Pieter Cornelis Mondrian 7. märts 1872 1. veebruar 1944 Krista Kupits Lapsepõlv Sündis Hollandis Amsrefoorti linnas Sündis perre teise lapsena Pere kolis Winterswijk'i Tema isa oli kunstiõpetaja Kasvas ranges protestantlikus peres Õppetöö Kustipisiku sai isalt Põhihariduse sai kodus 1892 astus Amsterdami Kunstikooli Elukäik Elas Hollandis 18721912 Kolis Pariisi, kus elas 19111914 Naases Hollandisse 19141919 Töötas taas Pariisis 19191938 Elulõpu aastad veetis Londonis ja New Yorkis 1938 1944 De Stilj Mondriani mõttekaaslased Asutati 1917 Hollandis Samanimeline rühmitus Pani aluse 20.saj kunsti edasisele arengule Loomingu kujunemine Läbis kõik moodsa kunsti voolud fovismist kubismini Analüütiline kunst andis talle eelduse, et...
10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel Koostaja: Murri 1.Mõlemad Mesopotaamia ja Egiptus ehitasid kõrgeid templeid/pühakodasid. 2.Mõlemad kultuurid maalisid vaasidele enda jumalaid. 3.Mõlemad kultuurid ehitasid skulptuure. 4.Mõlemad kultuurid kasutasid kulda ja väärismetalle ilustamaks enda skulptuure. 5.Mõlemad kultuurid valmistasid väärismetallidest endale ehteid. 6.Mõlemad kultuurid maalisid enda jumalaid seintele. 7.Mõlemad kultuurid kasutasid näomaalinguid. 8.Mõlemad kultuurid kasutasid kirjakunsti. 10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel Koostaja: Murri 9.Mõlemad kultuurid kasutasid õli värve. 10.Mõlema kultuuri kunsti stiil on sarnane.
Basiilika Basiilika sisekujundus § Sisekujundusele andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekora...
Inglise kunst. Popkunsti tekkimine Matti Luik 12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jät...
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
Gooti arhitektuur Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus"...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. KASUTATUD MATERJAL 1. http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 2.ENEKE 3, 1984, Kirjastus 3."Üldine kunstiajalugu", Voldemar Vaga 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud LISA Kalevipoja surm Kalevipoeg Põrgu teel võrke purustamas (1935)
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Romaani ja gooti kunst Referaat Agne Nurs 11T 2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. saj...
Kunda Ühisgümnaasium Karin Kõrts 10. klass Leonardo da Vinci Koostaja: Karin Kõrts Kunda 2011 Elulugu Leonardo da Vinci sündis Firenze lähedal väikeses Vinci külas ja veetis sealse maakoha rahus oma elu esimesed aastad. Ta oli talutüdruku ja notari abieluväline laps. Isa abiellus varsti pärast Leonardo sündi teise naisega. Ei ole teada, millal Leonardo hakkas joonistama ja maailma, kuid tema kunstianne avastati juba varakult. Kui isa kolis Firenzesse, võttis ta poja kaasa ning pani õppima skulptor ja maalikunstnik Andrea del Verrocchio juurde, Firenze oli sel ajal Itaalia juhtiv kunstikeskus, elav linn, kus suhtuti eelarvamusteta kõike uude. Noor Leonardo võid tutvuda vararenessansi kunstiga mitte ainult õpetaja töökojas, vaid ka linnatänavatel ja kirikutes. Leonardo noorpõlve looming tõestab, et ta ületas oma õpetajat maalioskustes juba enne, kui õpinguaastad lõppeda jõudsid. K...
Türgist Poola Kirjutan oma suurepärasest ja harivast teekonnast, mille võtsin ette, et tuua teieni tükike erinevate maade kultuuri. Reisi Türgist Poolani võtsin ma ette ühel ilusal, kuumal suvel. Teekonda alustasin siis nagu eespool mainitud Türgist. Türgi on mitmekesine maa - loodus pakub vahemerelisi randu, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud ). Üks veider komme oli seal naiste juustega tunnelite seinte kaunistamine. Ma päris sellest aru ei saanudki, kas see oli komme või kellegi kogu. Aga kui kunagi tag...
Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Kasutatud kirjandus: "Üldine kunstiajalugu" - Jaak Kangilaski "Moodsa kunsti ajalugu" - Norbert Lynton Internetileheküljed: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism http://www.htg.tartu.ee/~merill/20s Referaat "Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad" Oskar Hoyer KU-2 2006
Jan van Eyck Jelena Pertel ja Triin Avistu · Jan van Eyck (või Johannes de Eyck) · Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe. Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud. · Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalijana, kelle ülesandeil sooritas ta mitmeid reise, nende seas ka Hispaaniasse ja Portugali. Seda, et ta lõunamaid tundis võib näha mitmelt tema pildilt, kus on ilmselgelt lõunamaine taimestik. Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks kunstnikuisikuks. · Otsustava tähtsusega saksa maalikunstis olid prantsuse ja madalmaade meistrite, nende seas ka Jan van Eyck eeskujud...
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efek...
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" ...
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali k...
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Koostaja: Jüri Väljaots Juhendaja: Merike Luik Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas kä...
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
KUNSTI RETSENSIOON Mulle on alati meeldinud mood ja disain ning seega otsustasin külastada septembris Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid. Üks kõige silmapaistavamtest illustratsioonidest olid Anu Samarüütel-Long'i omad. Tal on väga julge värvi valik ja omapärane inimese kujutamine. Inimesed on piltidel kujutatud minimalistliku...
rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu. · Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena aga, 5. sajandil eKr rõhuti tohkem jumalikkust, 4 sajandil inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. · Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemas ja graatsilisemaks. Seiskas õõtsuvamaks. · 4.sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. · Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. Alates 8 saj eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. · Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellel oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelisest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näitek kolmnurki, rombe ja meandreid. · 8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kunstiteose analüüs Koostaja: Juhendaja: "Kohanimi" 2010 ANDMED: Autor: Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 30. mai 1640). Teose nimetus, pealkiri: "Õlgkübar" (originaal pealkiri: "Le Chapeau de Paille" ; inglise keeles: "The Straw Hat"). Valmimise aasta: 1625. aastal Tehnika, materjal: Teos on valminud tammepuule ning see on õlimaali. Mõõtmed: 79 x 54.6 cm Asukoht nüüd: The National Gallery, tuba number 29. London, United Kingdom. (http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille/*/key-facts) (http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=85&page=7) KIRJELDUS: Pildil on kujutatud Susanna Lundenit (sünninimega Susanna Fourment), kes on Daniel Fourmenti kolmas tütar. Pilt on Anverpeni vaip ning valmistatud siidikaupmehele. Pildil on tähelepanu keskpu...
Vana-Kreeka kunst Vadim Zlobin 10R Tiina Pirogova 10R Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium Anna Pantsenko 10L Vana-Kreeka kunst Kindlasti kõige suuremad mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst.Oma rahuliku suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisemate põlvkondadele vaimusteja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, isaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri,kunstija muude elunähtustega. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus : 1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros ...
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtusl...
Tizian Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Kes oli tizian? Õige nimi oli Tiziano Vecellio Nime hääldus: titsi'aano vets'ellio Tuntakse ka Vecellio nime all Itaalia maalikunstnik kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid Sündis umbes 1477 Pieve di Cadore'is Suri 27. august 1576 Venezias katku Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELUKÄIK Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks ...
Hellenistlik kunst hellenismiajastu 330. - 30.a eKr 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia 30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gr...
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid se...
Paul Cezanne(1839-1906) Prantsuse postimpressionistlik kunstnik Kristjan Nõmmik 12d, GAG Biograafia Sündis 1839 Aix-en-Provence Lõuna-Prantsusmaa provintsis Ristiti vanaema ning onu poolt Cezannide perekond tuli Cesana linnast Isa aitas finantseerida ta loomingut terve ta elu vältel Sillaks impresionismi ja kubismi vahel Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadusõpinguid 1861 siirdus Pariisi, kus õppis Académie Suisse'is ja täiendas Louvre'is. Töötas Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Cezanne perekond Tema isa Varasemad eluaastad Kaks nooremat õde Paul Saint Joseph'i internaatkool Bourboni kolledz Isa vastuväited Pauli kunsti arendamisele Cezanne kunstnikuna Camille Pisarro Varajased tööd Erinevad perioodid - Tume ajajärk Pariisis 1861-1870 - Impres...
Maalikunst 1) Sixtuse kabel - (võlvifreskod) - Michelangelo 1508 - 1512, Vatikan, Rooma. 2) Mona Lisa (õlipuutahvlil) - Leonardo da Vinci 1503 1514 Louvre, Pariis. 3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg. 7) Apsindi armastaja Pablo Picasso. 1900. The Hermitage, St.Peterburg. 8) Koolilapse portree Edgar Valter. 1959. Kumu, Tallinn. 9) Pühaöö (guass) Alfred Saldre. 1990. Isiklikus kollektsioonis. 10) Põrgu (graafika) Eduard Wiiralt. 1930. Kumu, Tallinn
Renessanss: · Manufaktuuride teke, kaubanduse areng. · Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks. · Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod. · Kõik pööratakse antiiki. · Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaal...
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
Anthony van Dyck Pille Võro 11a Elulugu (1) Sündis 22. märtsil 1599. aastal Antverpenis Hakkas varakult kunstiga tegelema 10-aastaselt Hendrick van Baleni juurde 14. eluaastaks omandatud väga meisterlikud maalimisoskused ( autoportree ) 16-aastaselt Peter Paul Rubensi ( Põhja-Euroopa kuulsaima kunstniku ) juurde parim õpilane Elulugu (2) 1618.a. lisati kodulinna meistrite nimistusse ( vaid 19-aastaselt ) Rubensi abiline kuni 1620. aastani 1620.a. esimest korda Inglismaale James I õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a...
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste a...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kog...
Romantism ja realism 1. Uus kunstisuund romantism kujunes välja Prantsusmaal umbes 19. Saj II veerandiks. 2. Romantistliku kunstisuuna tekkimist mõjutas romantismi teke kirjanduses ja rangete reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetl...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi s...
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul...
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu ...
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Barokk-kust sündis Itaalias. Itaalia arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb ra...
Vanakreeka kunst (skulptuur, keraamika) Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. Sajandil e.kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjaliks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algeliselt värvilised. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailine ajajärk Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes . Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pid...
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ...
Vanarooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Ristvõlv Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui sell...
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on doo...
Rokokoo (skulptuur, maal, mood) Üldiseloomustus 18.sajandi keskel. Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu 1730-1780. Suurema tähtsuse omandas rokokoo vaid mõnel maal- Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eesktt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia, mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat. Kuna 18.sajandi keskel õppisid eurooplased rohkem tundma Hiinat, on rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib vabalt ümber pigutada, et ...
Romantism Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas 19.sajandi teise veerandi.Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes- klassitsimis on esikohal mõistus, romantismis süda. Kunstnik väljendas om tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsimist täielikult erinev- pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised anrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa. Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus. · Théodore Gericault /erikoo/ ,,Méduse´i parv" · Eugéne Delacroix /delakruaa/ ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Maastikumaal · Camille Corot /koroo/- ta kuulus barbizoni koolkonda Skulptuur · Franois Rude /rüüd/ reljeef ,,Marseljees" Arhitektuur Arhitektuuris...
Renessanss Saksamaal (a. Dürer, H.Holbein, L. Cranach) Renessanss oli saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri isa oli kellassepp, kes tuli Saksamaale Ungarist. Dpreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd : Kuulsad puulõike-seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sama väiksemas formaadis ,,Väike Passioon" Maal ,,Kõikide pühakute pilt" Maal ,,neli apostlit"
Fovism 20.saj alguse kunst. Voolu nimi on fovism, kuid kunstnikke nimetati foovid või fovistid. Prantsuse keeles tähendab sõna foovid metsikuid. Tinglik algus on aastal 1905, kui kunstnikud äratasid tähelepanu Pariisi Sügissalongi näitusel. Fovism on eelnevate voolude (impressinoism, neo- japostimpressionism) loogiline edasiarendus. Fovismile on iseloomulik: · Puhtad erksad värvipinnad, mis sageli vastuolus loodusega · Maalimislaad on hoogn, jõuline · Joonistus on lihtsustatud, vormid sageli moonutatud · Ei taotleta ruumilist sügavust Fovidele oli kõige tähtsm meeleolu väljendamine. Rõhutati värvide ilu. Enamasti valitseb nende töödes rõõmus meeleolu. Henri Matisse- Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid. Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena...
Itaalia Futurism Nimetus tuleb ladinakeelsest sõnast futurum-tulevik. Futurism on 20.saj esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920.aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildi...
SAKSA KUNST Ekpressionism Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ek...
Realism Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantsismi kõrval. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Nad rõhutasid negatiivset. · Jean Francois Millet / milee /. On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles pärast surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" · Kuulsaim realismi esindaja on Gustav Courbet / kurbee/. (1819-1877) Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale n...
Klassitsism Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil, mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine. Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Kunstis valitses klassitsim 18, saj lõpul ja 19.saj algul. Klassitsistlik kunst jagunueb 1. Varaklassitsism 1770-1800 2. Kõrgklassitsism 1800-1830 Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike!!! Prantsusmaa Klassitsistlikult arhitektuurile oli iseloomulik: · Lihtsus, rangus · Sirgjoon ülekaalus · Sümeetria · Suured siledad seinapinnad · Antiikkunsti elemendid (sambad!) Panteon Madeleine´i kirik Tähe triumfikaar Maalikunstile iseloomulik · Jäljendab antiikskulptuuri · Värvid on tuhmid, pinnalised · Rõhutatakse kontuurid ja vormid · Ainestik antiikajaloost või mütoloogiast ,,hor...
Itaalia Vararenessanss (arhitektuur, skluptuur, maal) Vararenessanss (15 saj.) Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.- 16.sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanss tekkis Itaalia rikastes linnriikides, esmalt Firenzes ja levis sealt tasapisi edasi kogu Euroopasse. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Firezes elas tol ajal kuulus Medicite suguvõsa, kelle rohked tellimused kunstnikele lahedat äraelamist võimaldasid. Sellest on tulnud käibele ka tänapäeval kasutatavad terminid - metseen e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetaja ja metseenlus e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetamine. Maalikunst ja skulptuur Ilmnevad edusammud loodus ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimeste tundeelu edasi...
KLAASNÕUDE VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · erivärviliste klaaside kokkusulatamine · klaasi mehhaaniline töötlemine NAHKEHISTÖÖ kotid, ehtekarbid, raamatukaaned jne. NAHKA KAUNISTATAKSE: · sisselõigatud dekoori- ga · kõrgendatud reljeefi- ga · põletatud mustrid · nahabatika TEKSTIIL · moekunst. · dekoratiivkangad, vaibad, tikandid, voodikatted jne. Autor: Malle Raudoja Õppeaine: Kunstiajalugu Töö pealkiri: Tunnikava juurde kuuluv slaidiesitlus. Koht koolielu struktuuris: kunstiõpetus->kujutav kunst Klass: gümnaasium Teema: Kujutava kunsti liigid Koolitaja: Anu Kurm Töö lühitutvustus: kooliaste IV, saab kasutada kutsekoolis. Lühike kirjeldus:Lühike ülevaade arhitektuurist, tarbekunstist, skulptuurist, maalist ja graafikast.
annaabi.ee 
