Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada Jahutatud gaas => H281 sisaldab külmutatud gaasi, võib tekitada krüogeenseid põletusi või vigastusi Kasutusvaldkonnad · Argoon on üks tuntumaid kandegaase gaasikromatograafias. Argooni kasutatakse transportgaasina katoodpihustusel ja plasmasöövitusel ning kattekih...
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sa...
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei...
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leit...
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- b...
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobiga on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. DIferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline- Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 min. lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ja 9 tundi ja 55,7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heelikumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfooni ja veeauru. Maa-taolise tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000kraadi ning pl...
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
OPTIKANÄHTUSED Merilin Must 11c MIRAAZ Nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilve...
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja s...
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põ...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000...
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosf...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ...
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal ...
PÄIKE KV wtf#21 ! KG Ettekujutus päikesest Lapsena Tavaelus Päike on Päikesesüsteemi täht Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kr...
RÜÜT RÜÜT Rüüt on ansambel, mille muusikas kohtuvad näitleja, jazzmuusiku ja kahe lõõtsamehe erinevad maailmad ning kombineeruvad kokku ühiseks tervikuks Mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid või regilaule ning enda loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Coll...
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Ööse...
PÄIKESESÜSTEEM Planeetide järjekord: NUSJMEVM Päike Suuruse järgi: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Earth, Veenus, Marss, Merkuur Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähi...
JUPITER JUPITER Päikesest kauguselt viies planeet Heleduselt neljas taevakeha Päikesesüsteemi suurim planeet Nime saanud roomlaste jumala Jupiteri järgi JUPITERI OMADUSED Koosneb peamiselt heeliumis ja vesinikust -gaasiline planeet Puudub tahke pind Atmosfäär on jaotunud erinevateks kihtideks Jupiteri katavad alati pilved Vähemalt 67 kaaslast JUPITERI KAASLASED Kokku 67 kaaslast Nendest 51 on raadiusega 10 km või ka väiksemad Neli suuremat kaaslast Io - Europa Ganymede - Callisto Need avastas Galileo Galilei SUUR PUNANE LAIK Tuntuim Jupiteri nähtus Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, k...
Retsensioon Portico Quartet Käisin jazzkaare raames toimunud kontserdil, kus juhtus esinema neljapealine ansambel nimega Portico Quartet. Antud kontsert leidis aset 25. aprillil, kell 22:00 Merepaviljonis. Mulle meeldis kõige rohkem see, et nad on suutnud oma muusikaga uue ja vana kokku segada ja see, et neil põhimõtteliselt ei olnudki mingisuguseid lugusid, vaid nad mängisid 1,5h nagu ühte lugu, atmosfäär oli väga mõnus, valgustus segunes pimedusega hästi ja heli oli kokkupakitava telgi kohta väga mõnus, isegi bass jõudis põrandaplaatide kaudu ilusti mu jalgadeni. Seda muusikat kuulates tekkisid vahepeal siuksed faasid või asjad, kus jäin mõtetesse, see muusika reaalselt suutis algusest lõpuni mind endaga paeluda ja kohal käies on ikka täiesti teine feeling kui kõrvaklappidest kuulates. Koosseis oli päris hea, kahjuks kedag...
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon ...
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebau...
Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta glob...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Geokronoloogiline skaala Eesti atlas Maa on 4,5 miljardit aastat vana. Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal läheb päikese ümber tiiru tegemiseks 365 päev. Maa pöörleb ümber oma telje 24 tunniga. Maa on kolmas planeet Merkuuri ja Veenuse järel. Erinevad süsteemid : - avatud süsteem ( ained kui ka energia saavad väljuda ja siseneda vabalt n. järv) - suletud süsteem ( energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga puudub n . Läänemer...
Kontserdianalüüüs (I poolaasta) Meie koolis käis esinemas ,,Tallinn Baroque" ansambel. Esinejateks oli neli inimest: Liina Saari, Imbi Tarum, Raivo Tarum ning Tõnu Jõesaar. Nad esitasid 17.-18. sajandi ehk barokkajastu muusikat. See muusika oli täis erilisi kaunistusi ja ilustusi. Esinemine oli värvikas, sest kõik esinejad kandsid barokiaegseid riideid. Tänu huvitavale muusikale ja barokiaegsetele riietele loodi minu arvates väga suursugune ja mõnus atmosfäär. Kontserdi käigus tutvustati meile vanaaegseid pille. Imbi Tarum mängis klavessiinil. Mulle meeldis selle pilli kõla ning natuke terav toon. Veel mängiti ja tutvustati viola´t, fiidel´it, zink´i, krummhorn´i ning barokktrompet´it. Viimane neist on tõeliselt nauditava kõlaga pill, mis sobib pidulikele üritustele mängimiseks. Pillide tutvustus oli väga huvitav, kuna mina nägin ja kuulsin mitmeid instrumente esimest korda. Liina Saari hääl oli muidugi võ...
Tegid Arvi, Denis Planeet uraan Uraani raadius on 25,559km , mis on päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal kohal.Uraani mass on 8.6810 ± 0.0013×10 astmel 25kg (14,536 maakera) ,mis on päikesesüsteemi plneetide seas neljandal kohal. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst ning uraani tihedus on 1,27g/cm3. Uraani temperatuur võib langeda kuni -244 kraadini. Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga...
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur ...
Suuremad planeetide kaaslased 1. Saturni kaaslased Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ek...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
Uurimustöö Saturnist Päikesesüsteem Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine: orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat...
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatu...
MERKUUR 1.Nime saamine Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. 2.Põhiinfo Maa-tüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja kõige väiksem. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähedamal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid planeedil esineb nõrk globaalne magnetväli. 3. Atmosfäär/temperatuur Tänu planeedi väikesele massile ja kõrgele pinnatemperatuurile, ei suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „põgenevad“ kiiresti kosmos...
ALKOHOOLSED JOOGID 1.Kaupluse üldandmed, tegevusvaldkond ja joonis kaupade paigutuse kohta alkohoolsete jookide kategoorias Vaatlusaruande viisime Selveris asukohaga xxxxx.. Kauplus on avatud 8:00-22:00, kõikidel nädalapäevadel. Kaupluse tegevusvaldkonnaks on jaekaubandus. Meie valitud kaubakategooriaks said alkohoolsed joogid (Lisas 1 joonisel 1 on ära toodud alkoholi osakonna planeering ning joonisel 2 mõned pildid väljapanekust). 2.Hinnang ettevõtte kategooria juhtimise põhimõtetele, lähtudes teoorias õpitust Vaadeldud kategooria ülesehitus vastab kategooria juhtimise põhimõtetele. Kaupade väljapanek oli külluslik ja kaup oli üldjuhul olemas. Kaubad olid riiulitesse paigutatud suhteliselt loogiliselt. On tunda, et asjade paigutamiseks on koostatud plaan ehk planogramm. Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks. Kange alkohol jaguneb omakorda...
Vene aeg Nõukogude ajal sai palju käia kohvikutes. Kohvikuid oli siis vähe, kuid neis asetleidnud atmosfäär oli huvitav. Kohvikud, kus pakuti ka alkohoolseid jooke kippusid hilistel tundidel muutuma lärmakaks. Seda põhjustas alkoholi odav hind. Kõiki kohvikutesse sisse ei lastud. Kuuekümnendate alguses hakkasid sõitma üpris mugavad autobussid, igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed seljaga akna poole. Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist...
KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
