83 170 Variance 1120,643 830,9524 H1 85 aasta kartulisaak ei ole võrdn 119 Observations 14 15
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina.
4. Saadud mõõtme järgi valisin mõõteriista passist sobivad piken- dusvardad ning keerasin need mõõtepea ja otsaku vahele (vt tabel). Iga järgnev kruvikukomplekt on eelnevast 13 mm võrra pikem. Mõõte- Kruviku komplekt Mõõte- Kruviku komplekt piirkond piirkond 75 - 88 M+H 338 - 350 M+6+3+1+H 88 - 100 M+1+H 350 - 363 M+6+3+2+H 100 - 113 M+2+H 363 - 375 M+6+3+2+1+H 113 - 125 M+2+1+H 375 - 388 M+6+4+H 125 - 138 M+3+H 388 - 400 M+6+4+1+H 138 - 150 M+3+1+H 400 - 413 M+6+4+2+H 150 - 163 M+3+2+H 413 - 425 M+6+4+2+1+H 163 - 175 M+3+2+1+H 425 - 438 M+6+5+H 175 - 188 M+4+H 438 - 450 M+6+5+1+H 188 - 200 M+4+1+H 450 - 463 M+6+5+2+H
terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Fluor F · Fluor, kui lihtaine raske gaas, terava lõhnaga nagu kloor ja osoon. · Värvuselt on kollane. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Inimkehale mõjub fluor söövitavalt. Jood I Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena. Sulavad temperatuuril 113 °C, keevad temperatuuril 184 °C, moodustades lillaka auru. Broom Br Metallidega reageerides tekitab ta bromiide. Broom on tugev oksüdeerija ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Broom saab olla inimkehale söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn.
RP 1 1 1630 + 417 + 416 41,607 1424 + 415 + 417 42,024 2 1213 1009 I 2 1315 - 115 - 114 42,024 1432 - 114 - 113 41,911 3 1430 1546 + II 3 1172 26 + 26 41,911 1097 + 26 + 27 41,938 4 1146 VP1 1071 1277 - 180 41.731
Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,519 Calgary 1,096,833 Calgar Montre y al • Linnustamise tase Kanadis – 80,7% • Linnaelanike arv – 28 573 172 • Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem. • Linna elanikud liiguvad linnast eeslinnadesse.(Eeslinnastumine) Linnastumisega kaasnevad probleemid • Kuritegevus • Õhureostus (tihe liiklus, tööstus, soojussõlmed) Äitah!
· Pikkuskraadid: 2° W ja 2° E · 850 km põhjast lõunasse · 625 km idast läände Riigi suurus · Pindala 243 610 km² · Rahvastik 63 181 775 (2011) Pinnavorm · Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa o Mägine o Seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul Rahvastik · Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhja- Inglismaa ja lõuna piirkond · Sest seal on palju tööstusi · Hõredamad: Sotimaa ja Wales · Sest seal on kõrgmäed · Riik kuulub keskmiste riikide hulka Linnastumine · Linnastumine on 80-100 % · Suuremad linnad: London, Liverpool, Manchester, Birmingham ja Newcastle upon Tyne · Linnastud: 11,85 M (2001)
· riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise alused ning põhiseaduslikud nõuded ja maksude sissenõudmie menetlus; · riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses; Finantsõiguse alla ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon (kommertspangandus, kindlustus, väärtpaberiturureguatsioon ning finantsarvestus. Finantsõiguse seotused teiste õigusharudega: · riigiõigus - põhiõigused, sh PS § 113 maksupõhiõigus, rahandusasutuste pädevus · haldusõigus - finantsõigus on käsitletav haldusõiguse eriosana · haldusmenetlus - hõlmab ka maksude ja avalik-õiguslike tasude sätestamist ja kehtestamist ning menetlemist · äriõigus- reguleerib raamatupidamisarvestust, RPS ja RTJ · tsiviiltäitemenetlus - rakendatakse ka maksuvõlgade sissenõudmisel · karistusõigus - sanktsioonid maksuseaduste rikkumiste eest
141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002
Bakterite ja seente tähtsus inimese elus Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali. - Keskkonnakaitses: Baktereid kasutatakse reoveepuhastuses, mürgiste tööstusjääkide lagundamiseks ning naftareostuse likvideerimiseks. Bakterite omadused - Kiires...
hulk 10 lööki 20 lööki 30 lööki u tegur v/t eha nr (%) üksik keskmine üksik keskmine üksik keskmine 112 116 123 S1 0 113 119 123 486 113 121 122 119 138 152 S2 0,35 120 138 152 585 120 138 151 0,51 128 152 171
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
